Keshe, 15 qazanda Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng tóraghalyghymen ekonomikalyq mәseleler jóninde kenes ótti.

Jiyn barysynda elding әleumettik-ekonomikalyq damuynyng qorytyndylary men josparlanghan mejening oryndaluy, qarjy-nesiyelik sayasatty jýzege asyru, atauly әleumettik kómek reformasy, әleumettik damu jәne júmyspen qamtu mәseleleri qaraldy. Premier-ministr Asqar Mamiyn, Últtyq bank tóraghasy Erbolat Dosaev, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Birjan Núrymbetovter bayandama jasady.

Qasym-Jomart Toqaevtyng aituynsha, jalpy eldegi makroekonomikalyq jaghday túraqty, Qazaqstannyng әleumettik-ekonomikalyq damu kórsetkishterining dinamikasy ong nәtiyje kórsetip túr. Alayda, otandyq ekonomikany әrtaraptandyru, ónimdi júmyspen qamtu, halyqtyng tabysyn arttyru, әleumettik kómekterding qol jetimdigi sekildi mәseleler әli kýnge tolyq sheshimin tapqan joq.

Memleket basshysynyng pikirinshe, strategiyalyq baghdarlamalardy sapaly jýzege asyrudyng negizgi mindeti – halyqtyng ómir sýru dengeyin arttyrghanda ghana oryndalady.

Preziydent әlemdegi әrtýrli jaghdaylardy eskere otyryp, naqty eseptelgen, elding makroekonomikalyq, qarjylyq jәne әleumettik túraqtylyghyn saqtau jóninde keshendi sharalar әzirleudi tapsyrdy. Sonymen qatar, «Qazaqstan-2050» Strategiyasynyng qazirgi kezende iske asuy tiyis mindettemelerin oryndau qajet ekenin aitty.

Preziydent memlekettik sheshimder qabyldaghanda saraptamalyq júmystardy týbegeyli kýsheytu kerek ekenin atap ótti.

Preziydent shaghyn jәne orta biznes ekonomikany әrtaraptandyru isinde tirek kýshke ainalu kerek dep sanaydy. Memleket basshysy industrialandyru baghdarlamasy ónerkәsip óndirisi men óndeu sektoryndaghy qúldyraudy toqtatyp, jana ónimderdi shygharugha mýmkindik ashqanymen, ekonomika salasynda týpkilikti serpilis bolghan joq dep esepteydi.

– Enbek ónimdiligin keminde 1,7 esege arttyrugha jәne óndelgen qazaqstandyq ónimning eksportyn edәuir ósiruge basymdyq berilui tiyis. Ýkimet dayyn ónimning eksportyn 2022 jyly – 1,5 esege, 2025 jyly – 2 esege arttyruy qajet, – dep tapsyrdy Preziydent.

Memleket basshysy ónirlik dengeyde bәsekege qabiletti tehnologiyalyq damyghan eng keminde 3-5 salany qalyptastyru kerek ekenin aitty.

–  Industrialandyru barysyn jergilikti jәne sheteldik sarapshylar jiti baqylap otyr. Búghan deyingi baghdarlamalargha olar baysaldy qaraghan edi. Bizge industrialandyru iydeyasynyng bedeline núqsan keltiruge bolmaydy, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Qasym-Jomart Toqaevtyng pikirinshe, EAEO ayasyndaghy ekonomikalyq integrasiya elimizding ekonomikalyq әleuetin damytugha septigin tiygizedi. Preziydent EAEO úiymynda bizding elding mýddesin nyghaytu maqsatynda saraptamalyq júmystardy kýsheytip, ónimderin euraziyalyq naryqqa eksporttaytyn otandyq tauar óndirushilerdi qorghau qajettigin atap ótti. Sonday-aq ol investisiya tartu el ekonomikasyn janghyrtudyng asa manyzdy mindeti bolyp sanalatynyn aitty.

– Biz investisiyalyq ahualdy ýnemi jaqsartyp kelemiz. Biraq  múnday jaghday investisiya kólemine qanshalyqty әser etip otyr? Nege aitarlyqtay serpin bayqalmaydy? Shetel investisiyasyn tartuda tek fiskaldy yntalandyrular ghana manyzdy emes. Ishki naryq auqymynyng tarlyghy, tauardy eksportqa shygharudyng qiyndyghy, ortalyq jәne jergilikti dengeylerdegi memlekettik organdar is-әreketterin ýilestiruding jetkiliksizdigi – jýieli problemalar bolyp sanalady, – dedi Memleket basshysy.

