Qazaqty ózimizding jalghyz perzentimizdey kórgende ghana múratymyzgha jetemiz. Al bar qazaq ýshin shyryldaytyn halge jetkenimizde ghana últtyq ruhymyz sonsha biyik bolady. Bizde bir Otan, bir til, bir jer bar ekenin besikte jatyp sezinip, sony saqtaugha, qorghaugha, damytugha, ósiruge, mәpelep baptaugha degen qúlshynys boluy kerek. Sol uaqytta bizding memleket kemeldenedi.

- Ádebiyet syny kórkem әdebiyettegi әr janalyqty, onyng jýrek qaghysyn, tamyrdaghy biliner-bilinbes qan aghymyn der kezinde bayqap sәtinde baghalap, oqyrman qauymgha dúrys baghyt kórsetip otyrugha tiyis. Ókinishke qaray, býgingi әdebiyet syny ol mindetti orynday almay otyrghan sekildi... Mәselenki, sizge keleyik, siz syn jazbaghaly qay zaman?! Sonda da ózinizdi synshymyn dep esepteysiz be? Sizdi býgingi oqyrman synshy retinde qabylday ala ma?

Qazaqty ózimizding jalghyz perzentimizdey kórgende ghana múratymyzgha jetemiz. Al bar qazaq ýshin shyryldaytyn halge jetkenimizde ghana últtyq ruhymyz sonsha biyik bolady. Bizde bir Otan, bir til, bir jer bar ekenin besikte jatyp sezinip, sony saqtaugha, qorghaugha, damytugha, ósiruge, mәpelep baptaugha degen qúlshynys boluy kerek. Sol uaqytta bizding memleket kemeldenedi.

- Ádebiyet syny kórkem әdebiyettegi әr janalyqty, onyng jýrek qaghysyn, tamyrdaghy biliner-bilinbes qan aghymyn der kezinde bayqap sәtinde baghalap, oqyrman qauymgha dúrys baghyt kórsetip otyrugha tiyis. Ókinishke qaray, býgingi әdebiyet syny ol mindetti orynday almay otyrghan sekildi... Mәselenki, sizge keleyik, siz syn jazbaghaly qay zaman?! Sonda da ózinizdi synshymyn dep esepteysiz be? Sizdi býgingi oqyrman synshy retinde qabylday ala ma?

- Súraghyng óte oryndy. Súraq túshy boluy mýmkin, ashy boluy mýmkin, eger súraq aqiqat bolsa biz jauap izdeuimiz kerek. Syn degen ne? Syn degen óner, әdeby kórkem tuyndy payda bolghan jerde syn birge tuady. Óitkeni, kórkem ónerdi jasau ýshin adamgha talgham kerek. Sony qalyptastyratyn - syn. Keyde ózime-ózim súraq qoyamyn, «syn búryn tughan ba, óner búryn tughan ba» dep. Búghan keyde jauap tabasyn, keyde tappaysyn. Alghash adam qalay tudy, ónerge qalay qúmartty, ónerdi adamnyng jan dýniyesi súlulyq retinde qalay sezindi, osyny payymdasan, óner tughan jerde syn tughanyna kýmәn bolmaydy. Mýmkin syn, synshylyq oy ónerden de búryn tughan shyghar?.. Belinskiyding bir sózi bolatyn: «Syn - kórkem ónerding anasy» degen. Ol kisining aityp otyrghany - syny estetikalyq talgham joq jerde, kórkem óner de bolmaydy degeni. Kórkem ónerdi jasaushy túlghalar suretshi me, jazushy ma, mýsinshi me, sonyng talghamyn qalyptastyratyn syn dep otyr. Osy túrghydan alghanda, synnyng óristep jaqsy damyghan túsy XIX ghasyrda orys әdebiyetinde boldy. Orys әdebiyetinde búl - altyn ghasyr. Endi әriden Pushkin dәstýrin beri qaray alyp kelsek, Pushkin - halyqtyng úly aqyny, danyshpan aqyny. Sol kezende Gogoli, Turgenev, Dostoevskiy, Tolstoy, odan sәl bergidegi Shitkov, Leskov. XX ghasyr basynda - Buniyn, Kupriyn, poeziyada Blok, Eseniyn. Búlar - ghajayyp kórkem óner tuyndylaryn bergen adamdar. Orys әdebiyeti keyin ózining osy biyigine jete almay qaldy. XIX ghasyrdaghy orys jazushylary býkilәlemdik problemalardy kóterdi. Bir últtyng taghdyry arqyly býkil adamzatqa gumanistik iydeyalar úsyndy. Búlarda bóle-jaru degen bolghan joq. XX ghasyrda orys әdebiyetinde, qalayyq-qalamayyq, orystyq tomagha-túiyqtyq basym boldy. Últtyq harakterdi birinshi oryngha shygharamyz dep jýrip, orystyng ghana problemasyn kóterdi. Ol ýshin kinәlaugha da bolmaydy. Óitkeni, orys halqy qabyldamaghan jazushy, qúday biledi, ol orys jazushysy retinde tarihta qala ma, qalmay ma. Mine, osynday әdebiyetten әdeby syn tudy, óristedi, syn әdebiyetti tughyzdy. Ár janrdyng óz talaby bar, ózining shyqqan biyigi bar. Ár janrgha beyim talant bolu kerek. Belinskiy óleng jaza almaghan boluy kerek, esesine syndaghy aqyn edi. Chernyshevskiy - filosofiyalyq synnyng negizin salushy.

