Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3871 0 pikir 23 Shilde, 2011 saghat 03:42

Talghat Sýiinbay. «Uly Staliyn»

BIR TÝIIR QORGhASYN HIKAYaSY

Batyr da bir oqtyq deydi... Tarynyng týiirindey ghana qorghasyn tirshilik iyesining ómirin toqtata ala­dy. Áriyne, búl úrys jaghda­yyn­daghy oqigha. Beybit ómirde iynening jasuynday qorghasynnyng oqqa ai­nal­maghan bir týiiri de beykýnә jann­yng taghdyryn qyl úshyna baylay alady eken! Men múny toq­san­nyng tórine jaqyndaghan qart jurnalist Hanymbýbi Aqjolova apam­nyng óz auzynan estidim. Ayauly әziz jannyng alpys jyldan song aq­ta­ryp jayyp salghan jan syrynan ja­nym týrshikti, jaghamdy ústadym!

BIR TÝIIR QORGhASYN HIKAYaSY

Batyr da bir oqtyq deydi... Tarynyng týiirindey ghana qorghasyn tirshilik iyesining ómirin toqtata ala­dy. Áriyne, búl úrys jaghda­yyn­daghy oqigha. Beybit ómirde iynening jasuynday qorghasynnyng oqqa ai­nal­maghan bir týiiri de beykýnә jann­yng taghdyryn qyl úshyna baylay alady eken! Men múny toq­san­nyng tórine jaqyndaghan qart jurnalist Hanymbýbi Aqjolova apam­nyng óz auzynan estidim. Ayauly әziz jannyng alpys jyldan song aq­ta­ryp jayyp salghan jan syrynan ja­nym týrshikti, jaghamdy ústadym!

Ótken ghasyrdyng 70 jyldary... Audandyq gazette jýrgenimizde bizden it kóilekti búryndau tozdyr­ghan Júmatay men Bazarbek, Múha­met­jan esimdi әriptes aghalarymyz ol kisini «arystan apa» dep atar edi. Áriyne, kózinshe aitpaydy, aitu ýshin de jan kerek shyghar... Al biz, 20 jastyng ar-jaq ber jaghyndaghy redaksiyanyng «bozókpeleri», nege eke­nin qaydam, lәji bolsa ol kisi­ning atyn atamaugha tyrysyp bagha­tyn­byz. Aptalyq lezdeme ýstinde әlgi batyr aghalary­myz­dyng ózi «arystan» turaly úmytyp, abaylap sóilep «apalap» qalatyn. Jal­ghyz redaktorymyz ghana әngime­sin «Haneke» dep bastar edi. Biletinimiz - apamyz qazaqtyng túnghysh ashylghan qyzyl jurnalistika ins­tiy­tutynyng qarlyghash-týlegi. Júrt­tyng bәrining mysyn basyp, qaybiri­ning qútyn qashyryp jiberetin basty qasiyet sol «qyzyl jurnaliys­tiy­ka­nyn» qúdiretinde emes pe eken degen balang oy keyde qylang berip qalatyn. Qalay desek te, kónekóz hәm jәdiger apamyzdyng ózine ghana layyq sústy minezi, salmaqty bolmysy bar edi. «Par­tiya soldaty» degen iydeolo­giya­lyq úghymnyng týp-tórkinine de sol jyldary «arystan apamyzdyn» qiy­myl-qareketinen qanyqqan­day­myz. Apamyzdyng shynysy da, mýiizi de qalyng kózildirigin qolyna alyp, týngli qabaghymen kózine tiktep qa­rap, hal-jaghdayyndy súraghanynyng ózine synaq ýstindegi soldattay sas­qalaqtaytynbyz. Ertengisin «Gazet nege keshikti?» degen súrauynyng qor­ghasynday salmaghy turaly tәptishtep aitudyng ózi bir ghaniybet. Onysy gazet nege uaqtysynda jaryqqa shyq­pady degeni, ol kisi gazetting redak­tory bolmasa da, redaksiyadaghy partiya úiymynyng hatshysy. Enbek tәr­tibin qadaghalau tikeley mindeti. Ótirik aitugha qaqyng joq, jauapty hatshy bolghan son, bәrin de bastan- ayaq bayandap shyghugha mәjbýrsin. Onyng ýstine, ózi qadap aitqanday, partiya qataryna ótuge ýmitkerding biri emespin be?! Aytpaqshy, mening par­tiya qataryna ótu ýshin aupart­komgha barghanymnyng ózi bir jyr.

