Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3733 0 pikir 9 Tamyz, 2011 saghat 17:35

Ádebiyet MOLDAHANOV. Abay, Shәkәrim, Múhtar Áuezov: Aqtóbe jerine tuystyghy

Áuezov - birin-biri jan-jaqty tolyqtyryp túratyn túlghalar, últtyq aqyl-oy, sanadaghy qaytalanbas erekshe qúbylys.

Birinshisi aqyndyq ónerding ghalamat qúdiretin tanytsa, ekinshisi әdebiy-filosofiyalyq oidyng biyik shyny bolatyn, ýshinshisi kórkem sózding has sheberi edi.

Ýsheui de Semey jerindegi Shynghystaudyng tumalary.

Endeshe, olardyng Aqtóbe jerine qanday tuystyghy bar degen oy tuyndauy zandy. Búl jerde, mәsele, Abaydyng ýshinshi atasy, Shәkәrimning tórtinshi atasy Yrghyzbaygha, Múhtar Áuezovting jiyrma ekinshi atasy Baqshayyshqa (Baqsayys) kelip tireledi.

Osy rette aldymen, Yrghyzbay jayyna toqtalar bolsaq, Múhtar Áuezovting erterektegi jazylghan «Abaydyng tuysy men ómiri» atty  maqalasyna iyek artamyz. Búl maqala kezinde Múhtar Áuezovke «eskishil», «rushyl», «últshyl» dep jala jabylyp, qudalanyp týrmege qamalghannan keyin, jyly jabylyp, qoldanystan tys qalghan bolatyn.

Odan keyin Múhtar Áuezov Abaydyng ómiri men shygharmashylyghy jayynda basqa ýsh núsqadaghy maqalalaryn jazdy. «Abay Qúnanbaev» atty monografiyalyq zertteu enbegi jaryqqa shyqty. Búlardyng bәrinde onyng túnghysh maqalasyndaghy Abaydyng ata-tegi turaly derekter týsip qaldy. Degenmen jazushylyq shygharmashylyghynda ol búl mәselege astarlap bolsa da bara bildi.

Áuezov - birin-biri jan-jaqty tolyqtyryp túratyn túlghalar, últtyq aqyl-oy, sanadaghy qaytalanbas erekshe qúbylys.

Birinshisi aqyndyq ónerding ghalamat qúdiretin tanytsa, ekinshisi әdebiy-filosofiyalyq oidyng biyik shyny bolatyn, ýshinshisi kórkem sózding has sheberi edi.

Ýsheui de Semey jerindegi Shynghystaudyng tumalary.

Endeshe, olardyng Aqtóbe jerine qanday tuystyghy bar degen oy tuyndauy zandy. Búl jerde, mәsele, Abaydyng ýshinshi atasy, Shәkәrimning tórtinshi atasy Yrghyzbaygha, Múhtar Áuezovting jiyrma ekinshi atasy Baqshayyshqa (Baqsayys) kelip tireledi.

Osy rette aldymen, Yrghyzbay jayyna toqtalar bolsaq, Múhtar Áuezovting erterektegi jazylghan «Abaydyng tuysy men ómiri» atty  maqalasyna iyek artamyz. Búl maqala kezinde Múhtar Áuezovke «eskishil», «rushyl», «últshyl» dep jala jabylyp, qudalanyp týrmege qamalghannan keyin, jyly jabylyp, qoldanystan tys qalghan bolatyn.

Odan keyin Múhtar Áuezov Abaydyng ómiri men shygharmashylyghy jayynda basqa ýsh núsqadaghy maqalalaryn jazdy. «Abay Qúnanbaev» atty monografiyalyq zertteu enbegi jaryqqa shyqty. Búlardyng bәrinde onyng túnghysh maqalasyndaghy Abaydyng ata-tegi turaly derekter týsip qaldy. Degenmen jazushylyq shygharmashylyghynda ol búl mәselege astarlap bolsa da bara bildi.

Býgingi kýni Múhtar Áuezovting janadan shyghyp jatqan shygharmalarynyng elu  tomdyq tolyq jinaghynyng segizinshi tomyndaghy jogharyda atalghan «Abaydyng tuysy men ómiri» turaly maqalasyna arnayy toqtalar bolsaq, onda «Abaydyng ýshinshi atasy - Yrghyzbay Aydosúly (1744-1785). Tobyqtylar qalmaq-qazaq soghysynda qonys audaryp biraz jyl Yrghyz ózeni boyyn jaylaghan. Yrghyzbay sol ózenning jaghasynda tughandyqtan atyn Yrghyzbay dep qoyghan» - degen tarihy derekke kuә bolamyz. Shәkәrim de «Týrik, qyrghyz, qazaq hәm handar shejiresi» kitabynda Yrghyzbay ózining tórtinshi atasy ekenin jazady.

Sonymen Abaydyng ýshinshi atasy, Shәkәrimning tórtinshi atasy, Aqtóbe jerining tumasy -  Yrghyzbay kim, qanday adam bolghan? - degen  súraqqa jauap berip kóreyik.

