Sergelden

Sergelden

Men de ózgeler siyaqty alghash óz qalaghan mamandyghym boyynsha oqugha týse almay jýrgen jyldary, jataqhanasy men qalalyq tirkeuine bola, Almaty maqta-mata kombinatyna júmysqa túrghanmyn. 1986 jyldyng dýrbeleni túsynda osy kombinattyng №259 balalar baqshasynda kýtushi bolyp júmys istep jýrdim. Oqighadan keyin qysqy sessiyagha baylanysty júmysqa birshama uaqyt ozdyryp bardym. Barsam, kombinattaghy kәsipodaq komiyteti tóraghasynyng orynbasary qyzmetin atqaryp jýrgen Altynay Janpeyisqyzy Baysarinanyng belsendiligi artyp, naghyz shash al dese, bas alatyn jendetke ainalypty. Búryn da jelpine ekilenip, joq jerde kózge týsuge janyghyp jýretin adam Jeltoqsanda qúdayy berip, jarqyray kórinuding anyq jolyn tapqan eken. Sol kisi men júmys istep jýrgen №259 baqshanyng mengerushisi B.Qaughabaevagha jinalysqa salyp, qatal sheshim shygharyp, júmystan quu turaly tapsyrma beripti. Shynymen-aq, mening keluimdi asygha kýtip otyr bilem, Baqyt Qaughabaeva iske birden qúlshyna kirisip ketti.
Jinalys bolardyng aldynda meni jaqtap sóileymiz, aqtap alamyz dep batylsynghan tәrbiyeshi qazaq kelinshekter B.Qaughabaevanyng jinalystaghy ekpinin kórgen kezde kirerge tesik tappaghanday, meni emes, dәl bir ózderin talaugha salyp jatqanday, salbyraghan bastaryn kóterip qaraugha da jaramay qaldy. B.Qaughabaeva meni jerden alyp, jerge salyp barynsha qaralaugha tyrysty. Ekilene sóilep túrghan oghan men de eregiskendey, tesireye, kózimdi taydyrmay qarap otyrdym. Aldyn ala dayyndaghan basqa últ ókilderine sóz berilip, keshegi kýni ghana ótirik bolsa da jymiyp jýretin olar endi bir-birining auzyna týkirip qoyghanday, qaralaytyn sózderin qarsha boratyp jatty. Aqyr sonynda, «ssenariy» boyynsha, birauyzdan «júmystan shygharylsyn» degen sheshim qabyldandy. Sony zandastyru ýshin men audandyq oqu-aghartu bólimine barugha tiyis boldym. Oghan deyin júmysymdy atqarugha rúqsat etti. Sodan erteninde ekinshi qabattaghy óz tobyma ótip bara jatyp B.Qaughabaevanyng kabiynetinde otyrghan qyzgha kózim týsip ketti. Jýzi tanys siyaqty bolyp kórindi. Biraq qay jerde kórgenimdi esime týsire almadym. Artynsha ol ekeumiz birinshi qabattaghy juynatyn bólmede úshyrasyp qaldyq.

<!--pagebreak-->
- Men seni bir jerden kórgen siyaqtymyn, - dedim salghan bette.
- Men de seni kórgen siyaqtymyn, - dedi ol da. Sәl oilanyp túrdy da, «seni kamerada otyrghan kezde kórgen joqpyn ba?» - dedi qúlaghyma sybyrlay. Kamerada kórgenim sonda ghana esime týsti. Ekeumiz qúshaqtasa kettik.
- Múnda qaydan jýrsin? - dep súradym, ishim bir bәleni sezip túrghan son.
- Meni oqudan shygharyp jiberdi. Poliytehtyng ýshinshi kursynda oqityn edim. Múnda júmys izdep keldim, - dedi ol. Sodan song sәl kýmiljinkirep túrdy da, «ana jaghdaydy eshkim bilmey-aq qoysynshy» dedi jalynyshty ýnmen.
- Áriyne, eshkim bilmeydi, - dedim de, onyng jaghdayyna alandap: - Endi ne bolady, oqudan sol kýii qol ýzip qalasyng ba? - dep súradym.