XX ghasyrda tútas әdeby prosess, ónerding san salasy damydy. Ásirese qazaq әdebiyeti ýshin. XIX ghasyr orys әdebiyetinde altyn ghasyr bolatyn bolsa, qazaq ýshin naghyz altyn ghasyrdy jasaghan әdebiyet - XX ghasyr әdebiyeti. Júrt ne dese o desin, kenestik iydeologiyanyng qúly bolghan әdebiyet, soghan qyzmet etken jaldamaly әdebiyet deydi. Jiyrmasynshy jyldardan bastap, sekseninshi, toqsanynshy jyldargha deyin barlyq klassikalyq dýniyeler ómirge keldi. Úly Áuezovten bastap, Ahmet Baytúrsynov, Jýsipbek Aymauytov, Álihan Bókeyhanov, Mústafa Shoqay, Mirjaqyp Dulatov - búlar búryn bolmaghandy boldyrdy. Jana janrlyq ýlgiler tudy. Olar qazaq publisistikasyn búryn-sondy jetpegen biyikke kóterdi. Jiyrmasynshy jyldardaghy әdebiyet jayynda aitarym osy. Al otyzynshy jyldardaghy qazaq әdebiyeti kishkene adasty. Mynau sosialistik jolgha týsuimiz kerek pe, sosialistik realizm jazuymyz kerek pe, bolmasa Ahandar núsqaghan baghytpen jýruimiz kerek pe degen súraq tudy. Onda da synshyldyq oilar, iydeologiyalyq maydan qúrdy. Búnyng qay-qaysysynda da qazaq әdebiyeti tómenshiktep, halyq aqyndary poeziyasynyng dәrejesine týsip ketkender bolghan. Al eluinshi jyldardan bastap, әsirese mynau jylymyq degen kezende, Stalin qaytys bolyp, Hrushev ókimet basyna kelgen alpysynshy jyldary ónerge jana tynys berildi. Suretkerge jana baghyt-baghdar siltendi. Eng bastysy, erkindik berildi. Osy qúbylys Oljasty, Qadyrdy, Túmanbaydy, Sayyndy, Qalihandy alyp keldi. Olar bizding әdebiyetimizdegi ghajayyp jazushylar.

- XX ghasyrdaghy kórkem óner, onyng ishinde sóz óneri osynsha damypty. Al bizding synymyz qay dәrejede?

- Jazushylar qay uaqytta da syndy kýstanalaydy. Syn bolghan joq XX ghasyrda, bolsa da kórkem ónerdin, sonyng ishinde sóz ónerining damu prosesine ilese almady dep qaraydy. Búl, mening oiymsha, qate. Tipti Qabdesh Júmadilov bir sózinde aitypty: «Múhtar Áuezov keldi ómirge, sol synnyng jemisi dep qaraymyz ba? Áuezovpen dengeylesetin synshy boldy ma?» deydi. Men aitar edim, әr janrdyng talaby basqa. Osy túrghydan alghanda, әriyne, Múhang - úly qúbylys. Ol bir qazaq әdebiyetining ózining topyraghynda ghana tughan, sol topyraqtan ghana qaynap shyqqan qúbylys emes, búl - әlemdik әdebiyetting keremet sinkretti qospasynan tuyndaghan úly túlgha. Soghan qaramastan, synshylar úly Múhannyng da qoljazbasyn oqyp, údayy qamshylap, demep otyrghan. Múhang sanasqan synshylar dep Kenjebaevty, Smayylovty, aragidik Júmaliyevti, Núrtazindi aitar edim. Qazaq әdeby synyn jerge úra beretin eshtene bolghan joq. Qazaq әdeby syny qay uaqytta da ózining uaqytyna, ózining uaqytyndaghy әdebiyetke jauap bere bildi. Otyz jetinshi jyl men elu jetinshi jyldyng arasynda qazaq әdebiyettanu ghylymyna, últtyq tarihymyzgha, tarihshy ghalymdarymyzgha qayta-qayta shabuyl jasalghan. Olardyng bir sәt belin sheship, ýstelding ýstinde erkin oilap, erkin shygharma jazghan kezderi siyrek. Ádebiyettanu ghylymy, onyng ishinde syn bir saty tómendep qaldy. Endi otyzynshy jyldardan bastap qughyn-sýrgin kórgen adamdar Kenjebaev, Júmaliyev, Smayylov, Áuezovter partiyadan shygharylghan. Ol kezde partiyadan shygharylu degen sóz - endi abaqtygha qamaluy ghana qaldy degen sóz. Smayylov pen Júmaliyev jiyrma jylgha sottalyp kelgen. Osynyng bәri olardyng shyn mәninde syn janryn erkin óristetuine, ózining shygharmashylyq mýmkindigining jan-jaqty ashuyna mýmkindik bermegen. Mening bir qayran qalatynym, partiyadan óshiriledi, júmystan quylady, jiyrma jyldap sottalady, gazet-jurnal betinde búlardy әshkerelemeytin adam qalmaydy. Kәdimgi qarabet qyp kýieni jaghady. Soghan qaramastan búl kisiler qazaq әdebiyeti tarihymen ainalysady. Ne degen qyranjýrektik, ne degen qaysarlyq!

