Qytay astanasy Beyjinde ornalasqan «Últtar baspasy» qazaq redaksiyasynyng mengerushisi - agha redaktory Álimjan Núrghazyúly bir top әriptesimen birge Astanagha at basyn búrghan edi. Maqsat - Su Shu Yannyng «Qytaytanu» kitabynyng túsaukeser rәsimin elordada ótkizu bolatyn. Bizding tilshimiz osy mýmkindikti paydalanyp, súhbattasyp qalghan edi.

Qytay astanasy Beyjinde ornalasqan «Últtar baspasy» qazaq redaksiyasynyng mengerushisi - agha redaktory Álimjan Núrghazyúly bir top әriptesimen birge Astanagha at basyn búrghan edi. Maqsat - Su Shu Yannyng «Qytaytanu» kitabynyng túsaukeser rәsimin elordada ótkizu bolatyn. Bizding tilshimiz osy mýmkindikti paydalanyp, súhbattasyp qalghan edi.

- Álimjan agha, әngimemizdi bastamas búryn «Últtar» baspasy jóninde az-kem toqtala ketseniz... Oqyrmandarymyz da baspa tarihyn terenirek bilgisi keledi.
- «Últtar baspasy» 1951 jyly negizi qalanghanymen, resmy týrde 1953 jyly ashyldy. Monghol, zanzu (tiybet), úighyr, qazaq, shaushiyang (korey), hanzu (qytay) tilderinde kitap ónimderin shygharatyn alty redaksiya negizinde qúryldy. Birden-bir memlekettik baspa. Býginde búl baspa damyp, búryn әr redaksiya bólimi 50 týrli kitapty baspagha úsynsa, qazir 120 týrli kitap jaryqqa shyghady. Jalpy, baspada 400 adam qyzmet atqarsa, qazaq redaksiyasynda jiyrmadan astam qyzmetker enbek etedi. Kәsiby redaktory bar, korrektorlarymyz da әbden jetilgen saqa mamandar. Ár bólim ózderine tiyesili últtyng kitaptaryn basyp shygharady. Jylyna 1000-gha tarta kitap ónimin dýniyege әkelemiz. Desek te, búl baspa ónimderining kóbi memleketting tapsyrysymen, sodang son, ózimiz taldap shygharatyn kitaptar bolady. Búdan bólek ózimizding (qazaq últynyn) qalamgerlerimizding kitaptaryn hanzu tiline audaryp, taratyp otyramyz. Búryndary tarihshy Nyghmet Mynjan, Qaharman Múqan degen kisiler qazaq redaksiyasynda basshylyqta boldy. Qasymbek Arabin degen aqynymyz bar. Qazaqstanda jinaghy shyqqan.
Alghashynda qazaq redaksiyasynan kórkem әdeby kitaptar shyqsa, keyinnen kompartiyanyng qújattaryn, kósemderding jinaqtaryn jәne tarihy kitaptardy shyghardy. Aytqanday, sol 1950 jyldary Marks pen Engelistin, Lenin men Stalinning kitaptaryn da kóptep shygharypty.
- Týsinikti. Endi Qazaqstangha, sonyng ishinde Astanagha keluleriniz jóninde bilgimiz keledi.
- Búl joly Qazaqstangha jaqsy bir issaparmen kelip otyrmyz. Ózderiniz kórgendey, Su Shu Yannyng «Qytaytanu» kitabynyng alghashqy núsqasy «Últtar baspasynan» hanzu (qytay), monghol, zanzu (tiybet), úighyr, qazaq jәne shaushiyang (korey) tilderinde jaryq kórdi. Áu basta búl jinaqtyng hanzu tilindegi tirajy 10 million danamen taralghan. Múnyng aldynda aghylshyn, fransuz tilderinde jaryq kórip, dýniyeni dýr silkintken enbek boldy. Keyin alty tilde shygharatyn bolyp, halyqaralyq kórmege ýlgertuge tiyis edik. Úzamay kitap jaryq kórdi. Sol kórmede men Su Shu Yanmen jaqyn tanys-tym. Kórmeden song dastarqan jayyldy. Súhbattasyp otyrghanda men ol kisige jinaghynyzdy ózge tilderge audarsaq degen ótinishimdi jetkizgende, jazushy qatty quandy.
- Qytay tarihy turaly kitaptar kóp qoy...
- Onyng ras, Qytayda tarihy kitaptar jeterlik. Degenmen, «Qytaytanu» kitabynda maghlúmat óte mol. Búl enbekte adamzattyng alghashqy jaratylu dәuirinen qazirge deyingi anyzdardy negiz ete oty-ryp, 5 myng jyldan astam tarihy bar Qytay elining ósip-órkendeu joldary, san myng soqpaqty asulary jәne de býgingi jetistikterine jetekshi kýsh bolghan ejelgi Qytay mәdeniyet tarihy da sóz bolady.
