Q.Júbanov – ghylymnyng birinshi dәrejeli jaryq júldyzy»

                                                                                                     (Gh.M.Mýsirepov)

HIH ghasyrdyng ayaghynda dýniyege kelip, HH ghasyrdyng 20-30-jyldary qazaq qoghamyndaghy týrli mәdeni, qoghamdyq, ghylymy izdenisterding basy-qasynda bolghan qazaq ziyalylarynyng qay-qaysysy da ózderine zaman jýktegen mindetterdi azamattyq paryz retinde abyroymen atqaryp, keyingi úrpaqqa jetkize bilgeni anyq. Qazaq dalasynda Ybyray Altynsarin negizin salghan aghartushylyq iydeyasyn HH ghasyrdyng basynda A.Baytúrsynúly, M.Dulatov, S.Kóbeev, M.Júmabaev, J.Aymauytov, Q.Júbanov, Q.Kemengerúly, T.Shonanúly siyaqty aghartushylar jalghastyrdy. Búl turaly  professor R.Syzdyqova bylay deydi: «HIH ghasyrdyng  songhy shiyreginde «Kel, balalar, oqylyq!» dep jar salghan Y.Altynsarinnen bastap, «Oyan, qazaq!» dep ashyq ýgitke ketken M.Dulatovtyn, sary masa bolyp, qazaqty oyansyn dep sózben shaqqan A.Baytúrsynovtyng shaqqan úryqtary qúnarly topyraqqa týsip, kóktey bastaghanyn kórsetedi. Q. Júbanov – osy egindikting órkeni!»

Shynynda da, qazaqtan shyqqan túnghysh lingvist-professor  Qúdaybergen Quanúly Júbanovtyng Orynbordaghy «Húsainiya» medresesin, Kýiikqaladaghy (IYlesk) eki klastyq orys uchiliyshesin ayaqtap, tughan jeri Aqtóbe ónirine oralu uaqyty 1917 jylghy әleumettik-sayasy ózgeristermen túspa-tús kelgen bolatyn. 1927 jylgha deyin Aqtóbe ónirinde auyl múghalimi, uezdik, guberniyalyq aghartu bólimderinde әdisker, pedtehnikum oqytushysy bola jýrip, ol bilim beru jәne aghartu isining úiymdastyrushysy, sauatsyzdyqty joi qozghalysynyng basshysy, eldegi mәdeny is-sharalardyng úiytqysy boldy. Olay bolsa, bolashaq ghalym ghúmyrnamasyndaghy Aqtóbe kezeni (1917-1927 jj.) onyng ústazdyq, aghartushylyq, úiymdastyrushylyq qabiletterin jan-jaqty tanytqan jәne iri ghalym, qogham qayratkeri, tanymal әdisker, kósemsóz sheberi bolyp qalyptasuyna yqpal etken jyldar ghana emes, ózine deyingi qazaq ziyalylary salyp ketken sara joldy jalghastyryp, elge adal qyzmet etudi basty maqsat etuden tughan zaman talaby jәne qajettiliq deuge bolady. Ghalymnyng keyin mektep baghdarlamalary men oqulyqtaryn jazumen ainalysuy da osy aghartushylyqtan bastalghan is-tәjiriybe bolatyn.

1922 jyly Temir uezdik oqu bóliminde núsqaushylyq qyzmette jýrgen kezinde Q.Júbanov «Ay» atty qoljazba jurnal shygharyp, onyng betterinde «Shekti», «Qarasha bala» degen býrkenshek attarmen maqala, felieton, ólen, piesalar jariyalap túrady. Jurnaldyng epigrafy retinde bolashaq ghalym ózi shygharghan «Ay» degen ólendi alady. Búl avtordyng halqyn óner-bilimge jeteleu maqsatynda qoljazba jurnal mýmkindigin barynsha keng paydalanghanyn kórsetedi.

