Internet-konferensiya: Jangeldi Shymshyqov (jalghasy)
Kedendik odaq. Qoghamnyng kýdigin seyiltpey túrghan kýrdeli mәselege qatysty el ishining narazylyghy jәne osy odaqtyng týbi Tәuelsizdikke tóner qauipke aparmay ma degen ýlken súraqtar kýn tәrtibinen týspey túr.
Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy, bilikti ekonomist Jangeldi Shymshyqov býtin elding basyn qatyrghan kedendik odaq jónindegi oqyrmandar saualyna jalghasty jauap bere kelip, bir sózinde: «Týbinde, siz aitqanday, Kedendik odaq sayasy odaqqa ainaluyn Resey basshylary 2015 jylgha josparlap qoyghan» degen derek aitady.
«Abay-aqparat»
-Daghdarys kezinde ekonomikalyq odaq qúru sózi shyqty. Búl mazmún jaghynan dúrys bolghanmen, әr elding óz ishki jaghdayy bolady ghoy, shiykizatqa tәueldi, endi damugha bet alghan biz ýshin tipti solay shyghar. Sol bastamadan keyin kózdi biraq júmghan joqpyz ba? Bazar degen bәseke. Biz olargha bәsekeles bola alamyz ba?
Kedendik odaq. Qoghamnyng kýdigin seyiltpey túrghan kýrdeli mәselege qatysty el ishining narazylyghy jәne osy odaqtyng týbi Tәuelsizdikke tóner qauipke aparmay ma degen ýlken súraqtar kýn tәrtibinen týspey túr.
Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy, bilikti ekonomist Jangeldi Shymshyqov býtin elding basyn qatyrghan kedendik odaq jónindegi oqyrmandar saualyna jalghasty jauap bere kelip, bir sózinde: «Týbinde, siz aitqanday, Kedendik odaq sayasy odaqqa ainaluyn Resey basshylary 2015 jylgha josparlap qoyghan» degen derek aitady.
«Abay-aqparat»
-Daghdarys kezinde ekonomikalyq odaq qúru sózi shyqty. Búl mazmún jaghynan dúrys bolghanmen, әr elding óz ishki jaghdayy bolady ghoy, shiykizatqa tәueldi, endi damugha bet alghan biz ýshin tipti solay shyghar. Sol bastamadan keyin kózdi biraq júmghan joqpyz ba? Bazar degen bәseke. Biz olargha bәsekeles bola alamyz ba?
- Daghdarys kezinde әriyne, jekelegen memleketter birigip kýsh qosyp, daghdarystan shyghugha yntymaqtasqany dúrys. Bazar bәsekesiz bolmaytyny ol da dúrys, al әzirge biz kóptegen eldermen tipti odaqqa kirip otyrghan ýsh memleketpen de bәsekeles bola almaymyz. Óitkeni bir ghana kórsetkish joghary bilimge júmsalghan memlekettik shyghyndargha sýiensek, onda JIÓ-ning joghary bilimge júmsalghan ýsh elding shyghyny: Reseyding shyghyndary 0,7 payyzyn qúrasa, Qazaqstan 0,3 payyzyn ghana qúraydy. Al eger de memlekettik bilimge júmsalatyn shyghyndar túrghysynan kelsek Belarusi JIÓ-nin 6 payyzyn al Qazaqstan 3,6 payyzyn 2011 jyly júmsaghan. Osynyng ózi bolashaqtaghy bizding bәsekelestikting negizining әlsiz ekenin kórsete alady.
-Qazaqstannyng ýlesi qansha tendey me, joq Resey basym, biz baghynynqy ma? Búl ekonomikalyq tәuelsizdikti tolyq alyp ýlgermegen (shiykizattyng shet el basymdylyghyn aitugha da bolady) bizge kesirli emespe?
