Bostandyq sýigish bodan elder tarihy - últ azattyq kóterilister men qozghalystar tarihy. Qazaqstannyng bodandyq dәuiri negizinen egemendikke úmtylghan elding qaharmandyghy men erligin sipattaytyn tarihy oqighalarmen bayandalugha tiyisti. Al biz Tәuilsizdikting qúny men parqyn úrpaghymyzdyng bilui ýshin sanamyzda úyalaghan, zerdemizde jazylghan zaman, qogham, últ jayyndaghy oy tolghaulardy solardyng qaperine salugha tiyispiz. Óitkeni biz...

Óz atamekeninde barlyghynan airylghan, eng aqyrghy ýmiti de óltirilgen mogikandardyng songhy túyaqtary emespiz, almaghayyp zamandardan aman ótken últtyng qolynda qalghan bir uys jebedey, Alashtyng últshyl úrpaghy edik!

Biz, biz, biz edik!..

Bostandyq sýigish bodan elder tarihy - últ azattyq kóterilister men qozghalystar tarihy. Qazaqstannyng bodandyq dәuiri negizinen egemendikke úmtylghan elding qaharmandyghy men erligin sipattaytyn tarihy oqighalarmen bayandalugha tiyisti. Al biz Tәuilsizdikting qúny men parqyn úrpaghymyzdyng bilui ýshin sanamyzda úyalaghan, zerdemizde jazylghan zaman, qogham, últ jayyndaghy oy tolghaulardy solardyng qaperine salugha tiyispiz. Óitkeni biz...

Óz atamekeninde barlyghynan airylghan, eng aqyrghy ýmiti de óltirilgen mogikandardyng songhy túyaqtary emespiz, almaghayyp zamandardan aman ótken últtyng qolynda qalghan bir uys jebedey, Alashtyng últshyl úrpaghy edik!

Biz, biz, biz edik!..

Bahadýr babalardyng berkinip kelgen ata jaugha aq nayzanyng úshyn, aq bilekting kýshin qayrat qylyp, qarama-qarsy atoylap shapqan shaqtaryn, qala berdi jau qorshaghan bekiniste últ namysyn jelbirete kóterip, qasqiyp túrghan kezderin jadymyzgha toqyghan úrpaq edik biz! Aybarly atalardyng úlyq bastary dar túzaghynda salbyrap túrghan, jaq sýiegi janghyryqqa tóselip jatqan, qaraqúsynan qan ytqyp ketken mezetterdi de úmytpaghan buyn da biz edik! Biz bir últtyng ar-namysyn aspangha kótergen tolaghay túlghalardyng enseleri Itjekken jaqta bórene sýiretip jýrip enkish tartqanyn, ya kók týrik úrpaghyn kókbóri erkindigine ýndep, azuyn aigha bilegen kókjal jýrekti jigitterding týrmeler men jyndyhanalardyng temir torlaryn qarsh-qarsh shaynap, aqyry qan qúsqanyn bilip ósken úrpaq edik!

Biz, biz, biz edik!..

Bodandyqtyng búlaghay týnderinde batyrlardyng mazary ýstindegi shiyrek aigha kóz tigip, barar baghytymyzdy anyqtaghan edik, últtyq sanany da sol jaqqa baghyttamaq edik... Endi Elimiz Saq jauyngeri túlghasyndaghy zanghar Tәuelsizdik monumentine asqaq zer salyp, bolashaghyn aiqyndaghan kezende, kýni erteng izimizdi basar, isimizdi jalghastyrar, ornymyzda qalyp joqtyghymyzdy bildirmes dep, órenderimizding túlymshaghyna ýkili ýmitimizdi baylaghan úrpaq edik biz!

Álmisaq dәuirinde tórtkýl dýnie tәjim etkendey úly memlekettiligimizge degen úly saghynyshymyzdyng syr sipatymen tanysyp, «arman-ay» qiyal qúndylyghymyzdy kýnderding kýninde aqiqatqa ainaldyrugha úrpaghymyz talap qylsa, bizding oy tolghauymyz solardyng qajetine jarap qaluy mýmkin-au dep, tolghanysty kýy keshken әri sardar, әri abyz jyraulardyng júraghaty da biz edik.

