Tarihy miniatura

Tashkent, 1.05.1918–16.09.1924

Tashkentting jasyl jelekke malynghan Jizaq kóshesimen eki jigit kele jatty. Biri eresekteu, әldeqanday oigha shomghan. Odan jasyraq ekinshisining jýzinen  quanyshty kónil-kýy bayqalady. Ózderi bettep kele jatqan, kóshede birden kózge týsetin zәulim ghimaratqa shattana qaraydy. Sirk-variete. Dóngelek sahna ainalasyna oryndyqtary baspaldaqsha biyiktete qoyylghan  konsert zaly. «Koliyzey» dep ataydy ony. Ejelgi Rimning sәnin keltirgen amfiyteatr qúrylysynan – naghyz Koliyzeyden kemi elu ese kishi. Jәne tóbesi bayyrghy  amfiyteatrday ashyq emes, temir qanyltyrdan kýmbezdelip, orta túsy ekinshi qabat etip kóterilip jabylghan. Biraq  júrtshylyq solay «Koliyzey» dep atap ketken. Áriyne, bekerden beker atamaghan. Nәshirge osy qasynda kele jatqan ústazy talay aitqan, Koliyzey – jana Tashkenttegi birden-bir asa zor óner ghimaraty.  Zalynda bir myng bir jýz kórermen bir mezgilde otyra alady. Nәshir senimdi – býgin ol tipti auyz-múrnyna shygha tolatyn shyghar. Ústazy rastady – tolady. Tipti kelgenderding talayy syimay da qalady. Sebebi sonda ghalamat jiyn bolmaq. Biraq onday ýlken bas qosu óterliktey basqa barar keng zal joq,  sondyqtan amalsyz kónedi, kórersin, syrtta túryp tosady, jiyngha qúlaq týredi, demderin ishterine alyp tyndaydy.  Óitkeni júrt bitken biluge qúmartatyn asa manyzdy jәit sonda sóz bolady. Sol sebepti múnda keletinderding úzyn sany Koliyzeyding syiymdylyghynan sóz joq asyp týsedi – Dinshening estuinshe, Týrkatkom mýshelerining sanynan әldeqayda kóp júrt qosymsha shaqyrylghan. Jalpy qúlaqtanghandardyng da osylay qaray aghyluy haq. Solay. Biraq, Koliyzey qansha ýlken bolghanmen, bәrine oryn jetpeydi. Alayda odan keng zal da joq.  Nәshir esh kýdik keltirmesin, ústazy Sibirden Qiyr Shyghysqa deyin aralaghan, senimdi týrde aita alady, tap osy Koliyzey syndy ýlken jinalys ótkizuge qolayly ghimaratty esh jerde keziktirmedi. Jә, basqa jerdi aitpay-aq qoysyn, múnyn, әiteuir, jalghyz Tashkent shahary týgil, kýlli Týrkistan ólkesi týgil, tipti, barsha Orta Aziyadaghy eng ýlken qoghamdyq oryn ekeni anyq...

Olar negizgi ghimaratqa japsyra salynghan teatr restorany jaghynan Koliyzeyge taqalyp kele jatty. Óner ghimaratynyng kireberisinen trotuar ýstine qaray, kóshege jeteghabyl,  ekinshi qabattan sozylghan balkondy eki jaghynan eki tórtbúryshty quatty baghan – pilon tirep túr. Olargha taqaltyp eki júmyr baghan ornatylghan. Aghartu institutyn biyl ghana bitirgen Nәshirding esinde, olardy oqytushy Ádilúly Dinshe aghay mәdeniyet tarihy jayyndaghy dәristerinde arnayy atap aitqan-tyn. Ejelgi Grekiyanyng negizgi taypalarynyng birining – jetekshileri Dordyng esimimen dorlyqtar dep atalyp ketken júrttyng atymen klassikalyq sәulet ónerinde qoldanylghan doriy orderi, yaghny arhiytekturanyng doriylik qúrylymy, tәrtibi jayynda әngimelegeninde mysal etken. Bayyrghy grek taypasy atalymymen bizding jyl sanauymyzdan kóp búrynghy zamanda klassikalyq kolonna retinde qalyptasqan sәulet nyshanyna sәikes jasalghan eki doriylik baghan tap irgemizdegi Tashkent Koliyzeyinde túr degen. Sabaqtan shyghysymen student Qojamqúlúly Nәshirding birge oqityn serikterimen osynda jýgirip kelip, sonau Europadaghy kóne qúrylystan eles beretin sәndi baghandardy kórip ketkeni tap qazirgidey esinde túr, úmytqan joq.

Mine sol doriy baghandary býgin airyqsha jasandyrylghan. Jypyrlaghan jasyl japyraqty gýl-tizbekpen shyrmap oralghan. Ghimarat kireberisindegi jogharghy jaghyna qaray jinishkere beretin qos júmyr baghan osylay, ólke tarihy ýshin erekshe de aituly kýnge oray, airyqsha sәndendirilipti. Dúrysynda bezendirme Koliyzey aldyn týgel jaynatyp túr deuge bolady. Gýldeste tizbegi jogharyda balkon jaqtauyna da oratylyp, tómen qaray jәne jaqtaudy boylay, tolqyndana, saltanatty týrde, әsem kórik bere salbyrap túr. Qaqpa syndy kireberisting tóbesine týgel jan-jaghyn jaghalay asylghany bayqalady. Pilondar tiregen balkon tabanynyng qyryna japsyra iluli aq matagha iri alqyzyl әriptermen jazylghan: «Sovetskie respubliky Sredney Aziy – velichayshiy pamyatnik Leninu na Vostoke» degen jazu sonadaydan kózge týsedi. Dinshe ony dauystap, qazaqshagha tәrjimelep oqydy: «Orta Aziyadaghy Sovettik respublikalar – Leninge Shyghysta qoyylghan asa úlyq eskertkish». Qoy búira shashyn qos qolynyng sausaqtarymen salalap keri bir qayyrdy da, ótkir janaryn Koliyzey balkonyndaghy saltanatty jazudan aiyrmaghan qalpy, tereng bir kýrsindi. Janyndaghy qaratory ashang bozbala, ózining shәkirti, Kirinprosty – Qazaq aghartu institutyn osy qysta bitirgen alghashqy týlekterding biri, jazgha deyin  Qauynshyda ústazdyq etip, jaqynda ghana Orta Aziya uniyversiytetine týsken  student Nәshir gýl jaynap: «Qalay әdemi tújyrymdaghan, Dinshe agha», – dedi. Sosyn onyng qatty kýrsine tynystaghanyna tandana qarady. «IYә, – dedi Dinshe jabyrqau dauyspen, ony odan әri tanyrqatyp, – biraq, bayqaymyn, osymen ekeuimizding aramyzgha qytay qorghany ornap qaluy ghajap emes... Sen SAGU-de oqyp, qalagha tiyip túrghan Qauynshyna baryp-kelip jýresin, al men Tәshkennen birjolata ketemin...» Nәshir kýlip jiberdi. Aytady-au, Dinshe aghasy, osynday tamasha qalany birjola tastaugha bola ma... Aghasy ýndemedi. Kónildi inisi algha qaray iyek qaqty: o, qaranyz, Segizbay aghagha jetip qappyz ghoy!..

***

Tashkent – Dinshening ómirinde airyqsha oryn alatyn shahar, ol múnda alghash ret búdan bes jyl búryn kelgen-di. Dәlirek aitqanda, tipti, altynshy jylgha ayaq basqanyna da ýsh-tórt aidyng jýzi boldy. Osy uaqyt ishinde oghan qaladan birneshe ret ketip, sonsha mәrte qayta oralyp jýruge tura keldi. Al kýnshyghystaghy osynau ýlken shәrge ol 1919 jyldyng aptapty jazynda at basyn túnghysh tiregen edi.

Oghan deyin biraz uaqigha bastan ótken. Dala uәlayatynyng astanasy Ombydaghy oqushy jastar ýsh-tórt jyldan beri «Birlik» atty mәdeni-aghartu úiymyna úiysyp, túraqty bas qosyp túratyn. Keyingi kezderde әn-kýimen ajarlandyrylatyn әdebiyet, mәdeniyet mәseleleri haqyndaghy pikir almasularmen ghana shektelmey, sayasatty da әngime etetin. Sóitip jýrgenderinde, patshanyng taqtan qúlauyna oray, Aqmola oblysynyng qazaqtary ýlken jinalys ótkizgen, al  «Birlik» bastaryn qosqan kókiregi oyau órimdey jigitter qúryltayda saylanghan qazaq atqaru komiytetining arqa sýieytin senimdi de belsendi jas kýshine ainalghan bolatyn. Sol belsendi kýsh qataryndaghy Dinshe (Dinmúhamed Ádilov) 1917 jyly jazghytúrym Aqmolagha komissar bolyp bardy. Jaz boyy sonda múghalim bolyp jýrgen Sәken Seyfulliyn, ombylyq oqushylar Qoshke (Qoshmúhamed) Kemengerov pen Birke (Birmúhamed) Aybasov tórteui el ishinde bostandyq ahualyndaghy jana sayasatty uaghyzdady, ýiezderde qazaq komiytetterin ashysyp, jastardyng «Jas qazaq» úiymyn qúrdy. Kýzde Ombygha oralyp, oquyn jalghastyrdy. Qazan aiynyng sonyna qaray Ombygha ataqty Álihan Bókeyhanov keldi. Ol Tomda ótken Sibir avtonomisterining sezine qatysyp qaytqan edi. Bostandyq ýiinde ombylyq qazaqtar onyng sayasy ahual jәne aldaghy mindet haqyndaghy bayandamasyn tyndady. Ýlken kýreskerding úsynysyna sәikes, sol jinalys ýstinde qúrylghan Alash partiyasyna Dinshe de mýshe bolyp jazyldy, artynsha ony  kópshilik Alash partiyasy Aqmola oblystyq komiytetining aghzasy etip saylady. Sodan qys boyy, sabaqtan bos uaqyttarynda, Alash partiyasy obkomynyng Ombydaghy is-sharalaryna qatysyp jýrdi. Sonymen qatar jastayynan revolusiyalyq qyzmeti ýshin qughynnan kóz ashpay jýrgen demokratiyashyl jazushy Feoktist Berezovskiyding manyna toptasqan jigittermen birge qoghamdyq ómirde bolyp jatqan songhy janalyqtar jayyndaghy talqylaulardy tyndap jýrushi edi. Múnyng nәtiyjesi sol, órt bop lapyldaghan jastyq shirkinning jalynan ústap, 1918 jylghy jazghytúrym Ombyda «qyzyl partizandar» atauymen jasaqtalghan arnayy qyzylәsker qataryna kirdi de, Qiyr Shyghysqa attandy. Ataman Semenovke qarsy soghysty. Qyrkýiekte tútqyngha týsip, Blagoveshensk týrmesinde otyrdy. Odan bosanysymen Ombygha oraldy, oquyn jalghastyrdy.

