Aqtóbege gastrolidik saparmen Qazaqstannyng Halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty Maqpal Jýnisovanyng keletinin estip, aldyn ala súhbat alugha uaghdalasqanymyz bar-dy. Alashtyng әnshi qyzynyng óner jolynda jýrgenine biyl tura 30 jyl tolypty. Óner iyesining bastan keshken quanyshy da, qayghysy da halyqtyng kóz aldynda ótip jatyr desek, artyq aitpaspyz. «Núr Astana» jastar aptalyghy atynan әnshimen әngime-dýken qúryp, onyng ónerdegi ghana emes, sahna syrtyndaghy ómiri turaly әngimelesken edik.

«Ómirde quanysh pen qayghy qatar jýredi»

Aqtóbege gastrolidik saparmen Qazaqstannyng Halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty Maqpal Jýnisovanyng keletinin estip, aldyn ala súhbat alugha uaghdalasqanymyz bar-dy. Alashtyng әnshi qyzynyng óner jolynda jýrgenine biyl tura 30 jyl tolypty. Óner iyesining bastan keshken quanyshy da, qayghysy da halyqtyng kóz aldynda ótip jatyr desek, artyq aitpaspyz. «Núr Astana» jastar aptalyghy atynan әnshimen әngime-dýken qúryp, onyng ónerdegi ghana emes, sahna syrtyndaghy ómiri turaly әngimelesken edik.

«Ómirde quanysh pen qayghy qatar jýredi»