- Kedendik odaq qúryla bastaghannan-aq búdan búrynghy qúrylyp jatqan sayasi-ekonomikalyq birlestikterge mәn berip, saraptama jasadyq. Eger de europalyq ekonomikalyq qauymdastyqqa kónil audarsaq, oghan mýshe elderding dauysy da, salmaghy da, ýlesi de birdey. Úlybritaniya ma, Grekiya ma, әlde Italiya ma aiyrmashylyghy joq. Sondyqtan Kedendik odaq jayly birinshi qújattar shyqqanda-aq bizdi kýmiljitken mәsele - 75 payyz Resey Federasiyanyng ýlesi, al qalghan 25 payyzyn Belarusi pen Qazaqstannyng bólisui. Búl birden qúrylyp otyrghan odaqtyn Reseyding taptauryn sayasatyna, al eki elding baghynynqy sayasatyna negizdelgenin suretteytini sózsiz. Súraq qoyynyz dúrys, shiykizat ekonomikasynan industriyaldy innovasiyalyq- ekonomikagha ótip ýlgermegen el ýshin búl kesiri mol qúbylys.
-Bizding elde nege últtyq mýdde, últtyq iydeologiya joq. Onyng sebebin qalay týsinesiz? Qashan naghyz tәuelsiz elge ainalamyz? Ol ýshin ne isteu kerek dep oilaysyz?
- Bizding elde tarihy óte qiyn shiyelenisken últaralyq jaghday qalyptasqan. Óitkeni 200 jyl boyy naqty shynayy Resey imperiyasynyng otary, soghan sәikes onyng artyq júmys kýshterin artyq túrghyndaryn kóshirip ornalastyratyn elge ainalghan, al kelesi 70 jylda deportasiyalanghan, soghysqa sәikes kóshi-qon, tyng iygeruge kóshi-qongha baylanysty sayasatynyng nәtiyjesinde 1959 jyly respublikadaghy qazaq últynyng ýlesi ¼ de qúramaghan uaqyt bolghan. 1950-60 jj. әkelerimizdin, atalarymyzdyng otbasy erligining arqasynda kelimsekterge qaraghanda jergilikti qazaq últynyng sanynyng ósimining joghary dәrejede boluyna baylanysty әupirimdep býgin ghana 63 payyzgha shyghyp otyrmyz. Alayda, 1990 jyldardyng basynda búl ýles 42 payyzdy ghana qúraghan bolatyn sondyqtan, tәuelsizdikke deyingi saparymyz ústaranyng jýzimen ótkendey auyr sapar boldy. Soltýstiktegi bes oblys, oghan Qaraghandyny qossang da bolady, Shyghys Qazaqstandaghy - Óskemen, batystaghy - Oral men Aqtóbe orys tildes halyqtardyng qara qúrymday ornalasqan ónirleri boldy. Búl jerde birden últtyq mýdde, últtyq iydeologiyany kóteru últ aralyq arazdyqty jәne osy arazdyqtan qazaq halqynyng útyluyn sózsiz nasyrgha shaptyratyn edi. Biz birte-birte aqyryn-aqyryn saghatyna 1-shaqyrym qozghalyspen últtyq iydeologiyagha endi-endi kele jatyrmyz. Tәuelsiz el boluymyz ýshin Múhtar Áuezov aitqanday: «Besigimizdi týzetuimiz kerek». Demografiyalyq janghyryq qajet. Ol ýshin múnay men basqa shiykizattan týsip jatqan tabystan qúrylatyn últtyq qordy analardy yntalandyrugha, jas otbasyn qamtamassyz etuge ayamay júmsau qajet. Sonymen qatar, kóshi-qon sayasatynda shet elden kelem deushi otandastargha últtyq qordy ayamay júmsau qajet. Óitkeni dollardyng qúnsyzdanuyna baylanysty býgin sary mayday saqtaghan últtyq qorymyz erteng bos qaghazgha ainaluy sózsiz. Al eger de ony halyqqa júmsasaq, erteng dollar qaghazgha ainalghanda, bizding elimizde ýsteme 3-4 mln. qazaq ómir sýrse, últ mәselesi de, tәuelsizdik mәselesi, til, din, dil mәselesi de, býkil últtyq mýdde sheshilip, últtyq iydeologiyany qabyldap, jýzege asyrugha jaghday tuyndaydy.
