Janúzaq Ayazbekov. Balizak nege jylady? (jalghasy)
Balizaktyng minez - qúlqy men jýris túrysynda qazaqqa úqsap ketetin sәtteri kóp. Sonau baghzyda galldargha qamshy ýiirgen ghún babalarymyzdyng europa órtenine kómilip qalghan úryghynan óngen órkendering bir sabaghy emes pe eken dep te ezu tartasyz. Ataqúmar, baqqúmar, maqtanpaz, pan, pysyqay - osynyng bәri de bir Balizaktyng boyynan tabylady. Jaq pen tilding qyshuyn әbden qandyrghan ghúmyrnamashylardy oqy berseniz, keyde Balizaktyng qúday sýier qylyghy da qalmaghan sekildi kórinetini bar.
Balizaktyng minez - qúlqy men jýris túrysynda qazaqqa úqsap ketetin sәtteri kóp. Sonau baghzyda galldargha qamshy ýiirgen ghún babalarymyzdyng europa órtenine kómilip qalghan úryghynan óngen órkendering bir sabaghy emes pe eken dep te ezu tartasyz. Ataqúmar, baqqúmar, maqtanpaz, pan, pysyqay - osynyng bәri de bir Balizaktyng boyynan tabylady. Jaq pen tilding qyshuyn әbden qandyrghan ghúmyrnamashylardy oqy berseniz, keyde Balizaktyng qúday sýier qylyghy da qalmaghan sekildi kórinetini bar.
1833 jyly qyrkýiek aiynda ol bylay dep jazypty: «Men Europanyng ruhany ómirining әmirshisi bolamyn! Endi eki jyl shydam men enbek - mening qolymdy baylap mataghysy kelgenderdi, mening sharyqtauyma kedergi jasaghysy barlardy týgel taptap ótem. Men qyr sonymnan qalmaghandy, әdiletsizdikti kórdim, mening erkim endi mystan da qatty» (S.Sveyg) «Napoleon semsermen baghyndyra almaghandy, men qalammen baghyndyram!». Búl ne, mardymsu, maqtangerlik pe, joq әlde ózine -ózi sengen kóregendigi me? Ataq -danqty jatyrqaytyn pende joq. Biraq fransuzdardyn jelókpeligi ózinshe ózgeshe! Erterekte aqyndary ýy jaldap, jyrlaryn tyndaytyn adamdar jinap, ózin madaqtay biletinderding basyn qosyp keshki asqa shaqyratyn dәstýr bolypty. Europadaghy әdeby salondardyn izashary osylay bastalsa kerek. Al Voliter jazushy, elshi, sayasatkerlerdi, basqa elderding monarhtary men aqsýiekterin tiyimdi paydalana bilgen. Balizak ta, Stendali da Napoleonnyng qandy soghystaryn synap - minegenimen, imperatordy keudesin kere maqtanysh tútqan. Ayta bersek, fransuzdar toghyz qyrly, toqsan syrly. Qanshyldyghy ejelden әmbege ayan. Áygili matematiyk, filosof Dekarte Shvesiyada jýrgende suyq tiyip óler halge jetkende, jergilikti dәriger odan qan alu kerek deydi. Sonda ol bar jan - dәrmenimen «Fransuz qanyn tókpeysinder!»-dep aiqay salypty. Osy siyaqty jazbalardy oqyp otyrghanda, bir bayqaytynynyz, әiteuir, búl fransuzdargha bәri de jarasyp-aq túrady! Balizak ta solardyng biri! Áytpese, onyng da әdebiyetke keluining alabótendigi shamaly. Ol da bastapqyda ózine deyingiden ýirendi, eliktedi. Rableden bastap Shekspiyr, Skottqa deyin, fransuz romantikteri men realisterin oqydy, túshyndy, qalam týzedi. Kórkem әri ghylymy oidyng әr aluan tәjiriybesine qanyp, tereng ýilesimderinen syr týidi. Ol pir tútqandardyng biri -Molier. Balizak «Molier» atty maqalasynda bylay dep jazady: «Bir kýni koroli Ludovik HIV Rasinnen súrapty: «Úly jazushylardyng arasynan mening patshalyghymnyng danqyn asyrghan birinshi kim?» dep súrapty.
