Bala kezimde auyldaghy aqsaqaldardan «qazaqtyng jaqsysy orystyng jamanyn alady» degen sózdi estip tang qalushy edim, týsinbegen song asa kónil audarmaytynmyn da. Eseye kele, sózding bayybyna baryp, nege búlay deytinderin úqtym. Sebebi sol kezenning ózin de bizding atalarymyz ózge últtyng qyzdarymen bas qosyp jýrgen eken. Ol zamandy týsinuge de bolar, ózge últtyng qyzymen amalsyzdan bas qosqandary da qanshama? Sonau qughyn-sýrgin zamanda Múhtar Áuezovtyng aman qaluyn talay adam onyng orys qyzyna ýilenuimen baylanystyrdy.

Derekterge sensek, 1940 jyly Kenes Odaghy ózining qúramynda ómir sýrip jatqan 130 últqa zertteu jýrgizipti. «Orystarmen ýilengen basqa últ ókilderi qansha eken?» dep, sanap kep jibergende, birinshi oryngha Latviya sekirip shyqqan da, ekinshi orynda - Qazaqstan. El basqarghan azamattardyng quanyshtan bórki qazanday bolyp, birer jylda Latviyany basyp ozugha úmtylys jasaghany jasyryn emes.

Bala kezimde auyldaghy aqsaqaldardan «qazaqtyng jaqsysy orystyng jamanyn alady» degen sózdi estip tang qalushy edim, týsinbegen song asa kónil audarmaytynmyn da. Eseye kele, sózding bayybyna baryp, nege búlay deytinderin úqtym. Sebebi sol kezenning ózin de bizding atalarymyz ózge últtyng qyzdarymen bas qosyp jýrgen eken. Ol zamandy týsinuge de bolar, ózge últtyng qyzymen amalsyzdan bas qosqandary da qanshama? Sonau qughyn-sýrgin zamanda Múhtar Áuezovtyng aman qaluyn talay adam onyng orys qyzyna ýilenuimen baylanystyrdy.

Derekterge sensek, 1940 jyly Kenes Odaghy ózining qúramynda ómir sýrip jatqan 130 últqa zertteu jýrgizipti. «Orystarmen ýilengen basqa últ ókilderi qansha eken?» dep, sanap kep jibergende, birinshi oryngha Latviya sekirip shyqqan da, ekinshi orynda - Qazaqstan. El basqarghan azamattardyng quanyshtan bórki qazanday bolyp, birer jylda Latviyany basyp ozugha úmtylys jasaghany jasyryn emes.

Keyin 1950 jyldary tyng iygeru kezinde elimizde aralas neke kýrt ósken. 1940 jyldary 15 payyzdyng shamasynda bolsa, 1950-shi jyldardyng sonynda 23 payyzgha jetken. 1979 jyly degende әrbir besinshi neke - aralas neke bolypty. Birtandanarlyqjaghday, 1980 jyldardyng ayaghynda aralas neke kýrt tómendegen. Tipti 9,7 payyzgha deyin qúldyrap ketken. Búlay boluyna әser etken dýnie - eldegi demokratiyalyq órleu jәne últtyq sananyng oyanuy siyaqty. Onyng syrtynda orystan qatyn alghan qazaqqa kórsetiletin jenildikter (pәterli bolu, qyzmetin ósiru) kelmeske ketip bara jatqanyn angharghandyqtan bolar bizding alaqúiryq azamattardyng basyn tarta qoyghan synayly.

Al qazirgi uaqytta aralas neke ýlken problemagha ainaldy. Mәselen, KSRO zamanda Qazaqstanda әrbir 7-shi neke aralas jaghdayda bolypty. Tәuelsizdik alghan uaqyttan beri, aitalyq: 2010 jyly 90873 jas shanyraq kóterse, onyng 18477 aralas neke yaghny 20 payyz. 2011 jyl bastalghaly otbasyn qúrghan qazaqtar 52636 bolsa, aralas nekege túrghandary 3927.