Endi aruana armanymyzdy erttep minip kór týnek kezenderde keudemizdegi últtyq ruhty lebimen ýrlep tútatqan Alash júrtyna, Kók týrik qaghanatyna, ghúndar men saqtar eline ay mandayymyzdy qaratyp, sonymyzgha da qayryla bir qarap, sar jelispen qyr asyp bara jatqan agha buyn da biz bolamyz...

***

1937-1938 jyldary iydeologiya men zannama salalarynda qoldanylghan «halyq jauy!» degen sózding zili 1950 jyldardyng ortasyndaghy hrushevtik «jylymyq» kezeninde jenildenip sala berdi. Sol kezende Sәken, Beyimbet, Iliyas syndy marqasqalardyng әz esimi kenestik qarghys tanbasynan arshylyp alyndy. Ádebiyet oqulyghyna engizilgen Beyimbetting jansyz beynesinde ezuine ýiirilgen sәl jymii nyshany bayqalady. Sirә, ol da, ózge arystar da mynau jalghannyng tozaghy abaqty azabynan tezirek qútylu ýshin ajaldy asa yntyq, yqylasty sezimmen asygha kýtip, Ázireyil perishte kelgen aqtyq sәtte dәl solay jymisa kerek...

Stalindik jappay jazalau qúrbandary úrpaqtarynyng keybiri atylghan nemese aidauda ólgen ata-anasy ýshin keyin ótemaqy alghan kórinedi. Kenestik biylik kommunistik qoghamnan ógeylik kórip ósken sol jetimderge jәrdemaqy emes, ózi óltirgen әke-shesheleri ýshin ótemaqy tóledi. Búl - qatyghezdik pe, әlde qayyrymdylyq pa?..

Al «Últshyldyq» sózi úly derjavalyq últtyq sayasatty jýrgizushilerding qúbyjyq sayasy mәn artuy saldarynan «halyq jauyna» qaraghanda zәrli әri zildi qasiyetke ie boldy. Sóitip, últshyldar qoghamgha asa qaterli qandybalaq qylmyskerlerden de qauiptirek dep tanyldy. Jazalaushy organdar últshyl retinde kýman keltirgen kez kelgen jeke túlghany, tútas újymdy, ya úiymdy qolma qol qúrtyp jibere alatyn, ayaushylyq qylsa 15-25 jylgha jer audaratyn!

Osylaysha, halqymyzdyng últtyq diline kýirete soqqy berildi, últtyq ruh jarymjan kýige týsirildi, últtyq sanagha ýrey ornyqtyryldy. Sonyng ózinde «últshyl!» sózining uyty azday, oghan taghy bir uly sózdi qosarlap, «últshyl-fashist!!!» degen jana sózdi oilap tapty. Fashisterdi ómirinde kózi kórmese de, әlgi sóz ózine qaratyla aitylghan sәtte-aq qazaq ziyalylarynyng qaysy bolsa da qara basynyng qayghysyn tars esinen shygharyp, ýrim-bútaghynyng taghdyry ýshin ah úryp kýnirengen kórinedi...

«Halyq jauyna!» qosa «últshyl!!!» degen nәlet aiyptaudy arqalap kelmeske ketken Álihan, Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan, Jýsipbek, Shәkәrim sekildi últtyng ruhany kósemderinin, últtyq oi-sana iyelerining ar-namysyn aqtau onaygha soqpady. Ata halyq, El Ana ózi dýniyege әkelgen aiboz úldarynyng ómirin saqtay almaghany ýshin ishtey bir egilse, abyroyyn aqtap ala almay jәne egilip, eki kózin tórt qylyp Kremli jaqqa telmirdi. Biraq «últshyldyq» úghymy jankeshtiligin tanytyp, aiyptau hattamasynan týspey-aq qoydy!

KOKP OK 86-nyng qandy Jeltoqsanynda namysty úlymyzdy aidarynan, minezdi qyzymyzdy túlymynan sýiretkizip, jigerli jigitimizdi aidaugha salyp, aibyndy erimizdi abaqtygha qamatqyzyp, qylmaghan isti qylsa da, kónili kónshimey, Jeltoqsan oqighasyn «Qazaq últshyldyghynyng bas kóterui!» dep baghalap, tútas bir halyqtyng mandayyna «últshyldyqtyn» qara tanbasyn bir-aq basty! Sóitip, kompartiya Qap tauynan Qazaqstangha jer audarylghan últtardyng azapty taghdyryn qazaqtardyng esine týsirip, Jeltoqsan alanyndaghy qazaq jastarynyng qany shashyraghan tarih betterin «últshyl!», «últshyldyq!» degen qara boyauly sózdermen battastyra boyap tastaghysy keldi...

***

Bodan elderdegi últ qaharmandary, últshyl kýreskerler, til janashyrlary toptarynyng taghdyry - nartәuekel men qaterge toly taghdyr. Qazaqstanda patshalyq Resey imperiyasy zamanynda últtyq sayasiy-qoghamdyq kýshterding kósemderi men kórnekti ókilderi el bastaghan han, qol bastaghan batyr, sóz bastaghan sheshen, bi, jyrau, jyrshy túlghasynda, kenestik imperiya kezeninde kóterilisshi sardar, shygharmashyl ziyaly, ghúlama ghalym, oqymysty pedogog, tipti student beynesinde tarih sahnasyna shyqty.

Kenesary han, Bekbolat Áshekeev, Álihan Bókeyhanov, Túrar Rysqúlov, Ermúhan Bekmúhanov, Býrkit Ysqaqov, Múrat Áuezov, Qasen Qoja Ahmet, Qayrat Rysqúlbekov... Búlar bir-bir buynnyng bir-bir belgili ókili ghana. Qaysy birin aitayyq...

Al erligi de, esimi de el esinde saqtalmaghan, sýiegining qay jerde qurap qalghany da belgisiz últshyl kýreskerler qansha? Aq patsha jandaraldary men qyzyl komissarlar qúrbandyqqa shalghan bozdaqtardyng aq beren erligi, qasiretti qazasy jәne әlgi janalghyshtardyng qylmystary halyqtyng tarihy jadynan kóbine óshirilip tastaldy. Solay bola túra, últ qaharmandary men últshyl kýreskerlerding ruhtary iz-týssiz joghalmaghanyn, bizding últtyq ruhymyzben birge jasaytynyn biz ózdigimizden týisinemiz. Qazaq dalasyndaghy «últshyl» sózining yzbarynan yghysyp shyghyp, jylystap jýrip shalghaygha jetip, tughan jerining kók týtinin ansaumen sharasyz ghúmyr keshkender de az emes. Bolashaq úly túlghalar Áuezov pen Sәtbaev otarshyl qyzyl imperiyanyng ghylym, bilim, mәdeny ortalyghy, orys aqsýiekteri men ziyalylarynyng ataqalasy Leningradtyng ózine jetip, ondaghy elge kýieu bolghan son, birjola ornyghatyn synay tanytqannan keyin ghana «últshyl» degen yzyng sózden qúlaghy tynyshtalsa kerek. Múhtar men Qanysh sóitpese, qaymana qazaq eli men qazaqtyng sayyn saharasy әlemge tanylar ma edi? Shynghystau bauryndaghy Jiydebaydan bastalghan Abay joly jahannyng shyrqau shyndarynan kóriner me edi? Bolmasa, «Qalyng elim, qazaghym, qayran, júrtym, ústarasyz auzyna týsti múrtyn» - dep, bodan halqyna jýregi auyryp, sosyn sharasyz «Soqtyqpaly, soqpaqsyz jerde óstim, mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma» - dep, últyna qaljyranqy ýnmen til qatqan úly aqynnyng túlghasy Shynghystaudyng qúpiya syrgha toly bir qúzarty tәrizdi bolyp qalar ma edi, kim bilsin.

Sәtbaev dýniyege kelgende últtyng úly perzentteri tuatyn qasiyetti Bayanauyl baurayyndaghy Aqbet taudyng sinlisi Aqkelin shynnyng tas emshegi iyip, gharyshtaghy belgisiz júldyzdyng sәulesine malynghan eken. Osy airyqsha qúbylysqa Álima ana (keyin erkeletip Qanysh dep ataghan) Ghabdul-Ghany sәbiyge airyqsha qasiyet daritynyn sezip: «Ya, Jaratqan iyem, búl - mening úlym emes, últtyng úly eken, «kәpirding qalamynan saqtay gór!» - dep jalbarynypty. Kók Tәnir ana tilegin qabyl alyp, últtyng úly perzentin últshyldardy jappay qyryp-joy nauqanynan saqtap qalghan desedi... Al Ghabdul-Ghany tughanda gharyshtan kóringen júldyz keyin «Sәtbaev júldyzy» atanypty...