- Óziniz әnge qosqan Mereyiniz ósip jatyr ma? Mekteptegi ýlgerimi qalay?
- Shýkir, jaman emes, әzirge bәri «5» qoy. Tәrtibi de, ýlgerimi de jaqsy. Jaqynda toghyzgha toldy. Áne-mine degenshe, 2-synypty da ayaqtady, qazir jazghy demalysta jýr.
- Qyzynyz óskende kim bolghysy keledi? «Mama, әn aitamyn, sahnagha shygharshy» demey me?
- (Kýlip). Joq. Basynda әn aitamyn dep, azdap úmtylghany bar. Keyin ol oiynan ainyp qaldy. Endi «mama, men ghalym bolamyn» deydi. «Jaraydy, kim bolsang da, aman bolshy» dep, kýlip qoyamyn. Bolashaqta qanday mamandyqty tandaytyny әzirge belgisiz. Daryndy bolsa, nege әnshi atanbasqa?! Áytse de, barlyghyn uaqyttyng ózi kórsetedi.
Bir anyghy, anasy retinde mýmkindigimshe bar jaghdaydy jasap jatyrmyn. Birneshe ýiirmege baryp, qosymsha sabaqtargha qatysady. Aytyp-aytpay ne kerek, til bilgen kim-kimge de jaqsy ghoy... Sondyqtan qyzymnyng aghylshyn tilin mengeruin qalap, bir-eki jyl búryn repetitorgha bergenmin. Qazirgi tanda Mereyimning aghylshynshasy «úryp» túr, sóilegende tura sol elding qyzy siyaqty (kýlip).
- Siz gastrolide jýrgende qyzynyzgha kim qaraydy? Álde jolgha shyqqanda ózinizben birge alyp jýresiz be?
- Jo-gha, oquy bar ghoy, ýnemi ýide qaldyramyn. Jaz mezgilinde bolmasa, qyzymdy alys sapargha alyp shyqpaymyn. Alyp jýrgen kýnning ózinde, anau aitqanday әzirge óneri de joq, ony sharshatyp ne isteymin?!
Ýide ýlken әpkem, onyng qyzy, men jәne Merey - tórteumiz túramyz. Men gastrolige shyqqanda, qyzyma solar qaraydy. Bala kýtushi, ýy qyzmetshisi degen mende atymen joq. Barlyghyn da ózimiz isteymiz.
- Ýige kýndelikti azyq-týlik әkelu kimning moynynda? Qolynyz qalt etkende óziniz baratyn shygharsyz?..
- Álbette. Qolym bos bolghan kezde ghana emes, aptasyna keminde bir ret bazar jaqty aralap qaytatynym bar. Et, ún, kókónis satyp alu kerek degendey...
- Qarapayym júrtshylyq baratyn dýkenderge kiresiz be, әlde aldyn ala tapsyrys berudi jón kóresiz be?
- Oibý-ý-ýi, Almatydaghy kәdimgi «Kók bazargha» baramyn. Ertengi saghat 8-de sonda bolyp, qajetti degen zattardy eshkim kelmey túrghanda saudalaytynym bar. Osylaysha, birneshe jyldan beri «Kókbazardaghy» shaghyn dýkennen sauda jasaymyn.
- Qansha aitqanmen, tanerteng de bazarda jýretin adam qarasy kóp. Sózinizge qaraghanda, oqqagharynyz da joq siyaqty...