- Syn belgili bir shygharmany alyp silkiley synay beru emes qoy...

- Dúrys aitasyz, syn - estetikalyq oidyng qozghalysy, qalyptasuy. Syny estetikalyq oidyng tarmaqtalyp jýrui - әdebiyet tarihymen de, әdebiyet teoriyasymen de baylanysa jatqan nәrse. Ádebiyet tarihyna olar úmtylghan sayyn, әdeby syn da jelkesi kýjireyip quattana týsip otyr. Shyn mәninde kórkem óner tughan uaqytta syn da tuady. Kórkem óner synnyng tuuyna yqpal etse, syn kórkem ónerding tuuyna yqpal etedi. Syn kórkem әdebiyette iri túlghalar payda bolghan sәtteri synda da iri túlghalar payda bolady. Búlar bir-birine yqpal etpey túrmaydy. Mysaly, qyrghyz әdebiyetinde Aytmatovtyng dýrildep shyqqan kezderi bar. Últ әdebiyetinde osynday túlghanyng shyghuy, bir qyrghyz ýshin ghana emes, týrik halyqtary ýshin, KSRO әdebiyeti ýshin ýlken maqtanysh bolghan. Biraq endi qarap otyrsanyz, qyrghyz әdebiyetinde Shynghys Aytmatovqa ilesip shygha alghan synshy bolmady degen pikir tuyndaydy. Men búl pikirge de qosylmaymyn. Áriyne, ol - Múhana qaraghanda últtyq topyraqtan bólekteu suretker. Basynda últtyq topyraqta nәzik lirikamen bastaghan, keyin adamzattyq problemalargha ketip qaldy. Búl jolda Aytmatovtyng útqany da kóp, útylghany da kóp. Negizi Aytmatov siyaqty jazushylar kezindegi KSRO-nyng yqpalymen, iydeologiyanyng yqpalymen, sosyn keyin halyqaralyq yqpaldastyqtyng әserine týsip ketti de, kórkem prozadaghy suretkerlikten góri oy suretkerligine, oy qayratkerligine publisist jazushygha ainalynqyrap ketti. Sol sebepti eger Aytmatovtyng keyingi shygharmalaryn qyrghyz qabyldamay jatsa, qazaq ta asa dúrys qaray qoymasa, adamzattyq problemalardy kóterip otyryp, últtyq harakter problemasyn joghaltyp alghan kezder bar.

- Siz qalay synshy boldynyz?