Al sizden jeke ne isteu kerek degen súraghynyzgha qaljyndap aitsaq: týndeletip jiyi-jii kórpe qimyldatu qajet.
- Orysqa qalay ekonomikalyq tәueldi bolmaymyz, shyghar jol bar ma?
- Orystan tәuelsizdik alu óte qiyn. Óitkeni Stalindik totalitarlyq jýie Odaqty bir-birimen ekonomikalyq tiyimdilik túrghysynan emes, sayasy tәueldilik túrghysynan baylap matap tastaghan. Mysaly: aghash Sibirde Taygada ósse, al sol aghashtan dayyndaytyn kir qystratyn qystyrmany Armeniyada jasaghan. Eger Qazaqstanda qoy sharuashylyghyn 50 mln. basqa deyin jetkizemiz dep úmtylsa, jýndi basyp toqityn fabrikalar Mәskeu ainalasynda ornalasqan. Osynday kóptegen mysaldar keltiruge bolady. Sondyqtan Qazaqstan ekonomikasyndaghy kәsiporyndardyng kópshiligi Reseymen tehnologiyalyq tyghyz baylanysty. Ol bir, ekinshi mәsele, syrtqy qorghanys mәselesine kelsek, raketalyq әue qorghanys t.b. әskery jýieler әli de bolsa qazaq enshisine ótken joq, bәribir ortaq jýiemen Reseyding qolynda qalyp otyr. Ýshinshi, sayasy әleumettik jaghynan kelgende әrtýrli qauymdastyqtar, memleketaralyq kelisimder, kelisimsharttar arqyly biz Reseymen baylap tastalghanbyz. Tórtinshiden, aqparattyq kenistik tolyq Reseyding qol astynda. Ukraina siyaqty memleketter baltyq jaghalauynyng memleketteri Resey teleradio jýielerning óz elindegi habarlaryna tiym salyp, shektep otyrady. Al bizde kerisinshe, Resey aqparat jýiesi basymdylyq tanytyp, adamnyng oi-sanasyn, kózqarasyn qalyptastyratyn negizgi aqparat jýiesine ainalghan. Besinshiden, bizdegi poligrafiya kitap shygharu baspa jýiesinde Resey on ese belsendilik tanytyp, kәdimgidey basqynshylyqqa kóshken. Kitap dýkenderindegi ónimderge kóz salsaq, qazaq tilindegi qazaq baspalarynyng ónimderi 10 payyzyn da qúray almaydy. Altynshydan, teatr óner jýiesine kelsek, múnda da psihologiyalyq jaghynan orys ýlgileri әli de basymdylyq tanytyp, oy sanada qazaq ónerining aldyn-ala kem onyng iyelerining ózine nemqúraydy sorly artta qalghan sezimde boluyn jene almay keledi. Sondyqtan orysqa tәueldilikten qútyludyng bir-aq joly bar ol otarsyzdandyru - dekolonizasiya. Ár qazaq otarsyzdandyru nәtiyjesinde qanday uaqigha bolmasyn qanday taghdyr tauqymeti últymyzdyng basyna tónbesin, myng jyl qanghyrsa da evrey halqy siyaqty tәuelsiz taza últtyq izraili siyaqty memleket qúratyn qabiletti boyyna sinirui qajet...
- Kezinde Qajygeldin jasaghan mikro jәne makroekonomikalyq baghdarlama turaly ne aitasyz?
- Qajygeldin ýkimeti túsynda qabyldanghan ekonomikalyq damu baghdarlamasyn әriyne bilemiz, kógildir fishkalar, jeke baghdarlamalar men kәsiporyndardy jekeshelendiru, ónirlik jәne respublikalyq dengeydegi damu baghdarlamalary degen siyaqty dýniyeler. Múnyng qúndy jeri baghaly qaghazdar naryghyn damytu bolatyn. Ókinishke oray, әli kýnge deyin qarjy naryghynyng birinshi satysy jýzege asqanymen, ekinshi naryq әli de qúrylghan joq. Songhy kezde mәseleni taghy da jandandyramyz degen is-әreket bar siyaqty. Jýre kórermiz. Ádildik ýshin qosarymyz sol dәuirdegi ekonomika ministri Ablyazovtyng import almastyru jәne Reseyden ekonomikamyzdy qorghau kedendik sharalary anaghúrlym bizding merkantelistik pighylymyzgha jaqyn.