- Onday adam (oqqaghardy aitady - A.T.) Zәkenning tiri kezinde de bolmaghan, ainalayyn. Ol kezde bolmaghan oqqaghardyng qazir keregi de shamaly. Ajal kelse, eshnәrsege qaramaydy eken. Shynymen kýzetshilerding kómegi bolsa, Zәkendi óz ýiinde atyp óltirmes edi ghoy... Bәri de aldamshy, qansha tyryssang da, ólimnen qashyp qútyla almaysyn...
Otaghasym kezinde «Saghan kólik jýrgizip ne kerek?!» dep rúqsatyn bermegen edi. Biraq jaqynda jýrgizushi kursyn oqyp, «prava» aldym. Aytpaqshy, Zәkene qyzmet etken kólik jýrgizushi әli qyzmet kórsetedi. Sol ekeumiz ertemen shyghyp, ýige azyq-týlik alamyz.
- Elge tanymal adamsyz...
- Al tanityndar barshylyq qoy... Kópshiligi kórgende amandasyp ta jatady. Tipti, «Kók bazardyn» qayyrshylaryna deyin meni kýtip jýretini bar...
- Nelikten?!
- «Kók bazarda» qayyr súraytyn 3-4 kempir bar. Barghan sayyn solargha 5-6 myng tengeden ústatyp ketemin. «O-o, Maqpal kele jatyr» dep, olar әrdayym mәz bolghanda, kәdimgidey janym ashidy... Keyin aragha apta salyp, qayta kelgende, «ótkendegi aqshany mynaghan júmsadym» dep kәdimgidey esep berip jatady (kýlip). Jalpy, qay bazargha bas súqpanyz, qayyrshylardyng deni - qarakózder. Osydan-aq qazaqtyng jaghdayy onyp túrmaghanyn bayqaysyn...
- Osy rette, sizdi qoghamdaghy qanday mәseleler tolghandyrady?
- Áueli elding jaghdayy alandatady. Búrynghyday emes, bay men kedeyding arasy alshaqtap ketti. Auqatty adamdar bayyghan ýstine bayyp jatyr, al kedey-kepshik kýnin kóre almay jýr...
Auyldyng túrmysy da kónil kónshiterlik emes. Basqasyn aitpaghanda, әli kýnge auyz suy, jaryghy men kógildir otyny joq eldi mekender bar, senesiz be?! Biylik basynda otyrghandardyng deni auyldan shyqqan azamattar ekeni shyndyq. Solar nege ósip-órkendegen jerin úmytty eken?! Týsinbeymin!..
- Óziniz jabyrqaghan sәtte kimnen júbanysh izdeysiz?
- Men júbanyshty tek qana Múqannyn (Múqaghaly Maqataevty aitady - A.T.) poeziyasynan tapqandaymyn. Qinalghan kezde aqiyq aqynnyng ólenderin oqyp, bir túshynyp alatynym bar. Búdan bólek qyzymdy kórgende kónil kýiim birden ózgeredi. Qansha aitqanmen, barym da, narym da sol ghoy...
- Sózinizge qarasam, sizde dos joq sekildi?..
- Aqtoty Rayymqúlova esimdi jalghyz qúrbymmen ghana syrlasamyn. Anda-sanda bolmasa, onymen kezdesuding de kóp sәti týse bermeydi. Sosyn bar múnymdy anama aitamyn. Kózimning jetkeni, sheshemnen artyq meni týsinetin jan kemde-kem. Nesin aitayyn, ómirde quanysh pen qayghy qatar jýredi, sony bireumen bóliskenge ne jetsin?! Alayda, atalghan eki adamgha ghana jan syrymdy jetkizemin, qalghanyna júmbaq janmyn...