- Kitapty qytay tilinen kimder audardy?
- Dulat Mәlikúly, Bek Dókeyúly, Serik Kenenbay syndy qazaqtyng talantty jigitteri tәrjimalap berdi. Al bas redaktory aqyn Úlarbek Baytaylaq, redaktory Imanghazy Núrahmet boldy.
Áu basta kitaptyng Astanadan jaryq kóruine múryndyq bolghan - jazushy Rahymjan Otarbaev, Serik Kenenbay degen azamattar. Osy ýsh jigit jinaqtyng shyghuyna kóp enbek sinirdi.
- Búl kitap turaly pikirinizdi bilsek?..
- Qysqasha aitqanda, Qytay qanday memleket? Onyng tarihy, sýrleu-soqpaghy men órkeniyet ýrdisi qanday? Búl kitapty oqysanyz, әlgi saualdargha jauap alasyz. Múnda, mәselen, túrmystyq mәdeniyet te bar. Jaqynda men birneshe auylgha shyghyp keldim. Sonda bir qystaq bar eken. Eldi mekennen óte shalghayda ornalasqan. Olardyng jastary on alty jasynda ýilengen son, óz aldyna tirshilik etip, sauda jasap ketedi eken. Jazulary - kórkem jazu!
- Kimder boldy olar?
- Qytaylar... Mәselen, otbasynyng birge otyryp tamaq ishuine olar ýlken mәn beredi. Ol bereke-birlikting simvoly bolyp sanalady. Dóngelek ýstel bar emes pe? As iship otyrghanda otaghasy tysqa shyghyp ketse, ýy ishi ýstelding teng jarymyn bosatyp, ekinshi jartysyna jayghasady. Al otaghasy kelse, qaytadan ýstelding ainalasyna shashyrap otyrady.
Aynalyp kelgende, qytay degenimiz - kóp últtyng qospasy ghoy... Men mynau Orhon-Eniysey, Kýltegin, Bilge qaghan, ar jaghyndaghy Tonykókterding jazularyn kórdim. Osylardyng jazularynyng qayda ketkenin bilmeymiz. Al qytaylar osy babalarymyzben aralas-qúralas bolghan ghoy. Ayta berse, tarih kete beredi...
- Qazaq redaksiyasynan songhy kezderi qanday kitaptar jaryq kórdi, jylyna qansha kitap shyghady?
- Keyingi jyldary Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Qalyng elim, qazaghym», «Tarih tolqynynda», «Syndarly on jyl», «Euraziya jýregindegi Astana» jәne «Qazaqstan joly» atty enbekteri jaryq kórdi. Núrsúltan Ábishúlynyng «Qalyng elim, qazaghym» atty kitaby ýsh mәrte 10 myng danamen qayta basyldy. Búl kitaptardy Qytay halqynyng asa qyzyghushylyqpen qúmarta oqyghandaryn aita ketu kerek.
Sonday-aq qazaq qalamgerlerinin, әsirese, Abaydyng qúndy dýniyeleri, Múhtar Áuezovting 4 tomdyghy, Ghabit Mýsirepovting «Qazaq soldaty», Ghabiyden Mústafinning «Qaraghandysy», Ázilhan Núrshayyqovtyng «Mahabbat, qyzyq mol jyldary», Múqaghaly Maqataevtyng «Amanat», «Qosh, mahabbaty», Múhtar Shahanovtyng «Jana qazaqtary», Rahymjan Otarbaevtyng «Soghystyng songhy bombasy», Serik Qapshyqbayúlynyng balalargha arnalghan «Bala» degen jinaghy, taghy da basqa aqyn-jazushylardyng shygharmalary jaryqqa shyqty.
- Qalamgerlerge qansha qalamaqy tóleysizder?
- Búl endi kitap mazmúnyna baylanysty. Kóbine shygharmanyng qúndylyghyna qaraymyz. Oqyrmandy qyzyqtyra alatyn jaqsy shygharmalargha joghary qalamaqy taghayyndaymyz. Key kitaptardy arnauly avtorlarymyzgha jazdyramyz. Mәselen, bizden «Qazaq tarihyna әigili adamdar» degen eki kitap jaryq kórdi. Qazaqtyng ataqty biyleri, batyrlary turaly enbek. Tarihshylargha jazdyryp, tiyisti qalamaqysyn tóledik.
- Sizder tek kitap ónimderin ghana basyp shygharasyzdar ma? Álde...
- Joq, jogharyda atap ótkenimdey, 7 tilde «Jungo últtary», «Últtar suretti jurnaly», «Izdenu» qatarly Qytay ýkimetining qarjysymen shyghatyn 17 jurnaldy elding ishi-syrtyna taratamyz...
- Kitaptyng tez taraluyna onyng bezendirilui de kóp әser etetin tәrizdi. Jylt-jylt etip kózding jauyn alatyn kitapta ne jazylghany turaly oqyrmandar da erekshe qyzyghushylyq tanytatynday...