Biraq alyp-úshpa albyrt kónil tynysh taptyrmay, jyldyng sonyna qaray Omby bolishevikterining Kolchak biyligine qarsy túrghan qaruly kóterilisine qatysty. Bas kóteru sәtsizdikke úshyraghandyqtan, ol kóterilisshining biri retinde boy tasalaugha mәjbýr boldy. Áuelde qaladaghy agha tútyp jýretin solshyl azamat Múqan Áytpenovting ýiinde biraz jasyryndy. Sosyn ózine astyrtyn soghyp ketip jýrgen dostary Smaghúl, Janaydar Sәduaqasovtar, Ábdirahmen Baydildiyn, basqa da azamattarmen aqyldasa kele, ózining búdan әri Ombyda qaluyna bolmaytynyn úqty. Úqty da, Janaydar jasatyp bergen qújattyn  kómegimen poyyzgha minip, Ombydan qashty. Ábdirahmen dosynyng qasynda Qyzyljardy biraz panalady. Odan kópesterding shanaly keruenine ilesip, Kókshe ónirine jetti. Sodan keyin Arqadaghy auyl-auyldy aralay jýrip, aghasy Bayseyitti tapty. Bayseyit aqtar Aqmolada sovdepti qúlatqanda, Sәken bastaghan sovdepshilermen birge qamalyp, týrmege týsken-tin. Sәkenning «Tar jol, tayghaq keshuinde» keyin, on shaqty jyldan song eske alynyp, surettelgen sol qiyn kezendi bastan keshken de, aqtar abaqtysynan qara kýzde qashyp shyqqan. Sodan beri qyrda, qayyn júrtynda tyghylyp jýrgen edi. Múnyng bәrin jәne sergeldenmen jýrip bilmey qalghan naghyz qaraly habardy – әkesi Ádilding jazghy aptapta Bayseyitke týrmege kelip jýrgeninde dýnie salghanyn Dinshe osynda, aghasynan estidi...

Aghasynyng qayyn atasy әigili Taqyr Omar bolatyn, ol On altynyng dýrbeleninde auylyna bir top bop at basyn tiregen jazalaushylardyng janyn jahannamgha jiberuimen aty anyzgha ainalghan kisi edi. Mine osy kisi Bayseyitting Dinmúhamed esimdi, qalada Dinshe, qyrda Múqysh atalatyn inisine «qyzyldar jengen ontýstikke auysu kerek» dep bergen aqylyn dúrys dep tauyp, kómek qolyn sozdy. Qarly dalamen alys sapar sheguge jaramdy myqty attar bóldi. Osynday qamqorlyqtyng arqasynda Dinshe-Dinmúhamed-Múqysh arnayy jasaqtalyp shyqqan jolserik jigitterding ortasynda Betpaqdalany kesip ótip,  Shu boyyna jetti. Sonda qystauynda otyrghan, múny Múqysh dep ataytyn aghayyn-tuystaryna keldi. El ishin aralap, joldastaryn tapty, tynyqty, oiyn-sauyqtargha qatysty. Sóitip jýrgeninde kópten, kishkene qyzbala kýninen beri biletin, endi býgin әsem dauysty әnshi, tal shybyqsha búralghan tamasha boyjetkenge ainalghan qyzgha – joldasy, taghy bir on jyldan keyin sovettik solaqay reformagha narazy kýresker retinde ózimen birge týrmege  qamalatyn ýzengilesi Qaquúly Múhamediyanyng qaryndasy Ázizagha kezikti. Alghash kórgeninde jәy ghana tanghaldyrghan tәrizdi edi, úzamay jýregi alabúrtty, odan, ne kerek, boyy duyldap, jana sezimdi bastan keshti. Biraq kóp úzamay airylysugha tura kelgen. Kóktem tua kóshpendi auyldar ýilerin jyghyp, «Arqa, qaydasyn» dep, jaylauyna kóship ketti, al Dinshe ontýstikti – biratola bolishevikterding qolyna ótip, sovettik respublika qúrghan Týrkistan ólkesining bas shaharyn  betke ústady.

Ol Tashkentte birden Týrkistan Respublikasy Ortalyq Atqaru Komiytetining Qazaq bólimine kirgen. Osynda Ombydan tanys Qayretdin Bolghanbaevpen quana qauyshty. Qayretdin Ombygha pasportyn janartyp alu ýshin sonau Mәskeuden kelgen bolatyn. Kópshil Dinshe oghan jolbasshy bolyp, sharuasyn bitirgenshe qasynda jýrgen. Azdaghan jas aiyrmashylyghyna qaramastan, ekeui sonda jap-jaqsy dos bop ajyrasqan edi. Endi, mine, taghdyrdyng búiyrtuymen, sol dosy Tashkentte aldynan shyqty. Qayretdin arqyly Dinshe Súltanbek Qojanovpen tanysqan. Osy eki agha-joldastyng yqpalymen solar isteytin Qazaq pedagogika uchiliyshesine qyzmetke ornalasty. Sodan osy eki agha-joldas arqyly ólkening sayasy tarihymen tanysqan. «Birlik tuy» gazetining taghdyry, Tashkenttegi qym-quyt oqighalar, Serәli Lapin men Mústafa Shoqaevtyng qyzmetteri, Qoqanda jariyalanghan Týrkistan múhtariyaty jayynda egjey-tegjeyli sóz boldy. Tashkenttegi sovettik biylik Qoqanda qúrylghan Týrkistan avtonomiyasyna qarsy armyan-dashnaktardy aidap salghan. Patsha zamanyndaghy jaulap alushylar ólkege olardy bayaghyda-aq әdeyi qonystandyrghan bolatyn.  Mine endi qyzyl týske boyanghan jana túrpatty jaulaushylardyng qolshoqparyna ainalghan solar ortalyqtan әkelingen әskermen birge әreket etip, qalany typ-tipyl etti, beybit júrtty kәri-qúrtan, әiel-bala-shaghagha sheyin, týrki túqymdastardy erekshe jek kóretin qatygezdikpen, ayausyz qyryp salghan-tyn. Sol qylmystyng óteuine bolishevikter eki aidan keyin Týrkistannyng Sovettik Avtonomiyasyn jariyalady emes pe, alayda, jarnama auysty demesen, bәri bayaghysha, patsha dәuirindegidey... Sovet azattyq әkeldi degen – bos daqpyrt... Dinshening Tashkent topyraghyn basqanda alghan alghashqy sayasy sabaghynyng ózegi osyghan sayatyn. Biraq ýmit bar edi, ortalyqtan shyghys halyqtarynyng qúqtary jayynda shyqqan  qújat,  qansha degenmen, ólke halyqtarynyng federativtik respublikasynyn  qúryluy bolashaqqa degen jaqsy mýmkindikter ashylghanyna sendirmey qoymaytyn.  Bolishevikter úranymen ornap jatqan sovet ókimetining jariyaly niyeti jayynda tanymy keneye týsken Dinshe sondyqtan da ólkelik partiya komiyteti janynda Túrar Rysqúlovtyng jetekshiligimen júmys istep túrghan Músylman burosynyng jinalystaryna erekshe qúmarlyqpen  qatysqan. Biyik qyzmetter atqaryp jýrgen qazaqtyng Túrar Rysqúlov, Múhamedjan Tynyshbaev, Sanjar Asfendiyarov, Nәzir Tóreqúlov syndy betke ústar azamattarynyng dәristerin ózi oqytushy bolyp jýrgen peduchiliyshe qabyrghasynda oqushylarmen qatar tyndaghan. Týrkistan uniyversiytetinde de tanymdy dәrister tynday jýrdi, Súltanbek Syrdariya oblysyna jauapty qyzmetke ketkende, onyng ornyna pedagogikalyq kenesting hatshysy qyzmetin atqardy.