«Ózimning tózimdi ekendigime kózim jetti...»

- Zamanbek aghamyzdyng qaytys bolghanyna bes jyldan asypty. Qylmystyq is aqyry «jabuly qazan» kýiinde qaldy ma?
- (Kýrsinip). IYә, ayaqsyz qaldy. Alghashynda qylmystyq iske jәbirlenushi retinde apasy pen úlyn alghasyn-aq, zang boyynsha solar qozghau saluy tiyis edi. Alayda, birneshe jyl búryn apasy dýnie saldy, al artynda qalghan túyaghy qazir joghary lauazymdy qyzmette... Sodan bolar, mәselening aq-qarasyn biluge niyetti jan joq. Meni bolsa, manaylatqan joq... Nesin aitayyn, búny uaqyttyng ózi ekshep alar degen ýmittemin. Áytpese, menen basqasynyng bәri aqyry ýnsiz qaldy ghoy. Bir Allagha ghana tapsyrdym...
- Azamatynyz elge tanymal túlgha boldy emes pe?! Jogharyda atalghan jaqyndaryn aitpaghanda, qylmyskerlerdi izdestiruge búrynghy qyzmettesteri, dos-jarandary kirispedi me?
- Joq. Biylikte jýrgende dostary jetip artylatyn. Keyin biraz uaqyt ýide júmyssyz otyryp qalghanda, jaghdayyn súrap kelgender sausaqpen sanarlyqtay boldy. Qylmystyq isti ashugha jәrdemdespek týgil, olar bes jyldyng ishinde «Maqpal, jaqsysyng ba? Merey ósip jatyr ma?» dep amandyghymdy da súraugha jaramady. Soghan qaraghanda, Zәkenning mýldem adal dosy bolmaghan sekildi. Bir sózben aitqanda, qarapayym halyqtan basqa eshkim bas súqqan joq.
- Kezinde búqaralyq aqparat qúraldary ýiinizde 16 beynekameranyng ornatylghany jóninde aitylghan-dy. Tym qúryghanda qylmystyq isti ashuda solardyng septigi tiymedi me?
- Jo-gha, olardyng qazir kólenkesi de kórinbeydi. Oghan jauapty mamandar da osydan bes jyl búryn qashyp ketti... Atalghan adamdardyng da ómir sýrgisi keletin bolar, týsinistikpen qaradym. «Uaqyt - synshy» ghoy, әri qan da jibermeydi dep jatamyz... Sol sebepti, men eshtene de aita almaymyn, jalghyz adamdy kim tyndasyn?!
- Ol kisining qúrmetine ashylghan múrajay kelushilerdi búrynghyday qabyldap jatqan bolar?..
- IYә, júmysyn toqtatqan joq, esigi qashan da ashyq. Biraq, búrynghyday emes, kelushilerding qatary siyredi. Tek Zәkenning tughan jәne ómirden ótken kýnderinde kelip, dúgha baghyshtaytyndar kezdesedi. Sosyn demalys kýnderi de kelip jatady. Qoldan kelgenshe birde-bir adamnyng kónilin qaldyrmay, muzeydegi jәdigerlermen tanystyrugha tyrysatyn apamnyng baryn aitsam deymin.
- Jarynyzdyng birinshi nekesinen tuylghan bauyrlarymen qyzynyz aralasyp túra ma?
- Joq. Eger ózderi qalamasa, Mereyim nege aralasuy kerek?! Kópshilikke belgili bolar, Qúralaydyng ózi bir basylymgha «ekeuimen de mýldem aralasqym kelmeydi» dep súhbat beripti. Sol sebepti olarmen kezdesuge mening de qúlqym joq.
- Alayda, barlyghynyng qany bir ghoy. Mereyding olardan basqa bauyrlary joq degendey...
- Qany bir bolsa da, olarmen qyzymdy aralastyrmaymyn. Sebebi, Qúralaydyng kezinde maghan kórsetpegeni joq. Ol azday, Zәkeng qaytqanda «әkemizdi óltirgen - sen!» dep, jala japqany da eshqashan esimnen ketpeydi. Shynymdy aitsam, qyzymmen aralastyrmaq týgil, olardy kórgim de kelmeydi.
- Jalpy, bes jyl búrynghy men býgingi Maqpaldyng aiyrmashylyghy bar ma?
- Ony halyqtyng ózi biledi dep oilaymyn. Degenmen, sol qasiretti oqighadan son, ózimning tózimdi ekendigime kózim jetti. Alghashqy jyldary ómir sýrgim kelmey, qatty týnildim. Áytkenmen, artymda halqymnyn, aghayyn-bauyrdyn, bastysy - anamnyng bar ekenin airyqsha sezinip, sol arqyly ghúmyr keshuge qúlshynysym artty desem bolady. Zәkendey eshqaysysy bola almaghanmen, әiteuir olardyng ruhany týrde demeu kórsetkenine rizamyn. «Tiri adam tirshiligin jasaydy» degen ras eken, ómir óz kezegimen jalghasyp jatyr...

