Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym,

Ústarasyz auzyna týsti múrtyn.

Jaqsy menen jamandy aiyrmadyn,

Biri qan, biri may bop endi eki úrtyn.

Qazaqtyng úly oishyly, bas aqyny Abay osy óleng jolynda «múrt» turaly toqtalady,  músylman adam syrtymen de ishimen de kórikti boluy kerek.

Ár sózine qatty mәn beretin sóz zergeri Abay «múrtty» bekerge tilge alghan joq, múrt qoydyng óz әdebi, tәrtibi bar. Múrtty auyzgha qaray sәlendetip ósiru jaman әdet. Múrtty auyzgha jetkizbey, astynghy jaghyn jaqsylap qyryp, bet әlpetine, qasynyng úzyn-qysqa, juan-jinishkeligine sәikestire әdemi, jarasymdy etip qoyyp, óte taza ústady, auyzgha týsse ol mәkurh, auyz ainalysy ashyq túratyn, kerek bolsa túmau tiygende aghyp ketsin dep múrt ortasyn az ashyp qoyatyn bolghan. Dәret alghanda múrt-saqaldyng týbine su tiymese dәret tolyq bolmaytyny jaqsy bilgen, sondyqtan da múrtty qatty qalyng әri qatty úzyn ósirmeytin. Músylmanshylyqtyng jartysy tazalyq.

«Jaqsy menen jamandy aiyrmadyn,

Biri qan, biri may bop endi eki úrtyn.» Osy eki jol jalpy ólenning ózegi sanalady. Onda aqyn «saldaryn aldymen, sebebin artynan» jazghan. Nege aqyn qan men maydy eki úrtqa saldy, auyzgha salatyn basqa nәrse joq pa?  Talqangha-aq, qaqaldyra salar edi. Jaqsy men jamandy aiyrmaudyng basty sebebi adal men aramdy aiyrmauda ekenin osy «qan men may» arqyly óte tamasha jetkizgen. Qan aram, ony auyzgha salugha bolmaydy. Bauyzdau qan denege tiyse dәretti búzady. Al may tolyghymen adal. Áytse, alystan shalyp, keng pishetin dana aqyn, sony menzep, adal men aramgha mәn birmeseng isting bәri bos deydi. Sol kezden bastap sende jaqsy men jamandy aiyru qabileti joghalady degendi qadap aitady.

Adam ne jese sol, qanday maldyng etin jese soghan bara-bara úqsaydy. Adam bir gramm aram as jese qyryq kýn boyy isi ónbeydi, namazy, dúghasy qabyl bolmaydy. Býginde adal men aram qatty aralasyp ketken, sondyqtan da barynsha sergektikpen, talghampazdyqpen adal as jeuge tyryssaq ózimiz ýshin paydaly. Ghalamtordan «E-qospalaryn»daghy halal jәne haramnyng tizimin shygharyp alyp, as bólmesine japsyryp qoysa úrpaq taza ósedi. Sondyqtan Abay bar kýnәnyng basy sol qan  men mayda dep topshylaydy. Tipti, qazaq erkek qoydy kóp jesek, erkek bala kóp bolady dep úrghashy toqtysyn maldyng analyq basyn kóbeytuge qaldyryp, erkegin jegen.

Bet bergende shyrayyng sonday jaqsy,

  Qaydan ghana búzyldy sartsha syrtyn?

Qazaq dýnie tanymynda sart sózi saudamen ainalysatyn adamdy aitady, sondyqtan da Abay uәdege túrmaytyn arsyzdyqqa ketip bara jatqan, bolmys, bitimi búzylghan qazaqqa ashynady, kýiinedi. Týrine qarasa qazaqsyn, al ising sarttiki degendi osy eki jolda tolghaydy.

Úqpaysyng óz sózinnen basqa sózdi,

Auzymen oraq orghan ónkey qyrtyn.

Búl eki joldy dәl qazirgi ghalamtordaghy top-topqa bólinip alyp aitysyp, tartysyp jatatyn qazaqtargha aitqan siyaqty Abay atamyz. Adal men aramdy paryqtamaghan adam osynday sóz úqpas, toghyshar bolady dep kýiinedi. Búrynda qazaq sózge toqtaghan, Tóle bi, Áyteke, Qazybek  kókelerimiz bir auyz sózben ýidey daudy sheshken.

Ózimdiki dey almay óz malyndy,

 Kýndiz kýlking búzyldy, týnde - úiqyn.

Búl joldarda aqyn qazaqtaghy úrlyqtyng asqynyp, tynyshtyqtyng el arasynan ketkenin aitady. Úrlyq maldyng naghyz aram ekenin eskertedi, aram tabighi( haram ly anihi) aram jәne adamy faktordan bolatyn qaqysy ótelmegen(haram ly ghayrihi) aram bolyp ekige bólinedi. Barlyq el aram jep bitti dep ashynady. Kezinde atalarymyz aidaghan bidayy qatar túrghan egistikke jel men tozandanyp bir-birine ótedi, sodan jegen nanym aram bolady dep, elden bólek jotanyng ne toghaydyng manyna baryp biday aidap nan jegen. Taza dalada jýrgen tauyqty bir jeti ayaghynan baylap qoyyp taza biday berip, taza su ishkizip, zәri(nәjisi) ishine ótip ketedi dep jýnin ystyq sugha jiyditpey, qolmen júlyp tazartyp, syrtynan qaldyqtaryn ýiitip tastaytyn. Keshegi Aqan seri barghan ýiinde bir tal qyl-qoqys kórse dәm tatpaghan eken. Mine búl qazaqy taqualyq.