- Bizge «Bir jyl júmys istep, ózderindi jaqsy qyrlarynnan tanyta alsandar oqugha qayta qabyldanugha mýmkindik jasalady» degen. Endi soghan tyrysamyz, - dedi. Aty-jóni esimde qalmapty, ol qyzdy baqshagha júmysqa aldy. Eki-ýsh kýnnen song jeke jerde jolyqqan kezimde:
- Sen búl júmysty mýlde tastap, basqa jaqqa ketip, amaldasayshy. Endi múnda qalar bolsan, búlar saghan kýn bermeydi. Saghan jaqsylyq jasamaydy, - dedi.
Audandyq oqu bóliminde de maghan arashashy bolar eshkimning joq ekenin ishim sezgen. Olar meni ainalyp kep kombinattyng kәsipodaq komiytetine jiberdi. Yaghny sol úiymnyng jinalysynyng sheshiminsiz mening qyzmetten bosauym zansyz eken. Ne kerek, dәl solay jasady. Ol jinalysqa adamdardyng sonsha kóp jinalghanyn kórip, әuelgide jýregim shaylyqqanday kýy keshsem de, birte-birte týiilip, jinaqtalyp, múqalmaghan keyipke kóshtim. Olay deytin sebebim, basqa barlyq jerde meni otyrghyzyp tergep, talqylasa, kәsipodaq komiytetindegi jinalysta mektep diyrektorynyng aldyna alyp kirgen kinәli oqushygha úqsatyp, qaqshita túrghyzyp talqygha saldy. Jinalysty jýrgizip otyrghan Adarich kәsipodaq komiytetining bastyghy degen aty bolmasa, tizgin A.J.Baysarinanyng qolyna emin-erkin tiydi. Azuyn aigha bilegen ol dauy­syn erekshe nygharlap, qaydaghy-jaydaghy jamandyqtyng bәrin tizbelep, des bermey sóiledi.
Kombinattyng basshylyq appara­tynyng kóbi basqa últ ókilderinen túratyn. Solardyng ishinde birazy Baysarinanyng shashbauyn kóteretinder edi, keybiri kerisinshe Baysarinanyng ózining jaghynugha tyrysatyn adamdary bolatyn. Sol bes-altau kezektese qaqyldady-ay, kep... «Alangha qalay bardyn, ne ýshin bardyn? Qay jerde, qanday jaghdayda qolgha týstin? Nege alandaghy jaghdaydy kórgen song keri ketip qalmadyn?..» degen saualdardy ýsti-ýstine qoyyp, órshelene jauap alyp, әi, bir rahattandy-au!.. Odan keyingi jerde osyghan deyin estiy-esty әbden yghyr etken: «Bala tәrbiyesi salasynda júmys isteuge múnday adamdardy bir kýn de qaldyrugha bolmaydy. Búl baryp túrghan últshyldyng ózi. Ózgelerge sabaq bolu ýshin, búl sekildilerdi qatang jazalau kerek!» degen sózderin taghy da estidim. Mening tarih fakulitetinde oqy túra alangha barghandyghym da basa aityldy. Otyrghandardyng arasynda búrynnan jaqsy biletin adamdardyng da bar ekenin kózim shalghan. Biraq kópke deyin meni aqtap sóiler eshkim shyqpady. Ýmitim solarda bolghany da shyn edi. Bir kezde shydamy jetpedi me, Tastemir Atymtaev aghay ornynan túryp, meni sehta júmys istep jýrgen kezimnen jaqsy tanitynyn, óz júmysyma jauapkershilikpen qaraytyndyghymdy, eshqashan tәrtip búzbaghanymdy júmys normamdy da әr uaqytta abyroyly oryndap jýrgendigimdi aita kelip, býgingi bilmestik­pen bolghan iske keshirimmen qaraghanymyz jón dedi. Ol kisi seh masterining kómekshisi bolyp júmys isteytin. Újymda kóp jyldardan beri enbek etip kele jatqan syily adam bolatyn.