1925 jyly Q.Júbanov Aqtóbedegi guberniyalyq oqu bólimine júmysqa shaqyrylyp, múnda da bilim beru, aghartushylyq baghyttaghy júmystaryn jalghastyra týsedi. Sol jyldary merzimdi baspasóz betterinde jariyalanghan Q.Júbanovtyng «Sauatsyzdyqty joyatyn núsqaushy mektep», «Halyq aghartu aghysyndaghy tónkeris tolqyny», «Múghalimder, zer sal. Gubatkom, jәrdem et» (1925 j.), «Kommuna mektebi 7 jyldyq bolsyn», «Múghalimder kurstary tarady» (1926 j.), «Oqu jayyndaghy múndy osy bastan aitu kerek» (1926 j.),  «Jana әlippeni alu mәselesi turaly», «Jana әlippe sabaqtary», «Oyyl kommune mektebi kimge tiyis?» (1925 j.), «Aulaqtan oqytu» (1926 j.), «Enbek mektebining on jyldyghy» (1927 j.) siyaqty maqalalarynda qyrdaghy qazaq auyldaryndaghy mektepterding jaghdayyn, múghalimderding әl-auqatyn, olargha ghylymiy-әdistemelik kómekting qajettiligin, oqulyqtar men kórneki qúraldardyng tapshylyghyn bayandap, bilim beru men tәrbiyeleuding ózekti mәseleleri turaly sóz qozghaydy. Mysaly, guberniyalyq «Kedey» gazetining 1925 jylghy 62-sanynda jariyalanghan Q.Júbanovtyng «Oyyl kommune mektebi kimge tiyis?» atty maqalasynan ýzindi keltireyik: «Oyyl kommune mektebi túrghan jer – Oiyl bolysy, Aday uezine ketu sebepti ondaghy kommune mektebi de Aday uezine ketpekshi. Býginde tiyisti tizimmen mektepti barlyq mýlkimen arnayy komissiya alyp ta qoyypty, biraq ol mektep ketkenimen, onyng esebi Temir uezinde qalugha tiyis. Sebebi Qazaqstan halyq komissariaty Aqtóbe guberniyasyna 5 kommuna mektebining tiyisti qarjysyn budjet jylynyng ayaghyna deyin berip túrmaqshy. Búl 5 mektepting biri - búrynghy Oiyl kommune mektebi, ol mektepting qúrylysy Aday uezine ketkenimen, qarjy esebi Aqtóbe guberniyasyna qaluy kerek». Múnan әri ghalym búl mәseleni naqty sheshu isimen Qazaqstan komissariaty ainalysyp jatqanyn, jauaby juyrda beriletinin habarlaydy. Búl arqyly aghartushy-ghalymnyng últ taghdyryna baylanysty ózekti mәselelerdi baspasóz arqyly halyq talqysyna salyp otyrghanyn kóruge bolady.

«Kedeydin» 1925 jylghy 5 jeltoqsandaghy nomerinde «Basshylyq kýsheytilmek» degen aidarmen jariyalanghan «Múghalimder, zer sal, gubatkom, jәrdem et» degen maqalasynda da GubONO-nyng әdisker-inspektory Q.Júbanov qazaq mektepteri aldynda túrghan kókeykesti mәselelerdi kóterip, tolghamdy oi-pikirler bildiredi: «Qazaq últ mektebi jas bala, qazaq azamatynyng oqu bóliminde qyzmet isteri de jana nәrse, әrbir janalyqtyng jýzege asuyna kedergiler qyzmetkerlerding balandyghy bolmaqshy. Ekinshi, budjetting jarlylyghy bolsa, ýshinshi jaghday oqu bólimderinde qyzmetkerlerding azdyghy». Q.Júbanov atalghan kemshilikterdi joyghanda ghana qazaq mektepterining jan-jaqty damyp, órkendeytinin atap aitady. Qazaq mektepterindegi auyr jaghdaylardy bayanday otyryp, aghartushy Aqtóbe guberniyalyq aghartu bólimining aldynda túrghan mindetterdi atap kórsetedi: «Osy auyr kýidi eske alyp, qazaq mektepterine basshylyq júmysyn kýsheytpese, manyzy tәuirlemeytinin oilap, Aqtóbening guberniyalyq aghartu bólimi biylghy oqu jylynyng ishinde kýshting denin basshylyq júmysyna salghaly otyr. Qazaq tilinde núsqaular, oqytu әdisi jayynda hattar taratylmaq». Maqalada Q.Júbanov sonday-aq kelesi oqu jylynan bastap qazaq oqytushylaryna bala oqytudyng әrtýrli әdis-tәsilderin mengertu men jalpy basshylyqty kýsheytu maqsatynda «Jana mektep» jurnalynyng shygharyla bastaytyndyghyn, mektepterde memlekettik baghdarlama engiziletindigin habarlaydy. Sonymen qatar ghalym qazaq mektepterindegi tәrbie júmystaryn jaqsartugha qatysty núsqaulardy naqtylaydy. Múnda ghalym, әsirese, mektepting ózin-ózi basqaruyn jandandyru, balalar úiymynyng júmysyna basshylyq jasau, mekteptegi ýiirme júmystaryn basqaru (klub, teatr ýiirmeleri, t.b.) ýlgilerin kórsetu qajettiligine erekshe nazar audarady. Atalmysh qújattardy dayyndaudyng aitarlyqtay qarjyny qajet etetinin eskerip, Q.Júbanov guberniyalyq qarjy bóliminin, josparlau komissiyasy men gubatkomnyng smetany qayta qarap, qosymsha qarjy bóluin súraydy: «...búl kóp erikkenning biri emes, qazaq mektebining kemistigi tudyryp otyrghan súrau. Búghan ong kózin salyp, gubatkom qabyldauy kerek». Avtor qazaq mektepterining taghdyryna  múghalimderding de nemqúrayly qaramay, kerek jaghdayda belsendilik tanytuy qajet ekendigin eskertedi: «Qazaq oqytushylary da qarap jatpay, joghary qyzmetke kórsetilgenderding kereksizi bolsa, iә kerekti jónnen múnda kórinbey qalghany bolsa, guberniyalyq aghartu bólimine tez bildirui kerek. Búl júmystyng minsiz bolyp shyghuynan bizding aghartu júmysynyng taghdyry sheshilmek». Maqala keleshekke degen ýlken senimmen ayaqtalghan: «Qazaq mektepterine dúrys basshylyq etu jóninde, qazaq mektepterin ilgeri bastyru retinde búl birinshi adym. Iske sәt!» Q.Júbanov úsynghan núsqau-ýlgiler óz zamanynda ghana emes, qazir de mektepterde oqu-tәrbie júmysyn jandandyrugha septigin tiygizeri anyq.

«Kedeydin» 1926 jylghy 29 shildedegi nomerinde jariyalanghan Q.Júbanovtyng taghy bir maqalasy «Oqu jayyndaghy múndy osy bastan aitu kerek» dep atalady. Maqalada aghartushy guberniyalyq oqu bólimi múghalimderding bilim sapasyna kónil bóluleri kerektigin basa aitady jәne oqushylar men múghalimderding qaghaz-kitaptaryna kerekti qarjyny kóbeytu mәselesin sheshu qajettigin eskertedi. Kommuna mektepterin jeti jyldyqqa ainaldyru, Aqtóbede jas ismerler mektebin ashu, múghalimder dayarlaytyn bir jyldyq kurstar ashu josparlanyp otyrghanyn aita kele, maqala sonynda avtor oqyrmandardy pikir bildiruge shaqyryp, tómendegidey súraq qoyady: «Búl pikirding qanday qateligi bar, ne sebepti, búdan basqa nendey jana sharalar kerek, osyny gazet jýzinde әngime qylu jón».

Q.Júbanov óz zamanynyng talaby túrghysynan sol kezde el ómirindegi janalyqtardy jiti zerdelep, sauat ashu, halyqty óner-bilimge baulu mәselelerimen ainalysty. Mәselen, 1927 jyly sәuir aiynda Shalqar, Temir uezderine baryp qaytqan saparynan keyin guberniya oqu bólimderindegi mәjiliste jasaghan mәlimdemesinde ol auyl mektebi múghalimderining enbegining baghalanbay kele jatqanyn ashyna aitady: «Auyl múghalimderining enbegi óte auyr. Olar kýndiz bala oqytsa, keshke ýlkenderdi oqytady. Onymen qosa auyl-auyldy jayau aralap, el arasynda kenes ókimetining sayasaty jayynda әngime ótkizedi, qyzyl otauda oiyn-sauyq úiymdastyryp, halyqtyng kónil-kýiin kóteredi. Soghan qaramastan, uezdik atqaru komiytetindegi burokrattar kenes múghalimderine menmendikpen qaraydy. Olardyng shaghymyna qúlaq aspaydy. Key jerlerde auyl mektepteri baylardyng qaranghy at qorasyna ornalasqan. Mektepte otyn joq, mektep ýii suyq. Múghalimder keybir auylda ailyq jalaqysyn da uaqytynda almaydy». Búl joldardan aghartushynyng múghalim enbegi baghalanbayynsha, mektepterdi jetildiru isining de jolgha qoyylmaytyndyghyn qatang eskertkenin kóruge bolady.

1926 jyly «Enbekshi qazaq» gazetining №14 sanynda Q.Júbanovtyng «Aulaqtan oqytu» atty maqalasy jariyalandy. Búl maqalanyn, әsirese, qazirgi oqytu isining janasha saralanuy túsynda manyzy erekshe. Múnda ol qazaq jerinde bilimdi últ kadrlaryn dayarlau mәselesining әli de sheshimin tappay kele jatqandyghy turaly mәsele kóterip, sauatty maman dayyndaudyng birden-bir joly aulaqtan oqytu ekenin týsindiredi. Songhy kezderi joghary jәne orta arnauly oqu oryndarynda aqparattyq tehnologiyanyng damuyna baylanysty zaman talabyna say oqytudyng búl týri qashyqtan oqytu (distansionnoe obucheniye) dep atalyp, HHI ghasyrdyng bilikti mamandaryn dayarlauda jana qyrynan tanyla bastady. Qazir qashyqtan (aulaqtan) oqytu termiyni kompiutermen tikeley qatysty qoldanylsa, búl úghymnyng bastapqy maghynasy oqytushy men student arasyndaghy qashyqtan (aulaqtan, syrttay) oqu әreketterining ýilesimi retinde qazirgi týsinikten asa alshaq ketpegen. Búl terminning alghash Q.Júbanov múrasynda kórinis tabuyn ghalymnyng ómirge qajetti bilim beru týrlerin aldyn-ala boljay bilgeninen deuge tolyq negiz bar.   Bolashaq ghalym qalamynan Aqtóbe ónirinde aghartu maydanynda enbek etken jyldary tughan búl maqalalary qazaq mektepterining ózekti mәselelerin ghylymy túrghyda sheshuge den qoyghan alghashqy qúndy jariyalanymdar retinde qúndy. Aghartu salasy qyzmetkerleri men basshylary aldyna problema qoi, esep beru, zertteu jәne taldau maqsattaryn kózdep, pikir bildirude Q.Júbanov jergilikti baspasóz betterining (guberniyalyq «Kedey» – qazirgi «Aqtóbe» gazetinin) mýmkindigin sheber paydalana bilgen.

Sonymen, qazaq til bilimining ghylymy negizin salushy professor, danqty jerlesimiz Qúdaybergen Quanúly Júbanovtyng ghylymiy-shygharmashylyq ósu jyldaryndaghy Aqtóbe kezenin ony ghylym-bilim kókjiyegine qol sozyp,  ghalym- azamat retindegi úly túlghasynyng qalyptasu jyldary retinde atau oryndy. Osy rette ghalymnyng 90 jyldyghyna oray 1989 jyly onyng esimining Aqtóbe pedagogikalyq institutyna berilip, keyin Aqtóbe memlekettik uniyversiytetining de osy úly esimdi iyelenui – zandy qúbylys. Býgingi kýni respublikamyzdyng irgeli oqu oryndarynyng biregeyi qatarynda atalatyn Q.Júbanov atyndaghy Aqtóbe ónirlik memlekettik uniyversiytetinde dәstýrli týrde ótkizilip kele jatqan «Júbanov taghylymy» atty respublikalyq, halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyalar Q.Júbanovtyng bagha jetpes oi-tújyrymdaryn nasihattau, tereng zertteu ýshin taptyrmas  alang bolyp tabylady. Ghalymnyng 120 jyldyghy qarsanynda da búl ýrdis óz jalghasyn tappaq.

Ghalymdar órkeniyetti elderdegi bilim beruding basty sharty últtyq mýddeden tuyndaytynyn jәne últtyq maqsat-múrattargha negizdeletinin atap kórsetedi. Búl óz kezeginde Q.Júbanov syndy ghúlamalar salghan bilim beru men tәrbiyeleu qaghidalarynyng qazirgi uaqytta da manyzyn joymaghanyn jәne jana qyrynan ashylyp, keyingi úrpaqqa izdenis jolyn núsqap keletinin kórsetedi. Olay bolsa, professor Q.Júbanovtyng ótken ghasyrdyng basynda Aqtóbe ónirinen bastau alghan aghartushylyq, pedagogikalyq iydeyalarynyng qazirgi jahandanu zamanynyng óskeleng talaptaryna say býgingi oqytu mazmúnyn janghyrtu jaghdayynda ómirshendik tauyp, ýilesui – zandy qúbylys.

Maqpal Qojaghaliqyzy Jazyqova,

pedagogika ghylymdarynyng kandidaty, Q.Júbanov atyndaghy Aqtóbe ónirlik

memlekettik uniyversiytetining dosenti.

Abai.kz