Sem Harison degen bilgish: «Áriyne, adamnyng kimge ýilenui - әrkimning óz erkindegi sharua. Alayda, aralas neke - az halyqty jútudyng jaqsy joly» depti. Shynynda da búl sózding jany bar. On miliongha juyq qazaghy bar Qazaqstandyqtar osylay ózge últ ókilderimen shanyraq kótere berer bolsa, jútylyp, ne orys, ne qytay boluy ghajap emes. Dәl qazirgi tanda kórshiles Reseyding ózi búl mәseleni kóterip dabyl qaghuda. Sebebi, Reseyde taza orys halqynyng sany azayyp barady. Ol elding әrbir tórtinshi sylqymy jauyryny qaqpaqtay, júdyryghy toqpaqtay kavkazdyq jigitterge túrmysqa shyghugha qúmar kórinedi. Endi bir 150 jyldan song taza orys qandylar tek derevnyalarda ghana qalady. Últtyng genafony qatty ózgeriske úshyraydy dep shyryldauda.

Bizding de jaghdayymyz mәz bolyp túrghany shamaly. Qazaqtyng qarakóz boyjetkenderi ózge últ ókiline túrmysqa shyghyp, qazaqylyqtan auyly alys úrpaq әkelude ómirge. Aralas nekeni qalaytyn arular kóbine-kóp shetelde shalqyptasyp ómir sýrudi kózdeydi.

Reseylik "NTV" telearnasynyng betkeústar jurnalisterining biri cheshen qyzy Aset Vasueva boldy. Ol jýrgizetin "Strana y miyr", "Segodnya" syndy baghdarlamalardyng reytingi sharyqtap, cheshen qyzy telejúldyzgha ainaldy.Sol Asetting bir súhbatynda:

"Mahabbat degen tanghajayyp sezimdi bastan ótkergim keledi. Biraq basqa últtyng ókilin sýng arqyly ózin tughan halqynan, últynan, otbasynan, dәstýrinen ajyratqan adamnyng aldy - týnek. Ol qaranghylyqqa batady. Shynymdy aitsam, men múnday nekelerdi qúptamaymyn da, moyyndamaymyn da", degeni bar.

Sol Aset Vasueva keyinnen bir-aq kýnde telejýrgizushi mamandyghyn tәrk etip, sebep-saldaryn eshkimge týsindirip jatpastan Cheshenstangha ketip qaldy. Áygili telejýrgizushining qyzmetten ketu sebebin san-saqqa jýgirtip baqqandar kóp bolghan. Songhy derekterge sýiensek, ol sózinde túryp, tau halqynyng úlanymen shanyraq kótergen kórinedi.

Cheshen qyzynyng batyldyghy, halqyna degen sýiispenshiligi qazaq qyzdarynyng boyyna, sanasyna sinse iygi. Arularymyzdyng aq bozat mingen hanzadasyn ózge últtan izdeui jangha batarlyq jәit. Olar dini, tili, salt-dәstýri bólek aghylshyn, orys, týrik, qytaygha shyghyp, keremet ómir keshemin dep oilaydy. Ómirin ertegidegidey elestetedi. Alayda olar, «ózge elde súltan bolghansha, óz elinde últan bol» degen ataly sózdi úmytqanday. Sonymen qatar ózge últqa túrmysqa shyqqan qyzdarymyzdyng balalary qazaq bolmasy anyq. Olar qazaqy dәstýrdi boyyna jinap, tarih pen mәdeniyetimizdi bilmey ósedi. Bilmegen balada kinә joq, kinә ózge últty serik etken anada.