Áli esimde, apam meni burogha ertip әkeldi. Dayyndyghym tastay. Kommunistik partiyanyng jarghy­sy­nan bastap, osyny súrap qalar degen jayttyng bәrin jattap alghan­myn. Burogha birinshi kirgen orys jigitining kiruinen shyghuy tez bol­dy. Endigi kezek meniki. Ishke kirsek, tórde әigili akter Jantóriyn­nen aumaghan bir pende otyr. Ýlken bólmening bir qabyrghasyna qaz-qatar qoyylghan qyzyl oryn­dyq­targha bir qauym el qazday tizilip jayghasypty. Birinshi hatshynyng aldyndaghy úzynsha ýstelde de enteley, ýimeley otyrghan adam. Birinshi hatshy qol astyndaghy qaghaz­gha shúqshiyp miz baghar emes. My­naday ortada, әriyne, torgha týsken torghayday kýy keshtim.

Birinshi hatshy men paqyrgha kóz de salghan joq. Aqjolova apam or­nynan túrdy. Birden bayqaghanym, ózimizge, kózimizge tanys manghaz apam maghan әldeneden iymenip túr­ghanday kórindi. Búryn-sondy biz estimegen bәseng dauyspen aty-jó­nimdi qyzmetimdi, jurfakting ýshin­shi kursynda syrttay oqitynymdy tigisin jatqyzyp oqyp berdi. Dauy­sy qarlyghyp, qayta-qayta jótki­rin­di. Býkil audan boyynsha bedeli bes batpan «arystan apamnyn» myna­day kýy keshkenin alghash kóruim. Birinshi hatshy endi maghan moyyn búrdy. «Jambyl audanynda qansha sauynshy bar?» «Apyray, múnday da súraq bolady dep kim oilaghan?» Ár toqsan sayyn sauynshylardyng kórsetkish qorytyndysynyng tizimin berip jýretin audandyq gazetting jauapty hatshysy emespin be?! «Ýsh qatardan borgespen terilgende toqsan jol, korpuspen terilse seksen jol, bas taqyrybyn alyp tastaghanda...» dep jandalbasalap jatyp, esepting jauabyn dәl tabugha qalghanda, «Qansha jylqy­shy bar? Qansha shopan jәne onyng qansha kómekshisi bar?» degen sú­raq­tar maghan qaray pulemetten at­qan oqtay jaudy. Esengirep qal­dym. «Jas eken, kelesi jyly da­yynd­alyp kelsin! Partiya hatshysy da... dayyndalsyn!» dep nyghyrlay aitylghan songhy sóz de esimde. Týsindinizder me, kelesi jyly! Apam­da ýn joq. Qatty qobal­jy­ghany bilinip túr, kózildirigin bir kiyip, bir sheship әlek. Osy sәt Júmatay Qalyghúlov aghamnyng «Búl kisi partiyadan tayaq jegen adam, Stalinning zamanynda bir әrip ýshin atylyp kete jazdaghan» degen bir әngimesi eske týsti.

Alayda apamyz alpys jyl ishinde saqtaghan, adam taghdyryna aralasqan bir týiir qorghasynnyng syryna aragha shiyrek ghasyr uaqyt salyp qanyqtym...

Bir kezdegi «Bolishevik joly», «Stalin joly», «Ekpindi enbek» ataularyn ózgertip, «Atameken» atauymen jaryqqa shyghyp jatqan qasiyetti qara shanyraq - Jambyl audandyq gazeti 80 jyldyq tughan kýnin atap ótuge qúlshyna dayyn­dalyp jatqan. Jastyq ómirinen bastap zeynet jasyna deyin osy gazetting otymen kirip, kýlimen shyqqan qalamy qarymdy jurnalist Hanymbýbi Aqjolova apamyz óz gazetimen zamandas әri múndas. Sodan da ony kólikke otyrghyzyp, bayaghy ózimiz birge qyzmet etken audandyq gazetting redaksiyasyna alyp kelgenim bar. Tastan qalan­ghan ghimarattyng bergi esiginen re­daksiyagha kirip, ekeumiz odan әri bas­pahanagha bas súqtyq. Bar jýie kompiuterlendirilgen. Shaghyn seh­taghy Últughannyng bet qattaytyn qanyltyrmen tystalghan qara ýs­teli múrajaydyng jәdigerindey, jas­tyghymnyng ainasynday kózime ottay basyldy. Baspahananyng qa­ny­rap túrghan bar bólmesin arman­syz aralap jýrgen apam da osy jerge kelgende kidirdi. «Balam, beri taman kelshi» dep meni kishkene terezening túsyna jaqyn shaqyrdy. Ámiyanyn ashyp, ishinen múqiyat býktelgen barmaqtay sary qaghazdy aldy. Ashty. Ábden umajdalghan sa­ry qaghazdyng ishinen iynening ja­suyn­day bir týiir qorghasyn shyqty.