- Buyn-buyngha qaray aitatyn bolsaq, mәselen men - Beysenbay Kenjebaevqa bala, Múhamedjan Qarataevqa shәkirt bolghan adammyn. Olardan keyingi bir buyn Serik Qirabaev, Túrsynbek Kәkishev, Zeynolla Qabdolov, Rahmanqúl Berdibaylar bolghan bolsa, men búlargha ini boldym. Odan beri qaray keletin bolsaq, bizding aldymyzda alpysynshy jyldary әdebiyetke jaqsy synshylar keldi. Qoghamdyq ómirdegi jylymyq әdebiyet pen ónerge jetkende syngha da shuaghy tiydi. Mysaly, Zeynolla Serikqaliyev, Tólegen Toqbergenov, Qaljan Núrmahanov, Ábish Kekilbaev, Asqar Sýleymenovterding ózi aldymen syn janryna kelgen. Sóitip baryp kórkem prozagha qadam jasady. Múnday әdeby prosester de bola beredi. Ábish, Tólegen, Asqar, Zeynolla, sәl keyinirek Saghat Áshimbaev, Baqyt Sarbalaúly sekildi synshylardy da ózime ústaz tútam. Aldy menen bir qyryq-elu jas ýlken shyghar, ayaghy tórt-bes jas ýlken. Men osylardy oqyp óstim. Áriyne, qazaq әdeby synyn ghana oqyp óskenim joq, shamam kelgenshe dýniyejýzindegi filosofiyalyq aghyndardy baqylap otyrdym. Ol kezderde biz odaqtas respublikalardyng basylymdaryn jazdyryp alatynbyz. Bir jyldary «Ózbekstan adabiaty», «Basanatyn», «Sharyq yulduzun», qyrghyzdyng «Alatoosy» men «Qyrghyzstan madaniatyn» qaldyrghan emespin. Qarapalpaqtyng «Amudariyasyn», «Sovettik Qaraqalpaqstanyn», «Ázerbayjan adabiaty vasanatyn», «Litva liyteraturnyi», «Liyteraturnyy Gruziya» degen jurnaldardyng barlyghyn da men jazdyryp alyp otyrdym. Ol kezde shamamyz jetkenshe әlemdik prosesti baqylap otyratynbyz. Al shamamyz jetpese KSRO-gha birikken elderding әdebiyeti men ónerin baqylap, óskenbiz. Ádebiyetke Beken Ybyrayymov, Asqar Egeubaev, Áliya Bópejanova, Saylaubek Júmabekov, Ámirhan Mendeke sekildi bir top jigit, bizden keyingi Túrsynjan Shapaev, Áuezhan Qodarov, t.b. jigitter birge keldik. Biz bir-birimizdi ósirdik. Ásirese bizdi student partasynda otyrghan jerimizden izdep kelip: «sender nege jazbaysyndar, nege minberge shyghyp sóilemeysinder?» dep tәrbiyelegen adam - Saghat Áshimbaev. Ol ózi otty publisist, betke aitatyn synshy, bilimdar jan bolatyn. Jalpy әdeby proseste jaqsy dәstýr ornyqqan edi. «Sen әdebiyetke kimdi alyp keldin, qanday izbasar tәrbiyeledin?» kókeyde sonday súraq túratyn. Sosyn biz talant tapsaq quanatynbyz, maqtanatynbyz. Ásirese redaksiyalarda isteytin qyz-jigitterding aldynda osynday maqsat túratyn. Sondyqtan, biz olargha qaryzdarmyz. Biz osylay әdebiyetke keldik. Qazir óz basym jiyrma eki kitaptyng avtory ekenmin, bes jýz-alty jýz maqala jazdyq-au deymin. Uaqytynda bizding pikirimizben agha buynnyng ózi sanasyp qalghan kez bolatyn. Biz sony biyikke jettik. Jas kezinde adam bilimdi mol jinaydy. Sosyn on, solgha qaramay kóp jazatyn boluy kerek. Qalay bolghanda da biz solaqay synshylar atanbadyq qoy dep oilaymyn. Dúrys jazdyq, uaqytynda dúrys tanyldyq. Bizden agha buyn ýmit kýtti. Sodan keyin tәuelsizdik jyldary keldi. Tәuelsizdikting birden kelmeytini belgili. Jeltoqsan oqighasyna qatystyq. Ony kóp aita bermeymiz. Jeltoqsan oqighasynyng aq-qarasy - әli әbden anyqtalatyn nәrse. Jeltoqsan oqighasynyng shaghyn oqigha bolyp qalmay, osy tәuelsizdikti tudyrghan faktor retinde tariyhqa engenine biz sýisinemiz. Búl - tarihy mindetin alyp qaraghanda on altynshy jylghy últ-azattyq kóterilisine bara-bar dýniye. Ótpeli kezende jazushylar kóp qayrattylyq kórsetti. Synshylar da sol. Jazushylar degende prozaikterdi bólip alyp jatqan joqpyn, aqyn, jazushy, synshy qalamger degen tútas maghynada aityp otyrmyn. 1986 jyly ókimet basyna Kolbin kelgende Júban Moldaghaliyevting atoylap sóileui - biz ýshin maqtanysh! Ol turaly Sadyqbek Adambekov «Júban Júban bolyp tudy, Mahambet bolyp óldi» degen fraza qaldyrdy. Ol da jarasymdy edi. Agha buyn adaldyq tanytty. Esesine tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda osy bir belsendilik, osy bir qazaq halqyna degen adaldyq, biylik basyndaghylargha bizding jazushy aghayyndardyng asa batyldyghy únamady ma eken, nege ekenin bilmeymin, zang qabyldady, basqa boldy, Jazushylar odaghyn, Suretshiler odaghyn, Sәuletshiler odaghyn qoghamdyq úiymgha ainaldyryp jiberdi.

- Qazir kóp jazbaysyz. Nege?

- Ótpeli kezende jazushylardyng jaghdayy tómendep ketti. Qoghamymyzdaghy osynday psihologiyalyq ahualdy kótere almay, búryn memleket tarapynan qarjylandyratyn, qalamaqy alatyn, әleumettik túrghyda qorghalmaghan, psihologiyalyq baghdary aiqyndalmaghan jazushylardyng shygharmalaryn synau azamatpyn degen adamgha auyr boldy. IYә, baghdardan airylyp qaldyq, baghdarsyzdyqtan tughan shygharmalardy synaugha ar-úyatym jibermedi. Meninshe, qazaq prozasynda, poeziyasynda qúbylystyq shygharmalar әli tughan joq.