Músburo júmysynyng jemisti bolghany sonday, Týrkrespublikanyng basshy organdaryna últ kadrlary kóptep engizile bastaghan. 1918 jyldyng sәuirinde on shaqty kýn júmys istegen qúryltay qorytyndylanyp, 1-shi mamyrynda  jariyalanghan Týrkistan Sovettik Avtonomiyasy Ýkimetining qúramynda birli-jarym ghana jergilikti últ ókili bolghan edi. Sondyqtan da ghoy, Dinshening agha-joldastarynyn: «Sovet ókimeti eshqanday da azattyq әkelgen joq, Qoqandaghy memlekettik birlikti qúlatyp, ózinshe sovettik respublika dep  jarnama auystyrghannan basqa, ólkede eshqanday ong ózgeris jasaghan joq» dep kýiinui. Birtindep sol kýtken ózgeris ómirge engizile bastady. 1920 jyldyng basynda  Túrar Rysqúlov Týrkatkom tóraghasy bolyp saylandy. Nәzir Tóreqúlov – Aghartu, Sanjar Asfendiyarov Densaulyq saqtau komissariattaryn basqardy. Biylikke ózbek, týrikmen qayratkerleri de kóbirek tartylyp jatty. Últ qayratkerlerining partiya komiytetterindegi ýlesi kóbeyip, bedelderi artqany sonday, Rysqúlovtyng basshylyghymen memlekettik qúrylymdy búdan bylay «Týrk (Turk) respublikasy» dep ataugha úigharyldy. Ólkede Týrki halyqtarynyng kommunistik partiyasyn qúru, aralaryndaghy europalyqtardy últtyq azshylyq retinde tanu jәne, tiyisinshe, olardyng qúqtaryn qorghau turaly qaulylar qabyldandy. Sol sheshimderding dúrys-búrystyghy ortalyqtyng Týrkistan komissiyasy men Mәskeuding ózinde talqygha týsip jatqanda, TýrkSIK (Týrkistan Ortalyq Atqaru Komiyteti, TýrkOAK) pen TR Narkomprosynyng (Týrkistan Respublikasy Aghartu halkomatynyn) sheshimimen Dinshe Ádilúly Jetisu oblystyq oqu bólimining mengerushisi lauazymyna bekitildi. Qasyna oblystyq múghalimder dayyndau kurstarynyng júmysyn basqarugha taghayyndalghan Ibadulla Qúljanovty jәne dәrisshi retinde uchiliyshe týlegi Ghany Múratbaevty ertip, Almatygha issapargha attandy.

Azamat soghysy endi ghana ayaqtalghan, biraq әleumettik, últtyq alauyzdyqtar túnyp túrghan aimaqta Týrkistan maydanynyng Jetisudaghy erekshe ókilettilikter berilgen ókili Dmitriy Furmanov bar-tyn. Dinshe onyng Almatygha ózinen birer ay búrynyraq kelip, ekpindete jýrgizip jatqan  sayasatyna ýndes qyzmet atqardy. Aymaqta patsha zamanynan qalghan eski әdet sarqynshaghymen kýresuge, jana ókimet jalauyn býrkengen kýshtining qúqymen әdiletsizdikter ýstemdik qúryp túrghan ahualda oblystaghy oqu-aghartu, mәdeny júmystar jýrgizu isine batyl aralasty. Furmanovpen, oblystyq revkom mýshesi Oraz Jandosovpen pikirles boldy. Kýni keshegi azamat soghysynan qaljyraghan kazak әskerlerining ýlken toby 1920 jylghy mausymda Furmanovqa baghynbay, basmashylarmen soghysu ýshin Ferghanagha attanudan bastartyp, qarsylyq bildirgen. Býlinshilik basylghannan keyin belgili boldy, qamalda qúrylghan jauyngerlik kenes ózderine ozbyrlyq kórsetip otyrghan kelimsek ókilding jaqtastary qataryna Dinsheni de qosyp, atugha úigharghandardyng tizimine engizgen bop shyqty. Qamaldarghylar berilip, ereuildegender ýstinen tamyz aiynda sot ýderisi bastalghanda, sottyng alghashqy kýni ýlken sayasy bayandama jasap tastady da,  Furmanov qyzmetin auystyryp, Kubanigha attandy. Ózining qorghansyz qalghanyn sezingen Jetisu oblystyq oqu  bólimin  bólimining mengerushisi Dinshe Ádilov Sibir jaqtaghy joldastarynyng shaqyruyn qabyl aludy qosh kórdi. Sóitip, Semeydegi partiya mektebine týsip oqudy maqsat etken  jas múghalima Naghima Aryqovamen birge jolgha shyqty. Ibadulla múghalimder dayyndau kursyn basqarghan qalpy Almatyda qala berdi, oqytushy Ghany Tashkentke oraldy. Al Dinshe Semey guberniyalyq komiytetining Qazaq bóliminde Jýsipbek Aymauytovpen birge qyzmet istedi.

1920 jyldyng qazan aiynda ótken Qazaqstan Sovetterining Qúryltayshy sezi Dinsheni Qazaq Respublikasy Ortalyq Atqaru Komiytetining mýshesi etip syrttay saylaghan-dy. Qazatkom hatshysy Ghabdol Bókeyhanovtan kelgen shaqyrugha sәikes, Dinshe Semeyden Orynborgha attandy. Sonda Qazatkom mýshesi, Ishki ister halyq komissariatynyng alqa mýshesi, Ishki ister halkomynyng orynbasary, halkom mindetin atqarushy qyzmetterin atqardy. Ózindey KazSIK mýshesi bolyp saylanghan ombylyq joldasy Smaghúl Saduaqasov ekeui ortalyq apparattyng 1920 jyldyng sonynda ótken partiya jinalysynda Qazaq Respublikasyn patsha zamanyndaghyday astamshylyqpen basqara bergisi kelgen halkomkenes tóraghasy Viktor Radus-Zenikovich pen Qazaq oblystyq partiya komiytetining jauapty hatshysy Ivan Akulovty qatty synap sóileydi. Olardyng synyn kópshilikting qoldaghany sonday, Akulov ornynan týsuge mәjbýr bolady. Úiymdyq sheshim shygharghan jinalystan keyin ol 1921 jylghy qantarda  Ishki ister halyq komissary mindetin atqaryp otyrghan Dinshege kirip, Orynbordan Oralgha poyyzben shyghuy ýshin rúqsat qaghaz beruin súraydy. Ótinishi oryndalady, ekeui sypayy qoshtasady. Alayda sodan kóp úzamay, ortalyqqa jaqpaytyn «últshyldyq» kózqarastary ýshin Smaghúl da, Dinshe de atqaryp jýrgen qyzmetterinen jәilap shettetile bastaydy. Aqyry, 1921 jyly kóktemge salym Dinshe Qazaq Respublikasy Aghartu halkomatynyng tapsyrmasymen Týrkistan Respublikasyna issapargha ketedi.

Búl onyng Tashkentke ekinshi mәrte kelui edi. Tapsyrmany Týrkatkomnyng Qazaq bólimimen yntymaqtasa otyryp  oryndaydy, biraq Orynborgha oralmay, ózining Týrkrespublikadaghy qyzmet jolyn bastaghan Kirinprosta bir manyzdy sharuany atqarugha qalady. Sol shaqta Tashkentte ólke halyqtarynyng ónerin nasihattaytyn Shyghys keshterin ótkizip túru qolgha alynghan edi. Dәstýrdi ózbek ónerpazdary bastaghan. Dinshe sol ýlgimen Tashkent júrtshylyghyna qazaq ónerin  kórsetu isin úiymdastyrdy. Sol joly Tashkent uniyversiyteti ishindegi júmysshy fakulitetinde ózbek tilinde oqytatyn topqa sabaq berip jýrgen ózbek qayratkeri Abdolla Avloniymen jaqyn tanysqan edi. Abdolla aka eluge taqap qalghan jigit aghasy, bayyrghy aghartushy jәne teatr rejisseri bolatyn. Revolusiyadan birneshe jyl búryn ol teatr truppasyn qúrghan eken, onyng basshylyghymen osy Koliyzeyde 1914 jyly alghashqy ózbek spektakli qoyylypty. Belgili qayratker Mahmúd Behbudiyding «Padarkush» dep atalatyn, «Ákeóltirgen»  degen maghyna beretin  piesasynyng alghashqy qoyylymy Abdolla akanyng rejisserlyghymen tap osy teatr-sirk sahnasynda jýzege asyrylypty. Koliyzey ýlken teatr-sirk retinde sonyng aldynda ghana, patsha túqymynyng ýsh ghasyr boyy taqta otyryp kele jatqany merekelengen 1913 jyly ashylsa kerek. Bastapqyda «Sinsadze sirki» delinetin  aghash ýy bolypty, sonyng ornyna salynghan kórinedi. Qojayyny – shaharda qonaqýy biznesimen ainalysyp jýrgen Georgiy Sinsadze degen is adamy eken. Sonshalyqty dәuletti bolmaghanmen, ónerdi janynday sýietindikten, qonaqýilerin satyp, bar tapqan-tayanghanyn osy óner sarayyn salugha júmsapty. Eng zәulim, eng kóp kórermen siyatyn oryn bolghandyqtan, jana ókimet ony 1918 jyly nasionalizasiyalap, memleket qaramaghyna alyp alghan. Al iyesin Tashkenttegi 1919 jyldyng basyndaghy komissar Osipovtyng belgili býliginen keyin jýrgizilgen repressiyalyq sharalar kezinde atyp tastapty. Basqa bir attas dúshpanmen shatastyrghan desedi, qalay bolghanda da, kýlli Orta Aziyada joq kópshilik ghimaratyn óz qarjysyna salyp, júrtshylyq qyzmetine qoyyp jýrgen mesenat birinshiden, qoghamdyq qyzmetke arnaghan ózining jeke menshiginen airylghan, ekinshiden, aragha bar bolghany jarty jyl salyp, ózi de qyzyl biylik qolynan jazyqsyz oqqa úshqan.