Sonymen qatar Qasym-Jomart Toqaev elimizding býkil ónirlerinde ónimdi sórelerge deyin jetkizuding tetikterin damytudy qamtamasyz etudi, sonday-aq, ekonomikanyng barlyq salalarynda últtyq tauarlardy jetkizu jýiesin qalyptastyryp, ony damytu ýshin keshendi qadamdar jasaudy tapsyrdy.

– Bizde eksportqa qoldau kórsetetin negizgi 3 operatordyn, atap aitqanda, «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasy, «KazakhExport» últtyq kompaniyasy jәne QazTrade kompaniyasynyng kóptegen tetikteri bar. Eksportqa qoldau kórsetuding barlyq sharalaryn «birynghay terezege» biriktiruding qajettiligi jóninde aityp jýrmiz. Men Ýkimetke shetelge tauar shygharushylar arasynda kәsiby saualnama jýrgizip, problemalyq tústary men qordalanghan mәselelerdi anyqtaudy, osynyng negizinde memlekettik qoldaudyng tetikterin qalyptastyrudy tapsyrdym. Sizder úiymdastyrushylyq sheshimder de qabyldaydy dep senemin, – dedi Preziydent.

Memleket basshysy fiskaldy sayasat jóninde aita kele, Últtyq qordan bólinetin transfertterdi birtindep azaytu qajet degen pikir bildirdi. Degenmen oghan asa qajettilik tuyndaghan jaghdayda ghana jýginu kerek ekenin aitty.

– Ýkimet birinshi kezekte respublikalyq budjetting kiris bóligine nazar audaruy qajet. Últtyq bank Últtyq qordaghy investisiyalyq tabystyng týsimin arttyru maqsatynda qarajatty basqaru joldaryn qayta qarastyrugha mindetti. Aktivterdi dúrys basqaru Últtyq qordyng kólemin aitarlyqtay arttyra alady, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Preziydent kommersiyalyq bankterding payda tabu maqsatynda qarjyny tútynushylyq nesiyege qaray búryp, biznesti nesiyeleu kólemin tómendetip jibergenin syngha aldy.

– Últtyq bank osy sayasatqa shúghyl ózgeris engizui tiyis. Qarjy retteushisining mәlimeti boyynsha, ekonomikanyng әr sektorynyng 50 payyzdan astamy – bankterding mýddelerin kózdeytin ornyqty әri qarjylay tәuelsiz kәsiporyndar. Alayda olar bank nesiyelerin tartugha qúlyqsyz. Nege? Mýmkin kommersiyalyq bankter belgileytin sharttardy ol kәsiporyndar tartymsyz dep sanaytyn shyghar. Qarjy sektorynyng túraqtylyghyn qamtamasyz etu men naqty sektordy nesiyeleudi damytu turaly tandaudyng aldynda túrghan Últtyq bank tiyimdi sheshimder qabyldauy kerek, – dedi Memleket basshysy.

Preziydent 2030 jylgha deyingi aqsha-kredittik sayasat Strategiyasyn jasaudy tapsyrdy. Qasym-Jomart Toqaev Últtyq bankti kommunikasiya men aqparattyq-týsindiru júmystaryn jaqsartugha shaqyrdy. Búl óz kezeginde naryqqa qatynasushylar men túrghyndardyng senimin arttyryp, devalivasiya jayyndaghy daqpyrttardyng aldyn alady.

Memleket basshysy birynghay túrghyn ýy sayasatyn iske asyru mәselesin de nazardan tys qaldyrghan joq.

– Árbir qazaqstandyq azamat baspanany satyp nemese arendagha alu perspektivasyn, ony satyp alu sharttaryn anyq týsinui kerek. Ol ýshin túrghyn ýiding qoljetimdilik ólshemderin anyqtap, qúrylystyng ózindik qúnyn jýieli týrde tómendetip, kóppәterli jәne jeke baspananyng arajigin ajyratyp, pәterdi jalgha beru naryghyn retteu qajet,– dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sóz sonynda Preziydent negizgi basymdyqtar men qabyldanghan sheshimder óz dәrejesinde iske assa, ekonomikalyq ósimning qarqyny men sapasyn arttyrugha, sonymen qatar, halyqtyng ómir sýru dengeyin jaqsartugha mýmkindik beretinin aitty.

Abai.kz