- Onyng ras. Bizding baspada qiyaly úshqyr, óz isining bilgir mamandary enbek etedi. Negizi, bir kitap ýsh adamnyng qolynan ótedi, jauapty redaktory bir adam bolady. Bir kitapty birneshe redaktor, korrektor oqyghan song ghana óndiriske jiberiledi. Qatesiz shyghuyna basty nazar audaramyz.
- Basqa da baspalarmen baylanys ornatyp túrasyzdar ma?
- Búryndary birneshe baspamen tyghyz baylanys ornatqanbyz. Rahymjan Otar-baev Últtyq akademiyalyq kitaphanada diyrektor bolyp túrghanda endi-endi jaqsy baylanys jasap kele jatyr edik... Bir qyzyghy, Qazaqstandaghy baspalarmen әriptestik ornatayyq desek, basshylyghy tez auysyp kete beredi eken...
- Qytay oqyrmandaryna keninen tanymal qazaq qalamgerleri bar ma?
- Hanzu tilinde jazatyn Ákpar Mәjit degen jazushymyz bar. Osy joly bizben birge Qazaqstangha kelmekshi edi, bir tyghyz sharualary shyghyp, kele almady. Jaqynda onyng 5 tomdyghy baspa jýzin kórdi.
- Baspalarynyzdan shyghatyn kitaptar taralymy qanshany qúraydy?
- Bizde eng az degen tiraj - 3 myn. Odan tómen bolatyn bolsa, basa almaymyz, óitkeni, әr kitap ónimine ketetin qarajatty aldyn ala eseptep alamyz. Eger aqtamasa, onda...
- Al endi býginde qansha danagha deyin shygharyp jatyrsyzdar?
- Kezinde key kitaptarymyz 38 myng danamen basylghan. Jungodaghy qazaqtyng sany 1 mln. 500 myn. Álgi tirajdar halyqqa jetpeydi degen sóz... Búdan ózge shygharmalar 5, 7, 10, 15, 20 myng danamen tasqa basylady.
- Álimjan agha, Qytay qazaqtarynyng kórkem shygharmagha, jalpy, kitapqa degen súranystary qalay?
- Qazaq tilinde shyghatyn kitabymyz birshama jaqsy taralady. Biraq sondaghy qazaqtardyng bәri birdey kitap oqidy deuden aulaqpyn. Keyde ghylymiy-zertteu baspa ónimderin oqityn oqyrmandar kóp emes boluy mýmkin. Múnday kitaptar malshy, diqandar ýshin ne kerek?! Satyp almaydy ghoy?! Ghylymiy-zertteu kitaptaryna qyzyghatyn adam qansha bagha qoysang da qaramaydy, satyp alady. Songhy jyldary auyl sharuashylyghyna, diqandargha arnap kitaptar shyghara bastadyq. Balalargha arnalghan suretti kitaptar jaryq kórip jýr.
- Aldaghy maqsat-josparlarynyz jayynda aita ketseniz...
- Qytay elindegi qazaq jastarynyng shygharmalaryn audaryp jaryqqa shyghardyq. Balalargha arnalghan әngimeler, anyz-ertegiler, júmbaq-janyltpashtar shygharyp jatyrmyz. Óitkeni, keyingi úrpaqqa osynday dýniyeler kerek-aq. Bolashaqta qart qalamgerlerding shygharmalaryn tasqa basu josparda bar. Mәngilik taqyryp - balalar men jastargha arnalghan shygharmalary ghoy. Mine, osyny keyingi úrpaqqa tanystyrudy maqsat etip kelemiz.
- Aytpaqshy, búghan deyin de Qazaqstanda bolghan shygharsyzdar?
- Ýshinshi ret kelip otyrmyz. Alghash on eki adamnan qúralghan delegasiya qúramynda Almatyda 2001 jyly ótken Halyqaralyq kitap kórmesine qatysqanbyz. Ekinshi ret 2004 jyly «Egemen Qazaqstan» gazetining basshysy Sauytbek Abdrahmanovtyng shaqyruymen keldim. Lev Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde boldyq. Ol kezde Astanada qaqaghan qys bolatyn. Qalany dúrystap aralay almadyq. Odan beri de birneshe jyl ótti. Elorda erekshe qúlpyryp ketipti. Ásem jerlerin kórip, kózimiz toymay jatyr. Maghan Astananyng auasy, tabighaty airyqsha únady! Halqynyng da peyili keng siyaqty kórindi. Aytary joq, әdemi, taza shahar!
- Qazaq qalamgeri Qajyghúmar Shabdanúlynyng atyshuly «Qylmys» romany sizderden jaryq kórmedi me?
- Joq! Basylghan joq...
- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken  Ghaniybet GhALYMBEKÚLY

http://nurastana.kz/?p=2160