Meni býgingi oqyrman synshy retinde tanymauy da mýmkin. Nege deseniz, osy ótpeli kezende men belsendi synshy bayaghy Ergóbek bola algham joq. Ras eki tomdyghym shyqty. Az tirajben. Sondyqtan oqyrmandy kinәlay almaymyn. Búl mәselening bir jaghy. Ekinshi jaghy - kezinde KSRO eng kóp oqyghysh memleket bolghan. Syn kitaptarynyng tirajy bes myn, on mynmen shyghatyn. Mening «Jaqsydan qalghan sóz» dep atalatyn syny kitabym jiyrma myng tirajben shyqqan. Búl ózi qalypty jaghday bolatyn. Al prozalar jýz myndap, milliondap shyghatyn. Ol kezde oqyrmandardyng yntyzarlyghy zor bolatyn. Eger meni synshy retinde bilmese, bir jaghy okyrmandardyng kinәsi dep te oilaymyn. Biz bylaysha aitqanda, ótken ghasyrda ómir sýrgen synshylardy da oqimyz, әdebiyetti týsinu ýshin de oqimyz. Búryn qoyshynyng etigining qonyshynda «Júldyz» jurnaly jýretin. Býginde onday oqyrman joq. Ádebiyet, jurnalistika fakulitetinde oqyp jýrgen jastarymyzdyng ózi oqymaydy. Býgin bolmaghanymen erteng últtyng taghdyryna búl jaghday keri yqpal etui mýmkin. Sondyqtan mening әdebiyet synshysy retinde moyyndalmauym ózimning kenjeleuimnen. Ekinshisi tipti maghan qalam alghyzbaytyn búl - qajetsinbeu. Qajettilik joq jerde kim ýshin jazasyn, ne ýshin jazasyn, ózing ghana jazyp, ózing oqy salatyn bolsang iә bolmasa myng tirajben kitap shygharyp, «oy men kitap shyghardym» dep mәz bolyp, Memlekettik syilyqqa úsyndyryp, ony alatyn bolsan, búdan ótken qorqaulyq, búdan ótken soraqylyq joq dep oilaymyn. Meni býginde әdebiyet synshysy retinde oqyrman bilmeytin bolsa, men oghan ókpelemeymin.

Biraq alda jaqsy josparlarym bar. Qaytadan atoylap shyghamyn. Taghy da bir asudy alugha jasap jatqan dayyndyqtarym bar.

- Býgingi tandaghy publisistika dengeyi qay shamada?

- Qazirgi tandaghy publisistika ótpeli kezendegidey problemany jalpy kótermeydi. Endi naqtylana bastady. Publisisterimiz de taqyryptargha toptasa bastady. Qazaq publisistikasy qazir búrynghyday san-salaly dep aita almaymyn. Biraq sabasyna týsken sabyrly qalpynda. Ol búrynghyday basqa janrlardyng barlyghyn shettetip, olardyng mindetining barlyghyn moynyna salyp edi ghoy. Endi olay bolmas. Ár janrdyng ózining talaby bolady, әr janrdyng ózining atqarar róli bolady, ózge janrlargha da jol bere bastady ghoy. Ázirge eng belsendi publisistikanyng kórinip otyrghan túsy - telepublisistika. Búl әli aldyna jan salmay keledi.

- Qoghamdyq mәselelerge oiyssaq. Qoghamda eng basty qúndylyq - adam dep esepteletin bolsa, osy adamnyng bazbir bóligining azghyndyq jolyna týsip, ruhany qúldyraudyng beleng alyp bara jatuyna eng negizgi sebep ne dep aitar ediniz?

- Ózi shynymen de qúldyrap bara jatyrmyz ba, joq bolmasa qúldyraudan tyiylugha kóshtik pe, әiteuir bir dýbәra sәtte túrmyz qazir. Óliara sәt. Ony týsinuge bolady. Búl qoghamnyng basty baylyghy - adam. Negizgi bizding baylyghymyzdyng bәri adamgha júmsaluy kerek, óitkeni, adam bolmasa, sol adamnan qúralatyn últ bolmasa, sol últtyng mýddesin qorghaytyn memleket bolmasa, onda búl qogham kimge kerek? Qogham degenimizding ózi, bylaysha aitqanda siz, biz sekildi adamdardan túrady. Adam myqty túrsa, qogham da myqty túrady. Konstitusiya - bizding basty zanymyz. Ony túmar tútuymyz kerek. Amerika Konstitusiyasynyng jazylghanyna úzaq uaqyt ótse de, birde-bir ózgeris enbeydi eken. Endi biz jana jas memleketpiz, ózgeris engizu kerek te shyghar, oghan kózim jetpeydi. Biraq sol ózgeristerding bәri de adam ýshin boluy kerek. Adamgha jaghday jasaytyn qogham ýshin boluy kerek, mening payymdauym - osy. Bizde qoghamdyq prosess óte jiyirek damyp otyr. Soghan qaray qoghamdyq prosesterdi taldap otyratyn instituttarymyz qalyptasu kerek. Qazir keremet sayasatkerler, sayasy ghylymdardyng doktorlary, әleumettik ghylymdarynyng doktorlary, professorlar shyghyp jatyr. Biraq osylar ghylymdy ghylym ýshin qorghay ma dep qorqam.