<!--pagebreak-->
Tastemir aghaydyng izin ala Anatoliy Dýisenov te ornynan túryp, meni jaqsy tanitynyn, qoghamdyq júmystargha belsene atsalysyp jýretinimdi, kombinattaghy ýiirmelerge de qatysugha uaqyt tabatynymdy tilge tiyek etti. Ol kisi sonyng aldynda ghana sehtyng kәsipodaq komiyteti sekretarynan seh bastyghy dәrejesine kóterilgen-di. Búl kisilerding sózi A.J.Baysarinagha mýlde jaqpay, tipti ekilene qútyrynyp ketti. «Múnday adamdargha keshirim jasaugha bolmaydy, mening pikirim: júmystan da, oqudan da shygharu kerek!» dep, sol oiyna bekine tabandap túryp aldy. Aqtap sóilegen eki adamnan keyin sәl de bolsa aqylgha kelgendey bolghan ortadan taghy Baysarinany qúptap, qoldaushylar shygha bastady. Onyng ýkimet jolyndaghy adam ekendigin kórsete, patriot­tana sóileui әserli shyghyp, otyrghandardy dauryqtyra týsti.
Ol tústa jýikemning júqarghany da shyn edi. Osy júlqylaulary әbden shegine jetken kezde, men әri qaray tyndap túrugha tózimim jetpey, betimdi basyp jylaghan kýiimde esikten jýgire shyghyp kettim. «Halyq jauynday» qaralap, talqylaugha salghan sol topqa degen ashu-yzadan jarylarday kýide edim. Dәlizde kezdesken bir әiel búrylyp kelip ne bolghanyn súrap, jauabymdy kýtpesten bos túrghan kabiynetke kirgizip, aldyma su qoydy. Su ishetin hal qayda?! Ashu-yza boyymdy buyp, ashy óksigimdi jútyp, yqylyq ata jyladym. Baysarinanyng pasyq bolmysy janymdy qatty jaralady. Sóitip túrghanda partkom sekretary Istomina meni artymnan qua kelip: «Qay sóz saghan sonshalyqty әser etti? Álde alangha barghanyna ókinesing be?» - dep bedireyip túryp aldy. Men jauap bermey jylaghan sayyn ol ózeurey týsti. Tipti ketpesin bilgen son: «Bәri!» - dedim, sol qatty jylap otyrghan kýiimde. Sodan keyin ghana Istominanyng aptyghy basylghanday bolyp shyghyp ketti.
Óz-ózime kelgen kezde meni qaytadan әlgi jerge alyp keldi. El tarap ketipti. Tek Adarich pen A.J.Baysarina otyr eken. «Eger óz erkinmen júmystan shyqpasan, oqudan quu ýshin әreket etip, ol jaqqa hat jazamyz. Jәne enbek kitapshana alangha barghandyghyng jazylady. Odan keyin Qazaqstannyng qay búryshyna barsang da seni júmysqa almaydy», - dedi. Mening uaqytsha bolsa da júmystan ketuge qinalatynym - diyp­lom aluyma azghana merzim qalghan. Jәne júmystan shyqsam, propiskadan qosa shygharylamyn. Al propiskasyz esh jerge júmysqa túra almaytynym jәne belgili. Al Baysarina onymen sanasar pende emes. Ne isteymin, amal joq, onyng kereksingen aryzyn jazdym da, júmystan shyqtym.
Osy tústa aita keter bir jaghday: Mәskeuden shyghatyn gazetterde Jeltoqsan oqighasyna qatysqan jastardy «nashaqorlar, búzaqy toptar, araq iship alyp barghan kóshening beybastary» dep qaralaghan, adamnyng jýregin jaralap, janyn týrshiktirer materialdar kýn qúrghatpay shyghyp jatty. Qazaq tilinde jaryq kóretin basylymdar ony audaryp basty. Búl bizge soqqy ýstine soqqy bop tiydi. Odan keyingi jerde óz basym gazet ataulygha tiksine qaraytyn halge jetkenim sonday, tipti basqa taqyryptaghy materialdaryn da oqymaytyn boldym.
Júmystan shyghyp qalghannan keyingi jerde qalanyng ishinen ayaghymnan tozyp jýrip júmys izdedim. Propiskasyz qabyldaydy degen poshta bólimshelerine baryp, basshylaryna jolyqtym. Eshqaysysy júmysqa almady, oryn joq dedi. Endi oilasam, Jeltoqsannan keyingi jappay júmystan shygharu, oqudan quu nauqany júmys izdeushiler qataryn eselep kóbeytip jiberipti ghoy. Olardyng deni qudalaugha týskender ekendigi aiqyn bolghandyqtan da, kóp rette bizge әsire saqtyqpen qarady. Propiskanyng joqtyghy da aldymyzdy kes-kestedi. Tanys, jany ashidy degen adamdargha da jolyqtym, biraq bәri de menen aulaq boludy jón kórdi.
