Senbi, 23 Qarasha 2024
Aymaq 5418 7 pikir 28 Tamyz, 2019 saghat 10:57

Qostanaydaghy qazaq mektebi jabylmaytyn boldy

Teristik oblystarda, onyng ishinde  bizding Qostanay oblysynda ózge júrttyng ókilderi tarihy otanyna ýdere kóship, múndaghy halyq sanynyng kýrt azayyp bara jatqandyghy jasyryn emes. Onyng ýstine óz  últymyz shoghyrlana qonystanghan shaghyn eldi mekenderding «bolashaghy joq» degen syltaumen, ondaghy mәdeniyet oryndarynyng esikterine qúlyp salynyp, auyldar jer betinen birte-birte óshe bastady. Mýmkin, qanday da qiyndyqqa moyymaghan halqymyz búghan da shydar ma edi, eger múndaghy bilim úyalarynyng basyna qara búlt ýiirilmese. Áriyne, mektep jabylghan son, balalarynyng bolashaghyna alandaghan júrt amalsyz jyly ornyn suytugha mәjbýr.

Mine, dәl osynday oblysymyzdaghy Sarykól audanyna qarasty Sonaly auylynyng qazaq orta mektebi de әlgindey  kýige úshyrap, shanyraghy ortasyna týsuge jaqyn qalghan edi. Ónirimizdegi onsyz da sausaqpen sanarlyqtay qazaq mektepterinin  múnday jaghdaygha úshyrauy kim-kimning de shymbayyna batyp,  qalyng júrtty qatty alandatyp otyrghandyghyn jasyrugha bolmas. Onyng ýstine búl mektep qatardaghy bilim úyalarynyng biri emes. Onyng tarihy teren, ejelden kele jatqan azghantay mektepterding qatarynda. Ol--sol Sarykól auylyndaghy ataqty ghalym Ómirzaq Súltanghazin sekildi ghalymdar shyqqan Qaraoba mektebi tektes qasiyetti qara shanyraqtyng biri. Múnda ataqty ghalym әri belgili jurnalist Júmaghaly Ysmaghúlovtyng balalyq shaghynyng izderi jatyr. Eger osynday kóp jyldyq tarihy bar, talay túlghalardy tәrbiyelep shygharghan bilim úyalary narqtyng qatal talabyna shydamay, tirshilik etuin toqtata berse, tәuelsizdigimizding túghyry berik bola qoyar ma eken?

Qazekemning «Jyrtyq ýiding qúdayy bar» degendi beker aitpaghan ba dep qalasyn. Jaqynda «búl mektep oqushy qabyldaytyn boldy» degen jýrek jardy quanyshty habar estidik. Búghan ontýstikten osynda qonys audarghan aghayyndar sebepker bolypty. Mәselen, tek qasiyetti Týrkistan oblysynan kelgen otbasylarynan ghana 19 qara domalaq qosylyp, sonyng arqasynda múndaghy shәkirtter sany 41-ge jetip, mektepke qaytadan jan kirip, bilim ordasy kýmis kýlki men shattyqqa toldy. Sóitip búl jerge ómir qayta oraldy. Búl da bolsa, 2015 jyly qabyldanghan halyq qalyng qonystanghan ontýstik ónirlerden júmys qoly asa qat soltýstik aimaqtargha kóshiruge arnalghan «Enbek» baghdarlamasynyng arqasy ekendigi dausyz.

Sonalyny qalap alghan ontýstiktik aghayyndar búl jerge tastay batyp, suday sinip ketken. Jergilikti túrghyndarmen bir atanyng balalrynday tatu-tәtti ómir sýrip jatyr. Mәselen, múnda Aqsholpan Zúlpyharova osynda orys tili men әdebiyeti pәinen sabaq beredi. Búrynghy Jetisay audanynyng tumasy, tórt balanyng anasy  búl jerdi jat kórmeydi. Al onyng jerlesi Túrsynay Safarova osy mektepte medbiyke bolyp, kópshilikting alghysyna bólenip jýr.

Obaly ne, Qostanaydyng jergilikti túrghyndary olardy jatsynghan emes. Qashanda qúshaq jaya qarsy alady. Suyq jaqta túrsa, da ystyq yqylastaryna erekshe riza bolasyn.

-Búl jaqta jerlesterimizdin  ózimizding layyqty oryndaryn tapqandyghyna quandyq,- deydi osynda baspasóz turynyng qúramynda arnayy aralaugha kelgen Shymkent mektep-liyseyi tarih pәnining múghalimi Omar Shanybekúly. - Alghash kezde qansha degenmen mentaliytet әrtýrli jandardyng birden týsinisip ketui qalay bolar eken dep qobaljyghanymyz ras. Alayda múnyng bәri beker bolyp shyqty. Endi mine mәdeniyet pen túrmys-salt ózara bite qaynasyp, birin-biri bayytyp jatqandyghynyng kuәsi boldyq.

Shyrayly Shymkentten kelgen qonaqtyng sózin Qostanay oblystyq júmyspen qamtudy ýilestiru men әleumettik baghdarlamalar basqarmasynyng basshysy Gýlnәr Ábenovanyng da qosary bar eken. Onyng aituynsha, osynda kóship kelushilerge bar jaghday jasalghan. Kóship kelgen obasynyng әr mýshesine  35 ailyq eseptik kórsetkish kóleminde kómek beriledi. Eger ýidi uaqytsha jalgha alsa, onda pәterine de aqy tólenedi. Al byltyrghy jyldan bastap kvota әr otbasyna ghana emes, sonday-aq jekelengen adamgha da beriledi. Múnyng bәri, týptep kelgende, júmys qoly tym kópteu ontýstik ónirdegi jastardyng osy maqsatqa arnalghan «Serpin» baghdarlamasyna belsene qatysuyna mýmkindik tudyrady. Biz óz tarapymyzdan «Kóshimiz ýzilmey, qazaghymyz kóbeye bersin»  degen tilek qostyq.

Alayda «Sybyrlaghandy qúday estimey me?» degendey kónilimizdi kýpti etip jýrgen bir jaydy ortagha sala ketudi jón kórip otyrmyz. Ol--búl ónirdegi osy Sonaly mektebi sekildi shaghyn komplektili mektepterding tym kóptigi. Mәselen, Qostanay oblystyq bilim basqarmasynyng basshysy Vasiliy Symbalukting aituyna qaraghanda múnday oqu oryndarynyng sany barlyq mektepterding 68 payyzyn qúraytyn kórinedi. Búl endi tym orasan sifr. Biyldyng ózinde ghana onyng 7-ui jabylyp, 13-i qayta úiymdastyrylghan. Odan budjetke 100 million tenge ýnemdelgen. Keleshekte múnday taghdyrdy taghy da 18 mektep kýtip túr.

Degenmen búl sifrlardan biz eshtene týsine almadyq. Aldymen aitarymyz, osynshama bolashaghy búlynghyr mektepterding qanshasy qazaqsha bilim beretin oqu orny ekendigi mýldem aitylmaydy. Búl jaqtaghy shaghyn auyldarda negizinen óz qandastarymyzdyng túratyndyghyna qaraghanda búl sifr olqy bolmasa kerek. Onyng qalay sheshiletindigi jóninde de esh aqparat joq. Qansha degenmen múndaghy shaghyn mekepterdi tek ontýstikten kelgen aghayyndar ghana aman alyp qala almasy belgili. Oghan shamasy da, sany da jetpeydi. Mәselen, ótken tórt jyl ishinde ol jaqtan barlyghy 206 otbasy yaghny 683 adam ghana qonys audarghan. Múnyng mýldem az ekendigin aityp jatudyng ózi artyq. Áriyne, kósh te kóbeyer, aghayyndar da birte-birte aghylar. Alayda ony kýtip otyrghanda kesh qalmasaq, bolghany  Kónildi kýpti etken bir jaghday osynday edi.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377