...1949 jyl. «Stalin joly» gazetining kezekti sany shyqqan alakeuim tang «attandaghan» tótenshe oqighamen bastalypty. Gazetting redaktory Hanymbýbi Aqjolo­va­ny NKVD-ning eki qyzmetkeri ýii­nen dedektetip, baspahanagha alyp keledi. Týkke týsinse búiyrmasyn. Áyteuir jýregi bir jamandyqty sezgendey. Baspahanadaghy gazet basu mashinasynyng janynda audan­nyng birinshi hatshysynan bastap, tipti oblystyng mýiizi qaraghayday belsendileri abyr-sabyr jýr. Ónderi órt óshirgendey. Atynan at ýrketin mekemede qyzmet atqara­tyn beytanys azamattar da bar­shy­lyq. Gazet basushy jas jigitti audandyq milisiyanyng týrmesine qamap tastapty. Kózi sharasynan shyqqan birinshi hatshy qolyndaghy gazetting birinshi betin redaktordyng túmsyghyna taqap «Joldas Aq­jolova, mynau ne masqara?» degende baryp mәn-jaygha qanyqty. Gazetting birinshi betindegi ýlken әrippen basylghan «Uly Stalin jasasyn!» degen jazugha kózi týsti. Jýregi auzyna tyghylyp, basy ai­nalyp, qúlap týsti. Esin jisa, әldekimder su býrkip jatyr eken. Ol zamanda qazaq әlipbiyindegi qa­zirgi «ú» әrpining rólin tóbesine sy­zyqsha qoyylatyn «u» әrpi oryn­daytyn. Ábden ynyrshaghy shyqqan eski baspa mәshiynesi selkildep, zyryldap bergende sol «u» әrpining ýstindegi syzyqsha úshyp týsken. Gazet basushy bayqamaghan. Úly Stalin birden «uly» bolyp shygha kelgen. Redaktordyng týnning bir uaghynda «Basylugha rúqsat» dep qol qoyghan gazeti tabylyp, ondaghy «Úlygha» kózderi jetken qúpiya qyzmetting agentteri kommunist Aqjolovanyng búl әreketti әdeyi jasamaghanyna az-kem ilanghanday synay tanytady. Júrt baspa mәshiynesining ainalasyn sýzgilep, kezdeysoq úshyp ketken «u» әrpining tóbesindegi týiir qorghasyndy ja­nyn shýberekke týiip izdeydi...

- Apannyng kóretin kýni alda eken, japa-tarmaghay izdep, osy bittey qorghasyndy tauyp aldyq... aman qaldym, sol kýni-aq alyp ketetin edi... nesin aitasyn, balam-ay! Redaktorlyq qyzmetten bosat­ty, partiyalyq qatang sógis jariyalap, gazette kishi qyzmetke qaldyr­dy. Syrtymnan bәribir qauipti «kontra» retinde baqylau qoyyl­dy. Gazet basushy jigit salghyrt­ty­ghy ýshin it jekkenge aidaldy, odan arghy taghdyry maghan beymәlim... - degen ayauly jannyng kýngirt dauy­sy tarihy topalannyng sol kezen­degi adam taghdyryn oiynshyqqa ainaldyrghan azapty jyldarynyng azaly sәtterin kóz aldyma elestetti. Adamdar óz qoldarymen jasa­ghan qatigezdik pen ayausyzdyqtyng arbauynan shygha almaghan degenge senesiz be? Taghdyrdyng tәlkegine saghy synbay tótep bergen jýrekti azamattyn, ózimiz tәlim-tәrbiyesin kórgen ardaqty ananyng iyghynan qúshaqtap, qolynan sýidim. Jasty­ghymyzdyng eng ayauly shaghynda - zar zamannyng tosyn tauqymetin kórse de bir auyz tis jarmaghan sonday­lyq sabyrly da salmaqty, saliy­qaly azamatpen bir kensede, birge qyzmet etkenimdi mәrtebe sanap, qatty tolqydym...

Talghat SÝIINBAY.

Almaty oblysy, Jambyl audany, Úzynaghash auyly.

«Egemen Qazaqstan» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347