Búdan búryn uәde bergenimdey, jeke taqyryp retinde «Qazaq jәne aghylshyn tilder arasyndaghy úqsastyqtar» atty janasha jәne tyng taqyrybyn alyp otyrmyn. Atalmysh júmystyng tolyq núsqasyn "Ádebiyetportal" saytynan taba alasyz (https://adebiportal.kz/kz/blogs/view/1359).

Batyrbek Baghyshbekúly, Qazaq jәne aghylshyn tilder arasynda qansha úqsastyq bar eken?

- Áriyne, býkil aghylshyn tilin (býgingi aghylshyn tilinde bir milliongha juyq sóz bar) egjey-tegjeyli zertteuge mýmkindik te, uaqyt ta bolmady.

- O, osynshama bay sózdik qordy zertteuge bir ghúmyr jetpeytin shyghar!

- Áriyne. Alayda, men 2016-2017 jylghy aghylshyn tilining oqulyqtary men sózdikterin oqyp, izdenip, jalpy óz enbektenuimning nәtiyjesinde myngha juyq tilaralyq úqsatyq taptym. Men olardy birneshe topqa jiktedim, leksikalyq, morfologiyalyq, sintaksistik, fonetikalyq jәne grammatikalyq úqsastyqtar. Eng kóbi, әriyne, leksikalyq úqsatyqtar. Yaghni, 980-ge juyq aghylshyn sózderi qazaq sózderine әri maghyna, әri jazylu, әri dybystalu jaghynan úqsaydy eken. Ol sózder bir-birine omofondyq, omograftyq jәne semantikalyq-sinonimdik sipat boyynsha úqsas bolghandyqtan, men olardy ózim «TÁÚ – Tilaralyq Ámbebap Úqsastyqtar» dep aitamyn. Búl resmy termin emes!

- IYә, aty joq bolsa da, zaty bar ghoy! Men biluimshe, siz búl tanqalarlyq úqsastyqtardy bir kishkentay júqa sózdikten ghana tauyp aldynyz. Solay ma edi?

- Áriyne, solay. Al eger men (eger, әriyne, oghan kýshim jetse (kýledi)) «Bolishoy Oksfordskiy Slovari Angliyskogo yazyka» degen kóp tomdyqty zerttesem, әlbette, úqsastyqtar odan da kóp tabyluy mýmkin.

- Jalpy, búl óte qyzyq jaghday eken. Biz biletinimizdey, qazaq sózi Týrki tilder otbasynyng Qypshaq tarmaghynan shyqqan, al aghylshyn tili Ýndi-Europalyq tilder otbasynyng Batys German tarmaghynan, yaghny mýlde basqa tekten shyqqan edi...

- Dәl solay! Eki til bir-birine tipti «jekjat» ta emes, degenmen sonyng ózinde paradoksaldi týrde myngha juyq úqsastyq tabyldy. Taghy bir manyzdy fakt, men kәsiby «eskishil» lingvistter siyaqty týrki kirme sózderin tek ortaghasyrlyq leksikadan (onyng ózining ýlesi resmy derek boyynsha bar joghy 5-6%-dan aspaghan eken!) izdegen joqpyn, men әdeyi kóbinese býgingi aghylshyn tili men qazirgi qazaq tili arasyndaghy úqsastyqtardy izdedim.

- Demek, sonda sizding zertteuiniz filologiya men tarihtaghy qatyp qalghan «qaghidattardy» joqqa shygharyp túr ma?

- Olay aitu tym batyl bolar edi. Degenmen, belgili bir maghynada solay desek te bolady. Sebebi, kishkentay ghana sózdikting ózinen tabylghan myng úqsastyq, Qypshaq tilining tarapynan Batys German tilderine әldeqaydy kóbirek yqpal etkendigin menzep túr. Búghan mening ghylymy dәlelim әzirshe joq, ókinishke qaray. Degenmen, bizding resmy ghylym әli óte kóp nәrseni bilmeytini ras, qúpiya әli kóp. Sol kóp salaly úqsastyqtar qalay payda boldy, qaydan tudy, nelikten payda boldy degen súraqtar tym kóp. Mening ghylymy júmysym kәsibiy(!) til mamandaryna, tarih mamandaryna tilaralyq úqsastyqtar taqyrybyna terenirek qaraugha, jana ghylymy akademiyalyq zertteulerdi jasaugha týrtki bolaryna sengim keledi.

- Mening de sengim keledi, sebebi qazaq pen aghylshyn til arasyndaghy QATYNASTAR jana, tyng jәne óte az zerttelgen taqyryp. Fonetika - til bilimining irgetasy. Endi bizding oqyrmandargha birneshe fonetikalyq úqsastyqtargha mysal keltire ótseniz.

- Áriyne, mysaly aghylshyn tilinde NG dybysyna úqsas (-ng diftongi), Ó dybysyna úqsas (-ir, -er diftongi), Á dybysyna úqsas (-qysqa ekpinsiz dauysty dybys «sad, cat, map jәne t.b.»), Ý dybysyna úqsas (tune, soon, ruin t.b.) aghylshyn dybystaryn aita alamyz.