- Áleumettik tendik degendi qalay týsinesiz? Keybireuler ony «komunistik rejimmen» shatastyrady. Jer baylyghyn jeke adamdar emes, halyq iyelenui kerek emes pe? Áleumettik tendik turaly jii aitylyp jýr. Qazir júrt: «Ken oryndary memleket menshigine qaytaryluy kerek. Kәsiporyndar - júmysshylar újymynyng menshigi boluy kerek. Jer baylyghy halyq iygiligine jarasyn» dep jýr. Osydan kelip shyghatyn súraq: Demokratiyalyq-әleumettik respublikagha qalay qaraysyz?
- Áleumettik tendik degenimiz - әrkimning óz qosqan ýlesine sәikes tabys tabuyn aitamyz. Ekonomika jýzege asuy ýshin 4 týrli resurs qoldanyluy qajet: jer resursy, kapital resursy, enbek jәne kәsipkerlik resurs. Osyghan say әr qoghamda 4 týrli alghashqy tabys týziledi: jerge renta, kapitalgha payyz, enbekke jalaqy, kәsipkerlikke payda. Sonymen qatar memleket әleumettik sayasatty jýzege asyruy ýshin osy 4 týrli tabysqa salyq salady. Ony kelesi qayta bólu barysynda transferttik tólemderge, jәrdemaqygha jenildikterge t.b. júmsaydy. Árkim óz qosqan resursyna sәikes tabys tabady. Bar mәsele bastapqy eki resurs kimning qolyna qanday jolmen keldi degen mәsele. Búl jerde eshqashan da, eshqanday әdilettilik bolghan emes. Batys damyghan elderinde jerge iyelik sonau orta ghasyrdaghy jaulap alu zamanyndaghy korolider, seniorlar, patshalar әreketinde jýzege asty. Al bizdegi jerge iyelik kóbinese sheneunikterding rulyq-tuystyq, tamyr-tanystyq jәne әrtýrli zang búzushylyq arqyly jýzege asyp onyng bәrine keshirimdilik jasaldy.
Kapitalgha iyelik shet elde tek qana mandayynyng terin sypyryp, jantalasyp qan tógip, jinap kelesi úrpaghyna múra etu arqyly jýzege asty. Al bizde bolsa, ol tamyr-tanystyqpen әrtýrli ailakerlikpen neshe týrli sasyasatpen jýzege asqanyn moyyndau kerek.
Jer baylyghyn halyq iyelenui ýshin jerdi satu jayly zang qabyldanar tústa, jappay halyq qarsylyq jasauy qajet edi. Sonday jaghdayda «jer halyqtyng menshiginde. Ol satylmaydy» degen qaghidany ústap qalugha bolatyn edi. Ókinishke oray, endigi jerde jerdi jәne onyng qoynauyndaghy baylyqtardy halyq menshigine ainaldyru ýshin konstitusiyagha ózgeris engizbeyinshe eshbir nәtiyje shyqpaydy. Sondyqtan demokratiyalyq әleumettik respublika, әriyne, jan-dýniyeme de, jýregime de, oiyma da jaqyn, alayda ol әzirge jýzege asyryluy mýmkin emes. Ony jýzege asyru ýshin kem degende әleumettik ekonomikalyq tónkeris jasau qajet. Ony úiymdastyratyn, jýzege asyratyn elimizde eshbir quatty sayasy kýsh joq ekenin ókinishpen moyyndaugha mәjbýr bolamyn.
- Kedendik odaqqa kirip edik, ózimizdegi orys bitken shulap ketti. Búrynghy qorlaghandary, mazaq qylghandary azday, endi Ayhanov, Qodarlarmen últymyzgha qarsy shabuyldy ýdete týsude. Bizding tәuelsizdigimizdi moyyndamay, Resey preziydentine hat jazatyn boldy. Búl neni bildiredi? Biz osy tәuelsiz elmiz be?
- Búl súraghynyzgha ózining jauap bergen siyaqtysyz. Sondyqtan da men Qodar-modar siyaqty mәngýrtterge oiymdy, sózimdi shyghyn qylghym kelmeydi. Al bizding elimizding qanshalyqty tәuelsiz ekenin ertengi kýni jappay kópshilik mingen avtomashinalardyng ýlesinen kóruge bolady.
- Erte-erte,ertede bir qyzbala dalada qalyp qoysa kerek, oghan bir ay janashyrlyq kórsetip, qonjyqtarymen birge asyrapty, qyz erjetse de aylarmen birge túrypty. Kýnderding bir kýninde, ony adamdar ústap әkelip, til ýiretse kerek. Ýiirine ketkisi kelgen ai qyz, kóris aityp:
«Ýngir-ýngir ýngir-ay, ýngirde bolsa ýiim-ay.
ay, ay, ay-ay, ayda bolsa bayym-ay" dep jylapty. Sonda jany ashyghan adamdar ony ýngirine aparyp tastaghan eken. bizding biylik osy aiy qyzdyng dәl ózi emes pe? Biylik ýngirine kirse, kire bersin, meninshe naghyz qazaq ol ýngirge kirmeuge tiyis siz qalay oilaysyz? Qanday әreketterge barghanda kedendik odaqtan shyghyp, dýniyejýzilik sauda úiymyna kiruge bolady? Dýniyejýzilik sauda úiymynyng bizge, әriyne qarapayym halyqqa әkeler jaqsylyghyn qay jaqtan biluge bolady?
- Kedendik odaqqa mýshelik DSÚ-na kiriune eshbir kedergi jasamaydy. Áuelden ýsh memleketting basshylarynyng Kedendik Odaq qúruynyng sebebi retinde birdey shartpen birdey talappen, birin-biri qolday otyryp, DSÚ-na kiru bolyp tabylady. Qarapayym halyqqa DSÚ-ng bereri bar dep te, joq dep te aitugha әbden bolady. DSÚ-gha mýshelik dýnie jýzindegi elderding arasyndaghy tauarlar, qyzmetter, kapital júmys kýshi emin-erkin esh kedergisiz bir el shekarasynan ekinshi el shekarasyna op-onay ótip otyruy. Sóitip, ekonomikalyq ghylym túrghysynan dýniyejýzilik transaksiyalyq shyghyndardy azaytu. Búdan kim útady desek: birinshiden, transúlttyq kompaniyalar útysqa shyghady. Bәsekege qabiletti ekonomika qúrghan aldynghy qatarly damyghan elder útady, artyq halqy bar qytay siyaqty úly memleketter artylghan júmys kýshin op-onay kóshi-qon arqyly Qazaqstangha milliondap ótkize alady. Al qarapayym halyq ony sezine me, joq pa ol men ýshin neghaybil nәrse.
- Orys tili... Orys ekonomikasy... orys odaghy... «Auru qalsa da, әdet qalmaydy» ketpeydi degen osy ma, siz qalay baghalaysyz?
- Osy súraqqa biz búdan búryn әjeptәuir mólsherde jauap bergen siyaqty edik. Otarsyzdandyru dәuirinen ótpegen әrbir orys tildes mәngýrt qazaq ýshin orys ekonomikasy, orys tili aspandaghy jarqyraghan júldyzday jýreginde jalyndaghan ottay әser etetini sózsiz. Óitkeni bar kórgeni de, bilgeni de ozyq dep syilaghany da sol. Al odan da joghary, odan da ozyq, odan da biyik últtyq qúndylyqtar bar ekendiginen ol beyshara maqúrym.
- Resey kedendik odaqqa bizdi kirgizip aldy. Endi sayasy qysym jasap, әrtýrli әreketke barsa, onyng aqyry qalay boluy mýmkin? Erteng Qazaqstanda sayasy biylik auyssa, búl Odaqtan shyghu bizge qiyn bolyp jýrmey me?