Dinshe búl jayynda Tashkentke alghash kelgen jylynda-aq, bolishevikter biyligining ólkede odan búryn Qoqan qyrghynyn jasaghannan beri qalay nyghayyp kele jatqany jayyndaghy әngimelerden estigen. Abdolla aka mesenat Sinsadze jayynda jyly iltipatpen qysqa ghana pikir aitty da, qazaqtardyng niyetin qostaytynyn, tartymdy kesh ótkizu ýshin ne istegen jón bolmaghyn shyn yqylasymen әngimelep berdi. Uaqytyn bólip, Koliyzeyding ishki qúrylymymen, sahnasymen, ónerpazdar dayyndalatyn bólmelermen tanystyrdy. Qanday qoyylym kórsetpek qazaqtar degen әues súraghyn qoydy. Dinshening sonshalyqty naqtylana qoymaghan josparyna óz tilegin bildirdi. Qazaq túrmysy, әdet-ghúrpy, әn-kýii, biyi, basqa da óneri barynsha mol qamtylsa jaqsy bolar edi dedi. Osy kenesti Dinshe Týrkatkom Qazaq bólimi qyzmetkerlerimen, ózining ýkimet qyzmetinde jýrgen joldastarymen jәne Kirinpros qabyrghasynda dramalyq spektaklide oinap, oiyn-sauyq qoyyp mashyqtanyp qalghan kórkemónerpazdar ýiirmesi mýshelerimen alghashqy aqyldasu jiyndarynda údayy oida ústap, Shyghys keshin qalay kórkem de әserli ótkizuge bolaryn izdestirdi. Kóp bop kenesip, qazaqtyng bayyrghy aitysy negizinde, әsirese, ghasyr basynan beri, Qazanda  basylyp shyghyp, el arasyna keng tarap ketken әigili Birjan sal men aqyn Sara aitysyn janghyrtu jolymen oiyn qoidyng útymdy bolaryna toqtasty. Sodan múghalimder men oqushylardyng kórkemónerpazdyq újymy týgel atsalysyp, shygharmashylyq izdenispen ýzdiksiz tolyqtyryp túrghan halyqtyq spektakliding әn-kýimen meylinshe ajarlanghan repetisiyasy bastaldy. Oiyn qoigha Tashkentte isteytin últ qayratkerlerining jarlary (Lәtipa Qojyqova, Rәbiya Asfendiyarova, Gýlbahram Tynyshbaeva, Gýlәndәm Qojanova), Kirinpros múghalimderi (Embergen Tabynbaev, Japar Lapiyn, Ábdirahman Múnaytpasov, t.b.), oqushylar (bolashaq kәsiby óner qayratkerleri Qúrmanbek Jandarbekov, Ýriya Túrdyqúlova) qatysqan. Ne kerek, Dinshening rejisserlyghymen   qazaq shygharmashylyq újymy Koliyzeyde qoyghan «Shyghys keshteri» shahardyng óner sýier qauymyn   qatty sýisintti.

Sodan son, 1921 jylghy mamyrdyng sonynda, Dinshe men Qayretdin Bolghambaev, Damulla Biytileuov ýsheuining Búharagha sapary bastaldy. (Qyzyl armiya 1920 jyldyng qyrkýieginde Búhar әmirligin qúlatqannan son, ornyna Búhar halyqtyq sovet respublikasy ornaghan. Sol shamada Búharagha ortalyq kenes ókimetining Bashqúrtstan jónindegi sheshimin qabyl almay dogharysqa shyqqan Bashqúrt әskeriy-revolusiyalyq komiytetining tóraghasy Zәky Validov kelgen. Ol sovet biyligi basshylary Leniyn, Staliyn, Troskiy, Rykov attaryna bolishevikter sayasatynyng úlyderjavalyq mazmúnyn әshkereleytin hat joldaghan da, Búharada syrt kózge ghylymy zertteulermen shúghyldanyp jýrgen oqymysty sekildi kóringenmen, is jýzinde týrki birligin jandandyratyn úiym qúrumen, Orta Aziyadaghy basmashylar qozghalysyna iydeyalyq sipat berip, sayasy basshylyq jasaumen astyrtyn týrde shúghyldanyp jýrgen). Ýsheui búryn Búhar әmiri Said Álim-han túrghan ordagha – qazir Búhar respublikasynyng ýkimeti ornalasqan sitadelige kelip, әskery nәzir (yaghny komissar yaky ministr) Abdulhamid Arifovqa jolyghady. (Ony Qayretdin Alash-Ordanyng Torghay bólimshesindegi milisiyada qyzmet atqarghan uaqyttan beri biledi eken. Al Arifov birer uaqyt Validovtyng Bashqúrtstandaghy әskerinde de qyzmet etipti). Olar Abdulhamid bergen jolbasshynyng kómegimen shahardyng teristik jaghyndaghy qyshlaqta túryp jatqan Validovtyng ýiine keledi.

Dinshe ony alghash kórgen sәtin jeti jarym jyldan keyin GPU tergeushisine bergen kórsetulerinde (1928 jylghy 24 jeltoqsandaghy jәne 27 jeltoqsannyng keshindegi tergeude) bylay eske alghan-dy: «...ózbek aulasyna kirdik, onda hauyz bar edi, mine sol hauyz janyndaghy kólenkeli jerde Validov otyr eken. Men ony kórgende tipti tanyrqap qaldym, sebebi ol qolqyldaghan ózbek shalbaryn, ýlken, úzyn kóilek kiyipti, saqaldy, shúbar, qaraghangha siyqsyzdau kórinetin, alasa boyly adam bop shyqty, ol sayasy qayratkerge mýldem kelinkiremeytin». Ýsh kýnnen keyin: «...Týrine qaraghanda, siz ótken joly dәl basyp aitqanynyzday, ol kósemge úqsamaytyn. Biraq maghan onyng maghynaly janary qatty әser etti, kózderinen onyng jigerli, tabandy adam ekeni kórinip túr edi». Osy qayratkerding qasynda Dinshe ýsh jarym ay boldy. Onymen birge Búhar respublikasynyng basshy qyzmetkerleri (BúhSIK tóraghasy Abdulqadyr Múhiddinov, Búhar halyq nәzirleri kenesining tóraghasy Fayzulla Hodjaev, nәzirler, basqa da qayratkerler) bas qosqan jiyndargha qatysty. Jinalys sayyn Zәkiyding úsynystar berip, tipti, bәrin boykýiezdikteri ýshin úrsyp otyrghanyna jәne onysyn barshasynyng maqúlday tyndap jýrgenine kuә boldy.

Bir jiynda Dinsheni Búhrespublikanyng syrtqy ister nәziyri Hashim Shaih pen taghy bir-eki adam arnauly bólmege kirgizdi de, bireui Qúran ústap, aityp túrghan ant mәtinin qaytalatu arqyly, últ azattyghy ýshin kýresetin úiymgha mýshelikke alu rәsimin ótkizdi. Múhiddinovtyng ýiinde  1921 jylghy shildede ótken bir jiyngha Mústafa Kemal-pashanyng (bolashaq Atatýriktin) tapsyrmasymen ólkege kelgen Angora (Ankara) úly  últtyq jinalysynyng mýshesi, yaghny Týrik parlamentining deputaty Ysmayyl Subhy Saysallyoghly qatysqan edi, sol týrik ókilining soghan deyin bir pikirge kele almay jýrgen taraptarmen jýrgizgen kelissózderi nәtiyjesinde Zәky Validov Týrkistan Últtyq Federasiyasy Birlesken komiytetining tóraghasy bolyp saylandy. (Búl jayynda sodan ondaghan jyl keyin Týrkiyada shygharghan ózining «Estelikterinde» Zәki: «2 tamyzda men Týrkistan Últtyq birlestigi Birlesken komiytetining tóraghasy mindetterin atqarugha kiristim. Osy syny kýnderi últtyq kýres jónindegi komiytetti qúrugha Týrkiyadan Mústafa Kemal-pasha jibergen osy deputat, Alashordanyng ókilderi, әsirese Dinshe, jәne aughan elshisi Abdurasul-han eleuli de qomaqty kómek kórsetti» dep jazdy). Dinshe Tashkenttegi Shyghys keshterine qatysushylardyng últtyq kiyimmen týsken toptyq  kórkem fotosuretin ózimen birge alyp jýrgen, jinalystan keyingi kýnderding birinde ózine arnayy soqqan Týrik últtyq jinalysynyng deputaty sol suretti súrady. Týrkiyagha oralghan bette barlyq jurnaldar men gazetterge bastyratynyn aitty. «Osy týrik ókiline sol suretti syilaghanym esimde» dep eske aldy Dinshe 1928 jyly.  Óz tarapynan ol Subhiy-beyden resmy saparynyng jónimen Tashkentke barghanynda «Aq jol» gazeti redaksiyasyna soghuyn, sonda isteytin Ghazymbek Birimjanovqa búdan hat aparyp beruin ótingen-tin. (Zәky 1967 jyly «Hәtiyrәlәr» kitabyna Dinshening suretin bastyryp,  «Búhara men Samarqanda Alash-Orda uәkili bolghan qazaq shayyry әm óner sheberi Dinshe» dep kórsetti. Dinshe Zәkiyding tapsyrmasymen Ándijangha, basmashylar arasyndaghy qyrghyz Tóreqúl Janúzaqovty izdep baryp, syrqattanyp qaytqan edi.  Zәki  estelikterinde Tóreqúl men «sol kezdegi Samarqan uәliyi», yaghny oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy Abylay Serghaziyevting qolastynda  qyzmet isteytin ózbek Súltannyng atsalysuymen 5–7 qyrkýiekte Samarqanda ótken Týrkistan últtyq birligining altynshy sezine Dinshening de qatysqanyn, bezgek tiyip auyrghanyn elemey, mәjilisterding birin de jibermegenin jazyp qaldyrdy. Sol sezde úiymnyng 24 babtan túratyn jarghysy jәne «Rossiyagha, orys ozbyrlyghyna qarsy kóterilgen  últ tәuelsizdigi tuynyng Týrkistannyng kýlli aimaghyna birdey» ýlgisi bekitilip, sol kýndi – 6 qyrkýiekti – últtyq mereke kýni dep jariyalau úigharylghan-dy). Sosyn bezgek qaltyratqan Dinshe qúr sýlderin sýiretip, 1921 jyldyng qazan aiynda poyyzben Tashkentke jetti. Búl onyng ólkedegi bas shahargha ýshinshi mәrte kelui edi...