- Sonda ghylymdy ne ýshin qorghau kerek?

- Ghylymdy qogham ýshin, ilimdi qogham ýshin jinau kerek. Ghylymdy qogham ýshin qorghau kerek.

- Últtyq ruhty qalay kóteruge bolady?

- Ruhsyzdyq - jeke adam ýshin de óte bir qasiyetsizdik, ol qauipti nәrse. Últtyq ruhty qalay kóteruge bolady degende, últtyq ruhty kóteretin birneshe komponentter bolghany abzal. Jastarymyzdyng boyynda Otandy sýy, Otangha qúshtarlyq sezimderin oyatuymyz kerek. Búl ýshin bәlkim iydeologiya kerek shyghar. «Otanyndy sýi» dep qazir ata-ana balagha da aitpaytyn boldy ghoy. «Otanyndy sýi, sende jalghyz Otan bar» dep biyliktegiler de kóp aita bermeydi. Ózderi biledi dep oilaytyn boluy kerek. Bilgeni óz aldyna. Otandy sýyshi sezimin biz besikten bastap ýiretuimiz kerek balagha, onsyz bolmaydy.

Últtyq ruhty kóteruding taghy bir joly bar. Múhtar Shahanov qazaqtyng tilin últ problemasy retinde, memlekettik til problemasy retinde qatty kóterip jýr. Osy dúrys. Nege deseniz, tilimizden aiyrylsaq, oryssha bolmasa aghylshynsha jaqsy biletin, biraq ana tilin bilmeytinderding últqa degen janashyrlyghy bolmaydy. Otanshyldyq sezimi de qúldyrap ketedi. Múhang «kompiuterlengen bas» deydi, basqa deydi, bәlkim ol poetikalyq obraz retinde ózin aqtaytyn shyghar, últtyng tilin bilu, últtyng dәstýrin syilau, ol últtyq shektelushilikte qalyp qoi emes, kerisinshe últtyng ruhany baylyghy arqyly gharyshtap samghauda. Álemning ilim-bilimin iygerude. Biraq sonyng bәrin últynnyng ruhyn ishki jan ózeging etip, soghan әkep ornalastyrugha, soghan әkep qúngda, tabighy әrlendirip kemel túlgha retinde qalyptastyryp shygharuda. Osyny jasamaghan jerde últtyng tilin bilmese, últtyng tarihyn syilamasa, últtyq ónerlerimizdi mansúq etse, onda últtyq ruhtyng da ólgeni. Biz keyde býgingi kýnmen ghana damyldaymyz. Mysaly, men ontýstikte ómir sýrip jatyrmyn. Ontýstikte ana tiline qauip joq dep oilaymyn. Búl - qate. Bizding ana tilimizge soltýstikting ózinde bolyp jatqan qauipti men ontýstikte otyryp qabyldauym kerek. Sonau Shyghysta bolyp jatqan Otanyma, tughan tilime shabuyldy, Shyghys Qazaqstan jerine jasalyp jatqan shabuyldy men ontýstikte otyryp jýregimmen qabyldap soghan janym, jýregim auyruy kerek. Óitkeni, bizde bir-aq Otan bar. Ol - Qazaqstan. Ol - shýkir, qazir tәuelsiz Qazaqstan. Ýsh jýz jyl Reseyding bodany bolghan Qazaqstanymyzdy kózimizding qarashyghynday saqtauymyz kerek. Ahmet Baytúrsynov aitady, «Bizding qazaq beyqam, basyna qashan tayaq tiygenshe ana jaqta bolyp jatyr ghoy, maghan ne qatysy bar dep qaraydy» deydi. Biz osy nemqúraylylyqtan aryltuymyz kerek. Qazaqty ózimizding jalghyz perzentimizdey kórgende ghana múratymyzgha jetemiz. Al bar qazaq ýshin shyryldaytyn halge jetkenimizde ghana últtyq ruhymyz sonsha biyik bolady. Bizde bir Otan, bir til, bir jer bar ekenin besikte jatyp sezinip, sony saqtaugha, qorghaugha, damytugha, ósiruge, mәpelep baptaugha degen qúlshynys boluy kerek. Sol uaqytta bizding memleket kemeldenedi. Jalpy bizge bir nәrseni oilau kerek. Biz, ras azamattyq qoghamdy ornatyp jatqan zayyrly demokratiyaly elmiz. Shekaramyz ashyq, eshkimning keudesinen iyterip jatqan joqpyz. Halyqaralyq dengeyde integrasiyagha meylinshe týsip jatyrmyz. Onyng bәri dúrys, biraq memlekette últtyq sapa bolmay, memlekette últtyq sipat bolmay, bizding demokratiyamyzdan da, bizding azamattyq qoghamymyzdan da eshtene shyqpauy mýmkin. Biz taza últtyq memleket emespiz qazir. Bәlkim, shektelip qalushylyqqa da aparmauymyz kerek shyghar. Últtyq tomagha-túiyqtyqqa týsken memleketting onghanyn kórgen joqpyz. Soghan qaramastan, әrbir damushy elding ózegi - últtyq sipaty. Últtyq ruh, últtyq erekshelikteri, últtyq qúndylyqtary boluy kerek. Ony saqtamaghan memleket joyylyp ketui mýmkin.