Júmys tabugha degen ýmitim ýzilgen son, kombinatqa qayta baryp, diplom alghangha deyin kez kelgen júmysqa ala túrularyn jal­baryna súradym. Aldynda kónbegeni­men, sony­nan olar sehta júmys istey túruy­ma kelisim berdi. Bir qiyny, kombinattyng qarauyna qayta týskendikten, qay kýni oqu ornyma hat keledi degen auyr da azapty oidan aryla almadym. Auditoriyagha kirip kelgen kez kelgen adamgha seskene qaradym. Emtihangha dayyndaludyng berekesi ketti. Sezik pen sekemshil oy miymdy shaghyp, zyqymdy shyghardy. Eki emtihannan song auditoriyagha taghy bir beytanys adam kirgen sәtte jýregim dir ete qaldy. Sóitsem, ol jay jýrgen kisi eken. Biraq bәribir búdan әrige tózimim jetpedi. Tarih fakulitetining dekany Ádilhanov aghaydyng kabiynetine bardym da: «Men júmys isteytin orynnan sizderge hat kelgen joq pa?» - dep súradym. «Qanday hat?» - dep tandana qarady ol kisi. «Alanda qolgha týsip qalghanmyn, soghan baylanysty júmys ornym oqudan shyghartu turaly hat jazbaq bolyp edi», - dedim. «Onday hat әzirge kelgen joq». «Men bәribir emtihan tapsyra almaspyn, aghay. Bir jylgha bosatynyzshy, kelesi jyly kelip tapsyrayyn. Eki emtihannan әzer degende ýsh aldym», - dedim dausym dirildep. «Joq, bolmaydy, - dedi dekan aghay. - Qaytseng de biyl diplom alugha tyrys. Kelesi emtihandargha dúrystap dayyndal. Songhysy mening pәnimnen ghoy, ýsh qoymaymyn...».
Osydan keyingi jerde ghana kirgen-shyqqan adamdardan tekten-tekke seziktenip, ýreylenbeytin boldym. Songhy emtihandarymdy jaqsy baghalargha tapsyryp shyqtym.
Diplom alghannan keyin Bilim ministrligine baryp joldama súradym. Torghay jerinen ghana súranys qalghan eken, birden barugha kelistim. Shyny kerek, shalghay auyldaghy mektep ómiri jaghdayymdy sәl de bolsa úmyttyrdy.

Qúbylmaly minez

1989 jyly tamyzda M.Shahanov aghaygha jolyqtym. Ondaghy oiym - ózim júmys istegen kombinattaghy ýy kezegimdi qayta ornyqtyru edi. Ol kisi ózining hat jazyp kómektesetinin, biraq oghan deyin mening arnayy qúrylghan komissiyagha baryp jolyghuym kerektigin aitty. Komissiyadaghylar ýy kezegin qayta qalpyna keltiru ýshin sol jerge baryp, sehqa bolsa da, júmysqa túruym qajettigin týsindirdi. Solay istedim de. Alayda osy isting sonynda jeti ay jýrgen komissiya ong nәtiyje shyghara almady. Sebebi júmystan «óz erkimen ketti» degen aryzymnan basqa talqygha salghan, qudalaghan, sheshim shygharghan bir japyraq qaghaz da bolmay shyqty. Baysarina: «Jay ghana jinalysqa salghanbyz, qudalau kórgen joq, óktemdik jasamadyq» dep bet baqtyrmady. Jazushy Túrsyn Júrtbay aghay bastaghan ýsh kisi endi jinalysqa qatysqan adamdar arqyly dәleldep kórudi oilady. Sol kezde ózimdi jaqtap sóilegen A.Dýisenov aghaygha jolyqtym. Ol kisi men ýshin júmysynan alynghanyn, osy jaqynda ghana ornyna qayta qoyghanyn, bala-shaghasy ýshin endi onday iske aralasa almaytynyn ashyq aitty.
