«Gazet-jurnaldy ashyp qalsang da, teledidardy qosyp qalsang da, radiony basyp qalsang da», aldynnan «júldyzdar» andaghaylap shygha keledi. Bir-birinen soyyp qaptap qoyghanday aumaytyn әnshiler. Týr-kelbeti, kiyim ýlgisi, dausy, sóileu mәneri, repertuary... Eng ayaghy shash ýlgilerine deyin úqsas. Sonymen, býgingi qazaq әnshisi qanday degen súraqqa ýzik-ýzik «jauap».

«Gazet-jurnaldy ashyp qalsang da, teledidardy qosyp qalsang da, radiony basyp qalsang da», aldynnan «júldyzdar» andaghaylap shygha keledi. Bir-birinen soyyp qaptap qoyghanday aumaytyn әnshiler. Týr-kelbeti, kiyim ýlgisi, dausy, sóileu mәneri, repertuary... Eng ayaghy shash ýlgilerine deyin úqsas. Sonymen, býgingi qazaq әnshisi qanday degen súraqqa ýzik-ýzik «jauap».

1. Oghan әnshilik daryn ata-babasynan, ne bolmasa naghashy júrtynan, әiteuir atamzamanda ómir sýrgen bir tuysynan daryghan. Qazir әnshi atasynyng jolyn jalghastyryp jýr.
2. Onyng sózdik qory jerdegi qarapayym pendelerdikinen eki-ýsh ese kedey. Jurnalister olardyng súhbatyn әnshining ózi tanymastay etip óndep, maqal-mәtel qosugha mindetti. Áytpese, nashar jurnalist bolghany.
3. Ol jurnalisterdi jek kóredi, biraq jii súhbat bergendi únatady. Jek kóretini, jurnalister aitqan sózin búrmalaydy, aitpaghanyn aitty qylady. Sottasar edi, zang bilmeydi nemese jenilip qaludan qorqady.
4. Ol kitapty songhy ret 11-synypta jýrgende oqyghan.
5. Ol «moy miyr»-di sayt dep oilaydy. Yaghni, onyng ghalamtorda «jeke sayty» bar.
6. Onyng repertuaryna eki jylda bir әn jәne bir beynebayan qosylady. Osy bir әn nemese beynebayan turaly ol eki jyl jalyqpay súhbat beruge qabiletti.
7. Ol klipti Ózbekstanda ghana týsiredi.
8. Ol qazaq әnshileri sahnada biylemeui kerek dep sanaydy.
9. Ol ózine-ózi produser. Produserlik júmystyng asqar shyny býgin keshke ótetin toydyng baghasyna kelisu dep sanaydy.
10. Onyng aituynsha, toyda әn salu ata-babalarymyzdan kele jatqan salt. Búl dәstýrdi búzugha bolmaydy. Aqan seri, Birjan sal, Mayra Uәliqyzy, Ýkili Ybyraylar kýn sayyn toygha barghan. Kerek deseniz, bir toyda eki әn aita salyp, ekinshisine jýgirip, bir kýnde alty-jeti toygha baryp ýlgeretin bolghan.
11. Ol - «halyqshyl». «Halqym», «elim», «qazaghym» degen asqaq sózderdi jii qaytalaugha qúmar. Ol halyq ýshin әn aityp, halyq ýshin by biylep jýr. Halyqtyng ýstinen kýn kórip jýrgen joq, halyqtyng quanyshyn bólisip jýr. Qysqasy, Elbasynan keyingi halyqty oilaytyn túlgha - ózi! Bir qyzyghy, halqy ony tanymauy әbden mýmkin.
12. Ol «Áulie Valentiyn», «Jana jyl» syndy merekeler qazaqqa jat dep esepteydi. Biraq sol mereke kýnderi «korporativkagha» bara beredi.
13. Ony kóshede tanymay qalghan adam - teledidar kórmeytin, muzyka tyndamaytyn, gazet-jurnal oqymaytyn sauatsyz jan. Onday «sauatsyzdargha» «Men bәlenshe degen әnshimin!» dep eskertu jasau kerek.
14. Ol ózining jaghdayyn agha buyn әnshilermen salystyryp, jylap-syqtaydy. Onyng sózimen aitqanda, búrynghy әnshilerge memleket kómektesken. Mәshiyne bergen, konsertin tegin ótkizgen, teledidardan tegin jarnamalaghan, gastrolidik sapargha shygharghan.
15. Ol әn aitumen shektelmeydi. Ári kompozitor, әri aqyn, telejýrgizushi, teatr men kino akteri... Zanger, ekonomist, biznesmenderi de bar. Qysqasy, «segiz qyrly, bir syrly». Onyng kózqarasynda, telejurnalistika redaktor jazyp bergen sózdi qaytalap oqyp shyghumen ghana shekteledi. «Gazetshiyk» bolu odan da onay.
16. Ol shet tilin bilmese de, oryssha, aghylshynsha qosyp sóileuge tyrysady.
17. Ol qazaq әnshilerin, onyng ishinde ózin tyndamaytyn tyndarmandardy únatpaydy. Biraq ózi kólikte otyryp shetel әnshilerin tynday beredi.
18. Ol artyq salmaqtan aryludy bos әureshilik dep esepteydi. Aryqtasa, tyndarmandary ash dep oilauy mýmkin. Sportzalgha barmaydy, sheypingpen ainalyspaydy.
19. Onyng bolashaq jospary: «Qúday qalasa, jaqynda birneshe jana әn jazdyramyn. Alla qoldasa, kelesi jyly jana beyneklip týsiremin. Tәnir jarylqasa, eki jyldan keyin Respublika sarayynda jeke konsert beremin».
20. Onyng ýsh saghatqa sozylghan jeke konsertinde 1 saghat ózi, qalghan eki saghat basqalar әn shyrqaydy.

«Núr Astana» gazeti