Sosyn bizde bir әngime kóp aitylady. Ol jangha batady. «Biz kópúltty memleketpiz» deydi. Ol dúrys emes. Biz bir últty memleketpiz. Qazaq últynyng syrtta memleketi joq. Bizde tek kórshi memleket ókilderi túrady deuimiz kerek. Assambleya ne ýshin qúryldy? Sol ókilderding qúqy ayaq asty bolmasyn dep qúryldy. Elbasy tarapynan ontayly tabylghan, bizdegi az últ ókilderining qúqyn qorghaugha berilgen mýmkindik.

- Ziyalysy bolmay, halyq myqty bolmaydy deydi. Ras pa?

- Qazaq - talantty halyq. Qazaq - myng ólip, myng tirilgen halyq. Eger de ózge últ bolsa bayaghyda joyylyp ketui mýmkin edi. Qazaqtyng basynan keshpegeni joq. Áride Týrik qaghanatynan beri qaray alsaq jenip túryp, jeniliske úshyraghan, birigip túryp ydyray jónelgen. Yntymaqtasqan sәtteri az, tragediyalyq hal keshken. Ózara yntymaqtaspaghasyn ózge elding bodanyna ainalyp kete bergen. Altyn Ordanyng ekinshi atauy Týrik Qaghanaty dep aitamyz. Osy Altyn Ordanyng túsynda orys knyazidikteri alym-salyq tólep túrdy. Ózara yntymaq bolmaghan son, aqyr sonynda bir-birimen birigip, úly memleketke ainalyp ketti de, bizding elimiz olardyng bodany boldy. Altyn Ordany qúraghan el qazir qayda? Kishkentay Noghay ordasy bolyp jýr. Ár jerlerde, azghantay ghana qaldy.