Bekbolat Tileuhan bir súhbatynda: «Jiyen deytinnen qayyr joq. Mysaly, Troiskide tughan orystyng ataqty Fedor Nikiforovich Plevako deytin advokaty boldy. Sheshesi - qazaq. Sol Plevako qazaqty qoyanday qyryp, dalasyn qan sasytyp jatqan kezde bireuge birauyz qarsy sóz aita almady. Qazaqtyng mýddesin jaqtap, sol Plevakonyng sóilegen jerin kórgen adam joq. Aralas nekening kóbengi saldarynan últ jәne últtyq memleket joyylyp ketui mýmkin. Tarihta búl sózge dәleldi mysaldar kóp. Talay últtardyng aralas nekeden tughan balalary ózara qaqtyghys kezinde últyn satyp ketip jatqanyn tarihtan da, kýndelikti ómirden de kórip jýrmiz. Orystildi qazaqtardyng orystar jaghyna shyghyp ketetini siyaqty. 70 jyldardan bastap Qytayda bala shekteu baghdarlamasy jýrdi. Qytay otbasyna bir bala, qytay emeske eki bala degen sayasat endi. Qytaylar jәne ol bir balanyng er bala bolghanyn qalady. Olarda osylaysha er balalar sany kóbeydi. Endi olargha qyzdardy qaydan tabady? Áriyne, Qazaqstan deytin el bar. Qazaqstanda qyz kóp. Aghylshyn kinosyndaghy Borat deytin keyipkerdi kóriniz, onda da qazaq qyzyn jәukemdeuden onay eshtene joq bop kórinedi. Myna «Ironiya lubviy» degen kino arqyly qazaq qyzy ózining jigitin tastap, basqa últtyng jigitine túrmysqa shyghugha dayyn túrady. Ana «Qyz qylyghy men bylyghy» siyaqty baghdarlamalar arqyly, «Qaraoy», «Ironiya lubviy» siyaqty kinolar arqyly qazaq sanasyna teris sayasatty sinirip jatyr. Olardyng ústanymynda: «Qazaqtyng qyzynda namys joq». Halyqtar dostyghy deydi de, kinoda qazaq qyzy orystyng jigitine nemese basqa últtyng adamyna ghashyq bolady, túrmysqa shyghady. «Nerealinaya lubovi» deytin de kino bar, onda da osynday qúbylys. Búl bizding ghana emes, әlemdik sayasattyng jemisi. Búnday mәselelermen endi memleket te kýrese almaydy. Múnymen әrbir qazaq ózi kýresui kerek», - degen eken.

Últ janashyrynyng shyryldauy tegin emes. Ózge últtan qazaq shyghuy qiyn. Eli ýshin jany ashyp, jýregi auyraghan bala, erten Otanyna opasyz, últyn satar azamat bolary anyq. Ghabit Mýsirepov aitady, qazaq әielin "jan joldasym" deydi. Onysy - jany men jany ýndes, oi-armany ýiles, egiz adambyz degeni. Al ózge últtyng adamy, qazaq qyzyna jany ýndes, egiz adam bolyp jýr me eken? Jauaby tabylmas súraq.

Sonymen qatar aralas nekening shamadan tys kóbeyip ketui jeke últ nemese últtyq memleketting joyyluyna әkelip soqtyrady. Tarihta onday oqighalar jeterlik. Mysaly: ótken ghasyrdyng basynda Ispan otarynan azat bolghan Peru elinde әrtýrli etnikalyq-әleumettik toptar payda boldy. Birinshisi - Peruding tituldy halqy - kechualar. Búlar barlyq halyqtyng kóp payyzyn qúrady. Ekinshisi - otarlaushy ispandyq kreoldar. Barlyq biylik osylarda boldy. Ýshinshisi - perulik pen ispandyq aralas nekeden tughan - metister..

Tәuelsizdik alghan song Peruding bayyrghy halqy dәstýrli Ink memleketi - Tauantinsuydi qayta qalpyna keltirip, Ink imperiyasyn janghyrtu iydeyasyn úsyndy. Qysqasy biyliktegi kreoldar men halyqtyng denin qúraytyn kechualarar asynda tartys payda boldy. Osy tartysta aralas nekeden tughandar (bizshejiyender) otarlaushy kreoldardyng jaghyna shyghyp ketti (bizdegi orystildi qazaqtyng orystarjaghyna shyghyp ketkeni siyaqty).

Metister ispantili dialektisi ­men sóiledi. Olardyng tek túrmysyn­da, kiyiminde, jýris-túrysynda ghana azdaghan bayyrghy sipattar boldy. Aqyry búl metister bәrin yghystyryp biylikti qolyna aldy. Búlardyng yqpalynynkýsheygeni sonshalyq Qytay men Ýndielinen, kórshiLatynAmerikasymemleketterinenkelipqonystanghanqauymmetisterdinjaghynashyghypketti. Olarmetistintilindesóiledi, solardyng mәdeniyetin qabyldady.Sheteldik alpauyttar aralasnekeden tughantasjýrekmetisterdi Peru halqynynbolashaghy, últ­tynruhydepkótermeledi. Aynalasyjýzjylghajetpeybayyrghyhalyqperuandar (kechualar) qúrypketti. Qúrymaugha bet alghandaryalys-shal­ghay tau-tas, orman-toghaygha­ba­ryp­ty­ghyldy. Qalalyqjerdegilerózderinkechualyqtarmyz dep aitugha arlandy.

