Kýzgi mausymda qazaq televiziyasynyng metri, belgili telejurnalist Núrtileu Imanghaliyúly últtyq arna efiyrine oraldy. Jaqynda onyng «Nur Tileý» baghdarlamasy jaryqqa shyqty. Áriptes aghagha qonyrau shalyp, jana jobanyng maqsat-mindetin bilip, bastamasyna sәttilik tiledik..

– «Nur Tileý» alghashqy shygharylymynan-aq, kórermenge oy salatyn, el sózin aitatyn baghdarlama ekenin bayqatty. Búghan әleumettik jelilerdegi jazbalar, el aghalarynyng pikirleri dәlel. Jana joba kimning iydeyasy edi?   

– Biyl «Qazaqstan» teleradio korporpsiyasynyng basshylyghyna elge belgili jurnalist Lәzzat Tanysbay taghayyndaldy. Aynalasy bir-eki aptanyng ishinde Lәzzat Múratqyzy habarlasyp, «Qazaqstangha» shaqyrdy. Almatygha is-saparmen kelgende de osy mәsele turaly әngimelestik. Negizi «Nur Tileý» habarynyng jospary tamyz aiynda belgili boldy. Lәzzat Tanysbay bolashaqta shyghatyn baghdarlamanyng baghyty, uaqyty, úzaqtyghy boyynsha tandaudy óz erkime qaldyrdy. Múny maghan kórsetilgen qúrmet, ýlken jauapkershilik dep bilemin. Negizi últtyq arnada 14 jana joba shyghyp jatyr. Solardyng birtalayyn el kóretin baghdarlamalar qataryna jatqyzar edim. Bajaylasaq, AQSh-ta Opra Uinfry degen myqty telejýrgizushi bar. Sony amerikalyqtar «adasqandar men sharshaghandardyn» perishtesi dep ataydy eken. Sol sekildi bizding Gýlnaz Álimgerey degen qaryndasymyzdyng «Qazaqstannyng aq perishtesine» ainalghanyna kýmәnim joq. «Niet» dep atalatyn әleumettik jobasyn efirge shygharyp, eki-ýsh kýnning ishinde birneshe adamgha jәrdemin tiygizdi. Nartay Aralbayúly degen azamatymyz «Ashyq alan» degen habar shygharyp, «men» degen túlghalardyng diriyjerine ainaldy. Múny bir baghdarlamasyn kórip-aq úghugha bolady. Mening ústap otyrghan «aq tileuim» solardyng biri ghana.

– Nege «Nur Tileý»?

– Negizi búl ataudy osydan 15 jyl búryn úsynghanmyn. Belgili sebeptermen ótpey qaldy. Bәrimiz pendemiz ghoy, Mәskeuge barmay-aq qoyayyq, osy últtyq arnanyng ózinde Qoyanbaev pen Qabatovtyng esimderi atalyp jýr. Al 45 jyl efirde jýrgen maghan oryndy ghoy degen pendeshilikpen búl joly taghy úsyndym. Qabyldandy. Mening esimim sóilep túrghanymen «núryn» bir jolgha, «tileuin» tómenirek jazudy qaladym. Sonda búl aqty tileu, núrdy tileu degen maghynany bildiredi. Qazaqta «Jaqsy sóz jarym yrys» deydi. Shyndyghyn aitatyn bolsaq, úyaty bar degen biren-saran agha-inilerimizding úyatsyzdar ústanghan jolmen jýrip, solardyng oiyn-tәrtibimen jýretin qoyan-zaman tuyp túrghan joq pa? Sondyqtan da últtyq arnagha layyqty, qazaqqa qatysty bir joba jasaudyqolgha aldyq.

– Búl baghdarlama elge ne aipaq? Intelektualdy dialogtyng qúndylyghy qanday?

– Qysqa aitatyn bolsaq, «NurTileý» – salmaqty sóz, san aluan taqyryp, aitary bar adamdardyng әngimesi. Ruhaniyat, últtyq qúndylyqtar syndy qazaqqa qatysty dýniyeler osynyng ishine kiredi. Qalghanyn efir kórsetedi. Tóle biydin: «Adamnyng basshysy – aqyl, sholushysy – oi, jetekshisi – talap, qorghaushysy – sabyr, synaushysy – halyq», deytin sózi eske týsip otyr. Sol sebepti, jana jobama biyimizding osy birauyz sózi bagha sekildi kórinedi. Jauapkershilik auyr qazir.