- IYә, mәselen, franuz tilinde de bizding N, Ý jәne tipti Gh degen dybysqa úqsas fonemalar bar. Eng qyzyghy slavyan tilderinde onday fonemalar joq. Nelikten? Slavyan tilderi bizge geografiyalyq túrghydan Europa tilderinen jaqynyraq emes pe?

- Búl óte ýlken lingvistikalyq qúpiya! Keyde alys elderding tilderi jaqyn elderding tilderinen әldeqayda ortaq qasiyetterge ie bolady, alayda búnyng naqty jәne arnayy ghylymy sebebin aitu óte qiyn. Búghan bir emes, birnshee elding til mamandarynyng jәne tarihshylarynyng birlesken zertteu júmystary kerek. Sózimdi jalghastyrayyn, óte qyzyqty sintaksistik úqsastyqtar. Mysaly, shaq bildiru ýshin aghylshyndar da, qazaqtar da birneshe etistikti (nemese funksionaldy týrde etistikke jaqynyraq esimshe, kósemshi, ýsteudi) bir sóilemde qoldanugha mәjbýr. Sondyqtan qazaqtyng týrli shaqta túrghan sóilemderin aghylshyn tiline dәl audaru óte onay. «Men bara jatyrmyn» degen «I am going», búl jerde «am» de etistik (auxiliary verb), «going» te etistik (infinitive verb). «Men bara jattym» degen «I was going», búl jerde janaghy «am» kómekshi etistigi «was» degen ótken shaqtaghy formasyna auysty. Bizding qazaqsha mysalda da «bara» degen negizgi etistik ózgerissiz qaldy da, al «jatu» degen qosymsha etistik «jatyrmyn»-nan «jattym»-gha ózgerdi.

- IYә, iyә, men endi nazar audardym! Áriyne, «Men bara jatarmyn» degendi, orys tilindegidey «ya poydu» dey salmay, naqtyraq etip «I shall be going» dep aitugha bolady. Áytpese, «ya poydu» degendi men «men bararmyn» nemese «men barmaqshymyn» dey salugha bolady ghoy. Mende súraq: shaqtyng Perfect formasyndaghy aghylshynnyng sóilemderi esimshe arqyly audarylady iyә? Audarmanyng sizding óz avtorlyq núsqalarynyz boyynsha aitynyzshy.

- Dәl solay! Mysaly, orys tiline audaru kezinde onday dәl tәrjimalau  «fokustaryn» jasau qiyn, kelisesiz ghoy! Mysaly, «I have gone» degendi «men baryp qoydym» dep, «I had gone» degendi «men barghan edim», al «I shall have gone» degendi «men baryp qoymaqpyn» dep audarugha bolady. Tipti Perfect Continuous formasyndaghy sóilemderdi audaru jenil, mysaly «I have been going» - men baryp qoyyppyn, «I had been going» - men baryp qoyghan edim nemese men barghan túghynmyn, al «I shall have been going» - men baryp qoyarmyn. Búl jerde núsqalar kóp boluy mýmkin, alayda eng bastysy aghylshynnyng eng kýrdeli sóilemderin qazaq tiline audaru jenil. Mening negizgi maqalamda tipti jalghau men júrnaqqa qatysty da kóptegen úqsastyqtar bar. Mysaly, post-man, rich-man, police-man jәne t.b. jandy zat esimderdegi «-man» júrnaghy bizding «-man, -men» júrnaghyna sәikes: shabar-man, kórer-men, qahar-man jәne t.b., al etistiktegi «-n» bizding «-ghaN, -geN» júrnaqtaryna úqsas, mysaly stoleN – úrlanghaN, brokeN – synghaN,  shakeN – shayqalghaN jәne t.b. ispettes morfologiyalyq mysaldar óte-óte kóp. Tipti qazaq tilinde joq artikldermen jazylghan sóz tirkesterin de qazaq tiline audarugha bolady. Mysaly, Give a pen – qalam bar, Give the pen – qalamDY ber jәne sol siyaqty...

Asa qyzyq! Alayda, biz uaqyt tyghyzdyghynan, tek leksikalyq úqsastyqtarmen ghana súhbatymyzdy tәmamdaymyz. Aghylshynnyng biraz sózderining qazaq sózderine әri jazylu, әri dybystalu, әri maghyna(!) boyynsha úqsas ekendigin dәleldedik. Endi sol leksikalyq úqsastyqtardy men súhbattyng sonyna qoyamyz.

Súhbattyng formatyn eskere otyryp, múnda 1000 emes, tek 100 úqsastyq ghana keltirilgen. Qalghan úqsastyqtardy tómendegi silteme https://adebiportal.kz/kz/blogs/view/1359 arqyly oqugha bolady.

P.S. Jogharydaghy material avtordyng jeke patenttelgen júmysynan alynghan. Avtorlyq qúqyqtary qorghalghandyghyn eskertemiz!

Súhbattasqan: Riza Ysqaq

Abai.kz