Senbi, 23 Qarasha 2024
3250 0 pikir 5 Qyrkýiek, 2019 saghat 17:12

D.Nazarbaeva: Nәzik jandylardy nәtiyjeli júmyspen qamtu - basym baghyt bolyp otyr

Keshe Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng Tóraghasy Darigha Núrsúltanqyzy Nazarbaeva Birikken Últtar Úiymy Bas hatshysynyng arnauly ókili, BÚÚ-nyng Ortalyq Aziyadaghy preventivti diplomatiya jónindegi ónirlik ortalyghynyng jetekshisi Nataliya Germanmen kezdesti.

Kezdesu barysynda qos tarap ónirlik yntymaqtastyq, preventivti diplomatiyany nyghaytu, әielder men jastar bastamalaryna qoldau kórsetu syndy birqatar mәselelerdi talqylady.

Senat Tóraghasy Qazaqstannyng Birikken Últtar Úiymynyng bastamalaryn qoldaytynyn, elimiz ýshin Úiym men onyng qúrylymdyq mekemelerimen qarym-qatynas ornatu syrtqy sayasattyng basym baghyttary ekenin atap ótti.

-Biz BÚÚ basshylyghyna Qazaqstannyng halyqaralyq bastamalaryna túraqty qoldau bildirip otyrghany ýshin rizashylyghymyzdy bildiremiz. Oghan Bas hatshy A.Guterrishtin  2016 jylghy Qazaqstangha jasaghan sapary aiqyn kórsetkish, - dedi D.Nazarbaeva.

Óz kezeginde Nataliya German Qazaqstan әlemde ekonomikalyq jәne әleumettik damudyng tanghajayyp modeli retinde qabyldanatynyn airyqsha atap ótti.

-Qazaqstan beybitshilik, túraqtylyq jәne qauipsizdik isine zor ýles qosyp keledi. Biz múny óte joghary baghalaymyz. Sizding elinizding manyzdy strategiyalyq jobalargha belsendi qatysyp kele jatqanyn kórip otyrmyz. Sondyqtan qazir Qazaqstannyng Ortalyq Aziya elderining әielder úiymy jelisin qúrugha qatysqanynyzdy qalaymyz. Meni osy iydeyagha Sizding Aughanstandaghy әielderding qúqyghy men mýmkindigin keneytu boyynsha ótkizgen ónirlik konferensiyasy shabyttandyrdy,- dep atap ótti N.German.

Ayta keteyik, ótken jyldyng qyrkýiek aiynda elordada Darigha Nazarbaevanyng qatysuymen “Aughanstandaghy әielderding qúqyqtary men mýmkindikterin keneytu” dep atalatyn ónirlik konferensiya ótken bolatyn.

Sol jerde bayandama jasaghan Darigha Núrsúltanqyzy Aughanstandaghy beybitshilik pen túraqtylyqtyng tútas Ortalyq Aziya aimaghy ýshin manyzdy ekenin aityp ótken.

Senator jurnalisterge bergen súhbatynda:

-Aughanstandaghy әielderding jaghdayy qiyn. Býgin Aughanstandaghy 7-9 jas aralyghyndaghy qyz balalardyng túrmysqa shyghatynyn, olardyng bosanu kezinde 65% %  qaytys bolatynynan habardar bolyp jatyrmyz. Búl asa kýrdeli jaghday. Qazir Aughanstangha Birikken Últtar Úiymy, Euroodaq, týrli halyqaralyq úiymdar men bankter jәrdem berip jatyr. Biraq, sonyng barlyghyn rettep, baqylaytyn bir ortalyq joq...

Búl әzirge bizding úsynysymyz ghana. Biraq, kórshi elderding kózqarasy qanday bolatynyn eskeru qajet.  Bizding elimiz búl mәsele boyynsha pikir almasugha әrqashan dayyn. Sondyqtan, aldaghy uaqytta Aughanstandaghy ong ózgeristerdi baqylaugha aluymyz kerek,- degen bolatyn.

Sóitip, Darigha Núrsúltanqyzy Aughanstan әielderine kómek kórsetetin Ortalyq Aziya Kenesin qúrudy úsynghan edi.

Keshegi ótken kezdesu barysynda Birikken Últtar Úiymynyng Ortalyq Aziyadaghy diplomatiya jónindegi kenesshisi Nataliya German osy mәseleni algha tartyp, Qazaqstan tarabyna ózining ystyq yqylasyn bildirdi. Sóitip, ol Birikken Últtar Úiymynyng Ortalyq Aziya elderi әielder úiymy jelisin qúru men jastar arasyndaghy preventivti diplomatiya әleuetin nyghaytu turaly úsynysyn bildirdi.

