Osynau ótpeli kezende qoghamdaghy bolyp jatqan ózgerister, sayasy kózqarastargha baylanysty әrbir mektep dengeyindegi balalar qazaq elining tarihyn, salt-dәstýrin, eldigin tanyp, sanasyna týiip, ata- babalarymyzdan qalghan múralardy, qazaq mәdeniyetin keyingi úrpaqqa jetkize bilui ýshin últtyq dýnie tanymdy qalyptastyruymyz qajet.

Epos, jyrlarmen susyndap óspegen qazaq balasynan jýrekti, baysaldy, namysshyl, patriottyq sezimge bay úrpaq shyghuy ekitalay...

Tarihta qazaqtyng jauyngerlik dәstýri, qazaq halqynyng kóshpeli tirshiligine, qoghamdyq qúrylym ereksheligine baylanysty qarastyrylghan. Qazaq halqy ghasyrlar boyy kýni keshege deyin jaugershilik jaghdayda ómir sýrip, óz elin, jerin, tәuelsizdigin ýnemi qorghap otyrugha mәjbýr bolghan. Áyeldi kýndikke, erlerdi qúldyqqa jibermey, at ýstinde kýn keship, bayraqty jenis túghyrynan týsirmey eldigimizge jetuimizge sinirgen enbegi qanshama desenshi...

XVII-XVIII gh. ómir sýrgen tarihy túlghalar: Abylay, Qabanbay, Bógenbay, Nauryzbay, Bayan, Rayymbek, Hankeldi, Malaysary syndy halqy ýshin erlikting óshpes izin qaldyrghan batyrlardyng erlik isterining qaynar kózi -  elin, jerin sýy, halqynyng ar- namysyn qorghau, memlekettik tәuelsizdikti saqtau edi.

Osynau ótpeli kezende qoghamdaghy bolyp jatqan ózgerister, sayasy kózqarastargha baylanysty әrbir mektep dengeyindegi balalar qazaq elining tarihyn, salt-dәstýrin, eldigin tanyp, sanasyna týiip, ata- babalarymyzdan qalghan múralardy, qazaq mәdeniyetin keyingi úrpaqqa jetkize bilui ýshin últtyq dýnie tanymdy qalyptastyruymyz qajet.

Epos, jyrlarmen susyndap óspegen qazaq balasynan jýrekti, baysaldy, namysshyl, patriottyq sezimge bay úrpaq shyghuy ekitalay...

Tarihta qazaqtyng jauyngerlik dәstýri, qazaq halqynyng kóshpeli tirshiligine, qoghamdyq qúrylym ereksheligine baylanysty qarastyrylghan. Qazaq halqy ghasyrlar boyy kýni keshege deyin jaugershilik jaghdayda ómir sýrip, óz elin, jerin, tәuelsizdigin ýnemi qorghap otyrugha mәjbýr bolghan. Áyeldi kýndikke, erlerdi qúldyqqa jibermey, at ýstinde kýn keship, bayraqty jenis túghyrynan týsirmey eldigimizge jetuimizge sinirgen enbegi qanshama desenshi...

XVII-XVIII gh. ómir sýrgen tarihy túlghalar: Abylay, Qabanbay, Bógenbay, Nauryzbay, Bayan, Rayymbek, Hankeldi, Malaysary syndy halqy ýshin erlikting óshpes izin qaldyrghan batyrlardyng erlik isterining qaynar kózi -  elin, jerin sýy, halqynyng ar- namysyn qorghau, memlekettik tәuelsizdikti saqtau edi.

El taghdyry syngha týsken jaugershilik zamandarda biyleri batyrlarmen qatar atqa qonyp, qaramaghyndaghy taypalastarynan jasaq qúryp, memleket tútastyghyn, úrpaq azattyghyn qorghaugha úiytqy bolyp әri qolbasshylyq qyzmetin atqarghan.

Al XVIII gh. batyrlardyng erlik, batyrlyq ónegelerining týp - tarihy V-VII gh. Kýltegin, IX gh. Qorqyt ata, XIV- XVI gh. Altyn Orda dәuirindegi týrki júrtynyng jauyngerlik dәstýrlerinen bastau alady.

Ásirese XVIII gh. Sh. Uәlihanov «Abylay ghasyry - erlikting ghasyry» dep atap kórsetti. Qazirgi mektep jasyndaghy balalargha úrpaqty erlikke baulu maqsatynda paydalanudy tiyimdi dep bilemiz.

Qazaq jigitteri elining amandyghyn, jerining býtindigin at jalynda jýrip qorghasa, qazaq qyzdary tal besikke asylyp otyryp-aq últtyng mәdeniy-ruhany tútastyghyn qamtamasyz etken. Árbir úzatylghan qyz ózi shyqqan ortanyng tilin, dәstýrin, әn - kýiin, anyz әngimesin, qol ónerin, tagham dayyndau tәsilin, moralidyq - etnikalyq normalaryn kelin bolyp týsken ortagha darytyp otyrghan.

Adamzat tarihyndaghy myng - myndaghan soghystar men maydandar kezinde kiyim qorghanysh qúraly bolghan.

Epos, batyrlar jyryna kóz tastasaq, aq beren, sauyt, kóbe, jalanqat, zere, kireuke, torghauyt, qattama degen sózder kóptep kezdesedi. Olar batyrlardyng kiyimderi. Batyrlyq jyrlar, dastandar, epostar jalpy auyz әdebiyetine ýnilsek, batyrlarymyzdyng basynda dulygha, arqasynda jygha, jýrek túsynda sharayna, ýstinde sauyt, sadaq, jebe, nayzasy, qol shoqpary, belinde oqshantayly beldik bolghan.

Kiyim - keshekte tarihtyng izi, uaqyt taby jatady. Jauyngerlerding kiyimderi ata - babalarymyzdyng jauynger, jauger, batyr, jau jýrek halyq bolghanyn kórsetedi.

Óitkeni sol zamandaghy halyqtyng kýibeng tirshiligi ýnemi attyng jalynda, týiening qamynda jýrgenin, jayma - shuaq, mamyrajay jýre almaghandyghyn kórsetedi. Tobylghyny jastanyp, qu tolaghay bastanyp ómir sýrgen.

Osynau úlanghayyr eldi mekendi kóz tigushi súghanaqtardan qorghap qalu babalarymyzgha onay týspegen.

Sol ýshin «Aq taban shúbyryndy, alqa kól súlama» da boldy.

JAUGERShILIK ZAMANYNDA QOLDANYLGhAN SAUYT, BAS KIYIM, BELDEMShE, KEZDEME, DORBA, TUDYN  TÝRLERI JÁNE SOGhYS KEZINDE QOLDANYLGhAN TERMINDER

 

ALAMAN JORYQ KIYIMI - Alaman joryq kiyimi atalatyn qúyaqty jasau ýshin 200-600 deyin temir kesindiler qajet bolghan. Qúyaq sózi epostarda, tarihy kórkem shygharmalarda kezdesedi.

Beldemshe qúyaq sebildi, Beline tartyp aldy, - deydi. Sharayna degen sebildi, Jýrek basyna qoydy, - deydi. Dulygha degen sebildi, Sýiek basqa kiygen,- deydi.

(Kóketaydyng ertegisi)

ALGhYNShY - Sholushy, әsirese soghys jaghayynan aldyn jau betin sholushy.

Alghynshy bolyp barghan Satay men Tansyq týiege sekseuil artyp jatqan bir qazaqty ústap alyp sóilesken.

(Qazybek bi. Týptúqiyannan ózime sheyin)

ALTYN QALPAQ - Altynnan jasalghan dulyghanyng bir týri.

Altyn qalpaq dulygha, shekesinde jarqyldap.

(Qobylandy)

AYMAUYT - Asyl bolattan soghylghan úsaq shynjyr torly sauyt. Batyrlardyng úrysqa kiyetin kiyimi. Ony qylysh kespeydi, nayza tespeydi. Soghuy qiyn bolghandyqtan óte qymbat baghalanyp, kez kelgen batyrdyng qolyna týse bermegen. Aymauyttyng shynjyr tory denege batpau ýshin ishinen kiyiz kebenek kiyedi.

Sadaqkerding belgisi, Toghyz qabat aq sauyt, Toqsan torly aimauyt, Ýskidey ótip teskeni.

(Shaqshaq Jәnibek batyr, 112 b)

AQ ALMAS - Aq semser, ótkir qylysh, narkesken.

Qúrtqa súlu batyrgha, Qaraghayday nayza saptatty, Almas qylysh soqtyryp, Kýmisten qynyn shaqtatty.

(«Qobylandy batyr», Aqsauyt, 1 t. 27 b)

AQ KÓBE - Batyrlar kiyer aq sauyttyng kóp týimeli týri.

Toqsan bauly aq kóbe, Toghysqan jerde kiygenmin.

Búl batyrlar kiygen aq sauyttyng kóp týimeli týri. Qazaq әdebiyetinde kezdesetin sauyt týrleri: badana, beren, zere, kóbe, kireuke, torghauyt.

(Qydyrbek Balghabek. Týgel sózding týbi bir)

ALA BILEK - Sadaq oghynyng bir týri.

Alabilek, saygez, súr jebe, jezayyr, qaljuyr bәri de sadaqqa salynar oqtyng týrleri.

(Qydyrbek Balghabek. Týgel sózding týbi bir)

ALGhYNShY - sholushy, әsirese soghys jaghjayynda aldynghy jau betin sholushy.

Alghynshy bolyp barghan Satay men Tansyq týiege sekseuil artyp jatqan bir qazaqty ústap alyp sóiletken.

(Qazybek Bek. Týptúqiyannan ózime sheyin)

ALAKÓDEK - Alanghasarlau, esh nәrseni eleng qylmaytyn, aq kónildikke jaqyndau,biraq isting barysyn bayyptay qoymaytyn adamgha da aitylady. Naghyz alanghasarlyqtan alysyraq.

«Batyr anghal, er kódek. Kódek te sol elensizdeu batyr, biraq qalay da kelensiz emes.

ANT - qatty, túraqsyz, onbaghan degen maghynagha keledi.

Elden shyqqan bilimsiz ant eken dep, El - júrty Qarabaygha ópkeledi.

(Batyrlar jyry)

BEREN -1. Bolattan jasalghan batyrlar kiyimi. Bolat taqtalary astaryna ish jaghynan bekitilgen taqtaly sauyt.

Nauryzbay asyl berenmen, on eki myng әskermen. Taghy attandy kemerden, zenbiregin asyrdy. Abylay aspas kezennen. Qara balta solqylyq, angharynan shang asty.

(Abylay han, Ayqap)

2. Asyl bolattan jasalghan semser nemese qylyshty da (kezdik, pyshaqty da) beren dep ataghan.

Qynabynan suyryp, qolyna aldy berendi, Keregede aq beren, Múny da belge shalady.

(R. Syzdyq, Sózder sóileydi)

Qazaq baqsyladynyng oiyny keyde kóbinese baqsylyq oiyn - saryn retinde aitylghan. Olar ózderining jynyn keyde «Jensiz beren kiyingen, lashyn qústay týiilgen - dep jyrgha qosady.

(M. Ghabdulliyn. Qazaq auyz әdebiyeti)

BAGhYRYM - Bauyr, auyspaly maghynada jýrek.

