Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyn Semey ónirindegi ókil imamy, Semey qalasyndaghy Qos múnaraly ortalyq meshittin bas imamy Maqsat qajy Altybaymen súhbat.

– Qúrmetti ókil imam, tayauda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev ózining Joldauynda dinaralyq týsinistiktin  manyzdylyghy jóninde әngime qozghady. Osy keleli mәsele jóninde ózinizding oiynyzdy bildire ketseniz.

– Preziydentimizding túnghysh Joldauy kóptegen ózekti mәselelerdi kótere kelip, tabystyng kilti eldegi bereke-birlik ekendigi qadap aityldy. Memleket egesi bolyp sanalatyn qazaq últyna qoyylatyn jauapkershiligi jóninde oy qozghaldy. Jalpy  kóp últty memleket bolghandyqtan el ishindegi bereke-birlikke airyqsha kónil bólinui kerek. Elimizde búl baghytta tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan bastap  kóptegen iygilikti ister atqaryluda. Sonyng arqasynda elimizde jýzden astam úlystar beybit, tatu ómir sýrude. Bizding eng basty baylyghymyz meleketimizdegi yntymaq dep bilemiz. Beybitshilik, ózara týsinistik bar jerde tabys ta, jenis te bolady.

– Býgingi tandaghy halqymyzdyng diny sauattylyghy jóninde ne aitasyz?

– Kenestik zamandaghy ateistik qoghamnan keyin qayta oralghan  dinimizdi  halyq arasyna nasihattaluy birshama jaqsy jolgha qoyyldy. Qazirgi kezende qalamyzdaghy, audan ortalyghyndaghy  kóptegen meshitterde qyzmet atqaratyn din qyzmetkerlerining joghary diny bilimderi bar. Sonymen qatar, halyq arasynda jýrgiziletin diny uaghyzdardyng taqyryby da, sapasy da kóterildi.

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng úiymdastyruymen elimizde kóptegen diny oqu oryndary ashyldy. Otandyq diny bilimning qara shanyraghy bolyp otyrghan Núr-Mýbarak Islam uniyversiyteti din salasyna maman dayyndau isi  boyynsha aldynghy qatarda túr. Semey ónirinen jyl sayyn elimizdegi diny oqu oryndaryna 10-15 shaqty talapker oqugha týsude. Aldaghy uaqytta talapkerlerding sanyn kóbeytu baghytynda jýieli júmystar jýrgiziletin bolady.

Din salasyn zerttep jýrgen mamandardyng aituynsha,  basqa  aghymnyng jetegine ketetin jastardyng basym   kópshiliginin  diny sauattylyghy tómen eken. QMDB-nyng tapsyrmasy boyynsha bizding aimaqta jastarmen júmys isteu jaqsy jolgha qoyylghan. Ár ay sayyn dintanushylar, din qyzmetkerleri oqu oryndaryna baryp, studenttermen jii kezdesip túrady. Aldaghy uaqyttarda da búl shara qarqyndy atqarylady.

– Jastardyng eng kóp toptasqan jeri ol әleumettik jeli. Shekarasy  men shekteui joq ghalamtordaghy teris ýgitter jastarymyzdy adastyrmay ma?

– Búl býkil qoghamdy alandatyp otyrghan  problemalardyng biri. Áriyne býgingi tanda jana dәuirding jetistigi bolyp otyrghan internetke shekteu qoi qiyndau. Degemende qol qusyryp otyrugha bolmaydy ghoy. Birinshi kezekte halyqtyng diny sauattylyghyna kóbirek kónil bólinude. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tapsyrmasy boyynsha әr aimaqtaghy ókildikterde diny baghyttaghy sayttar ashylghan. Mәselen bizding saytymyzda materialdar berilip, kóptegen ózekti saualdargha der kezinde jauap berilip otyrady.  Meninshe búrynghyday emes, jamaghattyng da diny sauaty birshama kóterildi. Nening jaqsy, nening jaman ekendigin kópshilik týsine bastady.

Jalpy osy ózekti mәselede  ata-ananyng róli erekshe. Árbir ata-ana óz balasynyng diny senimining qalyptasuyna yqpal etip otyru kerek. Ókinishke oray, keybir adamdar balasynyng qanday sayttardan aqparat alyp jýrgenine kóp kónil bólmeydi. Al internette balanyng endi qalyptasa bastaghan sanasyn әrtarapqa jeteleytin kontentter jetkilikti. Internet – nu orman. Baghytyndy  bilmeseng adasasyn. Ásirese oy tanymy endi qalyptasa bastaghan jas óspirimderdi  kóbirek saqtandyrghan jón. Búl birinshi kezekte ata-ananyng mindeti dep bilemiz.

Tayauda  bir otyrysta bir adam ózining balasynyng týnimen kompiuterde otyratynyn aityp masattanyp otyrdy. Janynda otyrghan  jasandau kelgen jigit balanyz týnimen ghalamtordan ne qaraydy? - degen tosynnan qoyylghan saualyna jauap bere almay tosylyp qaldy...

– Songhy kezenderde әleumettik jeli arqyly tәnirshildikti nasihattaytyn toptar shygha bastady. Osy baghyt qanshalyqty qauipti?