***

Ezgidegi el bertingi kezende ótkenge salauat aityp, asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkerlerine, shygharmashyl ziyalylargha, tipti әskeriylerge de ýmitpen zer saldy, últ qamyn oilaydy-au degenderine kóz toqtatty. Qazaqstannyng Tyng ólkesi atanghan bes oblysy Resey Federasiyasynyng qúramyna ótip ketu qateri tóngende el nazary Qazaq KSR Ministrler Kenesining tóraghasy Júmabay Tәshenovtyng zanghar túlghasyna audy. Qúrekenning (Hrushevtin) úsynysyna qarsy pikir bildirgeni ýshin J. Tәshenov Ýkimet Ýiinen quylyp, Shymkent oblystyq atqaru komiyteti tóraghasy orynbasarynyng kabiynetinen bir-aq shyqty. Ol sóitip, bodandyq kezeninde qazaq elinin, Qazaqstan jerining birtútastyghyn saqtap qalu arqyly últtyng bolashaq tәuelsiz memlekettiligining irgetasynyng qalanuyna óz ýlesin qosyp ketti. Júmabay Tәshenovtyng erliginen ruhtanghanymen, taghdyr-talayy ýshin qapalanghan halyq ruhany kýizelisti de bastan ótkerdi.

Sonday kezende el nazary ózgelerden minez-qúlqy airyqsha Bauyrjan Momyshúlynyng erekshe bolmys-bitimine toqtaldy. Ile batyrdyng beynesi auyzeki әngimelerde júrtshylyqtyng qiyalyndaghyday әsirelene surettelip, Baukeng últ namysy syngha týsken sәtterde kenestik zangha bir-aq týkiretin kózsiz erding keypinde kórindi.

Mysal: «Maydanda qazaq jauyngerin «Nalevo!», «Napravo!» degen oryssha búiryqty týsinbegeni ýshin atyp tastaghan orys komandiyrine Bauyrjan Momyshúly qaharyna minip jetip kelipti de: «Ongha!», «Solgha!» dep aqyrypty. Qazaqsha týk úqpaytyndyqtan búiryqty oryndamaghan әlgini Baukeng orys-qazaghy aralas soldattardyng kózinshe tapanshasymen qaq jýrekten atyp salypty. Osylaysha bir qazaqtyng kegin qaytarghan ol kilt búrylyp óz batalionyna kete barypty».

Osy anyzdy bala kezimizde shyndyq retinde qabyldadyq. Ol rasynda da, jaugerlik internasionalizm tegeuirininen últtyq namysymyz syr bere bastaghan kommunistik qoghamda últshyldyq minez-qúlqymen erekshelendi jәne osy qasiyetining arqasynda ózgelerden airyqsha daralanyp kórindi. Kenestik eng joghary ataqpen marapattaugha әbden layyqty jauyngerlik erligi últshyldardy sýimeytin kommunistik qoghamda eleusiz qaldyryldy, biraq sonyng ózi Bauyrjannyng bedelin biyiktete týsti. Kenes Odaghy Batyrlarynyng bir de biri dәl B. Momyshúlynday anyz qaharmany dәrejesine kóterilip, halyqtyng mahabbatyna bólengen joq! Aleksandr Bekting «Volokolamsk tas joly» kitabynda nemis basqynshylarynan Mәskeu qalasyn erlikpen qorghaghan qazaqstandyq batalion komandiyri, panfilovshy ofiyser Bauyrjan Momyshúlynyng qaharmandyq túlghasy shynayy somdalghan. Degenmen, odan góri anyzdaghy últtyq batyr Baukenning beynesi bizge jaqynyraq kórinedi. Óitkeni, sonday batyrlarymyzdan airylyp qalyp ansauly kýy keshken últ edik biz.