Kóne jәne orta ghasyrlardaghy týrik әdebiyeti men foliklorynda baghyrym ezildi, bauyrym para boldy jәne t.b. sol siyaqty sóz tirkesteri qayghyly, qasiretti jaghdaylardy bildiredi.

BADANA - Batyrlardyng soghysta kiyetin qorghanys kiyimi. Saqina torly bolat sauyt. Onyng etek, jeni úzyn da, qysqa da boluy mýmkin. Qazaq auyz әdebiyetinde shyghyrshyqty kireuke sauyttyng kózine asyl temirden dóngelek japyraq bastyryp soghylghan týrik badana nemese badana kózdi kireuke dep ataghan.

Badanamdy basa bókterip, qasyma jattan joldas ertip, kýn- týn demey jýrgenim.

(Mahambet, Úl tusa)

BADANA KÓZDI - Batyrdyng kiyetin sauyty men er - túrman әbzelderine salynghan әshekey tastar ne qúiyp jasalghan metal kózsheler.

Tólegen inisi Sansyzbaygha, badana kózdi kireuke, toghyz qabat kók sauyt, Saghan arnap soqtyryp, budyryp kettim kilemge.

BEREN - Bolattan jasalghan batyrlar kiyimi.

BAHADÝR -Batyr sózining kóne túlghasy.

Ýshinshiden el taghdyry syngha týsken jaugershilik zamandarda biyler  batyr - bahadýrlermen qatar atqa qonyp, qaramaghyndaghy taypalastarynan jasaq qúryp, memleket tútastyghyn, úrpaqtar azattyghyn qorghaugha úiytqy bolghan, qolbasshylyq qyzmet atqarghan.

(IYgisin Q.A. Úly dala)

EBEY - kýn. Ebe dep te ataghan.

Esiktegi ebey dep qazaqta kýndi aitpaghan. kelinine riza bolmaghanymen kempirler: «Osy ýiding ebeyi boldym»-deydi.

(Qydyrbekúly Balghabek. Týgel sózding týbi bir)

JÁUKE - Erte kezde joryqtarda әskerlerding aldy, artyn kýzetetin әskery toptyng bastyghyn, batyl, qyraghy saqshysyn ataghan.

Ol qauipti jaghdayda jogharydan búiryqty kýtpey «Attan!» salugha erikti bolghan.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

JYGhA - soghysta kiyetin bas kiyim.

Jyghanyng tóbesi ýshkir keledi. Manday aldy qasqa deyin týsip túrady, jelke jaghyna moyyndy ainala úzyndyghy - 1-1,5 qarystay shynjyrly baular taghylady. Jyghanyng ózi sadaq oghy ótpes ýshin kiyilse, shynjyrly baudyng moyyndy qylyshtan saqtau ýshin jasalghan. Qazir soghys ónerining damuyna baylanysty jygha qoldanylmaydy.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

KÓBE - sauyt. Erte kezde batyrlardyng kiygen sauyty, temir qaptama.   Onyng eki týri bar.

1.   Jýrek túsy, bilekti, iyqty sadaq oghynan, qylyshtan qorghau ýshin jalpaq temirden jasalghan  sauyt.

2.   Býkil keudeni qorghau ýshin tyrnaq kóbesine úqsas qola ne mysty, keyde altyndy qatparlap tizip nemese metal shynjyrlardy biriktirip, kóilek tәrizdes etip jasaghan.

KÓZE SAUYT - Sadaq, nayza, qylysh ótpeytin soghys kiyimi. Kóze sauyt kóbinese bas kiyim, qalqan, keudege qaqtaghan sharayna, bilekke, tizege jabatyn qysh qoruyshtar týrinde jasalady.

Keyde temir shyghyrshyqtarmen ýzbelegen kók sauytty da kóze sauyt dep ataghan.

QANDY KÓBE - Qanda kóbe jay sauyt emes, әrdayym úrys maydanynda bolatyn batyr kiyetin kiyim.

QATTAMA - kókirekshe. Qalyng kezdeme.

Kiyim kiyseng qattau ki, suyq kelse panang - dy.

(Aqtamberdi jyrau)

KEBENEK - kebe dep te ataydy. 1. Kebenekti ertede kóbinese jauyngerder kiygen. (Valihanov, II,711)

Toqsan bauly aq kebe, toghysqan jerde kiygenmin.

(Edige batyr)

KÓNTE - Jeke qoldanylmasa kerek -ti. Kóbinese belbeudi qosyp aitady.

Kónis, kýderi belbeu, jon teriden jasalghan, qalyng jalpaq beldik.

«Kók ala jorgha at min - dedi, Kónte belbeu bu - dedi.

(Edige batyr)

KEYIT - DABYS, DANQ, ATAQ.

«Shygha almas dúshpan betinnen, týse almas dúshpan keyitinnen.

(Qobylandy batyr)

KELTEK - keldek emes. Shoqpardyng shaghyn týri.

Qysqa juan tayaq. «Keltegi qolynan týspeydi».

(Qydyrbekúly Balghabek. Týgel sózding týbi bir)

KEYIT - Dabys, danq, ataq.

Shygha almas dúshpan betinnen, týse almas dúshpan keyitinnen.

(Qobylady batyr)

QYRPU- Dulyghanyng ishinen qúndyz ne botanyng púshpaq terisinen istelgen ishten kiyetin bas kiyim.

«Qyrpuyn tartyp úr!» - degeni nayza darityn júmsaq jerin tauyp úr! - degen maghynada aitylghan.

DULYGhA -  Soghysta oqtan saqtanu ýshin kiyetin bas kiyim.

Dulyghanyng eki jaghymen artqy etegine temir tor ilinip, adamnyng moyny men iyghyn tymaq tәrizdi tútas jauyp túrady. Dulygha batyrdyng basyn soyyl, shoqpar, qylysh jәne sadaq oghynan saqtaugha arnalghan.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

KEYIT - dybys, danq, ataq.

Shygha almas dúshpan betinmen, týse almas dúshpan keyitinnen.

(Qobylandy)

KIREUKE - Batyrlardyng jaugershilikte joryqqa kiyetin oq ótpes bolat sauyt.

Myltyqtyng oghy ot almas, Qúlaqta dәri tútanbay. Aq kireuke kók sauyt, Taza jýrse tot almay. Myltyqtyng oghyn jibermes, Shyghyrshyghy júqarmay.

(Aq Orda. Ádeby kórkem jurnal. Nauryzbay aqyn dastany)

Kireukening basqa sauyttardan aiyrmasy keudesinde, arqasynda, bilek ýstinde temirden nemese kózeden istelgen qorghanys sharalary (sharaynasy) bolghan.

KÓBE SAUYT - Erte kezde batyrlar kiyetin sauyt, metal qaptama.

Úrys aldynda Óz - Temir Tayshynyng elshisi Ábilhayyr hangha: «Kóbeden qan shyqpasyn, Kóilekten ter shyqpasyn!-depti. Búl búrynghy songhy tarihshylar bayyptaghanday, «úryspay bitiseyik» - degen sóz emes,  úryspay berisinder! - degen sóz.

(M. Maghauiyn, Qazaq tarihynyng әlippesi)

Erte kezdegi batyrlardyng kiyetin sauyt, metal qaptama. Onyng eki týri bar.

1.   Jýrek túsy, bilekti, iyqty sadaq oghynan, qylyshtan qorghau ýshin jalpaq temirden jasalghan sauyt.

2.   Býkil keudeni qorghau ýshin tyrnaq kóbesine úqsas qola ne mysty, keyde altyndy qatparlap tizip nemese metal shynjyrlardy biriktirip, kóilek tәrizdes etip jasaghan. Keyinirek kóbening jenil kókirekshe týri shyqqan. Sadaq oghy kóbeni búza almaghan song «kóbe búzar qozy jauyryn» jebeni shygharghan. Attyng arqasyn jabatyn kóbeler de jasaghan.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

KÓZE SAUYT - Sadaq, nayza, qylysh ótpeytin soghys kiyimi.

Kóze sauyt kóbinese bas kiyim, qalqan, keudege qaqtaghan sharayna, bilekke, tizege jabatyn qysh qoruysh týrinde jasalady. Keyde temir shyghyrshyqtardan ýzbelengen kók sauytty da kóze sauyt dep ataghan.

(A. Qúralov, Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

QALQAN - Erte zamanda batyrdyng qarsy jaqtyng nayza, qylysh, soqqysynan, sadaq oghynan maydanda ózin qorghau ýshin qolyna ústaytyn qorghanys qúraly. Shegingen kezde arqa jaghyna ilip, bekitip alady.

Qalqannyng tórt búryshty, dóngelek, jarty silindr tәrizdi, jýrekshe, astausha t.b. kóptegen týrlerin qoldanghan. Qazaqtarda dóngelek qalqan keng taraghan. Búlarda qalqan kónnen, qoladan, aghashtan, temirden jasalghan.

(A. Qúralov, Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

Qalqannyng kólemi jaghynan ýsh týri bolady: ýlken, orta, kishi. Ish jaghyna tútqamen birge kiyizden, matadan, kón teriden kepil salynady.

(Qúralúly A. Qaru - jaraqqa, qúral jabdyqqa, ólshemge, oiyndargha baylanysty terminder men sóz tirkesterining týsindirme sózdigi)

QALJUYR - sadaq oghynyng bir týri.

QATTAMA -qattau, kókirekshe. Qalyng kezdeme.

Kiyim kiyseng qattau ki, suyq kelse panang - dy.

(Aqtamberdi jyrau)

QOL - әsker, qaruly top.

Tegis soyyl, nayza, aibalta, shoqpar ústaghan shabuyl men soghysqa әzirlengen qol.

(E. Janpeyisov. Abay joly epopeyasynyng tili)

SARYJAY - (shaghatay) - sary yay - Sýiekten әshekeylengen sarygha boyalghan jaq.

Sarjannyng kirisi, tartugha kelmey ýzildi.

(Qyz Jibek)

TOMAQAP - (temir tomaqap) - kóshpelilerding qorghanys kiyimi.

Ejelgi Rimdi tizerletken kóshpelilerding qorghanys kiyimi jәne basqa da qarulary keyinnen birte - birte kýlli Evropa әskery qúramyna sinip, óz dәstýrleri siyaqtanyp ketti.

(T. Qúlmentegi. A. Qúlmentegi. M. Qúlmentegi. Temir ústalar)

TORGhAUYT - Teriden birneshe qabattap jasalghan sauyt.

Italiyan sayahatshysy Plano Korpiny orta ghasyrda mongholdardyng birneshe qabattap sauyt jasaytynyn jazady.

(Qaz. Últ.qaru - jaraq ensikl.)

JAQTA - IYnish, jauyryn men iyqty júqa kiyimge salynsa, jaqta syrt kiyimge salynady.

Jauyryndary jaqtauly, Týime bauy tartpaly. Alqarakes ton berdi.

(Batyrlar jyry)

Biraq iynish jauyryn men iyqty júqa kiyimge salynsa, jaqta syrt kiyimge salynady. «Jauyryndary jaqtaly, týime bauy tartpaly, alqarakes ton berdi»

(Batyrlar jyry)

JAMShY - jamylghy. Jeleng jamylatyn ton.

«Bir jamylghyn alyp kel, kel, aila jasayyq. Ne ekenimizdi aiyrmay túr» - dedi.

«Ákelgen qara jamshyny alyp kiyip, qanatynday qylap jasady».

(Batyrlar jyry)

JENDE - Baqsylarmen serilerding syrtynan kiyetin týrli - týsti kezdemeden qúrap tigilgen kiyimi.

«Jendening eki jeni qysqa, jaghasyz, eki iyghyna ýki taghyp, omyrauyn neshe týrli jartysyna kýmis domalaq monshaq, týimelerimen shettiktep tastaghan, týrli әlem - jәlem japsyrghan jende, qolynda asa.

(Batyrlar jyry)

JENSIZ IYGI TON - Jeni joq ton maghynasynda.

Jaumen jaghalassa jyrtylmas, Erlerding kiygen jensizden iygi tony.

(Shalkiyiz aqyn)

JYGhA - 1. qylysh ótpes ýshin batyrlardyng bas kiyimining artqy jiyegine bastyrylghan zat. Erte kezdegi dulyghanyng artynan moyyndy qylysh kespeu ýshin qaptap qoyatyn zat, bas kiyimning artqy jiyegi.

Jyghanyng ózi sadaq oghy ótpes ýshin kiyilse, shynjyrly baular moyyndy qylyshtan saqtau ýshin jasalghan.  Qazir soghys ónerining damuyna baylanysty jygha qoldanylmaydy.

2. Soghysta kiyetin bas kiyim. Jyghanyng tóbesi ýshkir keledi. Manday aldy qasqa deyin týsip túrady. Úzyndyghy 1-1,5 qarystay shynjyrly baular taghylady.

ZERE - 1. Sadaq jebesin ótkizbes ýshin maydandaryna kiyip shyghatyn erte uaqyttaghy shynjyr sauyttyng biri. Ertedegi bir qabat kiyim syrtynan kiyetin sauytty da «Zere» dep ataghan.

Ony bir qabat kiyimning syrtynan kiygen. Zerening keude túsyndaghy jýrekti qorghap túratyn eki bólek tabaqsha temir qalqysyn sharayna dep ataghan. Kóbinese mys, qola, jez, kýmis siyaqty jyltyrauyq shyghyrlyrdy ýzbelestiru arqyly jasalatyndyqtan múnday sauytty zere dep ataghan. Zereni әsker basshylary, ataqty basshylar kiygen.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

PYRAN - batyrlardyng soghysqa arnap kiyer kiyimi, kóbe, sauyt t.b.

Dauyt soqqan pyrandy, kebinim dep kiyetin.

(Qobylandy batyr)

KISE BELBEU - onyng kәdimgi beldikten aiyrmashylyghy sadaq jebesin salatyn qoraby, oq-dәri salatyn oqshantaylary ispetti salpynshaqtarymen myghym bekitilgen qynynyng bolatynymen baylanysty aitylghan.

ShARAYNA - Kóbe, jýrek túsyna ústaytyn dóngelek jaraq. Oq ótpeu ýshin tósine kiyetin metal qaptal.

Qazaq halqy poeziya tilinde sharayna qabatyn kóbinese toghyzgha aparady.

Tólegen inisi Sansyzbaygha, Badana kózdi kireuke, toghyz qabat kók sauyt, Saghan arnap soqtyryp, budyryp kettim kilemge.

Ýstine kiygen sharayna, artynda bar - dy sauyty.

(Shora batyr)

Belge kerek sharbolat, denege kerek jalanqat.

(Qobylandy batyr)

ShARBOLAT - Oq ótpes ýshin tósine kiyetin metal qaptal.

Belge kiygen sharbolat, denege kerek jalanqat.

(Qobylandy batyr)

ShERU TARTU - әskeriy  jasanghan qol, attanys maghynasynda.

Búl kóriniste jalpy kóshu saparyn jortuyl-joryqqa, sheru men attanysqa úqsatady.

QARAQShY - 1. Jaugershilik kezde biyik tóbe, oba ýstine shyghyp, ainala tónirekti sholyp, baqylap otyratyn jauynger.

Ol jau habaryn týnde ot jaghu, kýndiz týtin týtetu arqyly shabarmandargha bildirip otyrghan. Jauynger jau qolynyng qay jerde ekenin anyqtau ýshin ózi jasyrynyp túryp bas kiyimin kóteredi. Dúshpannyng oq atuyna qarap olardyng qay jerde jatqanyn bilip alatyn bolghan.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

KÓZE SAUYT - Sadaq, nayza, qylysh ótpeytin soghys kiyimi. Kóze sauyt kóbinese bas kiyim, qalqan, keudege qaqtaghan sharayna, bilekke, tizege jabatyn qysh qoruyshtar týrinde jasalady. Keyde temir shyghyrshyqtarymen ýzbelengen kók sauytty da kóze sauyt dep ataydy.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

KIREUKE -  Batyrlardyng jaugershilikte joryqqa kiyetin oq ótpes bolat sauyty.

Kireukening basqa sauyttardan aiyrmashylyghy - keudesinde, arqasynda, bilek ýstinde temirden nemese kózeden istelgen qorghanys sharaynasy bolghan.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

KIREUKELI BAShLYK - Tútastay kishkene shyghyrshyqtan toqylghan jenil bas kiyim.

Búl jauyngerlik jenil bas kiyim, negizinen dulyghanyng astynan kiyilgen.

(Qaz. Últ. Qaru - jaraq ensikl.)

SAYYPQYRAN - Asqan batyr, myqty er.

Ol mening әkeme, Mongholstan әmirshisi Uәiis hangha Ábilhayyr taqqa otyrghan jyly kelgen bolatyn.

Sayypqyran Uәiis han sol jyly qaytys boldy.

(A. Galiyev. Kerey men Jәnibek)

SAUYT - Sadaq, qylysh, nayza t.b. osy siyaqty qaru - jaraqtardan qorghanugha arnalghan kiyim.

Sauytty sadaq búzghan shyghar, Kóbeni nayza tesken shyghar. Dulyghany qylysh shapqan shyghar.

(M. Maghauiyn, Qazaq tarihynyng әlippesi)

Al endi sauyt bolsa tipten jaqsy, metaldan kireuke toqytugha jaghdayy kele bermeytinder syrtqy kiyimning ishinen astynghy qabatyna kón qaptap, arasyna jýn salyp syrylghan kókirekshe kiygen.

(Zalesskiy Bronislav. Qazaq dalasynyng ómiri)

Ol úsaq temir shyghyrshyqtardy bir - birimen ótkizip toqylghan tordan qysqa jendi jeyde týrinde jasalady. Sauyttyng dulyghasy búghan qosymsha moyyndy jabatyn dalbaghay sauyt jәne qol sauyt, ayaq sauyt temir shyghyrshyqtan jeke toqylady.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

QATTAU - kókirekshe, qalyng kezdeme.

Kiyim kiyseng qattau ki, suyq kelse panang - dy.

(Aqtamberdi jyrau)

QARALY KIYIM- Qazaqtar arnayy qaraly kiyim tikpegen. Áyelder әdette búrymyn tarqatyp, shashyn jiyatyn. Kiyimindegi әshekeylerdi júlyp tastap, iyghyna qara jamylatyn bolghan. Al erkekter jaghy súr týsti shyt pen sәtennen qaraly belbeu buynyp, tayaqqa sýienip, ólikting denesi qoyylghan ýiding aldynda kónil aitugha kelgendermen kórisip, olarmen birge ýige qúran oqylyp júbatu aitylatyn kezde ghana kiretin.

(Zalesskiy Bronislav. Qazaq dalasynyng ómiri)

KÓNTE - Jeke qoldanylmasa kerek - ti. Kóbinese belbeudi qosyp aitady.

Kók ala jorgha at min, - dedi, Kónte belbeu bu, - dedi.

(Edige batyr)

KÓNTE BELBEU - Kónte jeke ózi qoldanylmasa kerek - ti. Kóbinese belbeudi qosyp aitady.

Kók ala jorgha at min - dedi, Kónte belbeu bu - dedi.

(Edige batyr)

Nayza - Búrynghy zamandaghy úzyn syryqtyng kiygizilgen qalam úsh siyaqty ýshkir temiri bar bayaghynyng úrys qaruy.

Joryqqa shyqqan kezinde qazaqtar sapty nayzany tastamaydy. Janyna qayqy qylysh ilip, qazir qoldanudan qalyp bara jatqan jebeler salynghan qoramsaq, keybireuleri tapansha baylaydy.

(Zalesskiy Bronislav. Qazaq dalasynyng ómiri)

TORGhAUYT - Oq ótpes ýshin batyrlardyng kiyetin sauyty.

Rýstem, tasta tondy, dulyghany, sauytty, terding aghyp túr búlaghy. Kiyip al sauytyndy basqa beren, Kerisinshe torghauytty tastar em men.

(Firdousi, Key - Hosrou, Shahnama epopeyasynan dastandar)

YLAY - Yghay, syghay, myqty batyr.

«At qylyp tәniri jaratty, sen syqyldy ylaygha. 40 kýsheylik qazangha, bir mezgilde jet deysiz. Úshqan qúsqa onay ma?

(Qazaq әdebiyeti hrestomatiyasy)

QÚYaQ - tórt búryshty keyde dóngelenip kelgen temir kesindilerdi (plastikalardy) balyqtyng syrtqy qabyrshaqtarynday etip ornalastyrghan, jeni qysqa, etek jaghy úzyndau kelgen jauygerlik kiyimning bir týri.

Temir plastikalar biri ekinshisining shetin basyp túratynday etip jasalghandyqtan sadaq jebesi, qylyshtyng nayzasynan qorghaghan.  Ekinshiden jaugershilik kezinde shayqasqa ynghayly bolghan, erkin qimyldaugha mýmkindik bergen.

(Bichuriyn)

Orystarda da kezdesedi. Orys tilinde kuyak - sukna tәrizdi matalardan tigilgen kiyimge temir kesindilerdi myqty bekitip jasaghan sauytty aitqan. Resey aumaghynda qúyaq sózi 1640 jyldan bastap úshyrasady.

(Ana tili. №31. Tamyz 6,1998. T. Bayjanov. S.Núrymbetova)

ShOR - 1. Jasaqshy jauynger, joldas maghynasynda.

2. jigit - feodaldyq joldamaly atty әskerining jauyngeri nemese   olja tabu ýshin feodalgha jaqyndasqan jauynger

Ey, jigitter, shar alu

(materialy po istoriy kazahskih hanstv)

ShOQPAR - Bir basy dónkiyip júmyr kelgen aghashtan jasalghan qol qaru.

Týrki halyqtarynda kóne zamannan qoldanyp kelgen soghys qaruy. Soyyldan qysqa, bas jaghy júmyr bolady. Múny yrghay, tobylghy, qayyng siyaqty qatty aghashtardan jasaydy. Yrghay tobylghydan, shoqpardan jasaghanda, týbirin qosa qazyp, alady da, bas jaghyn júmyrlaydy. Keyde shoqpardyng basyna temir nemese qorghasyn qúyady.

ShÝLEN - Qara halyq ýshin dayyndalyp, solargha ýlestiriletin tamaq.

Bayghazy býkil elge shýlen taratty. El kóp jinalghandyqtan  azamattar shýlendi atpen taratty.

(Auyz eki til)

SOGhYSTA QOLDANYLGhAN QARU - JARAQ TÝRLERI

AYBALTA - Úzyn sapty, ótkir jýzdi, jarty ay beynesindegi soghys qaruy.

Aybaltanyng alghashqy ýlgileri batys pen shyghystyng basqa elderinde de kezdesedi. Ejelgi Egiypet zamanynan beri belgili. Aybaltanyng alghashqy ýlgileri batys pen shyghystyng basqa elderinde de  Qalmaq batyry des bermey, tórtinshi bolyp sayysqa  shyqqan Jәnibek eresen erlik kórsetedi. Qalmaq batyrynyng qúlantay úrghan aibaltasyn denesine darytpay, júlyp alyp, «olay shappaydy, bylay shabady» dep ol almasyn jay týskendey jarq etkizedi.

(M. Qozybaev, Jaudy shaptym tu baylap)

Aybalta jannan sheshisip, basqa balta salysyp, Odan jenip ala almay, Kýilep kýrsi alysyp, Kýshimenen salysyp, jaydy qolgha alysyp, kýshigen jýndi súr jebe, kirisine salysyp, eki bólek túrysyp, myltyq atyp úrysyp.

(Manas, 2 t, 106 b)

ABDASTA - qúmghan.

Qobylandy batyrdyng jyrynda: «Piyalasy qolynda, abdastasy belinde, bóten jaudyng jerinde»

(Qydyrbekúly Balghabek. Týgel sózding týbi bir)

ABYLAYShA - Abylay qos. Kiyiz ýiding bir týri.

Keregesi bolmaydy, tikkende uyghy jerge qadalyp, shanyraqqa shanshylady da, esigi kiyizben jabylady. Abylaysha alys jerge kóshkende, úzaq joryqqa shyqqanda qoldanylghan. Abylay han әskerlerining jortuyl kezinde kiyiz ýileri osynday bolypty.

(M. Áuezov, Abay joly epopeyasynyng tili)

ALA BILEK - Sadaq oghynyng bir týri.

Saygez, búlyn, súr jebe, jezayyr, qaljuyr, ala bilek bәri sadaqqa salynar jebe týrleri.

(Dialek)

ALDASPAN - Jekpe - jek shayqasta siltesetin semser.

Aldaspan auyr qylysh baylaghan, Sypayyshylyq bú-dy dep, Ana bilek oq salghan.

(«Er Shoban», Bes ghasyr, 1 tom, 55 b)

ALTYN JAQTY AYBALTA - kóne. Erneuine, eki jaghyna altyn jalatqan kishkene balta.

(Qúralúly A. Qaru-jaraqqa, qúral-jabdyqqa, ólshemge, oiyndargha baylanysty terminder men sóz tirkesterining týsindirme sózdigi)

ALAKÝDEK - alanghasarlau, esh nәrseni eleng qylmaytyn aq kónildikke  jaqyndau biraq isting barysyn bayyptay qoymaytyndyghy da bar adamgha aitylady. Biraq naghyz alanghasardan alysyraq.

«Batyr anghal, er kódek». Kódek te sol elensizdeu batyr, biraq qalay da elensiz emes.

(Qydyrbekúly Balghabek. Týgel sózding týbi bir)

ShYNJYR  - Ertede batyrlar ýshin iskery kәsip ata kәsәp sanalyp, әkeden balagha múra bolghan, batyrlar әuletinde tughan bala jastayynan el ýshin soghysqa aralysyp, әskery kәsәppen ainalysugha mindetti bolghan. Er Qosay, Edige, Er Targhyn. Isatay, Janqoja batyrlar bәri de

batyrlyq ata babasynan úrpaghyna deyin batyr bolghandar. Qazaqta múny «shynjyrly túqym» deydi.

Asyl tughan erlerim, Shynjyrly myqty beglerim, Keldim sizge men dedi, «Janbyrshy úly Telaghys»

(Batyrlar jyry, 6 tom. 191 b.)

Taqtabolat, Tasbolat, Shynjyrly erding biri edi.

(«Er Qosay», Aq sauyt, 2 tom. 33 b.)

ADYRNA -  Sadaqtyng oq tirep atatyn taramysy.

Ógizding jon terisinen jasalady da, sadaq aghashynyng eki basyn iyip ústap túrady. Osydan sadaq serippeli bolady. «Adyrnasyn ala ógizdey móniretken, Atqan oghy Edil - Jayyq teng ótken.

(Mahambet)

2. Jauyngershilikte, anshylyqta qoldanylghan sybyzghy siyaqty kóne ýrmeli muzykalyq aspapty ataghan.

Adyrnasyn atqa alghan, Atqan oghyn taygha alghan.

(Shalkiyiz)

ANT - Qatty, túraqsyz, onbaghan degen maghynada.

(Elden shyqqan bilimsiz ant eken dep el-júrt Qarabaygha ópkeledi.

(Batyrlar jyry)

ARAN - arnayy qazylghan tereng or.

Týbine úshyn joghary qaratyp nayza shanshidy da, betin jenil jabady. Ejelde alyp batyrlardy attylar jan - jaghynan qaumalap, arangha atymen jyghatyn bolghan. Arandatu degen úghym osydan kelip shyqqan.

AShA - Bolattan eki aiyr etip soghylghan nayza  tarmaghynyng arasy 10-15 sm, úzyndyghy 30-40 sm. Saby qayynnan jasalady. Onymen qarsy shapqan jaudy shanshyp, attan qúlatqan.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

ÁSKERY DAUYLPAZ - Alapat soghys maydanynda shayqas kezinde san myng týmendi on, solgha, algha, artqa qozghaltyp, baghyt- baghdar beru ýshin dauylpaz dybysyn paydalanghan.

Ertedegi qazaqtyng әskery qosyndaryn soghysqa shyghar aldynda soghys maydanynda qoldanylghan jauyngerlik saz aspap. Soghys maydanyna shyghar aldynda dauylpaz úryp, jauyngerlerding jigerin shyndap, ruhyn kóteru ýshin әskery dәstýr retinde qoldanylady jәne jenis toyyn toylaghan saltanatty sheru kezinde qoldanylghan.

(Qúralúly A. Qaru-jaraqqa, qúral-jabdyqqa, ólshemge, oiyndargha baylanysty terminder men sóz tirkesterining týsindirme sózdigi)

BALDAQ - Qylyshtyn, pyshaqtyng saghaghyn saghaghyn bekitip túratyn saqina.

Biltelige dop salmay, Qoramsaqqa qol salmay. Atqan oghy joghalmay, baldaghy qangha boyalmay.

BARLAUShY - Barlau júmysyn jýrgizushi, sholghynshy. Soghys әreketining nәtiyjeli boluy ýshin jau kýshterimen olardyng ornalasuy turaly mәlimetter jinaytyn jauyngerlik qimyldardyng manyzdy bir týri.

BES ASPAP AYBALTA - Jýzi shabugha, ýshkir shýidesi shanshugha, saptyng alqymy men jelkede eki ótkir qiyaq bekitilgen, qarsy siltegen jau qylyshyn jasqap, alqymymen ilip tartugha, sabynan qanjar suyryp alugha arnalghan.

Birneshe qaru týrin bir qarudyng boyyna biriktirip jasau arqyly qarudyng shayqas kezindegi mýmkindigin arttyru.

(Qúralúly A. Qaru - jaraqqa, qúral - jabdyqqa, ólshemge, oiyndargha baylanysty terminder mer sóz tirkesterining týsindirme sózdigi)

BILTELI MYLTYQ - Shaqpaqpen, oqpen tútatyp atatyn auyr qara myltyq.

Biltelige dop salmay, qoramsaqqa qol salmay. Atqan oghy joghalmay, baldaghy qangha boyalmay.

BILIK - Jaq oghynyng syrlanatyn, qyrlanatyn aghash jaghy, yaghny oqtyng úshynan ózge jaghy.

(Á. Qaydarov)

BILTELI MYLTYQ - Maqta biltemen oq alatyn, qazaqtyng ózi jasaghan serippesiz myltyq. Bir danasy Moskvada tarihy muzeyde saqtauly.

XVI-XVIII gh. Jongharlargha, basqa halyqtargha qarsy soghysta qazaq sheberleri kóp jasap shygharghan. Jalpy qúrylysy basqa myltyqtarmen birdey, oqtyghy úzyn, ot alatyn qúndaghy bar, oq - dәri biltemen tútalady. Bilte myltyqtyng jerge tirep atatyn ýsh ayaghy bolady. Eng úzyny әri auyryn «shamqal» dep, eng alysqa tiyetinin «kýldir mamay» dep ataghan. Orta ghasyrdaghy soghystarda qazaq jauyngerleri osynday týrlerin qoldanghan. Bilte myltyqtyng oghyn da, oq - dәrisin de qazaqtar ózi jasap alghan. Oqty tek qorghasynnan qúiyp, oq - dәrini fosfor (selitra men kýkirtten) jasaghan. Bergi kezde bilte myltyq tek mergenderding menshikti qaruy bolyp qalghan.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

DOYYR - doyyr qamshy - Úrys qaghysta ústaytyn, qysqa sapty juan órmeli qamshy.

GÝRZI - Paleolit dәuirinde alghashqy adamdardyng negizgi qúraly bolghan soyyldyng kýrdelilengen týri.

Salmaghy auyr, myqty aghashtan jasalyp, juan basy qolamen keyinirek temirmen qaptalghan. Ertede palisa, bulava atalyp, orystyng jayau әskerining qúraly keyinnen biylik belgisi bolghan. Qazaqta gýrzi batyrlar jyrynda keyde eski diny týsinikterde kezdesedi. Mysaly: dindar adamdar gýrzini jerlengen ólikten súraq alugha kelgen perishtelerding qolyndaghy zat maghynasynda kórgen.

JEBE ISTIK - Qazaqstannyng batys ólkesinde istik sym temirdi jebe istik deydi.

(Dosqaraev, II,50)

JEBE - Angha nemese jaugha qarsy olardyng jolyna istik aghashtan, ya bolmasa temirden qúratyn tosqauyldy da jebe dep ataghan.

Qúruly jatqan jebege, Qúrsaghynan shaldyrghan.

(Mahambet)

Jeti qatar qazghan ory bar, Or ishinde jighan tory bar. Jeti qatar jebe bar, Bolattan qaqqan shege bar.

Múnda jebe istik tosqauyl maghynasynda.

(Epostarda)

KIRIS - Jaqtyng tartpa bauy, kermesi, adyrnasy.

Sarjanyng kirisi, Tartugha kelmey ýzildi.

(Qyz Jibek)

ShARAYNA - sharbolat, oq ótpeu ýshin tósine kiyetin metal qaptal.

Ýstine kiygen sharayna,  syrtynda bar - dy sauyty.

(Shora batyr)

Belge kerek sharbolat, denege kerek jalanqat.

(Qobylandy batyr)

2. Kóbe, jýrek túsyna ústaytyn dóngelek jaraq.

Beldemshe qúyaq sebildi, beline tartyp aldy- deydi. Sharayna degen sebildi, jýrek basyna qoydy - deydi. Dulygha degen sebildi, sýiek basqa kiygen deydi. Baldaghy altyn, saby jez, shyn badana torghay kóz, Jaghasy altyn jýlgir jez, iyir badana torghay kóz, Aq úlpaday sebil ton. At kótergish kemer ton, ýstinen basa kiygeni.

(Kóketaydyng ertegisi. Manas jyrynyng Shoqan jazyp alghan bóligi. Audarghan Á. Marghúlan)

JAQ - Kermesine jebe salyp tartatyn qaru, úrys qúraly. Bir basy iyilgen aghash sadaq.

Syrt týri maldyng jaq sýiegine úqsas. Oghy (uyghy) alysqa úshatyndyqtan, jaqty keyde «jay» dep te ataydy. Kólemi sadaqtyng basqa týrlerinen ýlken jәne serper aghashy juan, onyng sadaq iyilgen jaghyn siri taspamen orap qaptaydy.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

JALAU - Qalypty týsti matadan istelip, sap bekitilgen tu.

Saf arghymaq saylaghan, Nayzasyna jalau baylaghan.

(«Er Shoban», Bes ghasyr, 1 t. 55 b)

JALANQAT - qylysh. Jalghyz baylanatyn qylysh.

Belge kerek sharbolat, denege kerek jalanqat.

(Batyrlar jyry)

JALMAN - Qanjardyng basy.

Qolyndaghy jekeauyzdyng jalmanynyng úzyndyghy bir qarystay bar.

JORYQ BELBEU -Jauyngerlerge arnap jasalghan belbeu, beldik.

Joryq belbeu jibekten, jýnnen toqylghan matadan jәne bylghary qayystan jasalghan. Ony qoladan, mys pen jezden, altyn, kýmisten әdemi doghabastarmen ajarlaydy. Jauynger belbeuine qynapty semser jәne qylysh, qyndy pyshaq, oq - dәri, bilte salghan. Siriden, bylgharydan jasalghan qúty, qaltamen baylaghan.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

JEBE - 1. Sadaq oghynyng masaghy, sadaqtyng shyghuyna baylanysty óte ertede jasalghan. Jebeni alghashynda óte berik kremeni tasynan keyin qola, temirden jasalghan. Temirden jasalghan jebe birinshi jatry jyldyqqa deyin qoldanghan.

Jebeler jaudy kýzgi japyraqtay, kók jýzi qauyrsynnan kórinbedi.

Firdousi. (Key - Horsou. Shahnama epopeyasynan dastandar)

2. Angha nemese jaugha qarsy olardyng jolyna istik aghashtan, ya bolmasa temirden qúratyn tosqauyldy da jebe dep ataghan.

Qúruly jatqan jebege, qúrsaghynan shaldyrghan.

(Mahambet)

Jeti qatar qazghan ory bar, Or ishinde jighan tory bar. Jeti qatar jebe bar, bolattan qaqqan shege bar.

Múndaghy jebe istik, tosqauyl degen maghynany beredi.

(Epos)

3. Sadaqtyng oghy. Týrleri: qozy jauyryn oq, say kez oq, sary jebe, kýshigen jýndi súr jebe, qyzyl syrly jebe.

Jebeli nayza qolgha alyp, alty qyrly aq jebe. Shanysha almasam maghan sert!

(Mahambet)

JEKE AUYZ - Bir auyz, qandy auyz, jezdi auyz, shiyti, beren myltyqtyng týri. Bir oqpen atylady. Erterekte ústalar qoldan soqqan.

Jeke auyzdyng bólshekteri qúndaq, oqpan, shýrpi, shappa, siraq jeke auyzgha oqty auzynan salady.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

JELEKTI NAYZA - Auyz әdebiyetinde altyn shashaqty, yrghay sapty nayza alyp, nayzasy saghasynan ketti synyp,emennen nayza alatyn dep suretteydi.

JYLANBAUYR - qamshy týri.

Telaghys kýrsinip dem aldy. Sonda qatyny domalap ketipti. Tanertemen kýrensheni atqa er salyp, atty erttep jylanbauyr qamshyny alyp jolgha ketuge shyqty.

(Noghaylynyng qyryq batyry)

JYGhA - qylysh ótpes ýshin batyrlardyng bas kiyimining artqy jiyegine bastyrylghan zat.

Jygha sózi o basta týrikterge parsy tilinen engen. Bas kiyimge qadaytyn qús qauyrsyny nemese әshekeyi degendi bildiredi. Jygha qazaq tilinde ýsh maghynada qoldanylghan.

1.   Qús qauyrsyny.

2.   Altyndy, asyl tasty bas kiyim.

3.   Bas kiyimning ózi. Ony boyjetken qyzdar, kelinshekter men kýieu jigitter, batyrlar, han - súltandar taghyp, kiyip jýrgen.

ZÁNJIR - jinishke shynjyr. Odan búryn kýnde, búghau jasalghan.

Moynyndaghy zәnjirin qylymen búrap syndyrdy.

(Alpamys batyr)

KÁZIYNEK - Pyshaqtyn, qylyshtyng әdemiligi ýshin jazylynyng ne sabynyng dýmine kóbine kýmisten qaqtalghan metal.

«Tozbay ma sәkiynegi, kәziynegi bolghanmen bolat pyshaq býgin asyl».

(Jetisu,1976)

KÁMÁR- meruert, gauhar tәrizdes.

Beline kise beldik emes, jasyl týsti kәris belbeu;

Belinde altyn jalatqan, qymbat tasty kәmәr beldik.

Qazaqsha kiseli beldik jasap, Bazaraly ýlken kise beldigin belinen sheshti.

KÓNTE - jeke qoldanylmasa kerek - ti, kóbinese belbeudi qosyp aitady.

Kónis, kýderi belbeu, jon teriden jasalghan qalyng jalpaq beldik. «Kók ala jorgha at min-dedi, kónte belbeu bu,- dedi.

(Edige batyr)

KÁZIYNEK - pyshaqtyn, qylyshtyng әdemiligi ýshin jazylynyng ne sabynyng dýmine kóbinese kýmisten qaptalatyn qaqtalghan metal.

Tozbay ma sәkiynegi, kәziynegi, bolghanmen bolat pyshaq býgin asyl.

(Jetisu)

KIRIS - Jaqtyng tartpa bauy, kermesi, adyrnasy.

Sarjanyng kirisi, tartugha kelmey ýzildi.

(Qyz Jibek)

KISE - qalta maghynasynda. Qazaq tilinde bәki tәrizdes zatty saqtau ýshin bylgharydan tigip, belbeuge ilip bekitken qaltany kise deydi.

KÝRZI - Qysqa  shoqpar tayaq.

Osy úrghan kýrzige qúlar edi shapqansha qoyqapty tauy, tasy da.

(Alpamys)

2. El aralyq eldikti qorghaytyn soghystarda qoldanylatyn qaru. Erekshe әdispen syrtyn temirmen qaptap, ótkir ýshkil temir emshekter qondyryp, eren batyrlargha arnay jasaytyn qaru.

Erte dýniyede qaghanat biylegen handarymyz han taghyna otyrghanda kýrzi ústap otyru dәstýr bolghan. Sodan beri kýrzi biyliktegi kýsh iyesining rәmizdik belgisi bolyp sanamyzda qaldy.

(Qúralúly A. Qaru-jaraqqa, qúral-jabdyqqa, ólshemge, oiyndargha baylanysty terminder men sóz tirkesterining týsindirme sózdigi)

Ayaqqa saldy kisendi, moynyna salyp kýndini, tomargha myqtap baylady.

(Er Kenes)

"Tútqyngha týsken Túmar (Tomiristin) úly esik jighan kezdegi qalin kórip, Kirden ayaq - qolyn bosatuyn ótinedi. Qoldan búghau, ayaqtan kisen alynysymen ol qasynda túrghan parsy jauyngerining qaruyn júlyp alyp, ózin - ózi óltiredi.

(9 qantar. 1999 j. 3- bet. Egemendi Qazaqstan. (Saqtar әlemine sayahat nemese tariyhqa jana kózqaras)

QALQAN - Erte zamanda batyrlardyng qarsy jaqtyng nayza, qylysh soqqysynan, sadaq oghynan maydanda ózin qorghau ýshin qolyna ústaytyn qorghanys qúraly.

Qalqannyng tórt búryshty dóngelek jarty silindr tәrizdi jýrekshe, astausha t.b. týrlerin qoldanghan. Qazaqtarda dóngelek qalqan keng taraghan. Búlarda qalqan kónnen, qoladan, aghashtan jasalghan.

QANJYGhA - Erding artqy jaghyna qorjyn nemese an, qús siyaqty shaghyn jýkti baylaytyn bókteri qayys.

Erding eki qaptalynyng artqy qasynan keyingi jaghynyng orta túsynan tesip ótkizilgen taspa. Qorjyndy basqa da bóktergen jýkti baulaugha bolady.

QATTAU - Kókirekshe, qalyng kezdeme.

Kiyim kiyseng qattau ki, suyq kelse panan-dy.

(Aqtamberdi jyrau)

OQShANTAY - Joghary jaghy sýiirleu, etek jaghyn doghaldau etip keltirip, bylgharydan tigip, beldikke taghyp, oq-dәri salyp jýretin zat.

Oqshantay qazaq zergerleri jasaghan últtyq búiymdargha (kise qaltaly bylghary belbeudin) tómengi jiyegindegi shyghyrshaqtargha ilip qoyylghan. Belbeuge oqshantaymen qatar pyshaq qyny, qylysh qyny, siyaqtylar da ilinedi. Oqshantay, sapiyan bylgharydan jasalady. Oqshantaydyng etek jaghy dóngelenip keledi, joghary jaghy oimaly, sýiirleu keledi. Keyde onyng ainalasy bylgharydan shashaq salyp tigiledi. Belbeudegi shyghyrshyqqa ilu ýshin oqshantaymen jogharghy jiyegine kýmisten nemese temirden ilgek ornatylady.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

KÁZIYNEK - Pyshaqtyn, qylyshtyng әdemiligi ýshin jazylynyng ne sabynyng dýmine kóbinese kýmisten qaptalatyn qaqtalghan metal.

«Tozbay ma sәkmnegi, kәziynegi, bolghanmen bolat pyshaq býgin asyl.

(Jetisu)

KÝNDE - Búghau, dúshpan, tútqyn, kýnәhargha salynatyn qúrsaudyng bir týri.

Moyyndy, qoldy, ayaqty biriktirip túratyn, shynjyrdan әlde zәnjirden jasalghan kisen tәrizdes búiym.

KÝPI - Kәri, jas, әiel, erkek demey kie beretin sharua kiyimi.

Jaghdayy kele bermeytinder syrtqy kiyimining ishinen astynghy qabatyna kón qaptap, arasyna jýn, qyl salyp syrylghan kókirekshe kiygen.

(Z. Bronislav. Qazaq dalasynyng ómiri)

«Kýpindi salyp astyna, jeng jastanyp basyna»

(Tәttiqara aqyn)

QARAUYL - Kózdep atatyn nysana.

Myltyq úshyndaghy kezdesetin nysanagha qaray baghyttalatyn kózdeu belgisi.

IYlengen bir qara terisinen órilgen qamshy qazaqtardyng tirshiliginde qashan da qajet.

(Z. Bronislav. Qazaq dalasynyng ómiri)

QARA TIKTI - Qara degeni úzyn nayzanyng basyna tigilgen tu.

-       jas kisi ólse tuy qyzyl bolghan.

-       Orta jastaghy kisi ólse, bir jaghy aq, bir jaghy qyzyl bolghan.

-       Kәri kisi ólse, qara tu tikken.

Qara degen tek qana nayza úshyndaghy tu ghana emes, ólikting kiyim - keshegin, basqa da dýnie mýligin jaghalay tizip, ilip tastau ýshin tigiletin arnauly kiyiz ýiding ýstine synghan nayzany shanshyp, soghan da baylaydy.

(«Abay joly» epopeyasynyng tili, 32 b)

QARU - Úrysta qoldanylatyn shabuyl jәne qorghanys qúraldary.

Qarudyng alghashqy týrlerine aghash, nayza, shanyshqy, shoqpar, saqpan jәne nayza, atqysh qúraldar jatady. Keyinirek jaq pen jebe, balta, kýrzi, qanjar, semser, qylysh t.b. qoldanylghan. Er qaruy bes qaru - nayza, qylysh, sadaq, shoqpar, aibalta.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

QATTAU - Kókirekshe, qalyng kezdeme.

«Kiyim kiyseng qattau ki, suyq kelse panang - dy».

(Aqtamberdi jyrau)

QOZY JAUYRYN QU JEBE - Ýlkendigi qozynyng jauyrynynday sadaq oghy.

Sauyt búzugha arnalghan eki jýzdi, úshy bolat jalpaq masaq, oq. Onyng eki jýzdi, bolat masaghy qaqsal bolyp kepken emennin, samyrsynnan, qamystan jonghan oqtyng úshyna bekitiledi. Qozy jauyryn jebeni qos jauyryn sadaqpen atqan. Eki jarty shenberdi týiistirip, týiening jas qayysynan oraghan. Eki jaq serperin ógizding jon terisinen búrap esken adyrnamen tartyp, bekitken sadaqty qozy jauyryn jay dep ataydy. Múnday jaq pen jebe som jәne meljemdi bolghandyqtan, qozy jauyryn oqty asa kýshti jәne kóp jattyghyp ýirengen qoly әldi batyrlar ghana tarta alghan.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

QU - Temir, tas shaqpaqpen ot tútatu ýshin arnayy maqtadan әlde siyrqúiryq siyaqty shópting týrinen quyryp qoyghan zat.

QÚTY - Oq-dәri, shaqpaq tas t.b. salu ýshin óndelgen bylgharydan ne týiening taban terisinen arnayy jasalatyn býiirli әshekeyli zat.

Ony sýiekten, mýiizden, jalang bylgharydan tystap, kisege taghyp qoyady. Qútynyng týp jaghy jarty ay tәrizdi, eki sheti qayqy, qysqa moyyn, eki jaq beti bederli bolyp keledi. Kýmis, asyl tastarmen әshekeylenedi.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

QÚSTÚMSYQ - qaru. Qústyng qaruy tәrizdi sýiir, shýidesi balgha tәrizdi eki jaghyn da qoldanugha bolatyn ynghayly qaru.

Qarsy jaghynyng sauyty myqty bolghan jaghdayda kóbinese qústúmsyq qaruy qoldanylady. Arnay sauytty soghugha jasaghan aibarly qaru.

(A. Qúralúly. Qaru-jaraq, qúral jabdyq, ólshem, oiyndargha baylanysty terminder men sóz tirkesining týsindirme sózdigi)

QORAMSAQ - Sadaq oghyn salyp, belge baylap nemese yyqqa asyp alatyn oq sauyty, oqshantay.

Ony qalyng kónnen jasaydy. Qoramsaq ishinen eki qatar kóldeneng taspa tartyp, oghan sadaq jebesin qatarlay tigedi.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

Jigitter attarynyng etrin aldy, er-túrmandaryn jóndedi, kóbining asynghan sadaghy, qoramsaq toly jebesi dar.

(Amanshin Berqayyr. Mahambetting taghdyry. Roman jәne әdeby zertteuler)

QORAMSAQ QYLShAN - Qoramsaq sadaq oghynyng qaby.

Qoramsaqqa qol saldy, Kók jebeni qolgha aldy.

(«Qydyrbayúly Qobylandy», Batyrlar jyry, 6 t, 45 b)

QUYS - Jaqtyng oq ornyqtyryp atatyn túsy.

Quysyna oq salyp, ata almasam maghan sert!

(Er Qosay jyry)

QU - Temir tas shaqpaqpen ot tútatu ýshin arnayy maqtadan әlde siyr qúiryq siyaqty shópting týrinen quyryp qoyghan zat.

QYLShAN - Oq qaby.

«Qaraghaydan sadaq budyryp, qylshanymdy sary jýn oqqa toltyryp»

(Qaztughan)

QYLYSh - Shauyp týsuge ynghaylap bolattan istelgen ótkir jýzdi, úzyndau kelgen, tútqaly iymek qaru. Qazaq әdebiyetinde qylyshtyng tórt týri bar delingen. Qayqy, tura, qamqam, samsam.

Tarta sermegende syrghy tiletin iymek qylysh tereng jaraqat salady. Qylysh negizinen atty әsker qaruy. Qylysh erte zamanda jaugha qarsy soghystaghy basty qúraldardyng biri boldy.

B.z.b. 2000 jyldyqta әr elde paydalanghan. Bolat qorytu isi iygerilgennen keyin Orta Aziyanyng kóshpeli elderinde, Shyghys Evropada (VIII gh.j.) bolattan jasalghan qylysh payda boldy. Keyin selebe tәrizdes qos jýzdi, ýshkir qylyshpen almastyryldy. Qazaq halqynyng túrmystyq kәsibinde órmek arqauyn bekituge qoldanylatyn aghash qúraldy da qylysh dep ataydy.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

QYLShAN - Oq qaby. Ertedegi batyrlardyng jebe salyp jýrui ýshin jylqynyng qylynan istelgen oq qaby, qoramsaq.

Qaraghayday sadaq budyryp, qylshanymdy sary jýn oqqa tudyryp.

(Qaztughan)

NARKESKEN - Som bolattan soghylghan eki jýzdi týzu qylysh. Narkeskenning basqa qylyshtan ózgesheligi - ony asyl metaldan eki jýzdi etip jasaydy.

Narkeskenning basqa qylyshtan ózgesheligi ony asyl metaldan eki jýzdi etip jasaydy. Sabyn sýiekten nemese mýiizden jasap, altynnan nemese kýmisten әshekey, órnek salady, asyl tastar ornatady. Narkeskendi handar qolbasshylargha, batyrlargha syigha tartqan.  Narkesken atadan balagha auysatyn múra.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

Shyghys halyqtaryna tәn suyn keltirip, әbden shynyqtyryp soghylghan qylysh pen pyshaqtary qashan da ústaraday bolyp qylpyp túrydy.

(Z. Bronislav. Qazaq dalasynyng ómiri)

NAYZA - Úshy istik, metaldan istelgen úzyn aghash saby bar, qadalghysh nemese laqtyrmaly soghys qaruy.

Alghashqyda úshy úshtalghan tayaqtan jasalady. Bertin kele úzyndyghy 1,5 - 5 m deyin jetetin aghash sapqa tastan nemese sýiekten (tas ghasyr) metaldan (qola dәuirden bastap) ýshkir úsh ornatylghan týrleri shyqty. Qazaq batyrlary men jauyngerleri de nayzamen qarulandy.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

Qamystyng basy mayda, týbi sayda, Jәnibek Shaqshaqúly - bolat nayza. Aldynnan su, artynnan jau qysqanda, Er jigitting erligi osyndayda, - deydi.

(Tәttiqara)

Qazaqtar tórt nayzanyng (vintovkanyn( basyn biriktirip, ortasyna әlgi qazaqty «qara nayza» astyna otyrghyzdy. Ony jalang qylysh ústaghan bir soldat kýzetti. Qazaqtar búl joradan qatty úyalatyn kórinedi, tipti bir erekshe masqara dep te sanaghan.

(Adolif Yanushkeevich, Sapar kýndeliginen)

Ýy túghyrlyghynyng syrtyna shygharylghan sýngi  nayza búl shanyraq iyesining súltan ne úlyq ekenin dәleldeytin belgi bolyp sanalady.

(Adolif Yanushkeevich, Sapar kýndeliginen)

NAYZA LAQTYRGhYSh - Poleolit dәuirindegi adam oilap shygharghan túnghysh mehanikalyq tetik, ol laqtyrghan nayzanyng úshu jyldamdyghyn tezdetuge mýmkýndik beredi.

Nayza laqtyrghyshty naqyshtaghan mýsinshiler madlen dәuiri ónerining ghajap tuyndylary qataryna jatady.

(Abaydyng sóz órnegi)

OQShY - Qarapayym әdispen oq jasaushy.

Myltyqtyng shyghuyna baylanysty oq jasau әdisi payda boldy. Oqsha qazaq qauymdary arasynda XV-XVII ghasyrdan belgili.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

OTALGhYN DÁRILER - Búryndary qazaqtar otalghyn dәriler jasaghan.

Qy mayynan jasalghan otalghysh dәriler jaman emes sekildi. Biraq jer jandyra eritken dәrining bulauy kem be әlde iyleuin qandyra almay ma әiteuir 100 arshynnan torghay ýrkituge ghana jaraydy.

(M. Eslәmghaliyúly, Áyteke bi. 230)

ÓNDIR - Jana órilgen qamshy.

At terisine malshynbaghan, qatpaghan, órimi júmsaq iykemdi qamshy.

SAQ ETER - Saq etip tiyetin oq.

Qylysh ornyna da qoldanylady. (Batys Qazaqstanda)

(Amanjolov, 34)

SAQPAN - Tas atugha arnalghan kóne qúral. Ejelgi zamandaghy qol qaruy.

Saqpan týrki halyqtarynda jaugershilik jәne ang aulaugha, mal qayyrugha paydalanyldy. Saqpan jylqynyng qylynan esilip,

SADAQ - Aghashtan doghasha iyip nemese iyilgen ispetti eki bólikti jalghastyryp, eki úshyn qayyspen kerip, sol kermege oq (jebe) salyp, tartyp atatyn óte kóne zamannan kele jatqan qaru.

Sadaq keybir týrki tilinde qarudyng ózin emes, onyng qabyn, sauytyn bildiredi nemese jaqtyng býkil jabdyghymen qosa atalghan jalpy atauyn bildiredi.

Bylghary sadaq, kón sadaq, búqarjay, kónnen jasalghan qap.

(R. Syzdyq)

Sadaghyna sary jebeni saldyrghan, Sadaghynyng kirisin, súr jebeli oghyna, tauyqtyng jýnin qoydyrghan.

(Mahambet)

Keybir týrki tilinde qarudyng ózin emes, onyng sabyn, sauytyn bildiredi nemese jaqtyng býkil jabdyghymen qosa atalghan jalpy atauyn beredi. Bylghary sadaq, kón sadaq, búqarjay kónnen jasalghan qap.

SAYGEZ - Sadaq oghynyng bir týri. Jez aiyr, súr jebe, narsyz, saygez t.b. «Sadaq tolghan saygez oq, masaghynan ótkerip...

(Dospanbet jyrau)

SAQPAN - Tas atugha arnalghan kóne qúral, ejelgi zamandaghy qol qaruy.

Saqpan Týrki halyqtarynda jaugershilik jәne ang aulaugha, mal qayyrugha paydalanyldy. Saqpan jylqynyng qylynan, jýninen esilip nemese taspadan órilip jasalghan.

Órimning teng ortasynda júmyr tas, qorghasyn qonggha ynghaylanyp alaqan jasalghan. Soghan tas salyp ýiirip, jipting bir úshyn aghytqanda tas alysqa atylghan. Qazaqstanda saqpannyng eki týri bar: sapty saqpan, týime saqpan. Alghashqysy bir jaghyna aghash sap baylanady. Ekinshisi jippen oralyp, bilekke taghylady. Sapty saqpan mal qayyrugha, kýzetuge paydalanylady. Tól baghushyny keyde saqpanshy dep ataghan.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

SAQ ETER - Bos moyyn shoqpar.

Saq eter tiydi sanyma, Saqsyrym toldy qanyma.

(Bes ghasyr jyrlaydy)

SAQIYNEK - Pyshaq, qylysh t.b. qúraldardyng sapqa jetesi súghylatyn jerin qysyp túru ýshin mys ne kýmisten jasalatyn baldaq, moynaq.

Saqiynekting týrleri kóp. Olar: sirkeli saqiynek (betine úsaq týiirshikten, sirke órnegin salghan saqiynek), tasty saqiynek (tas, shyny ornatqan saqiynek), temir saqiynek (temirden jasalghan saqiynek).

SAUYT - Sadaq, qylysh, nayza t.b. osy siyaqty qaru - jaraqtardan qorghanugha arnalghan kiyim.

Ol úsaq temir, shyghyrshyqtardy bir - birimen ótkizip toqylghan tordan qysqa jendi jeyde týrinde jasalady.

Sauyttyn, dulyghanyng búghan qosymsha moyyndy jabatyn dalbaghay sauyt jәne qol sauyt, ayaq sauyt temir shyghyrshyqtan jeke toqylady.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

SARJA -(shaghatay) - sary yay - sýiekten әshekeylengen, sarygha boyalghan jaq. Sýiekten әshekeylengen әdemi sadaq, jaq.

Sarjanyng kirisi, tartugha kelmey ýzildi.

(Qyz Jibek)

QÚYaQ - altay, týrik, shaghatay tilderinde de sauyt maghynasyna keledi.

Alaman joryq kiyimi atalatyn qúyaqty jasau ýshin 200-600 deyin temir kesindiler qajet bolghan. Qúyaq sózi epostarda, tarihy kórkem shygharmalarda kezdesedi.

Beldemshe qúyaq sebildi, beline tartyp aldy - deydi. Sharayna degen sebildi, jýrek basyna qoydy - deydi. Dulygha degen sebildi, sýiek basyna kiygen deydi.

(Kóketay ertegisi. Manas jyry. Á. Marghúlan)

Qúyaq sózi orystarda da kezdesedi. Orys tilinde «kuyak» dep barqyt, sukna tәrizdi matalardan tigilgen kiyimge temir kesindilerdi myqty bekitip jasaghan sauytty ataghan. Resey aumaghynda «kuyak» sózi 1640 jyldan bastap úshyrasady.

(Ana tili. №3. T. Bayjanov, S. Núrymbetova)

SÝNGI - Birneshe qyrly, úshy ýshkir, temirden, bolattan jasalghan aghash sapty qaru.

Erler ótti qarasam, Kók sýngini óngergen, Azdy kópke tengergen, Astana júrtyn mengergen.

(Núrym Shyrshyghúlúly, Aqberen. 66 b)

SYNA - Bylgharydan jasalghan shyny ydystargha arnalghan qap, ýyq qap tәrizdes etip pishiledi.

«Bylgharydan syna pishtirip, shyny ayaqpen ishtirgen.

(Bes ghasyr jyrlaydy)

MASAQ - Sadaq oghynyng úshy.

Sadaq tolghan saykez oq, masaghynan ótkizip. Basyn qolgha jetkizip, sozyp tartar kýn qayda?

(Aynyman)

MYLTYQ - Sýbesi, dými, zatvory bar an, qús atugha, soghysta qoldanugha arnalyp jasalghan jasalghan dәrimen atylatyn qaru.

Myltyqtyng alghashqy týrleri XV-XVII ghasyrlarda belgili bola bastady. Onyng shitti, bytyraly, bilteli, shýrpili, opyrmaly, qosauyz, jekeauyz, kókberen t.b. týrleri bar.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

ShARAYNA - kóbe, jýrek túsyna ústaytyn dóngelek jaraq.

Sharaynany sharbolat dep te ataydy. Oq ótpeu ýshin tósine kiyetin metal qaptal.

Ýstine kiygen sharayna, Syrtynda bar-dy sauyty.

ShYJYM - úzyn shylbyr.

Asau atty nemese qústy baulyghanda ýiretuga paydalanghan.

(Kóketaydyng ertegisi. Manas jyrynan Shoqan jazyp alghan bóligi. Qyrghyz tilinen audarghan Á. Marghúlan)

ShENBER - Shashty shashyratpay ústap túru ýshin kiyiletin zergerlik әshekey.

Bayyrghy saqtar mәdeny múrasynda shenber kóp úshyrasady. Búl ataudyng kóne týrki tilinde osylay úshyrasuyna qaraghanda múny ejelgi saqtardan kele jatqan eng bir kóne sóz dep әbden oilauymyzgha bolady.

ShOQPAR - Bir basy dónkiyip júmyr kelgen soghys qaruy. Qatty aghashtan jasalghan, basy qos júdyryq shamalas, saby 90-110 sm  soghys qaruy.

Týrki halyqtarynda kóne zamannan qoldanylyp kelgensoghys qaruy. Soyyldan qysqa, bas jaghy júmyr bolady. Múny yrghay, tobylghy, qayyng siyaqty qatty aghashtardan jasaydy. Yrghay, tobylghydan shoqpar jasaghanda týbirin qosa qazyp alady da, bas jaghyn júmyrlaydy. Keyde shoqpardyng basyna temir nemese qorghasyn qúyady.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

ShYJYM - Úzyn shylbyr.

Asau atty nemese qyran qústy baulyghanda ýiretkende paydalanady.

PEREN - Qazaqta súr peren degen sóz bar. Peren nemese beren irandyqtardan taraghan jalghyz oqty myltyq.

 

SANDYQ - (ózbek, tәjikterde) - Ólikti jer qoynyna beru salt - dәstýrinde oryn alghan saghana degenderge ólikti salyp qoyatyn jәshikti (sarkofag) jәshik dep ataghan.

(G. P. Snesarov. Religty do musulimanskih verovaniy y obryadov u uzbekov Horezma)

SAUYT - Ár týrli zat salyp qoyatyn kishigirim qúty ydys.

Ol siya sauytyn tógip aldy.

(Auyz eki til)

SAQPAN - Tas atugha arnalghan kóne qúral, ejelgi zamandaghy qol qaruy.

Saqpan týrki halyqtarynda jaugershilik jәne ang aulaugha, mal qayyrugha paydalanylghan. Saqpan jylqynyng qylynan, jýninen esilip nemese taspadan órilip jasalghan.

Órimning teng ortasynda júmyr tas, qorghasyn qonggha ynghaylanyp alaqan jasalghan. Soghan tas salyp ýiirip, jipting bir úshyn aghytqanda tas alysqa atylghan. Qazaqstanda saqpannyng eki týri bar: Alghashqysy bir jaghyna aghash sap baylanady. Ekinshisi jipten oralyp, bilekke taghylady. Sapty saqpan mal qayyrugha, kýzetuge paydalanyldy. Tól baghushyny keyde saqpanshy dep te aitylatyny osydan.

(A. Qúralúly. Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi)

SAQETER - Qylysh ornyna da qoldanylady. Bos moyyn shoqpar.

Saqeter tiydi sanyma, saqsyrym toldy qanyma.

(Bes ghasyr jyrlaydy)

SYNA - Bylgharydan jasalghan shyny ydystardan jasalghan qap, uyqqap tәrizdes etip pishiledi.

«Bylgharydan syna pishtirip, shyny ayaqpen ishtirgen».

(Bes ghasyr jyrlaydy)

TARAN - Tas laqtyratyn, atpen ainaldyratyn qúral.

Shynghys han qalalardyng berik zor darbaza, qaqpalaryn, qorghandaryn taranmen búzghan.

 

TASPA - Órerden búryn bir jaq qyryn pyshaqpen sydyryp alady, sonda bir órim jaghynan júmyrlanyp, syrty kedir - búdyrsyz júmaghaylau keledi.

 

TEGILDIRIK - Er - túrman jabdyghy, at terisine etik ne balaq bylghanbas ýshin toqymgha bekitilgen, tipti japsyryp tigiletin, bylgharydan istelgen kólegey.

Búrynyraq terlikting etegine de jalghaytyn bolghan. Býgingi zaman túrmysynda ol salpyldap bólek túrady.

 

TOLGhAU - orau maghynasynda tolghamaly nayza, tolghamaly myltyq, tolghamaly balta.

Tolghamaly aq balta, Tolghamaly ala balta qolgha alyp.

(Dospambet)

ÝIKEK - Ottan týsirilgen qazandy ornyqtyru ýshin astyna qoIgha dóngeletip jasalatyn túghyr.

Múnday ýikekti qazaq qazan týbine, kólemine, (tayqazan, 9 qarys t.b. beyimdep jerdi shúqyrlatyp ta jasaydy.

SOGhYS UAQYTYNDAGhY KEYBIR DÁSTÝRLER

 

* Aq ýy amanaty - Soghysty bastaghan jaq jenilgen jaghdayda qarsy jaqqa kepildik retinde aq ýi, qalynsyz qyz berip otyrghan.

(M. Eslәmúly. Áyteke bi, tarihy filosofiyalyq dilogiya)

* Erterekte qazaqtyng josyghyna qarsy shyqqan adamnyng eki iyghyn aghashpen qausyra, qos jaqtauyn tútqynnyng moynyna bekitip tastap otyrghan.

(Q. Manash. Jaudy shaptym tu baylap)

* ARAN -  Arnayy qazylghan tereng or.

Týbine úshyn joghary qaratyp nayza shanshidy da, betin jenil jabady. Ejelde alyp batyrlardy attylar jan - jaghynan qaumalap, arangha atymen jyghatyn bolghan. «Arandatu» degen úghym osydan shyqqan .

(Úly baqsy)

* Jekpe -  jek. Jekpe - jek kóne zamandaghy batyrlardyng shayqasy. Shep qúryp túrghan eki jaghy aralyq maydanyna bir - birden batyr shyghyp, jekpe - jek sayysqa týsken. Shart boyynsha olar aty jónderin súrasyp, qalay soghysu tәsiline (atyspaq, alyspaq, júlyspaq, qylyshtaspaq, tnayzalaspaq t.b.) kelisip alghan jәne osy úrysta kim jenilse, sonyng әskeri tize býgetin bolghan.

Maydan dalasynyng qatal dәstýri boyynsha qazaq - qalmaq qoldary betpe - bet kelip, ortagha eki jaqtan jekpe jekke batyrlar shyghady.

«Qalmaq batyry des bermey, tórtinshi bolyp sayysqa shyqqan Jәnibek eresen erlik kórsetedi. Qalmaq batyrynyng des bermey qúlashtay úrghan aibaltasyn denesine darytpay, júlyp alyp: «Olay shappaydy, bylay shabady!» - dep almasyn jay týskendey jarq etkizedi.

(Qazaq tarihynyng әlippesi. M. Maghaui. Almaty. Qazaqstan. 1995, 208)

• Úryssyz beriludi súrau - Úrys aldynda Óz - Temir Tayshyqtyng elshisi Ábilhayyr hangha: «Kóbeden qan shyqpasyn, kóilekten ter shyqpasyn! « - depti. Búl: «Úryspay bitiseyik» - degen sóz emes, «Úryspay berilinder!» - degen sóz.
• Qyzyl shyqsyn, kók kirsin! - Ejelgi týrki batyrlary sertteskende qarama - qarsy jýginip otyryp, osylay anttasqan. «Kók semser kirsin, qyzyl qan shyqsyn! maghynasynda.
• Túqyrtu - jazanyng týri. Ýsh nayzany jerge qadap, basyn biriktirip, astyna qylmysty adamdy otyrghyzyp, tóbesin adam siyar syimas etip biriktirip baylap tastau maghynasynda.
• Qara tikti - degeni úzyn nayzanyng basyna tigiletin tu. Halqymyzda ólgen kisining jasyn synyq nayzamen, jalaudyng týsimen estirtip otyrghan.

- Jas kisi ólse tuy qyzyl bolghan.

-       Orta jastaghy kisi ólse tuynyng bir jaghy aq, bir jaghy qyzyl bolghan. Qara degen tek qana nayza úshyndaghy tu ghana emes, ólikting kiyim - keshegin, basqa da dýnie mýligin jaghalay tizip, ilip tastau ýshin tigiletin arnauly kiyiz ýiding ýstine synghan nayzany shanshyp, soghan da baylaydy.

(Abay joly epopeyasynyng tili)

«Jýsiptin  balasy Baraqtyng qolynda túryp qaytys bolady. Endi osy jerge onyng kiyim keshekterin alyp keldi. Qazaqtar ony aldynan shyghyp qarsy aldy. Basyna qaraly jalau baylanghan. Synyq nayza tóbesine shanshyldy. Al, ýiding ishindegi әielderding joqtauy aidalagha estilip jatty» - delingen.

(Adolif Yanushkeevich. Qazaq dalasynyng sapary tu)

• Jylqymen әsker qarasyn kóbeytu - Kóne zamanda jylqymen әsker qarasyn kóbeytude aldyn kóp mal sanyn aidap shygharghan. Qorghandar kóp әsker kele jatyr dep arqagha shegingen. Aqsaq Temir, Shynghys han, bertin kele A. Imanov ta osy әskery aila tәsilin qoldanghan.
• Ong qoldy qoldanu - Jaugershilik zamanynda adamnyng ong qoly bos bolu kerek. Sebebi: barlyq qarudy ong qolmen ústau kerek. Sol jaqtan atqa mingende sol qol qarugha ynghaysyz bolady. (Qazaq qauymy)
• Qyryq qúnan atan bersin  - qyryq myqty jauynger bersin degen sóz.
• Sholan úru - Maydan ortasynda ne kóp ishinde erkindep әri - beri jýru. Ásirese batyrlar ne paluandar ózining qarsylasyn jenip, ekinshisi shygha almay jatqandaghy jaghday.

 

QOLDANYLGhAN ÁDEBIYETTER

1.        J. Dәurenbekov., Ýkilim ai: Arular jayly alpys әn - Almaty, Óner, 1991-64b

2.        M. Qozybaev., Jaudy shaptym tu baylap., - Almaty: Qazaqstan, 1994,192 b

3.        J. Dәurenbekov., Betashar, Toy - tomalaq kitaby, Almaty, Óner, 1991-256 b

4.        M. Maghauiyn., Qazaq tarihynyng әlippesi, Almaty, Qazaqstan, 1995-208 b

5.        Abylay han (1711-1781) - Almaty: MP «Ayqap», 1992-32 b

6.        Aq orda. Ádeby - kórkem jurnal, 02.12.92 j., Kenesary - Nauryzbay (Nysanbay aqyn dastany) 17 b

7.        J. Dәurenbekov., Ýkilim ai: Arular jayly alpys әn, Ádemi qyz- Almaty, Óner, 1991-20 b

8.        Adolif Yanushkeevich. Qazaq dalasynyng sapary turaly jazbalar. Gh. Zúlharov (audarghan(, Astana, Audarma, 2003-264 b

9.        Firdousi. Key - Hosrou, Shahnama epopeyasynan dastandar. Audarghan:B. Aldamjarov, - Almaty, Jazushy. 1976-184 b

10.   A. Qúralov, Qazaq dәstýrli mәdeniyetining anyqtamalyghy. - Almaty: Sózdik, Slovari, 1998-128

11.   A.Qojabekov,Tarihy zertteuler, Shejirelik derekter, - Almaty, Jalyn,1994-144 b

12.   Sh. Jiyenqúlova, Ómirim mening - ónerim, Ómirbayandyq povesti, Almaty, Jazushy. 1992-192 bet

13.   Rabigha Syzdyq, Sózder sóileydi, tolyqtyrylghan 3 basylym, - Almaty: Arys baspasy, 2004-232 bet

14.   Materialy po istoriy kazahskih hanstv, XV -XVIII, Alma - ata, 1969, 493

15.   Dala bekzattarynyng ýiinde. (XIX ghasyrda orys jazushylary qazaqtar turaly), Á. Júmabaev. Astana: Audarma, 2003 - 520 b

16.   Qazaqtyng ata zandary: Qújattar, derekter jәne zertteuler. - 10 tomdyq. - Baghdarlama jetekshisi S. Z. Zimanov. - Almaty: Jeti jarghy, 2003, Qazaq akademiyalyq uniyversiyteti, ISNH 8865 -11-012-3

17.   Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi. A. Qúralúly, Almaty, Sózdik - slovari. 1997

18.   Zalesskiy Bronislav. «Qazaq dalasynyng ómiri». 2003. 136 b.

19.   Shara Jiyenqúlova. Ómirim mening - ónerim. Ómirbayandyq povesti. Almaty. Jazushy. 1992. -192 b.

20.   Mahambet.Ereuil atqa er salmay.Ólender.Almaty. Jazushy.2002-132 b.

21.   Baybota Serikbayúly Qoshym - noghay. Til úshyndaghy tariyh.

22.   Qabibolla Sydiyqúly. Múryn jyrau jәne Qyrymnyng qyryq batyry.

23.   Nәbijan Múqametqanúly. Tarihy zertteuler. Shejirelik derekter. A. Qojabekov. Almaty. Jalyn. 1994, 114 b

24.    R. Syzdyq. Sózder sóileydi. 2- basylym. Almaty. Sanat. 1994-272 b.

25.   Abaydyng sóz órnegi. Monografiya. Almaty. Sanat. 1995-208 b.

26.   Múqades Eslamghaliyúly. Áyteke bi. (tarihy filosofiyalyq dilogiya), Almaty. Arys baspasy. 2003. 376 b.

27.   S. Múqanov. Qazaq qauymy. Tarihy jәne etnografiyalyq sholu. Almaty. Ana titi. 1995 j.

28.    G.P.Snesarov. Religty do musulimanskih verovaniy y obryadov u uzbekov Horezma. 1969, 148-149 b

29.   Ábilova. Z. Á. Qaliyeva K. M. Etnopedagogika oqulyghy. Almaty. Abylayhan atyndaghy memlekettik qarym - qatynastar jәne әlem tilderi uniyversiyteti. 1999, 394 b

30.   Zalesskiy Bronislav. Qazaq dalasynyng ómiri. Astana. Audarma. 2003. 136 b

31.    Qazaqsha týsindirme sózdik. Almaty. Bilim. 2003, 320 b

32.    Q. Manash. Jaudy shaptym tu baylap. Almaty. Qazaqstan. 1994, 84 b

33.   Múqades Eslamghaliyúly. Áyteke bi. (tarihy filosofiyalyq dilogiya), Almaty. Arys baspasy. 2003. 370 b

34.   Kóketaydyng ertegisi. Manas jyrynyng Shoqan jazyp alghan bóligi. Qyrghyz tilinen audarghan Á. Marghúlan. Almaty. Jazushy. 1972, 112 b)

35.   Narqyz. Nýrpeyis Bayghaniyn. Dastandar men ólender. Qúrastyrghan I.Mәmbetov. Jazushy. Almaty. 1974, 352 b

36.   Abaydyng әlippesi. Úlyqman Ábildaúly. Tómengi synyp oqushylaryna úly aqyndy tanystyru. Almaty. Rauan. 1994, 88 b.

37.   Biyler sózi. Qúrastyrghan:T. Kәkishev. - Almaty, Qazaq uniyversiyteti. 1992, 160 b

38.    Qazaq. Joghary oqu oryndary studentterine arnalghan oqu qúraly. Bilim. 1994, 176 b

39.    Amanshin Berqayyr. Mahambetting taghdyry. Roman jәne әdeby zertteuler. Almaty. Jazushy. 1991-400 b

40.    Qydyrbek Balghabek. Týgel sózding týbi bir. (Oqu qúraly) - Almaty. Qazaq uniyversiyteti. 1993, 176 b.

41.    Narqyz. Dastandar men ólender. Qúrastyrghan I. Mәmbetov. Jazushy. Almaty. - 1974. 352 bet

42.   Djon Kestli. 1736 jyly kishi jýz hany Ábilhayyrgha baryp qaytqan sapary turaly. Á. Tórehanov. Astana. Audarma. 2002 - 144 bet

43.    Ana tili. Tamyz 6 1998, T. Bayjanov. S. Núrymbetova

44.   Qazaq terminologiyasy damuynyng kezendik sipaty. Sh. Qúrmanbayúly. Elorda. Astana - 2002.

45.   Parsysha - qazaqsha týsindirme sózdik. N. Ondasynov. Almaty. Bilim. 2003 j.

46.   Gh. Qaliyev. Sh. Sarybaev. Qazaq dialektologiyasy.

47.   Qazaq dәstýrli mәdeniyetining ensiklopediyalyq sózdigi. A. Qúralúly. - Almaty. «Sózdik -slovari»,1977

48.   B. Zalesskiy. Qazaq dalasynyng ómiri. Orys tilinen audarghan K. Segizbaev. Astana. Audarma. 2003

49.   Qazaq leksikasyndaghy jana qoldanystar. Almaty. 1990, «Ghylym» baspasy.

50.   Bes jýz bes sóz. Á. Núrmaghambetov. Almaty. Rauan. 1994

51.   Á. Bolghanbaev. Qazaq tilindegi sinonimder sózdigi. Almaty. 1962 j.

52.   M. Áuezov. «Abay joly» epopeyasynyng tili. E. Janpeyisov. Almaty. Qazaq SSR-ning ghylym baspasy, 1976 j. 168 b. 124-b.

 

Gýlhanys MEKENBAYQYZY ARYSTANOVA, ghylymy izdenushi

Gulfayruz GhINAYaTQYZY ERKEBAEVA, akademiyk, p.gh.d., professor

Lale AVShAR, dosent, doktor

http://adyrna.kz/?p=3843