Dinshening Ferghana ónirine jasaghan saparynan Týrkatkom tóraghasynyng orynbasary Súltanbek Qojanov habardar eken. Ashuly kórindi, Búharadaghy is-әreketteri әshkerelenip, mәsele ushyqpay túrghanda, shúghyl Tәshkennen ketuin, әzirge, bir bәle bolmay túrghanda, bәri úmytylghansha, Týrkistan   qalasyndaghy Sadyq Ótegenovting qamqorlyghynda boy tasalau túruyn talap etti. Alayda taban astynda jol jýrudi Dinshening densaulyghy kótermeytin edi. Ony doktor Halel Dosmúhamedov Týrkistan uniyversiytetining lazaretine jatqyzyp,  emdedi. Birshama jazylyp, ayaghyna túrghan song Dinshe sol uniyversiytette dәrister tyndady, Qazaq aghartu institutynda  (Kirinprosta) sabaq berdi. Jaz shygha elge ketti. Qymyz ishti, dala auasymen tynystady. Sauyqty. Kýzge qaray Týrkistan respublikasy Syrdariya men Jetisu oblystaryndaghy Qazaq respublikasynyng ókili lauazymyn bergen mandatpen Tashkentke oraldy.  Oqugha ynta bildirgen auyl balalaryn ilestire keldi. Búl – tórtinshi kelisi bolatyn... Búl joly da Kirinpros jataqhanasyna toqtady, ertip kelgen jigitterin týrli oqu oryndaryna ornalastyryp, biraz uaqyt aghartu institutynda mәdeniyet tarihynan sabaq ta berdi. Sol shaqta Týrkistan halkomkenesining tóraghasy bolyp Mәskeuden oralghan Túrar Rysqúlovtyng qabyldauynda bolyp, kókeyine týiip kelgen mәselesi jayynda aqyldasty. Týsinistik jәne qoldau tapty. Mәsele Týrkrespublikany qystauy, Qazrespublikany jaylauy etip, sol sebepti jylyna eki mәrte úlan-ghayyr bos kenistikti – jalpaq Betpaqdalany kóktemde bir, kýzde bir mal-janymen kesip ótip jýretin kóshpendilerding bolashaq taghdyry jayynda bolatyn.

Sol shaqta Búhara jaqtan Tashkentke astyrtyn, qúpiya jaghdayda Zәky Validov jetken. Onyng jolbastaushylarynyn, oghan jasyryn túraqjay әzirleushilerding biri osy Qojamqúlúly Nәshir edi. Kirinprostyng sharuashylyq bazasy sekildi bolghan Ivanov baghyndaghy bir keshte Dinshe Zәkiymen kezdesti. Ekeui kóp syrlasty. Zәky Ánuәr pasha kelgennen keyingi jaghdaylar, ózining Samarqan manynda jýrgizgen әskery qimyldary, sәtsiz soghystan keyin jasyryn jaghdayda Tashkentke kelui, Ánuәr pashanyng sovet әskerimen shayqasta qaza tapqany jayly auyr da qayghyly habardy osynda estigeni jayynda әngimeledi. Endi,  lajy bolsa, qúpiya týrde kezdeskeninde ózine Túrar Rysqúlov bergen keneske qúlaq asyp, sovet ókimetin moyyndau arqyly ashyq qyzmet jaghdayyna shyghu jospary baryn da aitty. Zәkiyding Tashkentke keludegi basty maqsaty – Týrkistan birligi úiymynyng kezekti otyrysyn ótkizu edi. «Jinalys Qashqymbaevtyng pәterinde ótti, onda Dosmúhamedov, Qashqymbaev, jalpy edәuir júrt boldy. Validovtyng Tashkentte jýrgenin Qojanov bildi me, joq pa – búl maghan beymәlim», – dedi Dinshe 1928 jylghy kórsetuinde.  «On alty aghza bolghany qaterimde qaldy, – dep jazdy 1967 jyly estelikterinde Zәki. – Ásirese qazaq ókilderi abyroyly ziyalylardan  qúralghan bolatyn». Dinshening kórsetuine qaraghanda, jinalysta Validovtyng ótinish berui tym qaterli tәuekel bolatyny eskertildi, «tipti Rysqúlov oghan shyn niyetimen jaqsylyq jasaudy oilap túrsa da, degenmen ol Validovty qútqara almaydy. Zәky ózining atqaryp jýrgen qyzmeti ýshin bәribir jazalanady» dep úigharyldy. Validov sol jiynnyng qorytyndysy jóninde: «Sezd maghan Týrkistanda qalmay... Europagha barudy, sol jaqta Mústafa Shoqayúlymen birge Týrkistan últtyq birlestigining sheteldegi ortalyghyn úiymdastyrudy tapsyrdy», – dep eske aldy...

Zәkiymen qoshtasqannan keyin Dinshe kóshpendi auyldastarynyng mәselesin sheshu sharuasyna kiristi.  Halkomkenes tóraghasy Rysqúlovtyng aqylymen jәne bergen tiyisti qatynas qaghazymen Syrdariya  oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy Rýstemovke kirip,  arnayy mandat aldy. Búl qújat oghan halyq arasynda resmy týrde auyl-auyldyng әkimshilik baghynysyn anyqtaugha baylanysty júmys jýrgizuge púrsat beretin. Sóitip, jaylaudan oralghandardyng kóshi qystauyna jetip, ornyqty-au degen shaqta, 1922 jyldyng sonyna qaray, Shu ózeni angharyna attandy.  Sol jaqta el ishin aralyp, jinalystar ótkize bastady. Qysta túratyn osy oryndaryna sәikes, әkimshilik túrghydan Týrkrespublikanyng Syrdariya oblysy qúramyna enu jayynda qaulylar shyghartyp, resmiylengen protokol-qaghazdardy jinastyrumen shúghyldanghan. Osy shaqta qystauda otyrghan kórshi auyldarda Aqmola ýiezi atqaru komiytetining atynan әreket etken qaruly top el-júrtqa zorlyq-zombylyq kórsetip, beybastaq qylyqtar jasap jýrgen edi. Dinshe-Múqysh pen onyng aghasy Bayseyitti ókimet adamy dep biletin jerlesteri salyqshylardyng qorlyghyn habarlap, kómek kórsetuin súraydy. Sonda ol milisiya atyn jamylyp sovet ókimetining abyroyyn týsirip jýrgen  qaruly ókilderdi auyzdyqtaugha, basshylaryn halyq jinalysy ýkimimen atqyzugha atsalysty. Búl dabyry úzaqqa ketken, uaqytynda el ishinde «Bayseyit – Múqysh erligi» degen atpen aitylghan arnayy jyrdyng ózegi bolghan atyshuly «Qaranoghay – Shala oqighasy» edi.  Olardyng Shu boyyn qystaghan el ishinde  salyq jinau jeleuimen jasaghan qylmystary jóninde Aqmola jәne Áulieata ýiezdik atkomdaryna tiyisti bayandamalar tapsyrumen 1923 jyldyng bastapqy ailary ótti. Sosyn Dinshe bolystar júrtshylyghy jinalystarynyng әkimshilik baghynys jayyndaghy qaulylaryn Týrkrespublikanyng biylik oryndaryna jetkizdi. Sodan, Biylikólding teristigine qonys tepken auylynan jazghytúrym Áulieatagha kelgeninde, aldynan jaysyz habar shyqty. Qazrespublikanyng ókimet adamdary qol qoyyp, «Ádilov Dinsheni ústaudy, sóitip Orynborgha jetkizudi» súraghan jedelhat Tashkentke kelgen eken. Týrkrespublika basshylyghy Áulieata ýiezine qújat kóshirmesin joldap,  Orynbordyng ótinishin oryndaudy tapsyrsa kerek. Sol kezde Áulieatada jýrgen Týrkatkom tóraghasynyng orynbasary Súltanbek Qojanov tapsyrmany oryndamaq bolghandardyng qoldaryndaghy qújatqa «Dinshe Ádilúlynan Tashkentke ózim baram degen qolhat alynsyn» degen búryshtama qoyady. Shynynda da, Dinshe tiyisti kolhatty jazyp  beredi de, kóp úzamay, Tashkentke ózi barady, búl onyng múnda besinshi ret kelui edi.