Darigha Nazarbaeva búl bastamagha qoldau bildiretinin jәne elimizde nәzik jandylardyng әr salada tabysty enbek etui ýshin barlyq jaghday jasalyp otyrghanyn aitty.

-Áyelder qauymyn memlekettik basqarugha qatystyru, ekonomikalyq jәne әleumettik ómirge aralastyru mýmkindigin keneytudi qoldau qajettigi sózsiz. Osy jyly bizding palatamyzgha senator әielder qosyldy. Búl óte jaqsy. Biraq onymen toqtap qalmaymyz. Elimizde nәzik jandylardy nәtiyjeli júmyspen әleumettik kótermeleu basym baghyt bolyp otyr,-dedi ol.

Sonymen qatar, kezdesu barysynda eki tarap jastar mәselesinde tilge tiyek etti. Nataliya Germannyng aituynsha, býgingi kýni Ortalyq Aziya ónirinde 29 jasqa deyingi 50 payyzdan astam jastar ómir sýrip jatyr. Sondyqtan biylghy jyly onyng basshylyghymen jastar arasyndaghy preventivti diplomatiyany damytugha qoldau kórsetu jónindegi ortalyq qúrylatyn bolady.

Búl túrghyda elimizde irgeli júmystar atqyrylyp jatqany da ras. Mәselen, biyl Elbasy Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng bastamasymen “Jastar jyly” dep atalghan bolatyn. Osy negizde jastardyng әleumettik mәselesin sheshu, olardyng bsapaly bilim alyp, layyqty júmyspen qamtyluy ýshin birqatar júmystar da atqarylyp keledi.

Al, kezdesu barysynda Darigha Núrsúltanqyzy ónirlik ortalyqtyng osy saladaghy atqaryp otyrghan júmystaryn joghary baghalap, Elbasy qabyldaghan “Jastar jyly” ayasynda atqarylyp jatqan az-kem júmystargha toqtalyp ótti.

-Siz ónir jastary ýshin Preventivti akademiyany iske qosudy josparlap otyrghanynyzdy bilemiz. Búl bastama bizding elimizding jastar sayasatyna say keledi, sonyqtan biz ýshin óte qyzyqty. Ózinizge belgili, osy jyly Elbasy N.Nazarbaevtyng bastamasymen Jastar jyly bolyp jariyalandy. Jastar jylynda eldi, memleketti damytuda jas buyngha airyqsha, sheshushi ról jýktelip otyr dep senemiz. Olardy júmysqa ornalastyrugha, biznes-startaptardy qoldaugha, volenterlik qyzmetti yntalandyrugha baghyttalghan baghdarlamalar bar,- dedi Darigha Núrsúltanqyzy.

Odan bólek, eki tarap Birikken Últtar Úiymynyng Ónirlik ortalyghymen transshekaralyq su resurstaryn birlesip paydalanu men qoldanu salasyndaghy júmysyn da talqylady.

Búl túrghyda Darigha Nazarbaeva elimizde atqarylyp jatqan júmystar turaly aitty. Ol ýshin Ortalyq Aziya elderimen birlesip, su-ekologiya problemalaryn sheshuge septigin tiygizetin kóp jyldyq strategiya әzirleu qajet ekendigin algha tartty.

-Qzair Qazaqstanda Ekologiya, geologiya jәne tabighy resurstar ministrligi qúryldy. Jana Ekologiyalyq kodeks te әzirlenip jatyr. Múnyng barlyghy da Ortalyq júmysymen ýndesedi. Ortalyq Aziya elderimen birlesip, su-ekologiya problemalaryn sheshuge septigin tiygizetin kóp jyldyq strategiya әzirleu qajet dep sanaymyz, - dedi Darigha Nazarbaeva.

Týiin. Elimizdegi nәzik jandylardyng hәm olardyng әr salada jemisti enbek etui ýshin memleket tarapynan barlyq jaghday jasalghan. Oghan keshegi kezdesu barysyndaghy qos taraptyng pikiri dәlel. Darigha Núrsúltanqyzynyng aituynsha, búl aldaghy uaqytta da búl sala elimizding basym baghyttarynyng biri bolyp qala bermek.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5339