-Molier,- dep jauap beripti, Rasiyn.
Búl jauaptyng әdildigin eki ghasyr dәleldedi. Búghan eng alystaghy úrpaqtarmyz da kelisetin shyghar. Shyntuaytynda, eger adamdardy tolyq týzey alu mýmkin bolsa, eger adamdardy ózderining kýlkili kemshilikteri men nadandyq minez qylyqtarynan úyaltugha mәjbýr etse, búl úly zang shygharushy qanday kemeldi qogham qúrghan bolar edi. Ol óz últynyng saltynan býldirudi, jargondardy, ekiúshtylyqty, keyde essiz, keyde kóbinese qatigez - qyzghanshaqtyqty; qarttardyng úyatsyz mahabbatyn, adamdy jekkórushilikti, tәlpishtikti, ghaybat ósekti, әsempazdyqty, tensiz nekeni, siresken sarandyqty, úsaq-týiekti, satqyndyqty, sottardyng azghyndyghyn, adamdardyn orynsyz isip- keptirip qyzdyratyn danghoylyqty, dәrigerlerding nadan empirizmi men aramza piradarlardyng aldamshy ailalaryn alastatar edi. Qysqasha aitqanda, Molier ózining qyzyqty da әraluan tabighy qalpynan tanbay - aq kýresken kesepattar beynesi osynday edi». Jalpy, degen eken deytin qysqa әngimelerding birinde: « Fransuz parlamenti Voliterding «Filosofiyalyq hattar» enbegin qiyanpúrys tuyndyny, órtelsin dep qauly shygharsa kerek. Sonda Voliter: «Tipti jaqsy. Mening kitaptarym talshyn tәrizdi: olardy kóp quyrghan sayyn til ýiirip, tәbetindi arttyrady, soghúrlym kóp satatyn bolady» - depti. Balizak realizmining de kókten týspegendigi, osynday otandas hәm jahan oishyldarynyng әseri bolghany aqiqat. Eger Balizaktyng «Adam komediyasy» dәuirnamasynyng ózi jazghan alghysózin oqysanyz, qyzyl sózdi suday sapyrghan jazarman emes, oqyghan-toqyghany kóp, әdebiyetting qoghamdyq - tarihy missiyasyn saralay bilgen, bagha bergen súnghyla ekendigine tәnti bolasyz. Balizak ýshin qoghamdaghy kez - kelgen «shóp te, shónge de» keyipker. Árqaysynyng ózinshe bitimi bar. Alayaq ta, anqyldaq ta ailaker de, albasty da súmpayylyghymen tartymdy. Súmpayyny jylyúshyratu bizding qazaq oqyrmany ýshin onay emes. Ol kóbinese súmnyng súm ekenin kórsetedi, biraq balaghattamaydy. Balizak әdebiyet haqyndaghy maqalasynda: «Qazirgi uaqytqa qarsy túrghan avtorlardiki kóbinese dúrys.Qogham bizden tamasha tuyndylardy talap etedi. Al oghan ýlgini qaydan tabamyz? Sizderding úsqynsyz kiyimderiniz, sizderding sәtsiz tónkeristeriniz, myljyng burjua, óli din, jýnjigen biylik, qanghyryp qalghan korolider, osynyng bәri shynymen aq shabyt tughyza ma, tipti osylardy beyneleu kerek pe ózi? Qazir biz tek qana tәlkek etip, qorlay alamyz. Ájua- mine, ólip bara jatqan qoghamnyng әdebiyeti.» Osy niyetten ainymastan Balizak óz dәuirnamasymen qoghamynyng dertin soqyryna kórsetti, kerenine estirtti. «Adam komediyasy» - Fransiyanyng tónkeristen keyingi tarihy» dep jazady zertteushiler. Balizak ruhany seysmolog edi. Ol fransuz burjuaziyasynyng kesepatynyng nemen tynatynyn dәl boljady.Ásirese qarjy burjuaziyasynyng kesepatty egoizmi shynyna jetip, ruhaniyatty ayaqasty etip taptap jatty.