Tashkentte ol Halkomkenes tóraghasy Túrar Rysqúlovtyng qabyldauynda bolyp, oryndalghan júmystardy bayan qylady jәne Orynbor jedelhatynyng mәnin ashatyn týsinik beredi. Rysqúlov әdildik sýietin revolusioner retinde payymdaydy. Ókimet ókili bolyp ókimetting bedeline aityp-jetkizgisiz núqsan keltirgen Qaranoghay men Shalany ghana emes, revolusiyalyq qatang zandy basshylyqqa alyp,  revolusiyanyng qadirin ketiretin múnday jaulyq әreketteri ýshin solardyng jasaghyndaghy basqalardy da, 50-60 adamdyq otryadtyng qúryghanda jartysyn  atyp tastau kerek edi deydi. Ol sovettik zandar, sovet soty әli de qalyptasyp bolmaghan, revolusiyalyq tribunaldar jaghdaygha oray jedel ýkim shygharyp orynday beretin zaman edi, sol sebepti, revolusiyany adal adamdar jasaytynyna, sol jolda kedergi keltiretinderge revolusiya zanymen qatal qarau kerektigine kәmil senetin Túrar halyq jinalysynyng ókimet bedelin týsirip jýrgenderge qarsy shygharghan sheshimi dúrys bolghanyna shәk keltirmegen. Mәsele sheshimin tapty, Dinshe Tashkentte qaldy. «Men Kirinprosqa oqytushy bolyp kirdim jәne Narkompros janyndaghy qazaq ghylymy komissiyasynyng mýshesi boldym, oghan Halel Dosmúhamedov, Ábubәkir Divaev jәne Maghjan Júmabaev, Múhtar Áuezov te mýshe siyaqty edi. ...Esbolov, Arabaev... biz bәrimiz birge júmys istedik. Jalpy, kórnekti qyzmetkerler bolatyn». Aghartu institutynda mәdeniyet tarihynan sabaq bere jýrip, Týrkistan uniyversiytetinde, ortalyqtan kóptegen ghalymdar, oqytushy-professor qúramy jiberilip,  janasha, Orta Aziya memlekettik uniyversiyteti bolyp qúrylghan joghary oqu ornynda ghylym shamshyraqtary oqyghan dәristerdi tyndauyn jalghastyrdy. Úzamay Kirinpros diyrektorynyng orynbasary bolyp taghayyndaldy. Qazaq aghartu instituty alghashqy týlekterin biylghy 1924 jyldyng qantarynda úshyrdy. Qazir qasynda kele jatqan Nәshir Qojamqúlov sol qatardan. Sosyn orta jasqa kelip qalghan Segizbay agha Ayzúnov densaulyghyna baylanysty belsendi júmys istey almady, emdelui qajet edi, sonda Dinshe ony joqtatpay, Kirinpros diyrektory mindetin atqardy. Instituttyng qaramaghyndaghy týrli qúrylymdar, sharuashylyq salasy, institut janyndaghy mektepting mәseleleri, sonday-aq jana oqu jylyna studentter qabyldau isterin jýrgizdi. Solarmen birge belgili dәrejede últtyq-memlekettik mejeleu nauqanyna da atsalysty.

Bayaghyda, 1920 jyly, Túrar Rysqúlov bastaghan qayratkerlerding manyzdy qaulylaryn tikeley Vladimir Leninning ózi taptyq kózqaras túrghysynan óte ziyandy dep tauyp, aldyna kelgen Rysqúlovty moyyndatqan da,  ózining serikterine qúpiya týrde Týrkistan ólkesin últtyq belgilerine qaray jiktep, bólshekteudi tapsyrghan. Sol sharua, aqyrynda, ókimet biyligi nyghayghan son, Lenin qaytys bolghannan keyin qolgha alynghan edi. 1924 jyldyng alghashqy ailarynda, әsirese, ortalyq ókili Týrkistan basshylarymen ólkede últtar memleketterin qúru haqyndaghy alghashqy jinalysyn ótkizip ketkennen keyin, «Orta Aziya últtyq túrghydan janasha mejeleuge týsetin boldy, Hiua, Búhara, Týrkistan halyqtary jeke-jeke otau tigetin bolady» degen habar júrtshylyq arasynda gu-gu etti. Qazaq qayratkerleri, әsirese Súltanbek Qojanov, pәlen uaqyt qoyan-qoltyq ómir sýrip jatqan júrtty últtyq belgilerine qaray jiktep-bólshekteuding qazirgi tanda paydaly bola qoymasyn paryqtap, búl nauqangha barynsha jauaptylyqpen qarap jýrdi. Olarmen týrli dәrejede aralasyp túratyn Dinshe mәseleden birshama habardar bolghan-dy. Sodan, osy nauqannyn  Týrkrespublika ómirine ýlken ózgeris әkeletini anyqqa ainalghanda, Qazaq Respublikasynyng Týrkistandaghy ókili Temirbek Jýrgenovting jetekshiligimen arnayy tapsyrma oryndady. Tashkentti qazaq halqynyng astanasy etuge niyet bildirilip túrghan shaqta, ózbek aghayyndardyng búl shahargha qatysty kózqarasyn anyqtau qajet boldy. Dinshe osy rette әr ónirden kelgen ózbek ziyalylarynyng pikirin súrastyryp, mәseleni zertteuge qatysty. Bayyrghy kýresker, aghartushy Abdolla akamen Koliyzeyge japsarlasa salynghan restoranda kók shәy iship otyryp  әngimeleskeninde, ózbek ziyalylarynyng últtyq múqtajdyqty terennen úghatyn eresek úrpaghy Tashkentting qazaq qandastargha beriluine qarsy emestigin týsindi. Búnday әreketke mýldem qarsylar da kezdesti. Biraq olardyng ishinde de qoyan-qoltyq ómir sýrip kele jatqan kóshpendi júrttyng mún-múqtajyn bayyppen payymdaytyndar az da bolsa bar-tyn. Sebebi olar bir kezderi qazaq handary basqaryp túrghan shahardyng býgingi qazaqtargha tym ystyq ekenin, óitkeni qazirgi jaghdayda, qalany ainala  qonystanghan, tipti kýlli ólkeni jaylaghan kóshpendi qazaqtyng ruhany kemeldenuine Tashkentting ólsheusiz zor qyzmet kórsetetin rólin aiqyn týsinetin.

Dinshe estip-bilip jýrdi: biylikting bar satysynda qyzu jýrip, janartausha bir órship, bir basylyp túrghan dau-damay men aitys, pikirtalas barysynda qanshama keltirgen dәiekterine qaramastan, qazaq qayratkerleri búl mәselede jeniske jete almady. Daulasu ýderisi sozylyp, aqyry, Resey Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining Orta Aziya burosy qúrghan Aumaqtyq komissiyadaghy (Territoriyalyq komissiyadaghy, Terkomdaghy) qyzu aitys-tartys tóreligin aitu ortalyq qúzyryna berildi. Mәseleni Mәskeuding jazda qaraytyny anyqqa shyqty. Sonda ketken delegasiya mýsheleri mejeleu barysyn talqylaghan kósemderding aldynda óz kózqarastaryn dәleldep baqsa kerek. Sredazburo mýshesi Súltanbek Qojanov Tashkent qalasy qazaq ortalyghy bolugha tiyis dep óz oiyn qorghady. Biraq ol partiyanyng últtardy damytu haqyndaghy sayasatyn, proletariat kósemining iri qala ekonomikalyq túrghydan ózine tartylyp túrghan ónir halqyna tiyesili bolady degen oiyn senimdi týrde algha tartsa da, onyng jan-jaqty dәleldegen, damudyng jana jolyna týsken kýlli qazaq halqynyng mýddesin kózdegen pikiri, bәribir,  qabyldanbady. Partiyanyng últ sayasatyn arqa tútyp aitysqanmen, sol partiyalyq ortalyq onysyna kereghar sheshim shygharghanda, eriksiz kóndi. Shahar ózbekke qaraytyn boldy. Búl habardyng Dinshe inisin qynjyltqanyn kórip, Súltanbek qazaq mýddesi ýshin kýresting әli san qyry bar ekenin, moyymau qajettigin aitty,  kýres alda, eshqanday da toqtap-toqyrau degen bolmaugha tiyis dep mәlimdedi. Qyzu qandy Dinshe lapyldap asyghys pikir sezdirip qoyyp jýrgenmen, aghasynyng sayasy ústanymy men shygharmashylyghy dúrys jolgha bastaytynyna sendi.