Men qaytyp kelgen 1989 jyly ýy kezeginde 656-shy bolyp túrghanymdy óz kózimmen kórgenmin. Al júmysqa túrghannan keyin ol tizimnen alynyp tastalyppyn. Sony aitqanymda, Baysarina: «Onday qatelikter bola beredi. Biraq dәl sening sol tizimde boluyng mýmkin emes», - dedi. Óstip, kórgenimning ózin joqqa shyghardy. Biraq men toqtamadym. Sodan 1990 jyldyng sәuiri kýni kombinat basqarmasyna kelgen T.Júrtbaev bastaghan komissiyagha Tastemir Atymtaev aghay meni talqygha salghan jinalys jayly aityp berdi. Biraq qolynda sol bayaghy mening aryzym túrghan Baysarina bastaghan top: «Óz erkimen júmystan shyghyp ketken adam ýy kezeginen alynyp tastalynady. Ony qayta ornyna qoya almaymyz», - dedi. Osylaysha komissiya qansha әrekettense de, ótken isti dәleldeuge mýmkindik taba almady. «Eng bolmasa óz mamandyghy boyynsha júmysqa ornalasuyna kómektesinizder», - degen úsynys aitty. Sol kezde A.J.Baysarina eger prokuraturadan qaghazym bolsa, kómektesetinderin aityp, sýtten aq, sudan taza bop shygha keldi. Sonyng ózinde «oryn bolmay jatyr» degen jeleumen, segiz ay sozbaqtatyp baryp, jataqhanagha tәrbiyeshi etip zordyng kýshimen ornalastyrdy-au. Ol da bolsa komissiyanyng yqpaly edi...
Men tәrbiyeshi bolyp júmys atqarghan tús qayta qúru, dәstýr-saltymyzdy janghyrtu, til mәselesi t.b. da janashyl bastamalargha toly kezeng bolatyn. Árbir jataqhanada osy baghytta bar ynta-shyntamyzben júmys jýrgizdik. Jataqhanadaghy jastardyng jeke mәselelerin sheshu de bizding moynymyzgha jýkteldi. Atqaratyn júmystarymyz qyzghan ýstine qyza týsti. Osy tústa A.J.Baysarina kesirtkedey ónin ózgertip, Jeltoqsannyng túsyndaghy jendetten - qayta qúrudyng úranshysyna ainaldy. Bizding kýn demey, týn demey atqaratyn júmystarymyz Baysarinanyng qanjyghasyna baylanatyn boldy. Ayaqtan tozyp, tókken terimizding arqasynda jýzege asqan jaqsy isterimizding qyzyghyn Baysarina kórdi. Ol gazet pen teledidardan týspedi. Almaty qalalyq kenesine deputattyqqa saylandy.
Keyinirek fabrikalar qysqar­tylyp, jabylghan tústa da A.J.Bay­sarinanyng múrtyn balta shappay Almatydaghy «baraholkanyn» bastyghy bolyp ketti. Sony «maldanyp», menimen aralasyp túrghan bir kelinshekke (ol da tәrbiyeshi bolghan): «Qazir pәlen myng som jalaqy alamyn!» - dep daraqylana kýlip, mәz bopty. Mine, el saylaghan, halyqtyng joqshysy bolamyn degen adamnyng bar siqy...
IYә, sol bir shaqta alangha alghausyz adal niyetpen shyqqan jastardy tayaqtap qana qoymay, olardy ruhany jaghynan da basyp-janshyp, taptap, túqyrtugha әreket etilgeni jalghan emes. Alayda zaman kelbeti ózgergen kezde sony jasaghan ekijýzdi jandayshaptar dereu ónderin ózgertip, jana kezenning belsendisi bolyp shygha keldi. Sodan song múndaylardy óz qara basynyng paydasynan basqany oilamaytyn, ary ýshin bas qatyrmay-aq, neshe bir súrqiyalyqtardy jýzege asyra beretin qúzghyndar demeske bola ma?!

