Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Súhbat 8548 3 pikir 16 Qazan, 2019 saghat 14:04

Azat Peruashev «auyldy laqtyru» jәne «Ábishevting soty» jayynda

Qazir el ishinde aty jii atalyp jýrgen partiyalardyng biri – «Aq Jol». Mәjiliste jeti deputaty bar búl partiyanyng jetekshisi Azat Peruashev ótkende Qazaqstannyng Auyl sharuashylyq ministrligin sotqa beretinin aitqan edi. Auyl-aymaqta kәsip qylghan aghayyngha ministrlik subsidiya tólemedi dep aiyptay sóilep, sharua júrttyng Ýkimetten alashaghy baryn aitqan. Is aqyry Bas prokuraturanyng qúlaghyna jetken...

Biz býgin Mәjilis deputaty, fraksiya jetekshisi Azat Túrlybekúlyn sózge tarttyq. Parlamentte kóterilgen Auyl sharuashylyq ministrligining mәselesi men el-júrttyng qyzu talqysyndaghy keybir taqyryptargha qatysty bir-eki auyz pikirin bildik.

- Azat Túrlybekúly, Siz ótkende Auyl sharuashylyq ministrligin sotqa beremin dediniz. Auyl enbekkerlerine, sonyng ishinde auyl-aymaqta kәsippen shúghyldanyp jatqan júrtqa ministrlik subsidiya tólemey otyr dediniz... Áueli osy jayly tarqatyp aityp berinizshi?

- Negizi búl mәseleni biz әueli biyl nauryzda aittyq. Ministrlikting auylsharuashylyq salasyndaghy óndirushiler aldyndaghy boryshy bar. 37 milliard tenge kóleminde qaryz әli ótelmegen. Búl auyldaghy kәsippen ainalysyp otyrghan júrttyng subsidiyasynyng aqshasy. Qoldan jasalghan syltaumen ministrlik ony qaytadan budjetke engizbedi. Sol sebepten búl mәseleni «Aq jol» partiyasynyng atynan qayta kóteruge mәjbýr boldym. Jәne de sol aqshany tóleudi talap ettim. Eger ministrlik ony moyyndamasa sotqa deyin baratynymdy ashyq aittym. Qarjy ministrligining týsiniktemesi boyynsha auyl sharuashylyghy ministrligindegiler atalghan subsidiyanyng tiyimdiligin eseptep berui kerek edi. Biraq onyng tiyimdiligi biraz jyl búryn eseptelip qoyghan. Ony Qarjy ministrligi qabyldaghan. Solay bola túra olardyng nelikten búl mәselege qarsy shyghyp otyrghany men ýshin beymәlim. «Aq joldyn» pikirinshe, olardyng arasyndaghy kelispeushilik ýshin auyl azamattary zardap shekpeui tiyis.

- Siz Auyl sharuashylyq ministrligining isin «lohotron» dep, ministrlik sharualardy «laqtyryp» ketti dediniz...

- Búl parlamenttik termin bolmasa da, maghan ony sol jerde aitugha tura keldi. Shynymdy aitayyn, basqa teneu tappadym. Aldyn ala búl sózim ýshin әriptesterimnen keshirim de súradym.

IYә, «lohotronnyn» naq ózi. Bizge osydan birneshe jyl búryn janaghy baghdarlamany bekitkende bәri dúrys bolady degen. Endi jeme-jemge kelgende ony qayta qarau kerek deydi.

Býkil Qazaqstan boyynsha jýzdegen, tipti myndaghan sharualar memleketke senim artyp, bar aqshalaryn salyp, nesie alghanda (ol ýshin barlyq burokratiyanyng tozaghynan ótip) – ne sebepti memlekettik organdar úiqydan endi oyanghanday bas tartyp otyr? Qalay bolsa da memleket ózine alghan jauapkershilikti endi oryndauy kerek dep sanaymyn.

- Óziniz «Aq jol» kәsipkerlikti qoldaushy partiya dep jii aityp jýrsiz. Dese de, sol joly siz «Ýkimet kәsipkerlerdi emes, bos jýrgenderge kómek kórsetip әlek» dep sóilediniz. Qazirgi eldegi jaghdaydy jaqsy bilesiz. Sizding búl sóziniz «әleumettik kómek masyldyqty qoldau» dep jýrgendermding sózimen ýndes dep eseptemeysiz be?

- Joq. Men Ýkimet tarapynan atauly әleumettik kómek alushylargha kórsetilip jatqan júmystardy qoldaymyn. Dúrys. Atauly әleumettik kómek berilui kerek. Tipti sol budjetti talqylau barysynda men osy maqsatqa bólingen qarjyny kóbeytudi úsyndym. Búlar - bizding azamattarymyz, biz olardy qoldauymyz kerek. Qazirgi qiyn kezende olardyng ayaghynan túryp, kedeylik pen qayyrshylyqty jenuine qol úshyn sozuymyz kerek. Ásirese kópbalaly analar men mýgedekter nazardan tys qalmauy qajet.