***

Bodandyq dәuirindegi últsyzdandyru sayasaty zardabynan әli tolyq aiyqpaghan bizding halyq ýshin últshyldyq auaday qajet, qogham da últshyldargha múqtaj. Memlekettiligimizding bayandylyghy ýshin bolashaqta da últshyl kýreskerler kerek. Áuelde aluan týrli kelimsek últtar ókilderi bayyrghy jergilikti túrghyndardy qyrghyngha úshyratyp, azamattyq qogham ornatqan, keyin últtyq sanadan birjola airylghan AQSh siyaqty elder ghana últshyldardy qajet etpeydi, últshyldyqty tudyrmaydy.

Últshyl kýreskerler sanatyna últyn jan-tәnimen sýietin, últ taghdyry ýshin basyn bәigege tigetin, últtyq kemsitushilikke tózbeytin, últtyq problemalardy sheshuge qajyr-qayratyn sarqa júmsaytyn azamattar jatady. Últshyl ziyalylar últty órkeniyetti elderding dengeyine kóterudi kókseydi. Últshyldar óz últyn sýy arqyly ózge últtardy da sýiedi әri býkil adamzatty ardaqtaydy, shovinistermen, nigilistermen ymyragha kelmeydi. Qazaqstandaghy etnikalyq toptardyng tarihy Otandary, memleketteri bar ekenin jәne mәdeniyeti, dini, ózge de últtyq qúndylyqtary sol elderde tolyq saqtalghanyn eskere otyryp, Qazaqstannyng kópetnosty, kópkonfessiyaly qoghamgha ainaluyn qúptamaydy. Sonday-aq qazaq últynyng sany azdyghyn eskere otyryp, kóppartiyalyq qazaqtardyng sayasy ústanymdary boyynsha jikteluine әkep soqtyrady degen bayyptaugha basymdylyq berip, últtyq demokratiyagha qúrmetpen qaraydy.

Últshyl ziyalylar rushyldyq pen jershildik dengeyindegi toptyq sananyng oi-sanasyn últtyq sana dengeyine deyin jogharylatuda jetekshilik ról atqarady; әr azamattyng boyynda qazaqstandyq patriotizm, otanshyldyq, memleketshildik, últtyq ar-namys, últtyq maqtanysh qasiyetterin qalyptastyrugha, sol arqyly qoghamdyq sanany jahandanu dәuirin tas-týiin qarsy alugha dayyndau tәrizdi iygi isterdi jýzege asyrugha úmtylady. Qanday da bir әleumettik toptyn, ne sayasy qúrylymnyng mýddesin ghana jaqtaushylardy últshyldar sanatyna qospaydy.

Qazaqstandaghy qazirgi tәuelsizdik jaghdayyndaghy dәstýrli últshyl kýreskerler biylik pen oppozisiyanyng ortasynda bekinedi. Olar qauymdasyp ta, jeke-jeke de әreket etude. Degenmen últshyl úiymdar, toptar, jeke túlghalardyng kózqarastary da, kýres tәsilderi de bir-birinikimen sәikes kele bermeydi. Biri biylik pen oppozisiyany qosa synasa, endi biri biyliktin, ekinshisi oppozisiyanyng qas-qabaghyna qaraylaydy. Biraq bәrining kózdegeni jalghyz maqsat: últtyq mýddege qol jetkizu. Ózge eshtene emes! Bayaghy zaman sózimen aitsaq, qúndyz bórik, oqaly ishik, qamqa ton emes, býgingishe sóz saptasaq, joghary lauazym, ataq pen baylyq emes. Óitkeni olar últ taghdyryn óz taghdyrynan, últtyq qúndylyqtardy jeke bastyng materialdyq iygiliginen joghary qoyady jәne kerisinshe kózqarastaghy sheneunikterdi meylinshe únatpaydy, osy sebepti tartysty jaghdayda jankeshtilikpen ghúmyr keshude.

Batysshyl demokrattardan últshyl demokrattardyng eleuli aiyrmashylyghy bar: qoghamda týbegeyli sayasy ózgeristerding boluyn kózdemeydi, zannamany últtyq mýddege sәikes jetildiruge qol sozady, demokratiyanyng batystyq, amerikalyq ýlgilerin Qazaqstanda ornyqtyrudy emes, últtyq demokratiyany qalyptastyrudy qalaydy. Degenmen olar Qazaqstan tәrizdi búrynghy bodan elder: Baltyq boyy men Kavkaz respublikalaryndaghy, Ukrainadaghy últshyl patriottar tәrizdi AQSh jәne Batys elderindegi demokratiyalyq úiymdarmen tyghyz baylanys ornatpaydy. Osy sebepti, qazaq últshyldaryna biylik tarapynan qysastyq jasalsa, adam qúqyn qorghaushy halyqaralyq úiymdardyng jәne sheteldik demokrattardyng arasha týsui neghaybil. Últtyq oppozisiya biylikke jau emes, biraq ortaq mәmilege kelui qiyn.