«Ómirde emes, ónerde joly bolghan adammyn...»

- Sizdi toygha jii barmaytyn әnshilerding biri dep estiymiz...
- Jii shyqpaghanmen, shamam jetkenshe shaqyrghan jerden qalmaugha tyrysamyn. Qolqa salatyndar az emes, biraq kóbine-kóp mýmkindigime qaraymyn. Alys jer bolsa, oilanyp qalamyn degendey... Qansha tóleytinin de aldyn ala anyqtap súrap alamyn. Amal joq, әdemi bolyp jýrging kelse, toyda әn aitugha tura keledi. Negizgi tabys kózimiz sol ghoy. Ásirese, janadan kóilek kiygim kelgen kezde, toyshy qauymmen kezdesetinim bar (kýlip). Desek te, aqshanyng týbine eshkimning de jetpegeni belgili, shekten shyghyp, toy quyp ketuge taghy bolmaydy.
- Shynynyzdy aitynyzshy, toydaghy «stavkanyz» qansha?..
- Eng azy - 1 myng AQSh dollary. Onda da qatty qysylyp, jaghdayy bolmay túrghanda ghana kelisemin. Keyde sonyng jartysyna da qazaqy kónilmen 5-6 әnimdi shyrqap ketetinim bar. Bәri de adamnyng qaltasyna qaray sheshiledi desem bolady.
- Al eng kóp aqsha tapqan toyynyzdy aita alasyz ba?
- Bizde atymtay jomarttar ilude bireu. Kópshiligi elimizdegi әnshilerden góri, aqshasyn shetelden kelgen «júldyzdargha» ústatugha qúmar.
Toyda óner kórsetip, eng kóp qarajatty osydan bir-eki jyl búryn alghanmyn. Almatyda bolghan bir toyda 10 myng AQSh dollaryn ústatty.
- Qúpiya bolmasa, búl kimning quanyshy edi?
- Bolat Nazarbaevtyng kelinshegi mening әnderimdi sýiip tyndaydy eken, sol kisining atynan maghan qonyrau shalghan kisi, «myna kýni kele alasyz ba?» dep úsynysyn bildirdi. Sodan toygha kelgen qauymdy biyletip, 5-6 әndi shyrqadym. Toy ayaqtaldy-au degen tústa jinalyp jatqanymda, zamandasym «kelgeninizge rahmet» dep, qolyma konvert ústatty. Ýige kelgen son, ashyp qarasam, 10 myng AQSh dollaryn salypty. «Oy, aman bol!» dedim (rahattanyp kýldi). Aqshany kim jaqsy kórmeydi deysiz?! Enbekting tiyisti dengeyde elengenin biz de qalaymyz.
- Qarsy bolmasanyz, eng qymbat sahnalyq kiyiminizding qúnyn bilsek dep edik...
- Kóilekterimdi kóbinese belgili dizaynerlerge tiktiremin. Árqaysysynyng baghasy bir myng AQSh dollarynan bas-talady. Búrynghyday jyltyrgha ýiir emespin, jasyma sәikes kóilek kiygendi jón kóremin. Qansha aitqanmen, jasymyz kelip qaldy... Mening eng qymbat sahnalyq kostumim - 5 myng AQSh dollaryna ten.
Jalpy, men ózimnen aqshany ayamaytyn adammyn. Barlyghy da halyqtyng arqasynda kelip jatqasyn, solardyng aldynda әrqashan jarqyrap jýrgim keledi. Senbeuiniz de mýmkin, banktegi jeke esepshotymda kók tiyn da joq. Býginge deyin aqsha jinap kórmeppin...
- Qoyynyzshy...
- Ras aitam. Qalay keledi, solay ketedi. Aqshany bankide saqtaugha mýldem ebim joq. Oghan qosa, otbasymyzda toghyz aghayyndymyz, bauyrlarym, olardyng balalary bar... «Maqpal tәte» dep kelip túrghanda, kónilin qimaymyn... Bizding kórgen qiyndyghymyzdy solar kórmesin degen oy ghoy.
- Ánshi retinde qay mekemeden jalaqy alasyz?
- Otyz jyldan beri «Qazaqkonserttin» jeke әnshisimin. Ara-túra «men barmyn» dep, bastyqtargha baryp sәlem beremin (jymiyp). Júmys ornymda jeke bólmem joq, ol jerge tek aqyn-sazgerlermen, óziniz siyaqty jurnalistermen kezdesu ýshin ghana baramyn. Sol-aq.
- Aldaghy uaqytta ózinizding jeke muzykalyq mektebinizdi ashu oiynyzda joq pa? Sizge elikteytin Maqpaldardyng sany birshama kórinedi...
- Qazaq estradasyndaghy Maqpal Isabekovanyng esimin әjesi men siyaqty әnshi bolsyn dep yrymdap qoyghanyn ózinen estidim. Ónerdegi taghy bir sinlim, Dihanbaevanyng da atyn sonday maqsatpen qoysa kerek. Shýkir, jer-jerde kishkentay Maqpal Jýnisovalar ósip keledi. Olardyng birazy әnshi bolsa, qalghandary aqyn, jurnalist, múghalim... Ótken jylghy konsertimde 32 attasymnyng basyn qosyp, halyqqa tanystyrghanym bar. Negizi, olardyng sany búdan әldeqayda kóp.
Muzykalyq mektep ashyp, ústazdyq etu әzirge josparda joq. Halyqqa kerek kezimde әnimdi aitsam deymin. Keyin jas kelgende ústazdyq jaghyn oilana jatarmyn...
- Songhy súraq, ónerde jýrgeninizge biyl attay 30 jyl boldy. Osy uaqyttyng ishinde әnshi retinde qanday oy týidiniz?
- Keyde keybir kisiler: «Maqpal, siz «iydealinyi» adamsyz» dep jatady. Áriyne, yqylastaryna rahmet, biraq men ózimdi ol sanattaghy adamdardyng qataryna qospaymyn. Mening de ózime tәn kemshilikterim bar. Bilgenimnen bilmegenim, kórgenimnen kórmegenim kóp... Áytkenmen, boyymdaghy sol kem-ketikti joy ýshin kýsh salyp jatqanym ras...
Eng bastysy, óner adamyna tózimdilik kerek der edim. Qay jaghynan bolsyn, shydamdy adam týbinde biyik belesten kórinedi. Ózim ómirden búryn ónerde joly bolghan adam siyaqtymyn. Sondyqtan barlyq adamnyng aldymen tózimdi boluyna tilektespin.
- Óner sahnasyndaghy mereytoyynyz qútty bolsyn! «Núr Astana» aptalyghynyng atynan qyzynyz ben ózinizge amandyq tileymiz!
- Rahmet, ainalayyn, sizderge de sony tileymin!

Ángimelesken Aybek TASQALIY

http://nurastana.kz/?p=1799