2007 jyly elimizdegi jetekshi telearnalaryna bergen súhbatynda Elbasy N.Nazarbaev ta Balizaktyng shedevrlerin qayta oqyp shyqqanyn aityp, tipti «Shegiren bylgharyny» oqyp jýrgende elimizde kazinony jabu turaly sheshimning túspa- tús kelegenin mysal etken. «Tipti sol kezding ózinde qúmarpazdyqtyng nege dushar etetini aiqyn beynelengen» dep edi. Balizak «Adam komediyasymen» fransuzdardyn azuyn mәusekpen shúqyp tazartqanday boldy.
Janalyqty jatyrqau yqylymnan kele jatqan tabighy qúbylys. Ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldarynda dәstýrli prozagha qarsy shyghyp, fransuz әdebiyetine jana baghyt әkelgen Alen Rob-Griye, Simon, Sarrot, Bekket, Durastar Balizaktan bas tartqany da belgili. Sol kezde synshylar olargha nege Balizaksha jazbaysyndar dep óre týregeldi. Olar bolsa әlem ózgerdi, әdebiyet te ózgeredi. Zaman da janaryp janghyra beredi. Ony týsinbeytin ne bar dep uәj aitty! Biraq kele-kele búl tolqyn da jana ghasyrdyng basynda bәrinen týnildi. Olar әdepkide әdebiyet qoghamdy úiytady, qogham ruhany zәruin әdebiyetten izdep tabady dese, endigi әdebiyetting basynan baghy mәngige taydy, qalyng tobyrgha moyyn úsynugha mәjbýrmiz dep kýiindi.
Tól әdebiyetimiz europalyq nemese jahandyq kórkem әdebiyetterining týrli baghyttary men aghymdaryn, qúbylys qúbylnamalaryn bastan keshen emes. Emis- emis janghyryqtaryn ghana sezdi. Keshegi ghasyrdyng songhy shiyreginde Oralhan Bókey, Rollan Seysenbaev ta jastar arasynda tyng serpin tughyzghany esimizde. Oralhan qazaq janyn janarghan romantizmge bólese, Rollan pragmatikalyq prozasymen tәnti etken. Songhy kezende Nesipbek Dәutay, Quandyq Týmenbay, Quanysh Jiyenbay, Núrlan Qamy taghy basqa ruhani- kórkemdik dengeyi osal emes prozashylardyng ishki shygharmalyq týisiginde ózindik tanymy bayqalady. Ádebiyet tiri aghza, sol sebepti de oghan órleu de, toqyrau da tәn. Klassikalyq, shedevr tuyndylar ejelden beri qiyanattyng besigi, aqsha zamanynda tughanyn eske aldyq. Áytse de totyqpaytyn kórkem oi, ólmes kórkemsózge qoghamdyq formasiyalardyng ýstemdigi jýrmeydi.Ýstemdik tek uaqyttyng ghana enshisinde. Óitkeni, Uaqyt - asyqtyng da, jasyqtyng da soty .
Bizding ómir sýrip otyrghan ghasyrymyz - adamzat qoghamynyng úshqyr damyp, aqyl-oyy, sana-týisigi kemer- kemeline kelgen ghasyr. Júmyr jerding ýsti men astyna ýnilip sharq úrdy. Kókke, sansyz júldyzdargha da úmtyldy, aigha da tabany tiydi. Ghalamshardaghy tirshilik tynysyn alaqannyng ayasynday monitordan kórip- bilip otyr. Sóite túra izgiliktin, parasattyng úshar basyna shyghudyng ornyna, zúlymdyq pen zalymdyqtyng nebir qúlaq estip, kóz kórmegen súmdyghyn jasaytyny nesi? Osy zamanymyzdaghy ashkózdik, jyrtqyshtyq is- әreketting týp- tamyrynda balta ótpeytini nelikten? Órkeniytetting jetkizgen úshpaghy osy ma? San qily saualdar san tústan antalaghan zaman. Býgingi sayasatkerler men futurologtar tórtkil dýniyedegi elderding ashqaraq egoizmi birlik pen beybitshilikti ústap túrugha qabiletsiz, әueleti tausylyp bara jatyr dep ýreyli. Ásirese, ekonmikalyq, kýsh- quat jәne tehnologiyalyq qarym - qatynas dәuirlep, ruhany baylanys әlsirep, betimen ketkenine kónil alan. Adamnyng qúday darytqan tabighy ruhy, jany azghyn. Izgilik sezimi, adamnyng adamdy sýng, bir - birine senu sezimi shynayy qalpyn , qadyr- qasiyetin daghdarystan, joghaludan qalay aman saqtap qalugha bolady?