Abaydyng «shynjyr balaq shúbar tós» baluan atanghan ýshinshi atasy Yrghyzbay  turaly onyng túnghysh shygharmalar jinaghyn (1909 jyl) bastyryp, eng alghashqy ómirbayanyn jazghan, aqynnyng nemere inisi Kәkitay Ysqaqúly mynaday mәlimetti beredi: «Abaydyng ýlken atasy Yrghyzbay 1750 jyl shamasynda Yrghyz degen ózenning boyynda tughan eken. Halqynyng qolbasshy batyry hәm bii eken».

Búl jóninde M.Áuezov Kәkitay Ysqaqúlynyng osy deregine sýiene kelip, jogharyda atalghan maqalasynda «Abaydyng ýshinshi atasy osy Yrghyzbay» dep ashyq jazady. «Búl kisi 1750 jyldarda Aqtaban shúbyryndydan keyin Arqagha aughan jolda Yrghyz ózenining jaghasynda tughandyqtan sonyng atymen atalypty» -  deydi. (Múhtar Áuezov shygharmalarynyng 50 tomdyq tolyq jinaghy 8-tom, 46 b.). Biraq Yrghyzbaydyng Shәkәrimge qatysyn Áuezov jaza almady. Sebebi ol kezde Shәkәrimning ózi de, shygharmalary da jabyq jatty.

Yrghyzbaydyng kim ekendigin onyng anasy Ayparanyng tórt úlyna bergen Múhtar Áuezovting mәlimdemesindegi myna bir tórt jol ólennen de kóruge bolady:

Shynjyr balaq, shúbar tós Yrghyzbayym,

Toqpaq jaldy, tory bel Kótibaghym.

Ári de ketpes, beri de ketpes Topayym,

Sirә da, onbas Torghayym.

Múnda Yrghyzbaydyng ózge tuystarynan erekshe ozyq túrghanyn kóremiz. Shәkәrim ózining «Shejire» kitabynda: «Yrghyzbay - bizding tórtinshi atamyz, hәm Abylay hanmen joldas bolghan» dep jazady. Búghan qaraghanda, Yrghyzbay óz túsyndaghy qazaqtyng basynan ótken iri oqighalargha aralasqan, qalyng júrtqa tanymal qabyrghaly by bolghan.

El esteliginde Yrghyzdyng tumasy Yrghyzbay Aqtaban shúbyryndyda aughan ruyn osy jaqtan Shynghystaugha bastap alyp barghan batyr adam bolghan.

Yrghyzbay turaly songhy bir keltirer derek: jazushy M.Áuezovting elu tomdyq tolyq shygharmalary jinaghynyng jiyrma tórtinshi tomynda ol turaly bylay bayandalady: «Kóp jastar Yrghyzbay degen ru atyn bilgeni bolmasa, dәl osy júrt Yrghyzbaydyng ózi nemen danqty bolghanyn bilmeytin. Al mynau bilgir, aitqysh kelin Ospandy maqtau ýshin onyng baluandyq batyrlyghyn aitady. Sony arghy tekten kele jatqan ata qasiyeti etip kótere sóileydi. Osyndayda Yrghyzbaydyng jas kezinde «týie baluan» bolghanyn jyr etedi. Qazaq pen Qoqan bolyp kezdesken Tashkentte bir bas baluangha týsip, Qoqannyng qonyrauly baluanyn jyghyp, besik jamby alghanyn» aitady.

Osy derekter Abay men Shәkәrimning arghy atalarynyng Aqtóbe jerine qatystylyghy jónindegi taqyrypty ashyq, aiqyn týrde algha tartady. Búl - tarihshylar men әdebiyetshilerding әr uaqytta nazarynda bolatyn ózekti mәsele.

Endi Múhtar Áuezovting jiyrma ekinshi atasy Baqshayyshqa (Baqsayys әuliyege) keler bolsaq, jazushy 1928 jyly Smaghúl Saduaqasovqa bergen «Óz jayymnan maghlúmat» degen dereginde: «Men 1897 jyly qyrkýiekting 15-de tuyppyn. Tughan jerim Semey uezine qaraghan Shynghys bolysy. Mening atalarym Qoja. Qoja -qazaqqa ejelden sinisti atau. Qoja dep Múhamed payghambardyng sýiikti qyzy Fatima (qazaq foliklorynda Biybi Fatima) men onyng kýieu balasy, әri nemere inisi Hazireti Áliyden órbigen úrpaqty aitamyz» - dep mәlimdeme beredi. Jogharyda atalghan Hazireti Ály onyng qyryq besinshi atasy.