Mine, Peruding taghdyry osynday, qazaqtyng basyna týspesine kim kepil. Myna jaghymyzda ajdaqaday qytay, myna jaghymyzda alpauyt orys. Bireui bayau sayasatymen jaulasa, bireui jalghan dostyghymen jaulauda. Hakim Abay «Qazaqtyng dosy da, jau da qazaq» degen. Sondyqtan orysqa senip, «qazaq bolghanymyz» ýshin arlanyp jýrmeyik.

DIN NE DEYDI

Islam - Jaratushy Allah Taghaladan barsha adamzatqa jiberilgen haq din. Ol adam balasyna kelgennen keyin, ondaghy kez kelgen ýkim onyng iygiligi ýshin beriledi, әri onyng tabighaty eskerilusiz qalmaydy. Sol ýkimderding biri - neke. Alayda islam da qyz bala men er balanyng nekelesunnde aiyrmashylyq bar. Sharighatta mәlim bolghanynday, músylman әieldin, músylman emes erkekpen ýilenui eger dini, nanym-senimi qanday bolsa da, kitap iyeleri, yaghni, evrey nemese hristian bolsa da mýlde mýmkin emes. Eger osynday bolyp qalghan jaghdayda, búnday neke bos, beker bolyp tabylady. Búnday nekege eshqanday ýkimder jýrmeydi. Búl erkekten tuylghan bala, onyng tegine jatpaydy. Sonday-aq olar qaytys bolsa, bir-birinen miras almaydy. Allah taghala aitqan: «Ey, momyndar! Senderge momyn әielder qonys audaryp kelse, olardy synandar. Olardyng imandaryn Allah jaqsy biledi. Sonda eger olardy momyn әiel ekendigin bilsender, onda olardy kәpirlerge qaytarmandar. Búl әielder olargha halal emes, olar da búlargha halal emes...». (Mumtahana, 10).

Búl orynda músylman qyzdardyng ata-analaryna, әsirese qyzdardyng ózderine kýieu tandauda asa aqyldy bolu kerektigin eskertip qonmyz asa manyzdy. Óitkeni, qyzdyng ózine kýieu tapqandyghy manyzdy emes. Nanymy, pikiri, súrastyrylmaghan, momyn ba, kәpir me, músylman ba, hristian ba, evrey me, mýsinge siynushy, ne buddist ekendigin bilmey túryp tabylghan kýieu - qanday kýieu?!

Mәlim bolghanynday, negizinde músylman erkekting músylman emes әielge ýilenui mýmkin emes. Biraq eger kitap iyelerinen, yaghny evrey nemese hristian dininde bolsa, ýilenuge bolady. Búl turaly keninen tarqatyp aitatyn bolamyz. Osy, kitap iyelerinen basqa әielderge ýilenu haram. Sondyqtan dinsiz, buddist, indus, bútparas, otparas jәne islamnan qaytqan әielge ýilenuge bolmaydy. Allah taghalany, elshisin, dinin, ýkimderin jaqsy kórmegen әiel, músylman otbasynda dýniyege kelgen bolsa da, eshqashan músylman bolyp eseptelmeydi. Negizinde sharighat músylman emes әielderge ýilenuge búiyrmaydy. Kerisinshe, qanday bolghanda da, músylman әielderge ýilenuge búiyrady. Óitkeni, músylman әiel kýieuine opaly, balalaryna jan kýidirushi bolyp keledi. Allah taghala aitqan: «Iman keltirgenshe mýshrik әielderge ýilenbender! Shyndyghynda azat mýshrik әielden, tipti ol saghan únasa da, imandy kýng әiel jaqsyraq...».(Baqara, 221)

Qoryta kelgende múnday neke, jaqsylyqqa alyp barmaydy. Tipten dinde de qarsylyqtar kezdesedi. Ayta keterlik taghy bir mәsele, eki últtan dýniyege kelgen balanyng kim bolaryn oilanghan da jón. Búl degenimiz bir adamnyng boyynda eki elding mәdeniyeti, dәstýri men tәrbiyesi bolady degen sóz. Yaghny bala ózining kim ekenin bilmey dal bolady degen sóz. Qoghamdyq oryndarda olargha degen kóz qarasta ózgeshe bolmaq. «Teng tenimen, tezek qabymen» degen, әr últtyng óz dәstýrin boyyna sinirgen úrpaq tәrbiyelegenine ne jetsin.

Gýlnúr DOSBOL

http://www.qazaquni.kz/8126.html