Adam - mәngi júmbaq. Ol júmbaqtyng kody - sana - seziminde. Alla -taghala solay jaratqan. Sol júmbaqty sheshu jolynda adam balasy hayuani zúlmat tirlikten tayynar- taysalar emes. Al ol júmbaq sheshile qoya ma eken? Óitkeni, ol jaratqannyng isi emes pe?
Balizak adam qasiyetining qúpiya kiltin tabugha jantalasty.Ol ony aqiqat ómirdegidey aqsha men baylyq tezine salyp syngha saldy. Nәtiyjesi ózi túshynghanday bolyp shyqty. «Gorio ataydaghy» shekten shyqqan әke mahabbaty aqyry Goriosyn jalmap tyndy. Adamnyng asyl qasiyetterin qorlap - taptaghanda Balizak «úly azapshegushi hristianday» kýige týsetinin jazdy. Ásirese, bay men kedeydin, myrza men malaydyng sorpasy eshqashan qosylghan emes, qosylmaq emes degen yqylym zamannan kele jatqan úghymgha moyyn úsynghanymen, Balizak qatigez qoghamnyng arsyzdyghyn, zúlymdyghyn әshkerleude qan sorpasy, ebil - debili shyqty! Belgilegen jýz qyryq romannan ýlgergeni toqsan eken. Adamzattyng ózin- ózi kýiretushi egoizmining baya - shayasyn týgeldey kórsete almadym- au dep Balizak shynymen- aq ókine egilipti! Ghúmyrnamashylar deni osylay deydi.
Qazaq ruhy - qazaq qoghamynyng ýzilmegen tini. Dalasynday keng de aqjúpar qazaq jany býginde jantalas, shermende halde. Ardaemgen arman, aiqarakóz mahabbatqa, núrly iman, izgilikke kindiginen baylanghan qazaq iydealy qol búlghap alystap búldyrap qaldy. Esesine búlshyq etteri búltyldap, aqmandayly, aqsha jýzdi, qimyly shalt - shúrt, múrty endi tebindegen bozbaladay qazaq kapitalizmi - ýr jana qojayynymyz bar. Endi eldegi ekonomikalyq serpilis, industriyalyq - innovasiyalyq úmtylysqa, memleketimizding bay bolsaq, adamy da baghlan bolar edi degen ýkilegen ýmitine sengimiz keledi. Tehnogendik janghyrudyng imandy sipaty bolsa. Aq adal enbekpen tapqan aqsha men baylyqtyng jaghymdy imidji, sýikimdi de izgi mazmúny tútastay qoghamnyng jýregin jaulap alatyn zaman tusa degen bir tәtti arman da joq emes. Áytse de qazaq iydealyna degen qimastyqtan boydy bir mún, birtýrli borkemik sezim mendegendey. (Jigersizdik jaylaghan jerde jigerli әdebiyet qaytip tua qoysyn.) «El búzyldy, baylyq quyp, mal jighan, kýshigendey óleksege qonjighan, qoryqapay-aq baylyq ýshin qu jannyn, balasyn da buyndyrar tughannyn» - degendi Mahmud Qashqary so- nau ghasyrda, kóne, óte kóne zamanda aitqan eken. Qazir basqa, qasqa joldamyz.
«Gorio atayda» arman quyp, adam bolam dep Parijge kelgen jany taza jigit Rastiniyak astanadaghy aqiqat ómirding dәmin tatyp, adal әri әdildikpen múratyna jetpeytinin úghady. Roman sonynda Parijge qarap: «gu- gu etken aranyng úyasyn obyrlana sholghan Ejen: «- Endi ekeumizding qaysymyz jener ekenbiz! -dedi,». Rasiniyak Gorio shaldyng týbine jetken týlki zamandy tazy bolyp shalugha bel baylady. Balizaktyng әdeby ghúmyry da naq osynday edi.
...Kim biledi, keshqúrym «Bәiterektin» úshar basyna kóterilip, týngi Astanagha qarap túrghan qyztalaq Rastiniyak - Qazaqbaydy kórip te jýrgen shygharsyz.
Sony
«Abay-aqparat»