Tashkent kóshesinde kezdesken kóripkel
«Aughanstanda soghys bastalypty!» degen suyq habar dýniyejýzin dýr silkintkende, saqmanda jýrgen edim. Arada qansha jyl ótse de, bir oqigha esimnen ketpeydi – deydi, sol soghysty kózimen kórip qana qoymay, bir kózi men qolyn berip qaytqan ardager sarbaz.
- Adamnyng basy Allanyng doby demey me, ainalasy eki kýnde apyl-ghúpyl jinalyp, Óskemendegi «sbornyy punkt» dep atalatyn jerden bir-aq shyqtyq. Qyl ayaghy tuysqandarmen qoshtasugha da múrsha bermedi. Elimizding týkpir-týkpirinen әskerge alynyp, Almatyda jasaqtalghan spesrotanyng qataryndaghy 120 bozbalanyng birde - biri «Aughan soghysyna qatysamyz» dep, әi, oilamaghan bolar. Olay deytinim, sonyng biri myna men edim. Áskery ant qabyldau rәsimin de, soghysqa dayyndyqty da Tashkentte óttik. Komandirler ashyp-jaryp eshtene aitpaydy. Al, sarbazdar arasynda guildegen әngime tóbeqúiqandy shymyrlatady. Aughanstan taularynda jasyrynghan tәlipter dey me, basmashtar dey me, әiteuir, aitularynsha bәri baskeser, kileng bandy, qanysherler. Bú jaqtan barghan sovet әskerin qynaday qyryp jatqan kórinedi.
- Qolgha týskenderdi birden óltirip tastamay, múryn-qúlaqtaryn kesip, músylman emesterin kәdimgishe piship degendey, adam tózgisiz azaptyng týr-týrin kórsetip it qorlyqqa salady eken – degen alyp-qashpa sózder, onsyz da «Ne boldymgha?» úshyraghan biz sekildi jas sarbazdardyng zәresin aldy. Chasti komandiyrining shopyry ayaq asty syrqattanyp qap, bastyqty uaqytsha men tasyp jýrdim. Birde komandir ekeuimiz Tashkentting ortalyq bazaryna bardyq. Últy orys polkovnik bolatyn: - Sen bir ynghayly jerge mashinany qoyyp, meni kýt – dedi de, qaynaghan bazargha kirip joq boldy. Sodan bir saghat ótti joq. Eki saghat ótti joq. Ábden ishim pysty, onyng ýstine qarnym da shúrqyrap barady. Qaltamdaghy azyn-aulaq aqshagha ýsh-tórt samsa alyp jep otyr edim, qasyma bir qariya keldi. Qayystay bop kýnge kýigen jýzinen shýnireygen kózderi ghana jyltyraydy. Adam osylay da azady eken-au...
Jayghan qolyna qarasam, qúr sýlderi. Sýiekteri terisine ilinip qana túrghanday. Beybaqqa janym ashyp, qolymdaghy samsanyng birin berdim. Basyn iyzep, rizashylyghyn bildirip ketip qalghan qariya sәlden song qaytyp oraldy. Managhyday emes, kózinde ot bar. Kәdimgidey shirap alghan. – Balam, bir auyldan alty bala shyghypsyndar... Bolashaqtaryng óte búlynghyr...
Tayau kýnde oq pen otqa kiresinder. Ýsheuindi ghana tiri kórip túrmyn… – dedi, ózbekshe-qazaqsha aralastyra. Áuelde sasyp qaldym. Oiymdy shapshang jiyp, - Ata, ony qaydan bildiniz әlde kóripkelsiz be? – dedim, boyymdy ýrey men tandanys qatar biylep. Dәl osy sәtte komandiyrim kep qaldy da, ai-shaygha qaratpay kete bardyq. Qariya aitsa-aytqanday, biz kóp úzamay qyp-qyzyl otqa kirdik... Soghys bolghasyn bәrin de kóredi ekensin…
Barlyghyn tәptishtemey-aq qoyayyn. Ózim eki ret qatty jaralandym. Áyteuir, suishkiligim bar eken. Alla ózi jar bop, aman qaldym. Óskemennen Almatygha birge barghan bes jigitting ekeui mert bolyp, bireui iz-týzsiz ketti.
Sol kóripkel qariyanyng beynesi osy kýnge deyin kóz aldymnan ketpeydi.
Serik Qúsanbaevtyng facebook paraqshasynan
Abai.kz