Kórseqyzar keledi baylauy joq,

 Bir kýn tyrtyng etedi, bir kýn - búrtyn.

Aram as jegen adam «baylausyz, túraqsyz, kórseqyzar» dep sógedi aqyn.

Bas-basyna by bolghan ónkey qiqym,

Mineky búzghan joq pa elding siqyn?

Eki aldam birikse biring basshy bolyndar, bir-birindi tyndandar, bolmasa, eki airyq jolgha kelgende úrsysyp ekige bólinip ketesinder degen ústanymdy jaqsy bilgen qazaq sózge qoryghan. Osy jaqsy qasiyetting elden ketkenine qatty nalidy.

Ózderindi týzeler dey almaymyn,

Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn.

Eldi orystyng biylep otyrghanyn menzeydi.

 Aghayyn joq nәrseden eter búrtyn,

Onyng da alghan joq pa qúday qúlqyn?

Jaqyn tuystar tez ókpelegish keledi, sebei ol bir tughanyn mindetsinip, tuysynda joq nәrseni súraydy, sony ber dep dәmetedi, onyng qolynan kelmeytin isti istep ber dep qolqa salady, solay ol bayqústyng qolynan ol is kelmese, kóshke bergen tayyn súrap, ókpelesip ketedi, bolmashy bir tal sýiekke de ókpeleydi, búl jambas mening jolym edi ony ananyng aldyna qoydy dep búrtyndaytyny taghy bar. Mine osy joldarda qazaqtyng aghayyn arazdyghyn dәl basyp aitady.

Birlik joq, bereke joq, shyn peyil joq,

Sapyryldy baylyghyn, baqqan jylqyn.

Qúrghaq maqtandy, jalghan ataqty synaydy, adamdardyng niyeti tarylyp ketkenin de osy shumaqta tilge alady.

Basta mi, qolda malgha talas qylghan,

Kýsh synasqan kýndestik búzdy-au shyrqyn.

Onalmay boyda jýrse osy qyrtyn,

 Ár jerde-aq jazylmay ma, janym, tyrqyn?

Ishinde bilimi, qolynda óneri joq, tek bar bolghany tórt ayaqty malgha (baylyqqa) sengen qúr keudelik, eges, malgha talas, baqastyq, kýndestik, bóspelikting eldi qúrtatyn dert ekenin jetkizedi.

Qay jerinnen kónilge quat qyldyq,

Qyr artylmas bolghan son, minse qyrqyn?

Tiyanaqsyz, baylausyz bayghús qylpyn,

Ne týser qúr kýlkiden jyrtyn-jyrtyn.

«Basynda my joq, ózinde oy joq, kýlkishil kerdeng nadannyn» dep ózi jyrlaghanday maghanasyz bos kýlki, túraqsyzdyqty sóz etken Abay adal men aramdy bilmegen, jaqsy men jamandy, jau men dosty aiyrmaghan elde kónilge quanysh syilar ne bar dep ashynady.

 Úghyndyrar kisige kez kelgende,

Pysh-pysh demey qala ma ol da astyrtyn?

Aqyl aitsan, sóz tyndamay, kýbir- kýbir sypsyndap ózinshe aqyldy kisi bola qalady dep aqyn ólenin ayaqtaydy. Demek, kýnә men nadandyqtyng basy adal men aramdy aiyrmauda ekenin aitady, oghan mәn bermgen adam jaqsy men jamandy bilmeydi. Osy ólende órnektegen jamandyqtyng barlyghy sodan shyghady dep ishara beredi. Sebebi imany tereng bilimdi Abay mynany biledi.  Alla Taghala adam tәnin jaratyp, adamnyng sadryna(keudesine) ruh(jan) salady, sodan song eki qastyng ortasyna nәpsini ornalastyrdy. Adamgha tandau erkin berdi. Mine әngime osy jerden bastalady. Solay adam synalady.

Alla tiym salghan is­ter­ding bә­rin nәp­si qalamaydy, Allagha qarsy ke­le­tin is­ter tý­gel­dey nәp­si­ning qalauy. Aqyldan bú­ryn nәp­si­­men ( erik­in­men) ký­re­su paryz etilgen.

Nәp­si tórtke bó­li­ne­di. 1. Ámra nәpsi, ol ýnemi jamandyqqa shaqyrady. 2. Lәuәmma nәpsi, ol bir ký­nә jasasa, de­reu óki­ne­di. 3. Mýlqama nәpsi, ol taqualyqpen jýrsede kýnәdan aryla almaghan nәpsi. 4. Mútmayyn nәpsi, ol kýnәdan mýlde alys, taqualyqtyng shynyndaghy nәpsi. Naghyz mý­min nә­pi­sin úmytmayyn etip tәr­biye­lep alady. Adal jegen adamnyng ruhy shattanady, aram jegen adamnyng nәpsisi kýsheyedi, solay jamandyqqa tartady da túrady, al adal jegen taqua jaqsy iske moyyn búrady. Adamdy adam etetin adal as, sondyqtan Qúran Kәrim de búl taqyrypqqa arnaudy toqtalady.

Óz últyn ózinen artyq jaqsy kórgen aqyn eli ýshin kýiip janady. Abaydyng erligi de osynda.

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz