«Alash» partiyasyn qúrugha atsalysqan qayratker Ábdihamid Jýndibaev
Qazir «Tәuelsizdik bizge ne berdi?» degen súraq kóp. Oghan jauap tajetedi. Tәuelsizdik әpergen tendikting biri — tarihymyzdy tarazylap, ótkendi janartyp, óshkenimizdi qaytaryp, «aqtandaqtardyn» ornyn toltyrudamyz. Kezinde patshalyq reseydin senzurasy jariyalanatyn baspa ónimderin tekserip, jariyalaugha «bolmaydy» degen jerlerin aq boyaumen boyap, jasyrghan, óshirgen. Baspahanadaghy әripterdi qayta terip ózgertu óte qiyn, әri uaqytty kóp alatyn bolghandyqtan, alynghan sóz, sóilemder orny aqtandaq bolyp qalady eken. Búl aqtandaqtar Kenes Ýkimeti kezinde de odan әrmen molaydy.Ásirese alashordashylar esimderi tek elimiz tәuelsizdik alghannan keyin ghana keninen atala bastady.
1917 jylghy Aqpan tónkerisinen song qazaq qauymynda jappay qoghamdyq-sayasi belsendilik tua bastady. Patshanyng taqtan qúlatyluy ezgide jatqan qazaq qoghamyn dýr silkintti, jyldar boyy ansaghan azattyq ýmitin oyatty. Qazaqtyng aldynghy qatarly ziyaly ókilderinin arasynda ózin-ózi basqarugha degen niyet pen qúlshynys payda boldy. Bir ghasyrdan astam uaqyt boyy otarlyqta kýn keshken qazaq halqynyng últtyq sana-sezimining oyanyp, burjuaziyalyq-demokratiyalyq jana ýrdisterge qol sozuy zandylyq edi.
Demokratiyalyq janaru nyshandaryn el arasyna taratyp, ony iske asyru júmystarynda últtyq «Qazaq» gazetining tóniregine toptasqan qazaq ziyaly qauymy erekshe roli atqardy. Olardyng úiymdastyruymen 1917 jyldyng kókteminen bastap, qazaq jerindegi 6 oblysta jappay qazaq sezderi ótkizile bastaghan edi. Halyqtyng ziyaly qauymynan bólek jergilikti basqarushy, diny әri dәuletti tap ókilderi bas qosqan búl tarihy jiyndarda janasha basqaru, bilim beru, sottyq, din, t.b. manyzdy mәseleler qarastyrylghan bolatyn. Oblystyq sezderden song 1917 jylghy 21-28 shilde aralyghynda Orynborda jalpy qazaq qúryltay sezi ót-kizilip, onda últtyq «Alash» partiyasy men Alash Orda ókimetining resmy týrde negizi qalanghany belgili. Últtyq partiya men ókimet qúru iydeyasy búdan erterek payda bolghandyghyn aita ketu kerek, ol jer-jerdegi jiyndardan son birte-birte iske asyrylghan bolatyn.
Basqa ónirler sekildi Qobda jeri de búl sayasy nauqandardan tys qalghan joq, onyng topyraghynan Alashqa mýshe bolghan birneshe qayratker shyqty. Olardyng birqatary 1917 jyly 2-8 kókek aralyghynda Orynborda ótken Torghay oblystyq I qazaq sezine qatysqan. Búl adamdargha toqtalmas búryn atalghan tarihy jiyn turaly azdaghan mәlimet bere ketken jón.
Torghay oblystyq I qazaq sezi — tarihymyzdaghy asa manyzdy oqighalardyng biri. Sebebi búl patsha qúlatylghannan keyingi qazaq jerinde ótkizilgen túnghysh últtyq bas qosu bolatyn, múnda alghash ret últtyq manyzgha ie mәseleler qarastyryldy. Alghashqy bolyp úiymdastyrylghandyqtan búl jiyn qazaqtyng basqa ónirlerine ýlgi boldy, sәl keyinirek ótkizilgen basqa oblystyq sezder kóbine osy Torghay sezinin qararlaryn qaytalady. Torghay jiynynyn bir oblys kóleminen shyghyp, jalpy últtyq dengeyde ótkenin belgili tarihshylar K. Núrpeyisov pen M. Qoygeldiyev te erekshe atap ótedi. Onyng ýstine, búl jiyngha oblysqa sol tústa engen Aqtóbe, Qostanay, Yrghyz jәne Torghay ónirlerinen ghana emes, Qazan men Ufadan, Qazaqstannyng Aqmola, Semey, Syrdariya oblystarynan, Bókey ordasynan, barlyghy 300-den asa delegattar qatysqan. Sezdi belgili Alash qayratkeri, «Qazaq» gazetining bas redaktory Ahmet Baytúrsynov ashqan. Atalmysh jiynnyn M. Dulatov, S.Qadyrbaev, A.Qalmenov, U.Tanashev, O. Almasov syndy belsendi Alash liyderlerining yqpalymen ótkenin atap ótken jón.
Osy tarihy bas qosugha Qobdadan Ábdihamid Jýndibaev, Kerey Túrymov, Toqmaghambet Jantasov, Múhamedәli Mendibekov, Esmaghambet Altybasov jәne Shyntay Dәrjanov sekildi azamattar qatysady.
Búlardyng arasynan halqymyzdyng birtuar ardaqty úldary Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatovtarmen birge «Alash» partiyasyn qúrugha belsene atsalysqan jәne onyng baghdarlamasyn jazghan jeti qayratkerding biri Ábdihamid Jýndibaevty airyqsha atap ótuge bolady.
Qobda jerinin ayauly perzenti әri maqtanyshy Ábdihamid Jýndibaev 1893 jyly qazirgi Talsay auylynyng manynda dýniyege kelgen. Ol - Alash qozghalysynyng qayratkeri, onyng torghaylyq tobynyng belsendi mýshesi.
1906-1909 jj. aralyghynda Orynbordaghy orys-qazaq mektebinde, eki jyldyq qazaq múghalimder uchiliyshesinde oqyghan, jurnalist, publisist әri audarmashy bolghan. Ol oqulardy bitirgen song tughan jerine qayta oralyp, Qobda bolysynyn №5 auylynyng azamaty sanalghan jәne osynda Qosybaev atyndaghy bir klasstyq uchiliyshenin mýghalimi bolyp qyzmet etken. Sayasy ahualdargha belsene ýn qosyp, Álihan Bókeyhanovtyng basshylyghymen Alash organy - «Qazaq» gazetinde Resey imperiyasynyn otarshyldyghyna qarsy maqalalar jariyalap otyrghan. 1917 jylghy Aqpan tónkerisinen son, Torghay oblystyq komissary bolghan Álihan Bókeyhanov óz búiryghymen Ábdihamidti oblystyq komissariat janyndaghy airyqsha tapsyrmalar jónindegi kishi chinovnik etip bekitken. Kóp úzamay Aqtóbe uezinde zemstvony engizu jónindegi núsqaushy bolyp taghayyndalghan.
Ábdihamid 1917 jylghy shilde jәne jeltoqsan ailarynda Orynborda ótkizilgen jalpyqazaq sezderining jýmystaryna belsene aralasady. 5-13 jeltoqsan aralyghynda ótken osy jiyndardyng songhysynda jedel týrde avtonomiya jariyalaudy jaqtap dauys beredi. Atalghan sezde Ábdihamidten basqa Jansha jәne Halel Dosmúhamedovter, Aspandiyar Kenjiyn, Uәlidhan Tanashev, Ghúmar Qarash, Saghyndyq Dosjanov, Baqytkerey Qúlmanov bastaghan, negizderin batys qazaqstandyq Alash qayratkerleri qúraghan 33 adam shýghyl týrde jeke Qazaq Avtonomiyasyn jariyalaudy talap etkenimen, Álihan, Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan Júmabaev, Álimhan Ermekov, Túraghúl Abayúly, Seydazym Qadyrbaev bastaghan 42 delegat múnday sharany әli erte dep tauyp, avtonomiyagha qarsy dauys bergen bolatyn.
Ábdihamidtin 1917 jyldyn kókek aiyndaghy túnghysh Torghay sezine delegat retinde qatysqany aityldy. Al sol jylghy 20-25 tamyz aralyghynda ótken II Torghay oblystyq qazaq sezining negizgi úiymdastyrushylarynyng biri osy jerlesimiz bolatyn. Aldynghy jiyndarday Orynborda emes, Aqtóbede ótkizilgen búl basqosugha Aqtóbe, Qostanay, Yrghyz jәne Torghay uezderining delegattary qatysqan. Sezd prezidiumy 5 adamnan túrghan: tóraghasy Myrzaghazy Esbolov, mýsheleri retinde Saghyndyq Dosjanov pen Ahmet Túnghashin saylansa, hatshylary Tel Jamanmúrynov pen Ábdihamid Jýndibaev bolghan. Jiyn baghdarlamasy memlekettik basqaru formasy, qazaq oblystarynyng avtonomiyasy, jer mәselesi, halyqqa bilim beru, sot sekildi 15 ózekti mәselelerdi qarastyryp, alghashqy mәseleler boyynsha Reseyde demokratiyalyq federativtik respublika boluy tiyis, al qazaq halqy ýshin últtyq-territoriyalyq jalpyqazaq avtonomiyasyn engizu qajet degen qararlar shygharady. Ábdihamid búl jiynda basty roliderding birin atqarghan. Alash Orda turaly qújattardy jinap, 1929 jyly jaryqqa shygharghan N.Martynenko Aqtóbedegi sezd turaly eskertpesinde bylay dep kórsetedi: «...etot sezd, kak y v drugih guberniyah, prohodil pod rukovodstvom takih deyateley kak Doshanov, Jundubaev, yavlyavshimisya vposledstviy zapravilamy partiy «Alash». Prinyatye rezolusiy govoryat o tom, chto Rossiya doljna byti demokraticheskoy federativnoy respublikoy i o neobhodimosty sozdat samostoyatelnu kirgizskui nasionalnu partii...». Múnda atalghan Saghyndyq Dosjanov Aqtóbe ónirinen shyqqan belgili Alash qayratkeri bolatyn, ol belgili bir sebeptermen tóraghalyqtan bas tartqan Esbolovtyng ornyna jiynnyng qalghan júmysyna tóraghalyq etken.
1917 jyldyn aumaly-tókpeli bir kezenderinde Ábdihamid Alash organy – «Qazaq» gazetin shygharudy da óz mindetine alghan. Búl turaly belgili revolusioner, aqyn әri qogham qayratkeri Sәken Seyfullinning ataqty «Tar jol, tayghaq keshuinen» bile alamyz. Múnda Sәken Ábdihamidting atalghan gazetting sol jylghy 27 aqpan kýngi nómirine shyqqan maqalasyn keltirgen. Sol maqalanyng songhy jaghynan ýzindi keltireyik: «...Osynday zamannyng audarylyp túrghan shaghynda, júrt gazet habaryna asa múqtaj ekendigin oigha alyp, jan-jaqqa habar berip, jón siltep, núsqa kórsetip túrghan «Qazaq» gazetining basynda týrghan azamattardyng Orynborda joq ekenin kórip, jauyn tilegen egin qalpyndaghy júrttyng ýmitine qarsy baru niyetimen Orynborgha fevrali basynda kelip, basyn qosqan Aqtóbe uezining tómend aty atalghan azamattarynyng ótinishi boyynsha «Qazaq» gazetin shygharudy men moynyma aldym... Zaman audarylyp turghan shaghynda daghdyly jolmen jýru, bir baghytqa manday qoy — qiyandaghy qiyn is. Sondyqtan gazet oqushylar zamanynyng qúbyluymen eseptesui kerek.
«Qazaqtyn» songhy jýretin joly — halyqqa bolyp jatqan ózgeristen habar beru, zamanyna qaray amal qylu, jol kórsetu, sasqanda aldynan shyghyp, jәrdem beru mandayynda ghana bolashaq... Ábdihamid Jýndibayúly». Keltirilgen ýzindiden jerlesimiz Ábdihamidtin 24 jasynda-aq qazaqtyn en kóp taraytyn, betke ústar últtyq gazetin shygharudy qolgha alghanyn kóremiz. Qiyn kezende múnday jauapty da auyr jýkti moynyna alu — ekining birining qolynan kele bermeytin is. Al Sәkenning jogharydaghy sózderdi keltirudegi maqsaty, әriyne, Ábdihamidti maqtau emes, sebebi iydeologiyalyq túrghydan alashtyqtargha qarsy bolghan revolusioner aqyn olardy qatty syngha alyp otyrghan.
1917 jyly Qazan tónkerisi oryn alyp, elde birte-birte kenes ýkimeti ornay bastaghany belgili. Ózi aitqanday, zamannyng aghymymen Ábdihamid te Alashtyng kóptegen qayratkerleri sekildi kenester jaghyna shyghady. Olardyn oi-armandary qanday biylikting qúramynda bolmasyn óz últynyn jarqyn bolashaghyn ornatugha, mún-múqtajdaryn sheshuge, maqsat-mýddeleri ýshin ayanbay kýresuge tyrysu, soghan úmtylu edi. Mysaly, Qazaq ólkesin basqaru ýshin 1919-1920 j.j. uaqytsha әskeriy-revolusiyalyq komiytet (Kirrevkom) qúrylghan kezde Alash kósemderining biri Ahmet Baytúrsynov osy komiytet tóraghasynyng orynbasary bolyp qyzmet etedi. Búl óte joghary lauazym bolatyn. Osy qyzmette jýrip ol qazaq jerining Qostanay, Qyzyljar, Kókshetau sekildi soltýstik uezderin ózderine berudi talap etken Resey qúramyndaghy Sibir revolusiyalyq komiytetining (Sibrevkom) úsynysyna ýzildi-kesildi qarsy shyghyp, ol jerlerding qazaqtar ýshin asa manyzdy shúrayly jerler ekendigi turaly dәleldi bayandama jasap, tipti, osy mәseleni sheshu ýshin Qazrevkom tarapynan Mәskeuge de barghan bolatyn. Dauly mәsele qazaqtar ýshin onynan sheshilgeni belgili, eger Ahmet jәne ony qoldaghan basqa da últymyzdyng abzal úldary bolmaghanda atalghan tamasha jerler kórshi memleketke ótip ketui әbden mýmkin edi. Búl jerdegi bizding maqsatymyz — Alashtyng arys azamattarynyng qay ókimet qúramynda bolmasyn óz últynyng joghyn joqtap kýreskendigin kórsetu. Sondyqtan da Ábdihamidti de, basqalaryn da Alash iydeyalaryn tastap, qyzyldar jaghyna shyqty dep eshqanday jazghyrugha bolmaydy, birtútas últ iydeyalary olardyng jýreginde mәngilik mazdap túrghan bolatyn...
Ábdihamidting kenester túsyndaghy qyzmetine kelsek, ol 1918 jyly 21 nauryz ben 3 kókek aralyghynda Orynborda belgili revolusioner Á.Jangeldinning jetekshiligimen ótken Torghay oblystyq kenester sezinin júmystaryna qatysady. Atalghan sezde halyqqa bilim beru mәseleleri qarastyrylghanda Ábdihamid elding óz balalaryn ana tilinde oqytu mýmkindiginen airylghandyghyn ashyna aityp, oblysta jedel týrde últtyq mektep múghalimderin dayarlaytyn medreseler ashudy talap etedi.
Osy jiynda ol S. Dosjanov, jas aqyn Berniyaz Kýleev jәne t.b. birge oblystyq atqaru komiytetining qúramyna enedi әri prezidium hatshylarynyng biri bolyp bekitiledi. Sezd kópshilik dauyspen Mәskeudegi Áskery revolusiyalyq komiytetke oblys qúramyndaghy 4 uezding әrqaysysynan 2 adamnan (orys jәne qazaq últynan) barlyghy 8 adamdyq delegasiya jiberudi qabyl alady. Aqtóbe uezining atynan Ábdihamid baratyn bolyp sheshiledi.
Sezd prezidiumynyng mýsheligine, hatshylyghyna ýmitkerler ózderining sayasy jәne ekonomikalyq jaghdaylarynan qysqasha mәlimet beruge tiyis bolghan kezde, S.Dosjanov pen Ábdihamid ózderining partiyada joq ekendikterin, Kenes ókimetine ish tartatyndyqtaryn jәne asa ýlken malmýlikterge ie emestikterin aitqan. Dosjanov prezidium mýsheligine ótedi, al Ábdihamidting hatshy bolyp bekitilgeni aityldy.
Á. Jýndibaev turaly múnan keyingi derekter әr jerden ýzik-ýzik kezdesedi. Ol Torghay oblystyq atqaru komiytetinde úzaq uaqyt bolmaghan siyaqty, sebebi 1918 jylghy mausym aiymen merzimdeletin bir qújattan onyng atqaru komiytetinen shyghuyna baylanysty ornyna basqa adam súratylghan hat kezdesti.
Taghy bir arhiv qújatynda Aqtóbe uezdik atqaru komiyteti ózining 1920 jylghy 24 mausym kýngi kezekti otyrysynda osy komiytet mýshesi Jýndibaevtyng «onyng jýike auruyna shaldyghuyna baylanysty» ózin komiytet mýsheliginen shygharudy ótingen aryzyn qaraghandyqtary aitylady. Biraq otyrys mýsheleri onyng ótinishin negizsiz dep tauyp, qabyldamaghan, 2 aptalyq demalys qana berip, osy merzim bitken song komiytet qúzyryna qayta oraluyn mindettegen. Osyghan qaraghanda, Ábdihamid oblystyq atqaru komiytetinen keyin uezdik komiytetke auysqan synayly. Aqtóbe oblystyq partarhiyvinin bir mәlimetinde 1920 jylghy qyrkýiekte sol kezde Qobda bolysy qaraghan Aqbúlaq audany (uezi) bolishevikterining III partiyalyq konferensiyasynyn protokolynda Jýndibaevtyng audandyq komiytet mýsheligine kandidat retinde saylanghany turaly derek bar. Múnda aty atalmaghan, tek familiyasy kórsetilgen. Negizinde ol óz atyn Abdul-Hamiyd ne Abdulhamiyd dep jazghan. Alash arystarynyng biri Mirjaqyptyng da ózin Miyr-Yakub dep jazghany belgili.
Jalpy, Ábdihamidting densaulyghyna baylanysty qoghamdyq qyzmetten ketui 1920 jyldar ekeni talas tudyrmaydy. Búl kezeng onyng ómir soqqylarynan qajyp, ruhany jýdep jýrgen kezi bolu kerek.
Jazushy Ghalym Ahmedov jerlesimizdi 1917 jyl shamasynda kórgen. Búl turaly ol: «Ábdihamitti 1917 jyly bir ret kórgenimde, pensne kózildirik taqqan, aqqýba, әdemi jigit edi, Alash baghdarlamasyn jasaugha belsene aralasqan, 1918 ne 1919 jyly qaytys boldy...», — dep jazady. Biraq belgili tarihshy Qaydar Aldajúmanov onyng kenes ýkimeti ornaghan son baspasóz salasynda qyzmet etip, audarmashylyqpen ainalysyp, 1924 jyly qaytys bolghanyn jәne tughan jeri Talsay manyndaghy Búlaq qystauynda jerlengenin kórsetedi.
Avtor Ábdihamid turaly alghashqy derekterdi jariyalaghannan keyin, onyng Almatyda túratyn úly Ermekbay aqsaqaldy izdep tauyp, jolyqqan bolatyn. Jasy 80-nen asqan aqsaqal negizinde Ábdihamidting tughan aghasy Amanqostyng balasy eken.
Onyn aituynsha, alashtyng ardaqty úly 1920 jyly 27 jasynda qaytys bolghan, osylaysha onyng densaulyghyna baylanysty qyzmetten ketui turaly payymymyz rasqa ainaldy. Ábdihamidting kelinshegi Zýbayda (Áliyanyn әkesi Núrmaghambetting inisi Bektileu baydyng qyzy) әmengerlikpen Ábdihamidting inisi Myrzaghúlgha qosylghan.
Búlar Ermekbay aqsaqaldy tughan boyynda bauyrlaryna basqan. Ábdihamidting ózining ýsh qyzy bolghan eken, olar bala kýnderinde qaytys bolyp ketipti. Úzaq jyldar boyy baspasóz salasynda basshylyq qyzmetter atqarghan Ermekbay aqsaqal jasy kelse de ózining jan-jaqty kózi ashyq, kókiregi oyaulyghymen, este saqtau qabiletimen tang qaldyrdy. Dýniyede bolyp jatqan oqighalardy qalt jibermey qadaghalap otyratyn qariya ózining úzaq jyldar boyy әr týrli taqyryp boyynsha jinaghan gazet-jurnal qiyndylarynan túratyn kóptegen bumalarymen tanystyrdy. Ókinishke oray, Ermekbay aqsaqal ózining danqty aghasy turaly kitapty kóre almay, juyrda baqilyq boldy.
Ábdihamidting shyghu tegine kelsek, ol tekti túqymnan. Ákesining esimi Temirghali, atasy Jarmiy, Jýndibay - arghy atasy, ol familiyasyna osy arghy atasynyng esimin tandaghan. Ákesi Temirghaly da, atasy Jarmy de patshalyq kezende Qobda bolysynda әr jyldary 3 jylgha saylanatyn halyq bii qyzmetinde bolghan, olar turaly múraghat derekterinde aitylady.
Jarmi Jýndibayúly 1869-1871 j.j. aralyghynda Qobda bolysy №2 auylynyng bii bolghan. Bolystyqtyng ózi Jana Erejege qarsylyqtyn saldarynan 1869 jyldyng 29 shildesinde qúrylghan bolatyn, demek, Jarmi jana reforma boyynsha saylanghan alghashqy sottyq biylerding biri bolyp tabylady. Búghan qosa ol 1881-1883 j.j. bolys saylauyna týsken, biraq az dauys jetpey, búl qyzmetke qol jetkize almaghan. Al onyng úly Temirghaly bolsa 1887-1889, 1893-1898 jyldar aralyghynda N24 auyl bii qyzmetinde bolghan. 1890-1892 j.j. biyler saylauynda jeniske jetip túrsa da, óz kandidaturasyn ekinshi ret ótkizilgen bolystyq saylaugha úsynghan. Biraq búl saylauda jene almaghan. Bolystyq kezende 9 jyl halyq bii qyzmetinde bolghan Temirghaly Jarmiyúly osy lauazymda en úzaq uaqyt boyy bolghandardyng birinen sanalady.
Ábdihamidting arghy atasy Jýndibay da óz kezenining bilikti adamy bolghangha úqsaydy. Ermekbay aqsaqaldyng aituynsha, eti tiri bolghan ol jas kýninde kәsip izdep Orynbor jaghyna barghan, sol jaqta Tama ruynyng ataqty bayy Qonyrbaydyng qyzmetin jýrgizgen. Isine úqypty, adal qyzmetker baygha únap, ol Jýndibaygha tughan qyzyn bergen eken. Keyin kóptegen mal-mýlikpen eline qaytarghan. Qonyrbaydyng úly Seyitbattal Núrmaghambetov úzaq jyldar boyy Bórti bolysyn basqarghan,
Torghay oblysy әskery gubernatorynyng kómekshisi qyzmetin atqaryp, zauryad-horunjiy sheninde bolghanyn aita ketu kerek. Ol da, onyng úly Pangerey Núrmaghambetov te tónkeriske deyin Orynbor-Aqtóbe ónirlerine belgili, ataqty adamdar bolghan. Olar turaly mәlimetter arhiv derekterinde óte kóp úshyrasady.
Ábdihamidtin arghy atasy Jýndibay turaly qyzyqty bir derek Torghay oblystyq basqarmasynyng agha kenesshisi, qazaq túrmysyn birshama zerttegen I.IY.Krafttyng 1898 jyly Orynborda jaryq kórgen kitabynda kezdesedi. Búl әngimeni oghan jogharyda atalghan Seyitbattal Núrmaghambetov aityp bergen.
Ýzilistermen 1810-1825 j.j. aralyghynda Qaratay súltannyng Kishi jýzding bir bóligine han bolugha úmtylyp, biylik ýshin úzaq jyldar boyy kýres jýrgizgeni belgili.
Ol osy kýreste ózine baghynbaghan rularmen de qyrghyn soghystargha týsken. Súltan әsirese, ózin moyyndamaghan Jylqyshy Tabyn ruymen qatty óshtesip, qolyna týsken osy ru ókilderin eshqanday bitimsiz birden ólim jazasyna kesken. Qarataydyng jalpy Tabyn auyldaryna qaruly qazaq әskerimen birneshe mәrte baryp, ayamay shapqany turaly mәlimetter óte kóp.
Mine, Krafttyng jazuynsha, osynday shayqastardyn birinen son Qaratay Jylqyshy Tabynnyng 200 adamyn qolgha týsiredi. Olardyng barlyghyn birdey ólim jazasyna kesken súltan moyyndaryna qyl arqan salyp, asugha búiyrady. Ýkim oryndalar aldynda Qaratay tútqyndar sapyn aralap jýrgende qolgha týskenderding biri oghan Qonyrbaydan sәlem dese kerek. Aldymen búghan mәn bermey ótip ketken sýltan sәlden song tútqyndy ózine aldyryp, Qonyrbaydy qaydan tanitynyn súraydy. Sonda tútqyn óz esimi Jýndibay ekenin, Qonyrbaygha kýieu bala bolyp keletinin, bay Qarataygha Orynborda sәlem bere barghanda qasynda birge bolyp, sýltandy kórgendigin aitady. Qonyrbaydyng ózine, onyng asau Jylqyshy Tabyndardyng arasynda jýrgenin, olardy Qarataydyng ólimmen jazalaytynyn, eger kýnderdin kýninde súltannyng qolyna týse qalsa múnyng atynan sәlem aituyn, sonda ghana onyng meyirimi týsui mýmkin ekendigin aitqanyn jetkizedi. Jýndibaydy tyndap bolghan Qaratay ony qaytadan baylaugha búiyrady, alayda keshke bosatyp, ýstinen bar kiyimin sheshkizip, jalanash qaytarugha búiryq beredi. Osynday jarlyq bere otyryp Qaratay súltan Jýndibaygha at ta, kiyim de berilmeuin, sebebi Jylqyshy Tabyndargha qarsy soghysyp jýrip, ózining meyirimi týsip bosatqan adamdaryn eshqashan da astyndaghy atymen, ýstindegi kiyimimen jibermeuge ant etkenin aitypty. Al Qonyrbay Qarataydyng syilaytyn adamdarynyng biri eken. Osylaysha, Jýndibay bir ólimnen qalady, al qalghan 199 tútqynnyng barlyghy birdey ól-tiriledi.
Ábdihamidting arghy atasy turaly bir derek osylay syr shertedi. Jýndibay osy oqighadan keyin tamalardyng arasyna kóship barypty. Jalpy, búlar Jylqyshy Tabynnyng Sarmantaq bóliminen, onyng Múrat atalyghynan taraydy. Ermekbay aqsaqaldyng aituynsha, Ábdihamid te, aghasy Amanqos, әkesi Temirghali, atasy Jarmy barlyghy Abat Baytaqqa qarsy Sarybastau degen jerdegi ýlken beleste ornalasqan eski qorymda jerlengen.
Ábdihamid turaly әr jerden tam-túmdap kezdesken derekterding ózinen onyng últyn sýigen, onyng jarqyn bolashaghy ýshin kýresken qayratker ekendigi kórinedi.
Ol, sóz joq, bizding danqty jerlesimiz, Qobda jerining týlegi. Ókinishke qaray, onyng esimi tughan jerinde de belgisiz bolyp qaldy. Ábdihamidting qasterli esimin atausyz qaldyrmay, kóshelerge, mektepterge beruge bolar edi.
2006 jyldyng 13 sәuirinde N. Jetpispaydyng jәne A. Esipovtyn alashordashy Á.Jýndibaevtyng ómiri men qyzmeti turaly derekterimen tanysqannan son, onyng úly Ermekbaymen jezdesu ýshin Ontýstik astanagha jol tarttym.
Sol kezdegi Qobda audany auylsharuashylyghy bólimining bastyghy, búl kýnde Aqtóbe qalasynyn osynday qyzmetinin basshysy Qadyrbek Merkashev Ermekbay aqsaqal elden dәm tatsyn dep, bir iri isek әkelip tastady. Men óz kezegimde aq-saqaldyng iyghyna jabatyn shapan dayyndap, Abat-Baytaq kesenesi týbinen tughan elding bir uys topyraghyn alyp, Almatygha attandym. Joldasym Zoya etti týgel qoydyng óz qarnyna salyp, auyzyn tigip tastap edi, tagham jolda búzylmay astanagha sol kýiinde jetti. Aqsaqal jәne kempiri Lidiya Fedorovna әjemizben kenje úly Aleksandrdyng erekshe kýtiminde eken, ainalasynda tolghan kitap-jurnaldarmen qatar bir tóbe dәri-dәrmekter. Janarynan ýshqyn atqan, jighan-tergenin úrpaghyna jetkizsem degen maqsaty bar, elden kelgen maghan kózine jas alyp quanyp qaldy.
Qatpas-qara taramys shal alghash kórgende Ernest Hemingueyding «Shal men tenizindegi» balyqshy shal Santiyagony ainytpay esime týsirdi. Seksennen asqan,kәrilik pen nauqasymen arpalysqan Ermekbay aqsaqaldyn әngimesin jazyp alu onaygha týspedi, ol keyde entigip, dauysy tarylyp, keyde ózi ótken ómirinen ózi shar-shaghanday kórinetin.
- Qazirgi ómir júmaq qoy, dep bastady ol әngimesin. - Janajolda negizinen Tabyndar, onyng ishinde Bayghazydan taraytyn Ebes, Kedeyghúl, Malghara men Sarmantaqtar túratyn. Bizder Sarmantaqtardan taraymyz, bizding shejiremiz tómendegidey:
Bizding jaqqa ashtyq keldi, bala kýnimizde ózen boyy toly jemis-jiydek, qoghaboryqty ermek ýshin terip jeytin edik, al otyzynshy jyldary solardy ashtan ólmeu ýshin jeytin boldyq.
Oqugha qúshtar boldym, sóitip Novoalekseevka qazaq orta mektebine oqugha týstim. Orys mektebi atam zamanynan bar eken. Qazaq mektebi berirekte otyzynshy jyldary ashylghan. Jút jeti ataly degen ashtyqty qoyyp endi maghan jetimdik pen jalghyzdyq tóndi.
Tughan sheshem, Amanghostyng әieli Áues bolsa da, meni tughan boyda Ábdihamitting әieli Zýbayda etegine salyp әketken eken. Temirghalidyn bәibishesi men ekinshi әieli eki әjem jәne Zýbayda sheshelerim birinen keyin biri kóz júmyp, men naghyz tughan sheshem Áuespen qaldym.
Erterekte esimde qalghany әkem Ábdihamit 1918 jyly Á. Jankeldinning shaqyruymen Orynborgha ketpes búryn, bolystyq saylaugha týsken.
Mening basyma qara kýn tua bastady. Ábdihamitting inisi Myrzaghúl ústalyp ketti. Jogharda aitqanday sheshem Áuespen qaldym,bastan ótken qiyndyqty aityp jetkizu mýmkin emes. Ábdihamitting inisi Kәkim kelip túratyn, biraq eti juas, kenje retinde erke ósken onan kýtetin kómek pen payda joq.
Ol bir auyz oryssha bilmese de 1942 jyly maydangha alynyp, Stalingrad týbinde erlikpen qaza tapty.
Sheshemning arqasynda men jeti jyldyq mektepti bitirdim. Soghystyng aldynda internatqa 42 rubli, oqugha 180 rubli tóleytin zang shyqty. Al ýidegiler qoldaryna 100 gramm tarydan bóten bir tiyn almaytyn. Oqu mýmkindiginen aiyrylghan men týni boyy egilip jyladym, biraq amal neshik...
Bir jaqsy qasiyetim bilimge qúshtar edim, mýmkin búl atalardan daryghan qasiyet shyghar, úldarym da bilimpaz ekenine quanamyn.
Qobda jerining asyl azamattarynyng biri Qosótkelding Jezdibay tabyny Hasen Nauryzbaev bolatyn. Onyng әkesi Erghazynyng shymnan soghylghan jertólesi dәl Tasmaghambet talynyng týbinde edi. Ol Dýisenghaly Qoybagharovpen tuma (onyng úly Vladimir úzaq jyldar baspahanada istedi).
Oqudy jalghastyru niyetimen men Aqtóbege tary tasityn 4–5 arbagha ilesip, oblystyq gazetting redaktorynyng orynbasary bolyp isteytin Hasenge attandym. Sebebi, onyng әieli Qazina atalas jaqyndarymyz edi. Ol meni jyly qabyldaghany sonshalyq, jaqsylyghyn ómir boyy úmytqanym joq. Búl 1940 jyldyng qonyr kýzi bolatyn, balalary Frunze 8, Marat 5, Tamara bir jasta edi. Ol kezde «Sosialistik jol» gazetining redaktory Berish ruynan Qúbash Qojamúratov bolatyn, Kәrim Erjanov ta osynda.
- Bizding ýide jatyp, oqy ber, dedi apamyz. Sóitip men Aqtóbede qalyp № 6 mektepte oqy bastadym, búl rentgenzavodtyng qasynda. Dәl osy kezde Janajolda Áues qaytty degen qayghyly habar jetti. Múny maghan aitqan adam mening kózimnen bir tamshy jas tambaghanyna qayran qaldy. Esesine men jalghyz qalghan týnde tan atqansha jyladym, biraq kóz jasy qayghygha kómektese me? Men Hasen aghanyng ýiinde suymen kirip, kýlimen shyqtym, býkil ýy júmysyn óz moyynyma aldym.
Meni qinaltqan búl sharualar emes edi. Olar onsha qiyn da bolghan joq. Qinaltqany kýn sanap tónip kele jatqan soghys búlty bolatyn. Týn ortasynda oyanyp, nannyng kezegine túramyn, al talonmen beretin paek nandy ne tanerten, ne kýndiz alasyn.
Mektepting aldynda poliklinika bolatyn, koridorynda teri divan bar edi. Sharshaytynym sonsha, kýni boyy sonda baryp úiyqtaymyn da, keshke mektepten keldim dep ýige qaytamyn.
Sóitip, men Hasen aghany qamqorlyghymen 8 klasty tamamdap, 1941 jyly oblystyq gazetke korrektor bolyp ornalasyp, bir jyl jasadym. Kelesi 1942 jyly men naghashym Baqytjangha qaytyp keldim. Qyrkýiek aiynda kýtpegen jerden aupartkomnyn bólim mengerushisi Rahmetolla Aghniyazov shaqyrtyp, audandyq «Qobda stahanovshylary» gazetine júmysqa ornalasugha kómektesti.
Kólikten redaksiyada jalghyz soqyr tory at bolatyn, auyldardy soghan minip aralaymyz. Men redaksiyada 1943 jyldyn 7qantaryna deyin qyzmette boldym, sol kýni maghan Qyzyl Armiyagha shaqyrtu qaghazy keldi. Rahmetolla aghamyz qaytadan shaqyrtyp, saghan «bronimen» qalugha bolady dedi. Biraq men alghan betimnen qaytpadym.
... Bashqúrtstannyng Alkino soghys lagerinde komissiya aviasiya uchiliyshesine kursanttar qabyldap jatyr eken, olardyng qataryna men de iliktim. Osylaysha Omsk, Novosibirsk, Barnaul arqyly Altay ólkesining Pospeliha derevnyasyna bas tiredik. Qazir oilanyp qarasam, bir qyzyghy, Semeyden bir qadam jerde ekenbiz ghoy. Osynda bastapqy bilim beretin bastauysh aviasiya mektebi ornalasqan. Soghys jaghdayyna say úshqyshtar men aviasiya mamandary jedeldetip dayyndaluda.
Keyin bizderdi Eniysey ózenimen tómen jýze otyryp Krasnoyarskige jetkizdi. Búl qalada bizder ShMA–avisiya kishi mamandary mektebin ýsh aida bitirip, agha serjant ataghymen aviamotorshy mamandyghyn mengerip shyqtyq. Sóitip, men Qazan jәne Saratov aviasiya zauyttarynda úshaq apparattaryn qabyldap alatyn komissiya mýshesi bolyp, basqa da qyzmetter atqaryp, sol jaqta ýilenip, elge jeti jyldan song 1950 jyly oraldym. Qasymda әielim Lidiya Fedorovna, bir jasar úlym Vladimir bar.
Qaytadan, kóp jyl ótkennen keyin Taldysaygha Baqytjan naghashyma baramyz dep sheshtik. Men osy kýnge deyin jasym kelse de, naghashylarym Sәken, Núrlybek, Qәdirbek, Quanyshbekterdi jas shaghynan bastap esimde saqtap kelemin. Olardyng bәri qazir er jetip azamat boldy.
- Baqytjan aqsaqal eshkimge úqsamaytyn ózgeshe jan edi, dep Lidiya Fedorovna әjemiz de shalyn qostap qoydy. Tughan jerge oralghanda birinshi bolyp aman-saulyq súrasyp, onyng aq bosaghasyn attaytynbyz.
Atamyz boyshan kempiri kerisinshe onyng belinen keledi. Ýileri әrqashan jinauly, tap-taza. Meni tanystyrugha әkelgende keng peyilimen qarsy alyp, batalaryn bergen.
Ol әrkez óz tәrbiyesindegi kishkentay Quanyshbekti tizesine otyrghyzyp, «Belomorkanal» papirosyn ózi de tartyp, kelesi bireuin Quannyng ernine qystyrady.
- Ata, nege balany temekige ýiretesiz? deymin men naghashyma.
- Naghyz erkek temeki tartu kerek, deydi ol.
Ostavkadaghy polisiya polkovniygi Quanyshbek Baqytjanov atasynyng esimin tegi qylyp jazdyrdy, bir qyzyghy, ol atasy siyaqty temeki shekken joq.
- O dýniyege attanar aldynda ghana Baqytjan atamyz bes ret ýilengenin aitty, deydi әjemiz Lidiya Fedorovna, al men ózimdi Qobda jerinde túnghysh bosaghadan attatqan kishkentay әjem Yntazardy ghana esimde saqtappyn.
Alash partiyasynyng baghdarlamasyn jazushylardyng biri Ábdihamit Jýndibaevtyng býgingi úrpaqtary kimder? Ermekbay ata men Lidiya Fedorovna tórt úl tәrbiyelep ósirdi. Olardyng bәri de ataqty atalarynyn esimin joghaltpay, ol kóp armandap jete almay ketken tәuelsiz Kazaqstannyng layyqty azamattary bolyp qalyptasty. Túnghyshtary Vladimir Ermekbayúly Tashkent elektro-tehnikalyq baylanys institutyn bitirgen. Ol Orynbor oblysyng Gay qalasynda 15 jyl boyy ken-bayytu kombinatynyng jer asty barlau júmystaryna at salysqan. Onyng Vladimiyr, Aleksey, Viktor, Aleksandr jәne Dmitriy degen 5 úly bar.
Ermekbaydyng ekinshi úly Valeriy Aqtób qalasynda 1954 jyly dýniyege kelgen. Ol sanauly qazaq jastary arasynda Mәskeuding Bauman atyndaghy MVTU-di bitirgen, tehnika ghylymdary doktory (2009 j.), Q. Sәtpaev atyndaghy Qazaq Últtyq tehnikalyq uniyversiytetinin qúrmety professory (2006 j.), Mashinajasau jәne Transport Últtyq Akademiyasynyng Akademiygi (2013 j.). 76 ghylymy maqala, Kenes Ýkimetinin 3 ónertabysynyn, QR 1 patent ótinimi avtory jәne «Funksionayalinaya ustoychivosti i tehnicheskaya diagnostika lentochnyh konveyerov» monografi-yasynyng avtorlasy (2012 j.). Tehnika ghylymdary doktory Valeriy Ermekbayúly Jýndibaev. 1998 jyldan qarashasynan bastap 2000 jylgha deyin QR Múnay jәne Gaz Ministrligining «Múnay jәne gazdy ónerkәsipting basty dispetcher basqarmasy» AQ viyse-preziydenti.
2000 j. mausymnan — qazirgi uaqytqa deyin QR Múnay jәne Gaz Ministrli-gining «QazMúnayGaz» AQ ÚK «PSA» JShS-ning menedjeri.
Onyng júbayy Galiya Qadyrqyzy Kameshova da Aqtóbede tuyp ósken, biologiya ghylymdarynyng kandidaty, Gumiylev atyndaghy Ezraziya uniyversiytetinde dәris beredi. Olardyng ýlken qyzy Karina Sankt-Peterburgtyng turizm Akademiyasyn bitirip, sol qalada turistik kompaniyada júmys jasaydy. Ol aghylshyn, nemis, ispan, italiyan jәne basqa tilderdi tereng mengergen. Al Aygýl men Gauhar qazaqsha bilim aluda.
Al Viktor Ermekbayúly Saratov poliytehnikalyq institutynyng týlegi, ol ataqty akademik Aleksandrovtyng kafedrasynda bilim alghan, mamandyghy injener-elektriyk. Oqudy tamamdaghan son ol óz ómirin KSRO Qaruly Kýshterine arnaghan jәne joldamamen «Moskva-600», al búl Qazaqstandaghy Kurchatov qalasynda 10 jyldan astam qyzmet atqarghan. Búl qalanyng qúpiyasy Qazaqstanda keshtetip jariyalanghan edi. Búl qyzmette ol mayor ataghyn aldy.
Viktor Ermekbayúly QR Qaruly Kýshterining irgetasyn túrghyzushylardyng biri. Agha ofiyserler qúramyndaghy Últtyq kadrlar qatarynda ol QR Qaruly Kýshte-rin nyghaytugha shaqyrylady. Onyn otbasynda júbayy Lubovi Mihaylovna, Iliya jәne Elena esimdi úl men qyzy bar.
Jýndibevtardyng kenje úly Aleksandr geografiya ghylymdarynyng kandida-ty, geografiya institutynda dәris beredi. Onyng Timur esimdi úly bar.
Ermekbay aqsaqal 2004 jyly ómirden ozghan. Jasy toqsangha tayanghan anasy Lidiya Fedorovnanyng kishi úly Aleksandr baghyp-kýtip otyr.
Qosymsha: Avtor osy maqalany dayyndaugha kómektesken tarih magistri Nurjan Jetpisbaygha alghysyn bildiredi.
Balniyaz Ajniyazov
Abai.kz