Psihologiya iliminde sózding energetikalyq kýshi bar degen úghym bar. Sózding qúny, sózge toqtau degenderdi estigen shygharsyn. Býkil tarihymyzdy jadta saqtaghan, aitaryn, armanyn tilge salghan elmiz ghoy. Tipti, sózben soghysty toqtatqan joqpyz ba? Qazybek babamyzdyn: «Sen temir bolsan, biz kómir – eritkeli kelgenbiz, qazaq-qalmaq balasyn telitkeli kelgenbiz. Tanymaytyn jat elge tanysqaly kelgenbiz, tanysugha kónbesen, shabysqaly kelgenbiz», - dep aitqany bar emes pe! Sondyqtan barlyq salmaqty sózge saldyq qazir. Televiziyada «govoryashaya golova» degen onsha jaqsy emes termin bar. Al, biraq, qazaq mentaliytetinde sózden artyq eshtene joq. Onyng salmaghy qanday degenge kelsek, jurnalistikanyng rólin atap ótemiz. Búl – elding býgini men erteni ýshin jan alyp, jan berisetin mamandyq. Osylay jalghay beruge bolady.

– Dialog alanyna kimderdi shaqyrasyz?

– Birden aitayyn, súhbatqa kez kelgen qazaq shaqyrylmaydy. Esimi eleuli, el-júrttyng aldynda abyroyly, aitar oiy anyq, býkpesiz, naq sóileytin túlghalarmen jýzdessek dep oilaymyz. Sayasattan ada, últtyq qúndylyqtardy әspetteytin joba búl. Nauqanshyl emespiz, biraq jaydaq, jaltaq ta bola qoymaspyz. Baghdarlamagha sóz týsinetin, elding múnyn sezinetin shendilerdi de shaqyramyz.  Mynany aitqym keledi, sheneunikterding kóbi tehnikanttar bolyp ketti. Qoghamdyq ghylymdarmen shúghyldan keshegi Ózbekәli Jәnibekov, Iliyas Omarov, Kamal Smayylov, Sherhan Múrtaza siyaqty adamdar biylikke ótse, jaqsy bolar edi.

– «Euraziya» arnasy men internettegi habarlarynyz jalghasa ma?

– «Euraziyadaghy» «Zang sóilesinmen» qoshtasugha tura kelip túr. Óitkeni eki birdey salmaqty jobany alyp jýru qiyngha soghady. «Jetisudaghy» internet habar «Bay-quatty bolayyqtyn» auditoriyasy bólek. Ol baghdarlama jalghasady dep otyrmyz.

– Keshegi «NurTileý»-ding alghashqy qonaghy – Mekemtas Myrzahmetting ruhaniyat, qúndylyqtar turaly aitqany este qalypty. Osy ruhany dýniyelerimiz mynau tehnogendik zamanda jútylyp ketpeyme? 

– Aqparattyq kenistigimizdi qauipsiz dep aitu qiyn. Áldeqayda damyp ketken elderding prinsiypin ústaymyz dep, ózimizding basybayly qúndylyqtarymyzdan ajyrap bara jatqandaymyz. Teledidardaghy aiqay-shu, shoulardan el sharshady. Manayymdaghy adamdardan estigen song aityp otyrmyn. El oilanatyn dýniyeler qajet. Mekemtas agha bylay aitty: «Bizding últtyq kodymyzgha oralatyn kez keldi. Soghan tolyqtay mýmkindik tuyp túr. Halqynyng minez-qúlqynyng búzylyp bara jatqanyn kórip, «Tolyq adam» ilimin jasaghan Abaydy әrbir qazaq bilui kerek. Abaydy bilse, pendelik joldan qaytady. Qazir kóp adamnyng kókeyinde tek qaryn toydyru, kiyim kiyinu. Odan basqa maqsat joq siyaqty. Ash qaryn toyynar, biraq onyng ruhany qazynasy bolmasa, quys keude pende bolyp qalady. Bizding qaupimiz sonda. Jastarymyz quys keude bolyp qalmauy qajet».

Ras, qazaqy qúndylyqtardy janartyp qarau, barynsha janghyrtu syndy jolayryqta túrmyz. Osyghan bizding de ýlesimiz bolsa deymiz.  Qoryta aitqanda, «Nur Tileý» – 45 jyldyq tәjiriybeden alynghan habar desek, qatelespeymiz. Ishtegi zapyran oilardy qozghasaq, biraz shyndyqtyng beti ashylady dep oilaymyn. Efirdegi aitqanymdy qaytalaugha tura kelip túr: biz eski, esti, kerek bolsa, sesti sózdi de aitamyz. Órekpigen ólermenning sózi emes, ýmitin ýkilegen kórermenning sózin sóileymiz. Bәrimiz bay-quatty bolayyq!

Súhbattasqan Qasqyrbay Qoyshymanov

Abai.kz