Elding eldigin saqtaytyn - ziyaly qauym. Mysaly, XX ghasyr basynda Alashorda qúryldy. Onyng ózining әskeri boldy. Mirjaqyp Dulatov basqardy. Ol bolishevizmmen, Qyzyl imperiyamen ayaghy jaysyz bolady dep, tughan kýnnen bastap kýresip ótti. Eng bolmasa Týrkistan avtonomiyasyn qúryp Mongholiya sekildi ómir sýreyik dedi. Oghan da qoly jetpedi. Otyz jetinshi jyly qynaday qyryldy. Kenes ýkimeti jauyz sayasat jýrgizgen. Halyq neghúrlym qaranghy bolsa, biylikke soghúrlym tiyimdi. Qaranghy halyqtyng qarny toysa boldy, qalghyp sala beredi, eshtene talap etpeydi. Al XX ghasyr basyndaghy ziyalylar óz basyn bәigege tigip jýrip halyqtyng múnyn joqtady, el ýshin ómir sýrdi. Zer salyp qaranyzshy, Ahmet Baytúrsynovta ózindik ómir bar ma? Joq. Álihan Bókeyhanovtyng ózindik ómiri bar ma? Joq. Maghjan Júmabaevta ózindik ómir bar ma? Joq. Alashordadan eki adam ghana keshirim súrap, Kenes ýkimeti kezinde birsypyra jyl ghúmyr keshti. Olar Múhtar Áuezov pen ekonomist Álimhan Ermekov bolatyn. «Alash typ-tipyl bolmasyn, eng bolmasa sender Alashtyng kózi bolyp qalyndar, Alashtyng ruhyn keyingi úrpaqqa jetkizinder» dep qaldyrghan olardy. Al Kenes ýkimeti túsynda bizding ziyalylarymyzdyng boyyndaghy osy azattyqqa úmtylu saryny basylyp qaldy. Bylay QazKSR on bes respublikanyng ishinde terezesi ten, qúqy zor memleketting biri bolyp sanalatyn. Alayda, kenestik Qyzyl imperiya ózining búrynghy az últtardyng jerin alu, tilin alu, qúrtu, ózin mәngýrttendiru, orystandyru sayasatyn jalghastyrdy. Myna jyldardaghy qiyn nәrse, ol - bizding ziyalylarymyzdyng túlgha bolyp shygha almauy. Eldi Skvorsov, Belyaev basqardy. Solardyng tapsyrmasyn jogharydan alyp, jýzege asyru kerek. Áuezov pen Kenjebaev elu ekinshi jyly júmystan shygharylghan. Qyryq toghyzynshy jyly nauqan bastalghan. Bekmahanov jiyrma jylgha sottalghan. Búlar kimder edi? Búlar janaghy ózimiz aityp otyrghan ziyalylarymyz edi. Últtyq ruhy óshpegen Alashtyng kózin kórgen ziyalylar edi. Alashordanyng ózin qúrtqannan keyin endi mynau halyqtyng sanasyn oyatyp jibere me, jas úrpaqty Alash ruhynda tәrbiyelep qoya ma degen qauippen, olardyng ózderin de qúrtugha kirisip edi. Áyteuir qazaq halqynyng baghyna shyghar, elu ýshinshi jyly Stalin qaytys boldy. Odan keyin Hrushev keldi ókimet basyna, әriyne, arada birsypyra prosester jýrgen, ony oqysanyz óz aldyna bir qyzyq. Ol kisining ókimet basyna kelgeni dúrys bolghan. Búl stalinshildikti, jeke adamnyng basyna tabynushylyqty әshkereleu arqyly birsypyra uaqyt últtyng qayta oyanuyna, últtyq jana iydeyalardyng jandanuyna, últty oyatatyn kórkem óner serkelerining erkin qalam silteuine, aqyndardyng dauysynyng erkin shyghuyna mýmkindik berip aldy. Bizding әli de bostandyq, tәuelsizdik alugha mýmkindigimiz bar eken degendey ýmit qayta oyandy. On altynshy jylghy Qarqara bolyp janshylghan, on jetinshi jyly Aqpan revolusiyasy kezinde oyanyp túryp, Qazan revolusiyasynan keyin әbden túnshyqqan iydeya edi búl. Mine, sol ólgen iydeya halyqtyng boyynda, qaytadan sәl-pәl oyandy. Biraq Hrushev óz oiynan ainyp qaldy. Ol demokratiyalyq qogham jasaghysy kelgenimen, Stalinning jeke basyn әshkereleuden ary barmaghan. Óitkeni, onyng ózi sol qoghamnyng jemisi edi. Onyng ýstine men Hrushev turaly estelikter jinap, oqyp shyqqan adammyn. Hrushev múny jýieli týrde jýrgizip, sayasy konsepsiya retinde qoghamnyng boyyna sinire almady. Sanyrauqúlaq sekildi, bolmasa kóktemgi jauqazynday oyanghan últtyq ruh ziyalylardy bir oyatyp ketkenimen, tútas halyqty oyatugha dәrmeni jetpedi. Ol qaytadan kóktemgi kýni erte jer betine kóktep shyghyp, sosyn qar jauyp ketkesin ýsik shalatyn órik aghashy sekildendi. Áriyne, búl oyanu óz jemisin bermey túrmady. Imperiya degen qansha myqty bolghanymen, ol uaqytsha qúbylys. Óitkeni, imperiyanyng uaqytsha bolatyny ol halyqtyng tileginen tumaydy. Ol qoghamdyq formasiya retinde jogharydan tóbesine kiygizilgen bas kiyim sekildi halyqtyng ómir sýruine, ósuine, damuyna keri yqpal etedi. Últtar tendigine ol qarama-qayshy, tilegine mýlde jat nәrse. Sondyqtan o bәribir qúlauy mýmkin. Ony qúlatugha yqpal etetin kýsh әrbir últtyng ózining tәuelsizdigine úmtyluy bolyp tabylady.

- Sóz sonynda ne aitasyz?

- Qazaq ziyalysy myqty bolmay, qazaq halqy myqty bolmaydy. Memleket retinde nyghay ýshin ózining últtyq bolmysyn saqtau qazaq ziyalylarynyng belsendiligi, kózi ashyqtyghy, ghylymy oiynyng terendigi, sayasy qarqynynyng myqty boluy әbden kerek. Onsyz tirlik te myqty bolmaydy.

Qúlbek ERGÓBEK,
filologiya ghylymdarynyng doktory, әdebiyet synshysy:
SYN – ESTETIKALYQ OIDYNG QOZGhALYSY

Súhbattasqan

Gýljaz QYDYQBEKOVA

http://astana-akshamy.kz/index.php?uin=1230028310&chapter=1312434427