Shynynda da, Súltanbek halqynyng shyn tendikke jetu jolyn terennen qozghady. Orta Aziyada shanyraq kóteretin Qazaq, Ózbek, Týrkmen, Qyrghyz, Tәjik respublikalaryn biriktirip Ortaaziyalyq Federasiya qúru iydeyasyn kóterdi.  Orta Aziya Federasiyasy retinde sovettik odaqtyng qúryltayshylary qataryna qosyludyng dúrys bolmaghyn dәleldep, sol oiyna ólkedegi sayasy elitany kóndiruge tyrysty. Biraq búghan Sredazburo kósemderi men aghzalarynyn, Terkom qúramynda mәseleni mýddegerlikpen talqylasyp jýrgen týrki әriptesterinin  kópshiligi birining auzyna biri týkirip qoyghanday, qarsy shyqty. Sredneaziatskaya Federasiya? Onyng keregi ne? Ózbek Respublikasy birden-aq Respublikalar Odaghyn qúrushylar qataryna qosyla alady! Týrikmen   Respublikasy da solay. Al Qazaq Respublikasy Orta Aziyadaghy birlestikter qataryndap bolmaydy. Nege? Negesi qalay,  jeri kóp eken, halqy kóp eken dep, Týrkrespublikadaghy eki qazaq oblysynan respublika qúra qalsaq, Orynbordy qayda qoyamyz? Qazaqta eki respublika bolmaq pa? Bolsa nemenesi bar, tatarda ekeu emes pe?!. Joq, bolmaydy. Qazaq jerleri Orynborda qúrylghan respublika qúramyna qosylsa, sol da jaraydy...

Ortalyq Komiytetting Orta Aziya burosy basshylary tezirek derbes otau qúrghansha asyghuly toptar jaghyna shyqqan: Hodjanov joldas jiktep-mejeleuding últtardy, naqty aitqanda kóshpendi ómir saltyn ústanatyn qazaqtardy damytugha keri әser etedi degen payymyn bekerge algha tarta beredi. Respublikalardyng derbes otau tigui ýshin jiktelip, mejelenuin – qúddy organizmdi jandy jerlerinen bólshektep-kesuge parapar shara deydi ol.  Dúrys emes onysy, kópshilik pikirine qúlaq assyn!.. Biraq onday eskertpege Qojanov toqtamaydy: Sredneaziatskaya Federasiya qúru arqyly ekonomikasy bir jaqty, әljuaz qazaqty, qyrghyzdy, tәjikti jan-jaqty jaghdaylastyryp,  ózbek jaghdayyna jetkizetindey dәrejede qoldap, kóterip alugha bolar edi, sodan son, yaghny derbes ómir sýruge qajet memlekettilik belgilerin qalyptastyryp alghannan son, әrqaysysyn tәuelsiz respublika dengeyine shygharyp,  sovettik respublikalar odaghynyng teng dәrejeli qúryltayshylary qataryna qosu oryndy da dúrys bolar edi. Ózbek, shyndap kelgende, qazirding ózinde derbes, ózindik ekonomikasy damyghan júrt. Búl rette ol kóshpendi kórshisine tәuelsiz, iyә-iyә, mejelenbey-aq, tyghyz aralasyp otyrghannyng ózinde, ol qazaqqa onsyz da tәuelsiz. Kerisinshe, onyng otyryqshy ekonomikasyna kóshpendi qazaq tәueldi. Sondyqtan da ózbek aghayynnyng tezirek, konsy otyrghan qandastaryna qaraylaspay, tek ózining shapshan, mýldem derbestenuge asyghuy – artyq jәne zalaldy. Eger bәri ekonomikalyq odaq qúryp, tym bolmasa sharuashylyq baylanystar túrghysynan irge ajyratpasa, onda Tashkent Orta Aziya memlekettik birlikterining ortalyghy bolyp qala berer edi.

Súltanbek osylay payymdady. Onyng búl payymdary Dinshege bekem de dәiekti kórinetin. Degenmen onyng pikirtalastar men olardy qorytular barysynda oiyn lajsyzdyqtan ózgertkenine kuә boldy. Dúrysynda, Orta Aziya Federasiyasy men Ekonomikalyq kenes qúru haqyndaghy úsynystarynyng ótpegenin aghasynyng óz auzynan estigen, sony estigende Dinshe ózining ghana emes, qazaqtyng da Tashkentpen qoshtasatynyn týisingen. Endi, mine, býgin soghan jol ashatyn jәit resmy jariya bolady...

***

Olar aqyryn ayandap bara jatqan Kirinpros diyrektory Segizbay Ayzúnovqa jetti. Onymen Dinshe alghash peduchiliyshege kelgeninde tanysqan edi, sosyn Segizbay agha birer jyl Shymkentte ashylghan peduchiliysheni basqardy, onyng júmysyn jolgha qoydy da, Isa Toqtybaev narkomprosqa auysqannan keyin byltyr ghana qayta oralyp, diyrektor bolghan. Tәjiriybeli ústazben qyzmettes bolu sonday bir ghaniybet edi... Ýsheui sәlemdesip, biraz uaqyt әngimelesip túrdy. Sosyn bәri Koliyzeyge bettedi.

Koliyzeyding aldy toly adamdar. Kireberisinen  avtomobili jyljyp ketip bara jatty. Bireuler balkonda tizilip, tómenge qarap túr. Balkonnyng aldynghy jaqtauynyng tómengi jaghyndaghy kireberis mandayshasyna iri jazuy bar aq mata ilingen. Osy kýzge qaray Orta Aziyada shanyraq kótergen Sovettik respublikalar jyl basynda dýnie salghan proletariat kósemi  Leninge elimizding Kýnshyghysynda qoyylghan asa úlyq eskertkish ekeni aitylghan balkonnyng sol jaq qyryndaghy úrangha jalghastyrylyp jazylghan jarnama. Alqyzyl әriptermen: «Vneocherednyaya sessiya Sentralinogo Ispolniytelinogo Komiyteta Sovetov T.S.S.R.» delingen jazu kózge úrady. Aq matagha iri etip jazylghan býgingi jiynnyng atauy. Tashkentting bas qoghamdyq ghimaratynda Týrkistan Sovettik Sosialistik Respublikasy Kenesterinin, yaghny TýrSIYK-ting Ortalyq Atqaru Komiytetining Tótenshe sessiyasy ótetin jer ekeninen habardar etip túr.

Dinshe qasyndaghy Segizbay aghasy men inisi Nәshirge bir, kireberis mandayshasyndaghy saltanatty jazu sózderine bir qarady.  Týrkrespublikanyng alty jyldyq taghdyryna nýkte qoyatyn Tótenshe sessiya. Qyzyq, tap osy ghimaratta, Koliyzeyde, 1918 jyldyng kókteminde, ólke Sovetterining besinshi sezinde  Sovettik Týrkistan Avtonomiyasy jariyalanghan edi. Biraq Týrkistan Respublikasy ókimet organdarynyng qúramyna saylanghandar negizinen europalyqtar bolghan. Avtonomiyanyng Ortalyq Atqaru Komiyteti men Halyq Komissarlary Kenesine birli-jarym ghana jergilikti últ ókilderi kirgizilgen. 1-shi mamyr Týrkistan avtonomiyasynyng býkilhalyqtyq merekesi toylanatyn kýn retinde belgilengen edi. Tap sol kýni, sodan eki aiday búryn bolishevikter qúlatqan júmhúriyat basshysy Mústafa Shoqayúly bet-auzyn tanghan jaraly soldat keypine enip, medbiyke tәrizdene kiyingen júbayynyng qamqorlyghy arqasynda poyyzgha mingen de, ólkemen birjola qoshtasyp, Tashkentten attanyp bara jatqan-dy. Sodan kóp úzatpay respublika ýkimeti Koliyzeydi nasionalizasiyalap, memleket menshigine alghan da, ólkeni mekendeytin últtar ónerlerining kópshilik nazaryna tartyluyna keng jol ashqan.  Sodan keyin sol jana ókimetting әskery komissary bop saylanghan bireu býlik shygharyp, respublika basshylarynyng on shaqtysyn qamalgha shaqyryp alyp, qyryp salypty. Biraq kópshilikten qoldau appay, ózine senimdi әskermen, banktegi barlyq altyn qoryn, qarjyny kólikterge tiyep alyp, qaladan qashugha mәjbýr bolghan kórinedi. Búl 1919 jyldyng basynda bolghan edi. Dinshe sol jyldyng jazynda Tashkentke kelgen shaqta últtyq kadrlar es jiyp, Túrardyng úiymdastyruymen el basqaru organdarynda kóbeye bastaghan. Endi, mine, tap osy sәtte, Týrkrespublikanyng biyligi jergilikti últtardan shyqqan  basshylardyng qolyna bekem tiygen  uaqytta, әr úlystyng óz aldyna otau tigu úrany kóterildi de, myna jarnama kórsetip túrghan jiynda pәlen aigha sozylghan talqylaulardy qorytatyn sәt te jetti...

Dinshe ózining Súltanbek syndy agha-dosynyng Tótenshe sessiyadaghy sózin tynday kele, alabúrtqan seziminen birshama jaybaraqat qalypqa týskendey sezindi. Mәsele mynada edi. Ol Súltanbekting respublika basshylarynyng biri retindegi qyzmetin, jiktep-mejeleu nauqany kezindegi kýresin birshama tәuir biletin. Atqarghan isterine riza bolyp jýrse de, sonshama jaujýrek kýreskerligine qaramastan, osynau qayratker aghasy údayy jenilis tauyp jýr dep esepteytin.

