Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Syndarly qoghamdyq dialog – Qazaqstannyng túraqtylyghy men órkendeuining negizi» atty Qazaqstan halqyna arnaghan túnghysh Joldauynda el ómirindegi týitkildi mәselelerding týrli sheshimderin núsqaghan edi. Sonymen qatar, Preziydent Ýkimetke, salalyq ministrlikterge, әkimderge jәne jauapty túlghalargha el ekonomikasyn serpindi damytu boyynsha zor mindetter jýktep, naqty nәtiyjege qol jetkizudi tapsyrdy. Búl baghytta Syr ónirinde de auqymdy júmystar atqarylatyny býgingi oblys aktiyvinde aityldy. Oblys әkimi Quanyshbek Ysqaqov oblys aktiyvin jinap, aimaqta alghashqy kezekte oryndalatyn basty mindetterdi talqylady.

Aktiv otyrysyna  Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligining Memlekettik inspektory Sarqúlov Úlan Serikúly, jergilikti mәslihat deputattary, qúqyq qorghau organdary men memlekettik mekeme basshylary, ardagerler, qoghamdyq kenes mýsheleri, sayasy partiyalar men azamattyq qogham instituttarynyng jәne búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderi qatysty.

Ayta ketu kerek, әleumettik salany keninen qamtyghan, mәni men manyzy airyqsha búl Joldaudy el erekshe yqylaspen qabyldauda.

«Óz kezeginde әrbir otandasymyzdyng әl-auqatyn jaqsartu men elimizdi әlemdik kóshbasshy memleketter qataryna qosu - Qasym-Jomart Kemelúlynyng basty nazaryndaghy mәsele ekendigine taghy bir kózimiz jetti.  Sondyqtan sәt sayyn qúbylyp, geosayasy jaghdaydyng jyldam ózgeristerge úshyrap jatqan kezinde Preziydentting tapsyrmalary men bastamalaryn búljytpay oryndap, Syr elining auyzbirligi men syn saghatta syr bermeytin iygi qasiyetin kórsetuimiz qajet. Búl orayda, bizding endigi mindet – әleumettik-ekonomikalyq jaghdaydy jaqsartu arqyly túraqtylyq pen tatulyqty nyghaytu»,-dedi aimaq basshysy.

Memleket basshysy 2025 jylgha qaray ishki jalpy ónimning jyl sayynghy túraqty ósimin 5 payyzgha jәne odan da joghary dengeyge jetkizuge bolatynyn, sonday-aq Elbasy úsynghan 2050 jylgha deyingi úzaq merzimdi damu strategiyasyna jәne Últ josparyna sәikes birqatar qúrylymdyq mindetterdi iske asyrudy tapsyrdy.

«Preziydentimiz industriyalandyrudyng ýshinshi besjyldyghyn jýzege asyru barysynda búryn jiberilgen qatelikter men olqylyqtardy eskeru qajettigin atap ótti. Jalpy, industriyalandyru baghdarlamasynyn  I jәne II besjyldyghy ayasynda ónirimizde qúny  150 mlrd tengeni qúraytyn 24 joba iske asyrylyp, 1,6 myng júmys orny ashyldy. Nәtiyjesinde, ónerkәsip ónimindegi óndeushi ónerkәsipting ýlesi 2010 jyly 4,3 payyzdan  2018 jyly 12,6 payyzgha jetti, yaghny búl kórsetkish 3 esege artty. Sonymen qatar, shiykizattyq emes eksport kólemi songhy 3 jylda 3 esege ósti. Ekinshi besjyldyq ayasynda 28 jobanyng 7 iske qosyldy, jyl sonyna deyin taghy  4 joba júmysyn bastaydy»,-dedi oblys әkimi.

Sonday-aq, jergilikti atqarushy organdargha qoyylghan mindetterding biri – shetelden tikeley investisiya tartu. 

Osy orayda, oblysta investisiya tartudy jetildiru jóninde is-sharalar jospary jýzege asyrylyp, 2016 jyldan bastap investisiyalyq ahualdy jaqsartu jónindegi kenes  júmys jýrgizip jatqanyn atap ótken jón.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Joldauda әleumettik janghyrugha erekshe manyzdy mәsele túrghysynan toqtaldy. Bilim salasy boyynsha, mamandar dayarlau jýiesining naqty enbek naryghynan tys qalyp, enbek resurstarynyng balansyn esepke almaudyng tiyimdi әdistemesi qalyptaspaghanyn atady. Endigi jerde oqushylardyng qabiletin aiqyndap, kәsibi  baghyt-baghdar berudi mindettedi.

«Ózderinizge belgili, ýsh jyl qatarynan qyzylordalyq týlekterding uniyversiytetter men kolledjderge  týsu  kórsetkishi  97 payyzgha  jetti. Qazirgi kezde oblystyng ekonomikasyn bilikti kadrlarmen qamtamasyz etu maqsatynda memlekettik bilim beru tapsyrysy aimaqtyng mamandargha degen súranysy negizinde ornalastyryluda. Nәtiyjesinde, 2019-2020 oqu jylynda 22 jana mamandyq ashyldy. Oblystyng enbek resurstary balansyna sәikes kolledjderde «jana mamandyqtar atlasyn» zerdeley otyryp, ónirge qajetti jana mamandyqtardy ashudy jәne bitirushilerdi túraqty júmysqa ornalastyru boyynsha júmystar jýrgizudi jandandyruymyz qajet»,-dep atap ótti aimaq basshysy.

Memleket basshysy Ýkimetting keneytilgen otyrysynda jastardy belsendi volonterlik júmysqa tartu qajettigin sóz etip, búghan tek kreditter men oqudaghy jenildikter ýshin emes, ózderining jýrek qalauymen, shynayy niyetimen kelui tiyistigin eskertken bolatyn.

«Eriktilik - bizding qoghamdaghy erekshe qúrmet tútugha layyq is. Jasaghan jaqsylyqtary ýshin ótemaqy men materialdyq qajettilikti talap etpeytin «eriktiler» qyzmetin joghary baghalauymyz kerek. Búl rette, ata-babamyzdan kele jatqan, «Asar», «Jylu jinau», «Keusen beru» saltymyzdy jandandyrghanymyz jón»,-dedi Q.Ysqaqov.

Jiyn barysynda aimaq basshysy Joldaudan tuyndaghan mindetterdi jýzege asyrugha baylanysty tiyisti sala basshylaryna tapsyrmalar berdi.

Sonymen qatar, aktiv otyrysynda akademiyk, qogham qayratkeri Dosmanbetov Baqbergen Sәrsenúly, Q-MED klinikasy qoghamdyq qorynyng jetekshisi Bazarbaeva Raushan Ahmetullaqyzy Joldaugha baylanysty óz pikirlerimen bólisti.

Abai.kz