Ári qaray, taghy da Áuezov esteligine zer salsaq: «Ýlken әkemning ýiinde saqtalghan qojalar shejiresin bala kezde bir kórgenimde bizding qojalardyng arghy atasy Baqsayys deydi» - dep jazady. Juyqta jaryq kórgen Seyitomar Sattarovtyng «Múhtar Áuezovting ata-tegi» kitaby boyynsha tarqatyp aitsaq, ol bylaysha: Múhtar - Omarhan, Áuezhan, Berdiqoja, Abibiy-qoja, Abd al-Haym shayh (Ablahay shayh) Allaberdi shayh, Kuly shayh, Abd-y Mumiyn, Razzaq qoja, Ibrahiym, Abd-y Jamiyl, Abd-y Rahim Qoja, Arystan qoja, Músa qoja, Qasym qoja, Ismail shayh, Qoja Múhammed, Nasr ad-din shayh, Kamal ad-din shayh - Baqshayysh (Baqsayys). Ary qaray: Jamal ad-din shayh, Ala ad-din shayh, Muhiy-d-din shayh, Abd al Ali, Qoja Múhamed Danyshpan, Sadr shayh, Ibrahim Ata, Iftihar shayh, Mahmud shayh, Usman shayh, Husayn shayh, Omar shayh, Mumin shayh, Harum shayh, IYsqaq Bab, Abd ar-Rahman, Abd ul - Jabbar, Abd ul - suzattah, Muhamed Hanafiya, Hazireti Áliy.

«Múhtar Áuezovting ata-tegi» kitabynda sonday-aq: Yrghyz   ózeninin  bir   salasy Baqshayysh ózeni dep atalatynyn, ózenning boyynda bir әziz adamnyng molasy bolghanyn, tamnyng kirpishteri men tastaryn kenestik әperbaqan zamanda talap alghanyn, molanyng osy kýni de júrt keletin qasiyetti jay ekenin jazady. Búl jayt «Baqshayysh baba han ordasymen birge kóship jýrgen, Yrghyz boyynda jaylauy bolghan» degen derekke jeteleydi. Odan ary qaray avtor jerlesimiz   Rysjan   Iliyasovanyn   «Dala   túnghan   shejire»   kitabyndaghy Baqsayys baba turaly derekterge kóbirek iyek artady. Onda Baqsayys әulie turaly mynaday mәlimet bar eken:

«Ertede ýsh ózenning suy tasyghanda ortada qalatyn tóbe Araltóbe atanypty. Bir kezderi «Qyzyl júldyz» sovhozy atanghanymen, keyin ózenning atauyn qayta iyemdendi. Osy jerde Baqsayys әuliyening qorymy jәne osy attas ózen bar. Ol Yrghyzgha kelip qúyady. Baqsayys әulie diny ghúlama, oqymysty kisi bolypty. Dýnie salghanda osy jerge jerleudi tapsyrypty» - delingen. (R.Iliyasova «Dala túnghan shejire». Almaty, «Zerde», 2007. 50-54 b.b.).

Odan әri Baqsayys Deshti qypshaq halqyna islam dinin taratushylardyng kórnekti ókilderining biri bolghandyghy, el ishinde Baqsayys әulie turaly kóptegen anyz-әngimeler saqtalghandyghy turaly qúndy derekter berilgen.

Keshegi kenes kezeninde Abay men Múhtar Áuezovting ata-tegi mәselesi «tiyip-qashty» ghana sóz bolyp keldi. Shәkәrimge kelsek, onyng ómiri men shygharmashylyghy mýlde jabyq jatty. Tәuelsizdikke qol jetken jyldar ishinde ghana Abay, Shәkәrim, Múhtar Áuezovting ómiri men shygharmashylyqtaryn tútastay jana kózqaraspen qarap, qayta tanugha mol mýmkinshilikter tudy.

Úly danalardyng tughan jeri Semeyding joghary oqu oryndarynda olardyng ómiri men shygharmashylyghyn studentter men magistranttargha jana kózqaraspen qayta tanytyp oqytuda, ghylymy zertteu baghytynda kóptegen júmystar atqarylyp jatqany bizge mәlim. Onday ýlken aumaqta bolmaghanmen úly ghúlamalardyng ata-babalarynyng birining kindik qany tamyp, biri mәngilikke tynys tapqan kiyeli meken Aqtóbe jerinde de izgi ister atqarylyp jatqany kónilge quanysh úyalatady.

Búl rette bizding Qúdaybergen Júbanov atyndaghy Aqtóbe memlekettik uniyversiytetinde kóp jyldan beri abaytanu zerthanasy júmys jasaydy. Abay men Shәkәrimning jәne Múhtar Áuezovting ómiri men shygharmashylyqtarynyng aqtandaq betteri taqyrybynda jyl sayyn diplomdyq júmystar jazylyp, magistrlik dissertasiyalar qorghalyp jatyr. «Qazaq filologiyasy», «Qazaq tili men әdebiyeti» mamandyqtary boyynsha «Áuezov jóne foliklor», «Abaytanudyn, shәkәrimtanudyng jәne әuezovtanudyng beymәlim betteri» taqyryptarynda arnauly pәnder oqytylady.

Aldaghy oqu jylynda atalghan mamandyqtargha arnalyp «Abay, Shәkәrim, Áuezov dәristeri» atty jana pәn engizilmek. Onyng oqulyghy jazylyp, baghdarlamasy jasalyp, baspagha úsynyldy. Abay, Shәkәrim, Áuezov taghylymy ayasynda bolashaqta da osynday izgi ister atqaryla bermek.

Ádebiyet MOLDAHANOV,

filologiya ghylymdarynyng doktory,

professor.

http://www.aktobegazeti.kz/?p=13051

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502