– Tәnirshildik – din emes. Nanym-senimdi dinmen shatastyrmayyq. Qauymgha jol núsqaytyn kitaby, payghambary joq din bolmaydy. Qasiyetti  Qúranda: «Búrynghy payghambarlardan keyingi adamdargha (payghambar kelse biz tәube eter edik dep) syltau aitpauy ýshin jaqsy habar jetkizushi, (astamshylyq etkenderdi) eskertushi etip, taghy da payghambarlar jiberdik. Alla asa ýstem, hikmet iyesi» («Nisa» sýresi, 165-ayat).

Tariyhqa ýnilsek әlemning kóptegen halyqtary kezinde tәnirshildiikti ústanghan eken. Onyng ishinde týrki halyqtary da bar. Solardyng eshqaysysy býginde   bizdin  dinimiz tәnirshildik bolghan eken  qayta oralayyq  dep úrandatyp otyrghan joq. Áriyne býkil qazaq býgin bireu aitty eken dep basqa senimge auyp ketedi degen oidan aulaqpyz. Degenmende el ishinde әrtýrli sanadaghy, jat pighyldaghy  adamdar barshylyq. Bir ókinishtisi, osy pikirdi el arasyna taratyp jýrgen adamdardyng ortasynda ziyaly qauymnyng ókilderi bar. El ortasyna jik tastau últtyng birligine núqsan keltiretindigin úmytpaghan abzal. Jalpy kez-kelgen jat aghym bizding qogham ýshin qauipti. Últ  bolashaghyn oilasaq bir dinde, bir mazHabta boluymyz kerek. Yaghny dinimiz – Islam, mazhabymyz  – Abu Hanifa.

– Jalpy Islam dinining qazaq tarihynan alar orny qanday?

– 12 ghasyrdan beri halqymyz Islam dininde. Qazaqtyng býkil salt-dәstýri músylmandyqpen  sabaqtasyp ketken. Kez kelgen salt-dәstýrimizge qarasanyz sharighatqa qayshy keletin tústary joq. Qanday qily kezende de  halqymyz Islamdy ózine ruhany tirek etken. Keshegi 70 jyldyq ateystik kezende halqymyz ishtey dinnen qol ýzbey, ózining músylman ekendigin úmytqan joq. Qatang tyiymdargha qaramastan kóptegen adamdar bes uaqyt namazyn  oqyp,  qaytys bolghandardy músylmandyq jolmen  janaza oqyp jerledi.

Kenes zamanynda  osy Semey qalasynda 3-4 meshit jәne  Ayakózde, Ýrjarda, Maqanshyda meshit júmys istegen eken. Kónekóz  qariyalarymyzdyng aituynsha, ótken ghasyrdyng 60-70 jyldary dinge qatang shekteu salynghanyna qaramastan Semeydegi Tynybay meshitine júma namazyna údayy jamaghat jinalyp túrghan. Al otarshyl orys patshalyghy  qazaqtardy shoqyndyru sayasatyna  qansha kýsh salsa da, halyq óz dinine berik bolghan. El basynda jýrgen lauazymdy qazaq azamattary Resey patshalyghynyng jymysqy sayasatyna qarsy jauap retinde  el arasyna meshit, medrese saldyrghan. Mәselen Qúnanbay qajy  Shynghystauda  medrese  salsa, Aqsuat ónirinde Tana myrza  diny aghartu isimen ainalysqan. Sol kezende Semey qalasynda 20 medrese, 13 meshit bolghany tarihy enbekterde jazylghan. Sonymen qatar Ybyray Altynsarinning 1884 jyly jaryq kórgen «Músylmanshyldyqtyng tútqasy», Shәkәrimning «Músylmandyq sharty» kitaptary  halyqtyng diny sauatyn ashu  maqsatynda  jazylghan enbekter. Ata-babalarymyz tól dinimizdi  osynday    jankeshtilikpen saqtap, býgingi zamangha jetkizgen.

Býgingi tanda halqymyz kez kelgen mәselede  yntymaqta boluy kerek. Ata-babamyz: «Bólingendi bóri jeydi» - dep beker aitpaghan. Qazaqtyng ruhany ústazy Hakim Abay: «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» dey kele,

«Biring qazaq, biring dos, Kórmeseng isting bәri bos» - dep qazaqty bereke-birlikke shaqyrghan. Mine, osy ghibratty sóz qazaqqa mәngilik ústanatyn qaghidat  boluy kerek.

Kezinde Búqar jyrau, Dulat aqyn, Maylyqoja, Áset aqyn, Aqyt qajy  siyaqty kóptegen qazaq aqyn-jyraulary Islam qúndylyqtaryn óz jyrlaryna arqau etkeni barshamyzgha ayan.

Sóz sonynda aitarym asyl dinimizdi dәriptep, ata-baba jolynda bolayyq! Alla Taghala egemendi elimizding mәrtebesin ýstem etsin! Elimiz aman, júrtymyz tynysh bolsyn!

– Súhbatynyzgha rahmet. Din jolyndaghy qyzmetinizge tabys tileymiz.

Súhbatty jýrgizgen: D. Ramazanúly

Abai.kz