Shynynda da, tarihy qalyptasqan jaghdaydy baghamday kele, Súltanbek jogharghy jaqtyng bastamasyn – ólkeni júrttyng últtyq belgilerine qaray jiktep, birtútas organizmdi keskilegendey tәsilmen aralaryna shekara týsirudi ә degende qoshtamaghan. Oghan ózindik dәlelder keltirgen. Halyqtardyng damu dengeyin tenestirip alghansha bir memlekettik birlikte – Orta Aziya Federasiyasynda boludy úsynghan. Qabyl alynbady. Barsha qayratker, dúrysynda kópshiligi, ólkedegi úlystardyng derbes memleket qúruyn qalady. Sonda ol ólke halyqtarynyng ghasyrlar boyy qalyptasqan sharuashylyq baylanystaryn ýzbey damytu ýshin, barlyq respublikalardyng ortaq ekonomikalyq kenesin qúrudy úsyndy. Búghan qarsylyq bolghan joq, qarsylyq – sol keneske Qazaqstandy qosugha baylanysty shyqty. Qarsy bolghandardyng oiynsha – Qazaqstandy Orta Aziya respublikalarynyng ekonomikalyq kenesine kirgizu degeniniz – «ortaaziyalyq ósekti sonau Sibirge deyin tasymaldau» degenmen birdey eken...

Múnyng bәrine qosymsha, Dinshening osy batyl da batyr kýresker aghasy men ózge de últyn sýigen qazaq qayratkerlerining Tashkentti qazaq birligining ortalyghy etu, tipti bolmasa, shanyraq kóterip jatqan barlyq últtyq-memlekettik birlestikterding ortaq ekonomikalyq tynys-tirshilikterin ýilestirip otyratyn ortalyq retinde saqtau iydeyasy da keri qaghyldy. Dinshening riza bolatyny – Súltanbek bәribir ensesin týsirmedi. Tәjikterding derbes memlekettik birligi boluy kerektigin tәjik aghayyndardyng ózderinen artyq jaqtap, tiyisti sheshim shyghartqansha tynym tappady. Qaraqalpaq aghayyndardyng ómir salty, tili qazaqqa ózgelerden jaqyn bolghandyqtan da, olardyng qúrylmaq últtyq oblystarynyng Qazaqstan qúramyna alynuyna qamqor boldy. Jetekshilerin ertip, tiyisti bayandamamen Orynborgha bardy.

Aqyry, Orta Aziyadaghy Týrkistan, Búhara, Horezm sovettik respublikalary últtyq belgileri boyynsha qayta jiktelip, Ózbek, Týrikmen respublikalary, Tәjik, Qyrghyz, Qaraqalpaq avtonomiyalyq oblystary bolyp últtyq-memlekettik birlikterge bólindi. Al  olardyng qay-qaysysynan da jer-suy men halqynyng sany әldeqayda kóp eki qazaq oblysyna tek teristiktegi Qazaq avtonomiyalyq respublikasyna qosylugha púrsat berildi. Sonda Súltanbek onyng da paydaly bolugha tiyis tústaryna nazar audardy. Jer-suy men halqy qaraqalpaqpen qosa birikken Ýlken Qazaqstannyng endi Últtyq Respublika  bolatynyna sendi. Ol sessiyada osylay dep mәlim etkende, Dinshening jýregi tulap, qany qyzdy. Segizbay Ayzúnúly aghasyna Tashkenttegi Kirinpros tuyn jyqpay, jelbirete berudi, kýni keshe shәkirti bolghan Nәshir Qojamqúlúly inisine biyl týsken SAGU atty bilim ordasyn oidaghyday ayaqtauyn tilep,  ózining Tashkentten anyq ketetinin, jana jaghdaydaghy qazaq elinde enbek etkisi keletinin mәlimdedi.

Tarihtan yghystyrylyp jatqan Sovettik Týrkistan memleketi basshylarynyng biri bolghan Súltanbekting ýiinde onyng jary Gýlәndәmning qolynan sýt qatqan qong shәy ishe otyryp, Dinshe onyng bolashaq jayyndaghy oilaryn yqylastana tyndady. Súltanbek Qazaq Últtyq Respublikasynyng odaqtyq tәj kiyetinine shәk keltirmegen. Alayda búl әli talay kýreske toly tar jol, tayghaq keshuden ótudi talap etetin ýmit edi. Múny týsinetinin de býkpedi. Dinshe Súltanbek aghasyna jemisti júmys, tabys tiledi. Ózining de Tashkentpen qoshtasqysy keletinin aitty. Sonda, shyndap kelgende, ony Súltanbekten góri kelinshegi Gýlәndәm jaqsy týsingen-tin. Gýlәndәm – tamasha jenge, jaqsy qúrby. Ana jyly Shyghys keshterin úiymdastyruda Dinshege jaqsy kómektesken. Negizinen Gýlәndәm men onyng әpkesi Lәtipagha arqa sýiep, kýlli jauapty qyzmetterdegi qazaq azamattarynyng kelinshekterimen jәne oqushy qyzdarmen birge jemisti is atqarghan bolatyn. Gýlәndәm búghan, әsirese Ferghana aimaghynan auyryp oralyp, auruhanada jatqanynda, múqiyat qarady, artynan jiyi-jii et-sorpa pisirip әkelip, údayy qamqorlyq kórsetken edi.  Sol ghana Dinshening elge barugha Týrkistan Respublikasy taramasa da ansary auyp jýrgenin úqqan. Nәzik әiel jýregimen týsingen: onda jigit jýregin jaulaghan Áziza esimdi tamasha boyjetken bar edi...

Týrkistan Sovettik Federativtik Respublikasynyng biyl jýrgizilgen últtyq-memlekettik mejeleuge baylanysty tarqatyluyn qarastyrghan osy tarihy kýnnen bir aiday uaqyt ótken son, Tótenshe sessiya sheshimin Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiytetining (VSIYK-tin) 2-shi sessiyasy talqylap, ólkeni jeke avtonomiyaly birlikterge bólu turaly sheshim qabyldady. Aragha taghy bir jarty aiday merzim salyp, VSIK ony bekitti. Sóitip, zang kýshi bar sol sheshimge sәikes, Orta Aziyadaghy sovettik negizde týtin týtetip túrghan Týrkistan, Búqara, Horezm respublikalarynyng aumaghynda Ózbek Kenestik Sosialistik Respublikasy, Týrikmen Kenestik Sosialistik Respublikasy qúrylyp, birden Kenestik Sosialistik Respublikalar Odaghynyng qúryltayshylary qataryna qosyldy. Tәjik avtonomiyalyq oblysy Ózbek KSR  qúramyna kirdi. Qaraqalpaq avtonomiyalyq oblysy men Týrkistandaghy qazaqtar mekendegen aumaqtar, Syrdariya jәne Jetisu oblystary 1920 jyly Orynborda Rossiya Federasiyasy qúramynda shanyraq kótergen Qazaq Avtonomiyaly Respublikasyna birikti. Súltanbek Qazaq oblystyq partiya komiytetining hatshysy lauazymymen Orynborgha jiberildi. Taghdyr ony biraz jyldan keyin qaytadan Tashkentke alyp keledi, biraq әzirge – qosh, Tashkent! Orynborda oghan qazaq halqyn Koliyzeyde ótken Tótenshe sessiya minberinen mәlimdegenindey ahualgha jetkizudi kózdeytin talay júmys jýrgizuine tura keledi. Tolassyz shayqas. Tynyshtyq jaghday oghan týsine ghana kirer, eger kirse... Ol qazaq oblystarynyng mejelenip, Qazrespublikagha qosyluyn jana sapagha kóteriluding alghashqy baspaldaghyna balady, biz endi Últtyq Respublika qúramyz dedi. Sony jýzege asyruy kerek...

Dinshe de jana ómirdi janasha bastaugha tiyis. Sýiiktisimen qosylyp, bәlkim, keneygen respublikanyng bir tetigine jegiler. Ol Tashkentte qalatyn Kirinprospen qoshtasty, onyng Qazaqstangha qaray beretinin, birer jylda aldymen pedagogikalyq joghary oqu orny (pedjoo, pevvuz) atalyp, ony әueli Temirbek Jýrgenov, odan Smaghúl Saduaqasov basqaratynyn, sosyn ýkimet sheshimimen qazaqtyng jana astanasy Almatygha birjolata qonys audaryp, uniyversiytet bolatynyn, әriyne, ol tústa boljay alghan joq. Biraq óz ómirimen tyghyz baylanysty Tashkenttegi osy alghashqy qazaq oqu oryny oghan óz ýiindey bop ketken edi. Bes jyl ghúmyry sonymen birge órilgendikten de, patsha zamanyndaghy gimnaziya ýiinde isteytin orys peduchiliyshesi janynan 1918 jyly ashylghan Qazaq bólimshesi, odan onyng óz aldyna uchiliyshe, sosyn Qazaq aghartu instituty (Kirinpros) atalghan osy eki qabatty ghimarat әrdayym kózine ystyq kórinetin.  Qabyrghasynda  oqytushylyqtan diyrektordyng orynbasaryna deyin ósken, diyrektory da bolyp istegen  ómir joly eshqashan úmytylmaydy. Keremet bir ishki jylylyq bar, biraq qoshtasugha tura keledi.

Onyng institutpen birjola qoshtasuy Týrkrespublikanyng tarqatyluyna, tiyisinshe taghdyrly Tashkentpen de qoshtasuyna  sayma-say keldi. Qosh, Tәshken...

Suretterde:

1. Tashkenttegi Qazaq aghartu instituty diyrektorynyng orynbasary D. Ádilúly. Tashkent, 1924 j.;         
2. Koliyzey. Tashkent, 1924 j.;
3. Qazaq aghartu institutynyng (Kirinpros) ghimaraty. Tashkent, 1924 j.

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz