Aty-jónimizdi halyqaralyq standartqa say jazugha bola ma?
Tegimizdi orys tilinin–ov, -ev, -in qosymshalarynsyz jazu azamattar tarapynan key jaghdayda qolaysyzdyq tudyratyny jayly baspasózde, әleumettik jelilerde, týrli basqosularda tolastar emes, songhy kezderi de jiyirek sóz bolyp keledi. Osy mәselege qatysty maman retinde óz tújyrymymyzdy aitpaqpyz.
Tәuelsizdik alghan jyldardan keyin, QR Túnghysh Preziydentiining arnayy Jarlyghyna say orys tilining –ov, -ev, -iyn jalghaularyn alyp tastap, -úly, -qyzy sózderin qosyp, aty-jónimizdi últtyq ýrdiske say jazu mýmkindigine ie boldyq. Sol kezden bastap, orys qosymshasynsyz jazu kisi esimining qaysy, tegining qaysy ekendiginde qiyndyq tudyratyny jii aityla bastady. Kóp jaghdayda azamattar qaysysy esim, qaysysy azamattyng tegin aiyru qiyndyghyna silteydi. Búryn-sondy múnday mәsele tuyndamaghanyn bilemiz. Keybir últtardyng Rustaveli, Bregvadze, Saroyan, Dapkunayte, Banioniys t.b. tәrizdi tekterinde aiqyn últtyq tildik markerler bar. Olar erte zamandarda qalyptasyp, Kenes dәuiri kezinde de ózgerissiz qala berdi.
Tilshi mamandar, qatardaghy azamattar da kisi esimi men tegin aiyratyn –tegi, -ýbiri t.b. qosymshalaryn jalghap jazudy úsynady. Búl jóninde QR Neke jәne otbasy kodeksining 194-tarmaghynda «Jeke adamnyng tegine "tegi", "úrpaghy", "nemeresi", "shóberesi", "kelini" degen jәne basqa da sózderdi qosyp jazugha jol berilmeydi» dep anyq jazylghan. Búghan «ata» sózin de qosugha bolady. Rahymberdi Dýisekov degen qapshaghaylyq azamat Til bilimi institutyna jazghan hattarynda qazaqtardyng tegine «ata» sózin qosyp jazudy qisyndy dep sanaydy. Al qazirgi tanda qazaq aty-jónderi eki jәne ýshmýsheli ýlgimen jazylyp keledi. Rasynda, kópshilik aitqanday, qosymshasyz Qasen Amangeldi syndy aty-jónde tegi qaysy, esimi qaysy ekendigin ajyratu qiyn ekendigi kórinip aq túr.
Búl jayynda mynany aitugha bolady, resmy tólqújattarda, keybir isqaghazdarynda, mysaly, kelisimsharttarda tegi mindetti týrde esimning aldynda jazylady, al qalghan jaghdayda aldymen esimi, bar bolghan jaghdayda әkesining aty, sonynan tegi jazylady. Búlay jazu negizinen KSSRO halyqtaryna ortaq ýlgi retinde qalyptasqan, tek baltyq elderi ghana batystyq ýlgimen esim birinshi, tegi ekinshi orynda jazylady eken. Al KSSRO búl ýlgini qaydan aldy desek, jalpy shyghys elderinde, әsirese, Qytay, Japoniya t.b. memleketterinde birinshi tegi, ekinshi orynda esimi jazylady eken. Mәselen, Ly Chjenifani, Shy Jing Piyn, Kobo Abe, Kitano Takeshiy t.b. aty-jónderinde birinshi orynda tegi jazylghan.
Europalyq, batystyq ýlgi boyynsha esimi tegining aldynda jazylatyndyghy belgili. Bir jaghynan osy halyqaralyq ýlgi retinde qarastyrylady, mysaly, Iogan van Bethoven, Viktor Gugo, Margaret Tetcher, Devid Bekhem t.b. Yaghny kóptegen europalyq, aziyalyq tilder men mәdeniyetterde tegi eshbir qosymshasyz qoldanylady eken. Halyqaralyq standart boyynsha tegi esimnen keyin jazylady, soghan qarap qaysysy esim, qaysysy tegi ekendigi qiyndyqsyz ajyratugha bolady. Sondyqtan batys baspasóz betterinde kez kelgen aty-jón, europalyq, ne aziyalyq bolsyn, kisining esimi birinshi orynda jazylady. Europalyq tilderdegi aty-jónderding qosymshasy bolghannyng ózinde fonetikalyq ereksheligine qaray ajyratugha bolady, mysaly, Kseshinskiyding polyak ekendigi, Chapekting cheh ekendigi.
Týrkitildes birqatar halyqtarda da últtyq nyshany bar qosymshalar joq deuge bolady, mysaly, ózbek, qyrghyz, tatar, bashqúr, úighyr, týrkimenderde. Olardy fonetikalyq erekshelikterine qarap ajyratamyz, mәselen, Kutlumurat, Bohtiyer, Sooronbay, Jenishbek, Minigul, Dilishat, Berdymuhammed, Annadurdy t.b. Búlardyng ishinde qazaq esim-tekterining de ereksheligi negizinen birden kózge týsedi, mәselen, Toqtar Jaqyp, Ýsen Jylqaydar, Kýlәsh Toqtasyn t.b.
Al jogharyda kórsetken –tegi, -úrpaghy, -nemeresi, -shóberesi, -kelini jәne -ata sózderi etnikalyq tarihymyzda familiya úghymy bolmaghandyqtan últtyq jadydan oryn alyp, qalyptaspaghan. Búl sózderdi jasandy týrde qosyp jazghanmen, әzirge túraqtalmay kele jatqanyn kórip otyrmyz. Qazaq búrynghy kezderi aty-jón súrasqanda «qay tumasyn?», «teging kim?», «qay atanyng balasysyn?» dep azamattyng qay ru-taypagha jatatyndyghyn menzegen.
Qazaq әlipbiyining latyn grafikasyna kóshiruge baylanysty aty-jónderding erejesi әzirlenip jatyr. Sarapshy mamandardan aty-jónimizshding retin batys, yaghny halyqaralyq ýlgide jazsaq, kez kelgen jaghdayda adamnyng aty qaysy, tegi qaysy qatelespey ajyratugha mýmkindik tuar edi degendi atyady. Áriyne, búl pikirding jany bar, maman retinde biz de qos qoldap qoldar edik. Biraq búl tez arada onay sheshiletin sharua emes. Aldymen búl mәsele últtyq, memlekettik dengeyde ong sheshimin tabuy kerek. Birinshiden, azamttardy qújattaytyn ministrlikter men respublikalyq mekemelerding qarjylyq-tehnikalyq mýmkindikterine kelip tireledi. Óitkeni Ishki ister ministrligi men Ádilet ministrligi, Azamattargha arnalghan ýkimetting býkil qújatjasaushy qazirgi tehnikalyq bazasynda azamattardyng tegi birinshi orynda, әkesining aty ekinshi orynda, esimi ýshinshi bolyp jazylady. Ekinshiden, búl jayynda jalpyqoghamdyq birjaqty pikir qalyptasu kerek. Bizding maqsatymyz kópke oy tastau. Bolashaqta aty-jónimizdi halyqaralyq ýlgige say jazsaq, orys tilining –ov,-ev qosymshalarynan arylar mýmkindik tuady, olardyng tipten kereksiz bolyp qalary haq.
Sondyqtan әzirge tegimizge arnayy qosymsha oilap tappay aq, qalyptasqan tarihy dәstýrimizge say -úly, -qyzy sózderin qalauymyzsha tegi retinde nemese ýshmýsheli ýlgide әkesining aty retinde jazyp, ústanghanymyz jón bolar.
Kýni býginning ózinde bayqap otyrghanymyzday, biylikten bastap, qatardaghy azamattarymyzdyng deni tegindegi –ov, -ev, otchestvosyndaghy –ovich, -evich, ovna, evna qosymshalarynan arylugha asyghar emes.
Jazuymyzdy latyn grafikasyna kóshirgende eshkimge úqsamaytyn jana әlipbiyimizding ereksheligine qaray qazaq onomastikalyq ataulardyn, onyng ishinde aty-jónderimizding últtyq ereksheligin birden ajyratugha mýmkindik beretin qalybyn saqtauymyz kerek. Sondyqtan el bolamyz desek, esimizdi týzeytin, úzyn sozbaqqa salmay tekterimizdegi orys tilining qosymshalarynan arylatyn kez jetti.
Qyzdarhan Rysbergen
filologiya ghylymdarynyng doktory,
A.Baytúrsynúly atyndaghy
Til bilimi instituty
onomastika bólimining mengerushisi
Abai.kz