Mening aitqanym, biz kez kelgen mәselening saldarymen emes, sebebimen kýresuimiz qajet. Auyl-aymaqtarda shaghyn kәsip bastap jatqan aghayyngha qoldau kerek. Búl janaghy júmyssyzdyqty joyatyn qadamdardyng biri. Júmyssyzdyqpen kýreske qazir qansha qyruar qarjy baghyttalyp jatyr. Al sol shyghyndardyng nәtiyjesi qalay boldy? Sonyng esebi bar ma? Shyn esebi jariya bolsa, masqaranyng kókesi sonda bolady. Sol qarajat osynda auylgha, auyl sharuashylyghyna, sonymen qosa subsidiyalargha júmsaluy kerek. Atauly әleumettik kómek alushylardyng sany ósken dep jatyr, ótkende. Onyng da sebebin osydan izdeuimiz kerek.

- Álginde osy mәseleni Bas prokuratura qaraytyn boldy degen aqparat shyqty...

- Auylsharuashylyq ministrligi auyldyq sharuashylyq kәsipkerlerine subsidiyany bermek týgili, әueli toqtatqan eken. Sol sebepti kelesi kýni biznesti qorghau forumynda men búl mәseleni Bas prokuror Ghizat Núrdәuletovting ózine tikeley aittym. Negizinen Bas prokuratura qay mәseleni bolmasyn jappay azamattardyng mýddesine qatysy bolsa ghana qolgha aluy mýmkin. Búl jerde býkil auyl kәsipkerlerining mýddesi túr emes pe!?

Bas prokuror bizding súrauymyzdy tyndap, ózining orynbasary Bolat Dembaevqa tapsyrma berdi. Sharua jәne fermerlik sharuashylyqtargha uәde etilgen subsidiyalardyng tólenbeuin endi Bas prokuratura qaraytyn bolady. Biz atalghan mәselede әuelgi alghan betimizden qaytpaymyz. «Aq jol» partiyasy qazir auyldaghy kәsipkerlerden subsidiyagha baylanysty shaghymdar jinap, tiyisti qújattar dayyndap jatyr. Sonday-aq, biz búl mәseleni kótergennen keyin viyse-premier Álihan Smayylovtyng tapsyrmasymen Qarjy ministrligining janynan arnayy júmys toby qúrylatynyn, oghan deputattar da enetinin estidim. Nәtiyjesi qalay bolaryn kórelik.

- Qazir Astanada búrynghy QR Auyl sharuashylyghynyng Su resurstary komiytetining basshysy Islam Ábishevting soty ótip jatyr. Búl is te qazir әleumettik jelide qyzu talqylanyp jatqany belgili. Bir toby Ábishevti jaqtasa, endi birleuleri kerisinshe. Osy qyzu diskussiyalardyng arasynda «Aq joldyn» aty atalyp qaldy...

- Men búl kisimen jaqyn aralaspasam da, onyng kәsiby biliktiliginen habardarmyn. Onyng memleketshildigi jayly kóp estigenmin. Mysaly, su baghdarlamasyn iske asyru barysynda búl kisi ony oryndap qana qoymay, halyqtyng bir trilliongha juyq qarjysyn ýnemdegeninen de habarymyz bar. Sondyqtan men ol kisige tek amandyq pen jaqsylyq tileymin. Al qazirgi dau boyynsha biz tek әdil sotty talap etemiz. Tipti mәsele tek Islam Ábishevte emes, býkil sot jýiesinde. Sebebi әdil sot mәselesi – elimizdegi eng kókeytesti mәselelerding biri.

Sosyn ol kisi partiyamyzdyng mýshesi emes, sayasy problemalar kótergen joq. Sondyqtan osy sot prosesine partiyany aralastyryp, sayasilandyrudyng qajeti joq dep esepteymin. Al kimning dúrys, kimning búrys ekendigine bagha beru, bir topty qoldau nemese qarsy shyghu bizding partiyanyng qúzyryndaghy sharua emes. Áyteuir adaldyq, sabyrlyq, adamgershilik bolsyn.

Ábishevti qoldaushylardyng arasynda partiyamyzdyng basshylarynyng biri Qazybek Isa jýrgenin bilemin. Búl jerde Qazybek aghamyz partiyanyng atynan emes, jeke ózining azamattyq kózqarasy boyynsha arasha týsude. Jәne oghan onyng tolyq qúqyghy bar. Óz pikirin bildiru ýshin sóz bostandyghy degen konstitusiyalyq úghym bar. Ony qoldanu ýshin, meninshe, kez kelgen azamatqa eshqanday qosymsha rúqsat kerek joq. Búl qúqyqty ne partiya, ne basqa úiym shektey almaydy. Al, Qazeken, myqty jurnalist retinde sóz bostandyghynyng ne ekenin jaqsy biledi jәne ózining sózine jauap beruge qabileti bar azamat.

- Kýni keshe ghana Resey preziydenti Vladimir Putin TMD ayasynda ortaq aqsha engizu mәselesin taghy kóterdi. Búl birinshi ret bolyp otyrghan joq. Biz kezderi Belorussiya men Qyrghyzstan preziydentteri de ortaq aqshany qoldaghan edi...

- Búl 2010 jyldan beri aitylyp kele jatqan әngime ghoy. Ortaq valuta degendi kóbine reseylik aqparat nasihattap jýr. Men búghan qatysty da óz pikirimdi aitqanmyn. Tenge – Tәuelsizdigimizding basty belgilerining biri. Tengeden airylu – Tәuelsiz qarjy sayasatyna kýmәn keltiru degen sóz. Áriyne

men búghan qarsymyn. Búl mening ghana emes, «Aq jol» partiyasynyng da ústanymy.

- Qysqa-núsqa súhbatynyz ýshin rahmet!

- Sizderge de rahmet!

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543