- Resey, әriyne, ýirenshikti, taptauryn basymdylyq sayasatyn jalghastyruy әbden mýmkin. Ony biz byltyrghy Belarusi preziydentine degen televidiniyeden, aqparattan jasaghan Resey shabuylynan-aq bayqadyq. Aqyry nasyrgha shabuy әbden mýmkin. Alayda, osy tәuelsizdik alghannan bergi 20 jyl ishinde preziydent Nazarbaevtyng memleket aralyq, halyqaralyq talay kelisim sharttargha qol qoyy arqyly bizdi qorghaytyn zandyq qúqylyq negiz qalandy dep ýmittenemiz... Biylik auyssyn-auyspasyn erteng kedendik odaqtyng tiyimsizdigi ózinen-ózi dәleldengen kezde odan shyghu pәlendey qiyndyq tudyrmasy anyq. Alayda, onyng ekonomikalyq qarjy-qarajattyq sayasy әleumettik saldarlary qanday bolatynyn boljap aitu onay emes.
- Biylik ne sebepten shet eldegi emes, elimizdegi bilikti ekonomisterding boljamyna sýienbeydi? Álde qaltalaryna týsetin qarjy az bolady dep esepteydi me eken?
- Qazaqtyng maqalyna sýiensek: «Auyldaghynyng auyzy sasyq». Orystyng maqalyna sýiensek: «Óz otanynan payghambar shyghuy mýmkin emes». Osy eki maqaldyng ózi bizding qadirimizdi týsirip túrghany týsinikti. Biylikting oiy boyynsha osy qara qazaqtyng arasynda menen artyq biletin kim bar deysing degen synaygha keledi. Ejelgi Rimdikter qanday qúbylys bolsa da, oghan búl kimge tiyimdi dep súrau arqyly sebebin anyqtaugha bolady dep týsindirgen. Sol siyaqty bizding ghalymdar qatyp qalghan mashina siyaqty sheshim qabyldamaydy, halqyn, elin oilap sheshimge keledi. Al múnday sheshim qaltalylardyng jeke basynyng mýddesine sәikes kelmeytini bes eneden belgili.
- Kedendik odaqqa kirer aldynda rubliding kursy tengege shaqqanda 5 tengege jetpeytin. Endi shildeden bastap rubliding kursy tengege shaqqanda 5 tengeden asyp barady. Búl neni bildiredi?
- Rubli (som)-nyng kursynyng tengege shaqqandaghy dengeyining ósui Resey ýstemdiginin, basymdylyghynyng dәleli...
- Qazaq eli halyqtyq qozghalysyna kózqarasynyz qanday?
- Qazaq eli halyqtyq qozghalysy jayyna keler bolsaq, onda búl qozghalystyng әserli sezimdik baghyty qanshalyqty kýshti bolsa, sonshalyqty ekonomikalyq filosofiyalyq negizi tómen. Jankeshti jýregin júlyp beremin dep qimyl jasau, әriyne, últjandylyq túrghysynan maqtanarlyq erlik. Alayda múny kózsiz erlikke jatqyzugha bolady. Qazaqta «batyr - anghal» degen sóz bar. Sondyqtan teoriyalyq, iydeologiyalyq ghylymy tereng negizde - dýniyejýzilik tarih ýlgileri negizinde baghdarlama jasap saraptap әreket jasaghan sayasy qozghalystyng bolashaghy mol.
- Jake, Siz últqa jany ashityn myqty azamattardyng birisiz. Shyndyghyn aitynyzshy, preziydent Nazarbaevtyng «aldymen ekonomika, sosyn, sayasat» degen «qaghidasyna» qalay qaraysyz? Jalpy reforma ataulyny osylay jartykesh jasaugha bola ma? Taghy bir súraghym: -ekonomikalyq qylmystarmen kýresuding qanday ontayly joldary bar?
- «Aldymen ekonomika, sosyn sayasat» degen qaghida dúrys-au, biraq ekonomikada biz kýtken qúrylymdyq ong ózgerister oryn alghan joq. Kerisinshe ekonomika synarjaq shiykizat ekonomikasyna ainalyp ketti. Bir ghana mysal, 1999 jyly ishki jalpy ónim qúrylymynda auyl sharuashylyghynyng ýlesi 27 payyz bolsa, 2010 jyly - 6 payyzgha qysqardy. Óner kәsip 1990 jyly - 45 payyz ýleste bolsa, 2010 jyly - 38 payyzgha qysqaryldy. Alayda, osy 38 payyzdyn 80 payyzy múnay men gaz óndiruding ýlesine keledi. Al, 1990 jyly múnay men gaz óndiru jalpy ishki ónimning 8 payyzyn da qúraghan joq edi.
- Priemer-ministrlerding qaysy ýkimet jaqsy basqardy? - aityp berseniz.
- Men jekelegen memleket qayratkerlerine bagha beretin qúzyrym joq. Tipti onymen ainalysqym da kelmeydi. Halyq ózi kórip otyr, ózi bagha beruge tiyisti.
-Mәsimovtyng erte me, kesh pe atqarushy biylikten ketetini anyq. Onyng ornyna kim demey-aq qoyayyn, qanday adam premier-minsitr boluy kerek dep oilaysyz?
- Kimde kim premier-ministr bolsa, ol birinshiden ekonomikany, makroekonomika, qarjy jýiesin jaqsy biletin tәjiriybeli maman bolugha tiyisti. Ekinshiden, últjandy halyq ýshin janyn júlyp beretin patriot bolsa núr ýstine núr bolar edi.
- Mәsimov ýkimeti 4 jyldan beri ne tyndyrdy? Osy súraqqa qysqasha birer auyz sózben jauap bere alasyz ba?
- Mәsimovtyng Ýkimet basynda boluy Dýniyejýzilik әueli ipotekalyq, qarjylyq sonan song ekonomikalyq daghdarys kezenine sәikes keldi. Bankilerdi daghdarystan halyqtyng qarajatynyng esebinen shygharugha Mәsimov Ýkimeti qosqan ýlesin joqqa shygharugha bolmaydy.
- Kedending odaqqa kiru sheshimi jalpy júrtshylyq talqysynan ótip, ghylmy taldau saraptaudan ótti dep qaraysyz ba? Kedendik odaq kelisimderindegi әr el ýlesi qanday, nege negizdelgen? Qatysushy elder mýddesi әdil teng qaraldy deysiz be, joq Resey yryqty orynda ma?
- Halyqta mynanday bir danalyq bar: «It ýredi, keruen kóshedi». Sol siyaqty Kedendik odaqty taldap saraptaugha talayymyz qatynastyq. Teledidar, radio, gazet-jurnal betterinde maqalalar jariyaladyq. Otandyq ghalym mamandardyng Kedendik odaqqa qol shapalaqtaghanyn kórgen emespin. Al, Kedendik odaq kelisimderinde halqynyng sanyna, ekonomikasynyng salmaghyna jәne qalyptasqan «ýlken agha men kishi ini» qaghidasyna sәikes 75 payyzy Resey Federasiyasyna, al qalghan 25 payyzy eki kishi «inisine» bólingen. Múnday bólisti әdil bólis dep aitugha auyzym barmaydy. Búl Evropalyq ekonomikalyq ústanymdaryna qarama-qayshylyq bolyp tabylady. Sondyqtan Reseyding ýstemdik etip, basymdylyq tanytyp, taptauryndyq jasauyna tolyq jaghday jasalghan.
- Kedendik Odaqqa kiru qarsanynda key gazetpen orystildi baspasózden, Qazaq últy jayly kelensiz jaytter biraz pikir tudyryp jatqanyn bilesiz, jogharyda da naqty mysalda keltirilgen eken. Búl kedendik odaqpen qatysy bar ma, joq sәikes kelip qalu ma, jalpy ekonomikalyq tәueldilik kóp nәrsege әseri bolatyny da bar jәne kedendik odaq sayasy odaqqa ainaluy mýmkin degen qaueset te joq emes, búl tәuelsizdikke yqpaly bolmay ma búghan ne aitasyz?
- Kedendik odaqtyng qúrylyuyn keshe búghyp qalghan, biraq, shovinistik pighyldan orys tildes aghayyndar Kenes Odaghy tirilip kelgendey qarsy alyp jatqanyn jasyru mýmkin emes. Kemsitip, tómendetip, mensinbey ýirengen shovinister ózining búrynghy әnine qaytadan salyp jatuy óte oryndy. Týbinde, siz aitqanday, Kedendik odaq sayasy odaqqa ainaluyn Resey basshylary 2015 jylgha josparlap qoyghan. Ol jayynda Borodin ashyqtan ashyq aitqanyn estigen bolarsyzdar. Sondyqtan búl bizding tәuelsizdigimizge qarsy yqpal eteri sózsiz.
- Kedindik odaqqa kiru kýndelikti zat baghasyn ósuinede sebep bolyp jatyr. Reseyde tabys bizden әlde qayda joghary, onda olarmen zat baghasyn tendigin tengeru әleumettik jaghdaygha teris әser etpey me, onsyzda daghdarystan endi es jiyp kele jatqanda, basqasynan búryn osy mәseleni sheshu joly qarastyrylyp, eskerildi dep oilaysyz ba?
- Súraghynyzgha siz ataghan mәseleni sheshu joly qarastyrylyp eskerildi dep oilamaymyn.
- Reseyding kenestik kezende, batystan naryqtyq qatynastarmen, jana tehnologiya óndiris jaghynan kósh keyin qalghany belgili, onda kedendik odaq shenberinde baylanu batystyng ozyq óndirisining naryghynan alshaqtatyp qoymay ma? Dýniyejýzilik sauda úiymyna qashan ótuimiz mýmkin? Oghan kedendik odaq keden baghasy әser etpey me ?
- Aytuynyz óte oryndy. Egerde biz Japoniya siyaqty, Singapur, Malayziya, tipti Finlyandiya siyaqty eldermen integrasiyagha birlesken ekonomikalyq odaq qúrugha amal jasasaq onda quanyshtan jýregimiz jarylar edi, óitkeni, onda elimizge shynayy jana tehnologiya, innovasiya, janasha oilau, tehnikalyq mәdeniyet, taghy basqa ozyq dýniyeler keler edi. Al Reseyden biz alarymyzdy alyp bolghanbyz: maskýnemdik, úqypsyzdyq, qylmys, ruhany azghyndyq, t. t.
-Kedendik odaqqa ótu auyl sharuashylyghana kóp septigi tiyedi dep jatyrmyz. Al auylda jerding biraz menshigi jeke sharuashylyqtar menshiginde, qazir endi qolgha alynghan mikrokreditte әr aimaqta birdey emes, әri qoljetimdilik talabyda joghary kórinedi, sizshe, auyldaghy әr azamat sezinetindey auyldy órkendetuding naqty qanday joldary bar?
- Kedendik odaqqa ótu Qazaqstannyng auyl sharuashylyghyn septigin tiygizedi deuge mýldem negiz joq. Óitkeni óndiretin ónim týri jaghynan tehnologiyasy jaghynan Resey men Qazaqstan auyl sharuashylyghynyng eshbir aiyrmashylyghy joq. Sondyqtan olar bir-birimen bәsekeles. Bizding agroónerkәsiptik keshenning oirany shyghyp, óndiris qúral jabdyqtaryn óndiretin birinshi bólimshesinen bir jola ada bolyp, tek qana auyl sharuashylyq dengeyinde qalyp otyr. Shynyn aitsaq, bizde APK - AÓK degen úghym praktikada joq. Al Resey bolsa APK - AÓK-ny saqtap qaldy. Tipti Belorusiya traktor jasau, auyl sharuashylyq mashinalaryn jasau salasynda Dýniyejýzilik dengeyge shyqty. Múnday jaghdayda jaman qol ortaghasyrdaghy mal baghu әdisimen ýi-ýidegi eki siyr, bes qoymen mal sharuashylyghyn bәsekeles qylyp Resey men Belorusiti útam deu baryp túrghan aqymaqtyq.
(Jalghasy bar)