* * *

Jeltoqsan - qazaq jastarynyng sanaly týrde, últ bolashaghy ýshin jasaghan ýlken búlqynysy. Ony óz qoldarymen túnshyqtyrugha barynsha tyrysqan partiyalyq biylik búl halyqtyng ishten qaynap shyqqan ashu-yzasy, qarsylyghy ekenin jete baghamdaugha qúlyqty bolmady. Sóitip, qazaq halqynyng mýddesin jalaulatyp shyqqan jýzdegen myng adamnyng ýnin әp-sәtte-aq óshiremiz dep óktemsidi. Biraq kóterilisshi jastar ústanghan maqsattarynan ainymay, 17-si kýni qantógis bolghanyna qaramastan, 18 jeltoqsan kýni alangha qayta shyqty. Almatynyng appaq qary taghy da beykýnә jastardyng qyzyl qanyna boyaldy. Osynyng bәri ortalyqtyng әriden oilastyryp jasaghan súrqiya sayasaty bolatyn. Uystan shyghyp bara jatqan búidadan qaraptan-qarap aiyrylyp qalmau ýshin jasaghan shovinistik pighyly edi. Elining bolashaghyn oilaghandardy «últshyl» atandyryp, 1937 jyldyng qara kýiesin taghy da ayamay battastyra jaghugha tyrysty. Biraq óz últyn sýyde túrghan qanday qylmys boluy mýmkin? Sol sebepti Jeltoqsan - últshyldyqtyng emes, basynushylyqtyng nәubetine ainaldy. Sóitip, yzgharly jeltoqsan kýnderi jastardyng qangha malynyp, óktem kýshting ayausyz qúrbany boluymen erekshelenip, óte shyqty. Alayda bizding kýresimiz sonymen toqtaghan joq. Ol kýres Jeltoqsan kóterilisin aqtap almayynsha, sayasy baghasyn bermeyinshe bitpek emes. Óitkeni gorbachevtik biylikting qylmysy qalyndaghan qatpar-qatpar kýii múrty búzylmay túr. Oghan Qazaq elining keshegi jәne býgingi biylik tizginin ústaghandar arasynda da «eseli ýles» qosqandar az emes...
Óz basymnan ótkergen qasiretke qatysty oiymdy osylay tәmamday salar edim. Áytse de esime Roza oralyp otyr. Ol jogharyda aityp ketken Almaty maqta-mata kombinatynda enbek etip, bólmeles bolghan qúrbym - Mamaeva Roza. Kóterilisten keyingi jyldary onyng densaulyghynan aiyrylyp, júmystan qysqartylghanyn estigenmin. Tәuelsiz el atanghan tústa janbaghys ýshin bazargha shyghyp, densaulyghyn mýlde joghaltty da, anasy auylyna alyp ketti. Rozanyng әkesi búrynyraq qaytys bolghan. Sonynan ózinen ýlken bauyry kóz júmghan. Anasy Rozadan keyingi bir qyz, bir úlymen auylda túratyn. Auyly - Almatygha jaqyn jerdegi Qarghaly kenti.
Kóteriliske qatysqandardyng kóbi Roza qúrbym siyaqty densaulyqtaryn búzyp aldy. Alayda solardyng eshqaysysy da alangha shyqqanyn mindet etpegenimen, bir-aq ret beriler ómirlerin óksitip alghandaryn ayanyshpen auyzgha alady. El namysy, bolashaghy ýshin jastyq jalynyn tu etkenderge óz kezeginde qoghamy sýieu bolsa kerek edi. Biraq olay bolmay, ózderi eskerusiz, eleusiz shettep qaldy. Solardyng qiyn-qystau tirligin kórip, órkenimiz deytin óskeleng úrpaqtyng qaysysyna әdilet ýshin arpalysyndar, adal da abyroyly bolyndar, qazaghyndy qasterle, últyndy úlyqta degendey aqyl aityp, ruh berip, jigerlerin jany alamyz? Jeltoqsandyqtardyng órshil isin jyl sayyn 17-18 jeltoqsan kýnderi ghana tek qyzyl sózben dәripteuden aspau - aty bar da, zaty joq beyshara sayasat emes pe? Bәlkim, sodan shyghar, olardyng kóbi әli kýnge deyin ýreyden arylyp kete almaghan. Sebebi ózderine tizesi batqandar qazir de qúryqtary úzyn, yqpaldy oryndarda qonjiyp otyr. Solardyng kesirinen kóteriliske qatysushylar bir emes, birneshe ret, ýsti-ýstine zardap shegumen keledi. Ol az bolsa, endigi kezekte densaulyqtarynan aiyrylyp, sonyng azabymen arpalysuda.
Jeltoqsan batyrlarynyng isin ghana emes, ózderin de dәriptep, qoldap, qolpashtar qoghamnyng bolmay túrghany, әriyne, ókinishti...

Kýlimhan JÚMABAEVA,
Jeltoqsan kóterilisine qatysushy

http://anatili.kz/?p=7121