Últshyldar birlestikterining sany kóp te, sapasy birkelki emes, shetelderde qoldaushylary az, sayasi-iydeologiyalyq ortalyghy joq, qarjylyq-materialdyq kómekke zәru. Osynday joqshylyq pen tapshylyq saldarynan últshyldar sayasiy-qúqyqtyq kenistikten tysqary әreket etuge yryqty-yryqsyz týrde baruy mýmkin, teris pighyldaghy sheteldik sayasy kýshterding qarjylyq-moralidyq qoldauyna arbalyp, yqpalyna týsip qaluy nemese tek sayasy mýddeni kózdeytin oppozisiyanyng jeteginde ketui de yqtimal. Qazaqstandyq qoghamnan últshyldyqty alastaugha úmtylu - últtyq sanany túnshyqtyrugha, qazaq halqynyng últtyq qorghanys qabyletin әlsiretuge, sóitip birtútas memleketting týp tamyryna balta shabugha әrekettenu bolyp tabylady. Últtyq oppozisiyasy joq qogham - últtyq iydeyasy búldyr, ózindik bolmys-bitimi solghyn, últtyq, dini, sayasi, iydeologiyalyq, mәdeny әrtektiligi men sanaluandyghy basym, bolashaghy kýmandy qoghamgha ainalady. Jahandanu dәuirinde qazaqstandyq qoghamdaghy әrtekti dinderdin, mәdeniyetterding bir-birimen әlsiz baylanysy sheteldik quatty órkeniyetterding «shabuylynan» ýzilip, mәni men pishini eleuli ózgeriske úshyrauy mýmkin. Bizding halyq osynday qater baryn týisinip, óz bolashaghyn oilasa últtyq oi-sanany damytushy últshyl ziyalylargha ýmit artugha, senim bildiruge jәne qoldau kórsetuge tiyisti.

***

Jeti atamyz armandap ótken, tek bizding buyn qol jetkizgen Tәuelsizdik kezeninde de taghdyry sergeldenge týsken últshyl patriottar bar: Jasaral Quanyshaliyn, Aysúlu Qadyrbaeva, t.b. Erli-zayypty ekeui demokrattar men kommunisterding bir-bir bóligi birikken oppozisiyalyq sayasy kýshter blogyna engen eken. Bir otbasyndaghy eki birdey últshyl kýresker shovinister men nigilister de engen qúrama qúrylymnyng sapynda jýrip últyna nendey jaqsylyq istey alady degen súraq tuyndaydy. Týrli aqparat derekterine qaraghanda, Alashtyng qos azamatyn tar jol, tayghaq keshuge iytergen Aqtóbe oblysynyng bir kezdegi әkimi Imantaev degenning tegeuirini siyaqty. Biraq Jasaral men Aysúludy aitpasaq ta, songhy jyldary radikaldyq ústanymdaghy sayasy kýshterding qúramyna qosylghan últtyq oppozisiyanyng aimaqtardaghy ókilderining qarasy kóbeydi. Búl qúbylys - aimaqtardaghy jergilikti biylikting qoghamdyq-sayasy birlestiktermen júmys istey almauynyng jәne olargha qarsy kenestik kezendegi әkimshildik-әmirshildik basqaru әdisin qoldanuynyng saldary.

Birpartiyalyq qoghamdaghy júmys isteu tәsili qanyna әbden sinip ketken búrynghy partsheneunikterding qazirgi sayasi, iydeologiyalyq sanaluandylyq tanylatyn demokratiyalyq, zayyrly qogham ornyqtyru kezeninde, әsirese iydeologiya salasynda jauapty lauazymdy qyzmet isteui óte qaterli! Óitkeni olar biylikting bedeline, Elbasy sayasatynyng mәn-manyzyna kólenke týsirip, últshyl kýreskerlerdi ózderine de, biylikke de qarsy qoyady jәne óz isining qate әri qaterli ekenin týsinbeydi. IYdeologiya salasynda oppozisiyanyng kez kelgen týrin biylikke balama sayasy kýsh retinde halyq ýshin qyzmet etuge tarta alatyn joghary bilikti iydeologtar istese ghana qoghamda sayasy túraqtylyq, últaralyq yntymaq, azamattyq kelisimning bayandylyghyn qamtamasyz etuge qolayly ahual ornaydy. Al әzirshe biylik pen radikaldy oppozisiya qarym-qatynasynda mәdeniyettilik dengeyi joghary emes, sezim auanymen birin-biri kinalau basym, demek, iskerlik baylanys joqtyng qasy.

***

Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda, Qazaqstan әleumettik-ekonomikalyq daghdarys qúrsauynda qalghan kezende negizinen etnikalyq toptar arasynda «Tәuelsizdik bizge ne berdi?!» degen ótkir súraqty tótesinen qoi arqyly teris qoghamdyq pikir tudyryp, tarih dóngelegin keri ainaldyrudy kóksegender boy kórsetti. Olardyng deni kenestik toqshylyq kezendi, birtútas ortalyqqa baghynghan imperiyany jәne Qazaqstan halqy ortasyndaghy orys diasporasynyng «aghalyq» ornyn joqtap, tәuelsizdigimizdi moyyndaghysy kelmeytinder edi. Osynday pighyldaghy shaghyn toptar qazaq halqynyng últtyq múrat-mýddesine kereghar keletin ýgit-nasihat jýrgizip, is-әreketter úiymdastyrugha deyin bardy.

1992 jyly, Oral qalasynda jergilikti separister men reseylik ataman Martynov bastaghan kazak jasaqtarynyng sәtsiz ayaqtalghan marshy, odan keyin Shyghys Qazaqstanda orys avtonomiyasyn ashudy kózdep, tapansha jәne anshynyng myltyghymen qarulanghan «HH ghasyrdaghy qazaqstandyq Pugachev» - Kazimirchuk tobynyng jýzege aspaghan «kóterilisi», 2004 jyly Pavlodar oblysyndaghy saylau okrugynan Parlament deputattyghyna kandidat bolyp tirkelgen Petr Svoiktyng saylaushylar qabyldamaghan saylaualdy baghdarlamasyndaghy Qazaqstan men Resey azamattaryna qosazamattyq qúqyq beru, shekarany meylinshe ashyq qylu, orys tili «problemasy» jónindegi jobalary qazaqtardyng ghana emes, jalpy qazaqstandyqtardyng múrat-mýddesine kereghar keldi. Olardy bylay qoyghanda, halyq qalaulylarynyng Parlament deputattyghyna últy qazaq ýmitkerlerding orys tilin bilui jetkilikti, qazaq tilin bilui mindetti emes, - degen synaydaghy bap jobasyn qoldauy júrtshylyq arasynda Qazaqstan Respublikasy memlekettik tilining qoldanu ayasyn taryltugha talpynys tәrizdi qabyldandy.

Bizding bir top jerlesimizding Pavlodar qalasynyng negizin patshalyq Resey imperiyasynyng әskery bekinisi retinde qalanghanyn 1990 jyly - 170 jyl, 2000 jyly - 180 jyl toluyn saltanatty mereytoy retinde toylau jónindegi ayaqsyz qalghan talap-tilegi egemen eldigimizdi qúrmetteuding nyshany bolyp tabylmaydy. Sonday-aq 2001 jyly, Tәuelsizdikting 10 jyldyq mereytoyy qarsanynda jergilikti tәuelsiz «Novoe vremya» gazetining birneshe sanynda (№23-27, 6 mausym - 4 shilde) «Byl ly Kazahstan rossiyskoy y sovetskoy koloniey?» atty kólemdi maqalanyng jariyalanuy da Tәuelsizdikti qúrmetteuding belgisi emes. Otarshyl Resey imperatorynyng úly, patshazada, general Pavel Romanovtyng qúrmetine qoyylghan Pavlodar atauyn qanday da bir ghylymi, sayasy negizsiz qorghashtap, osy jerding bayyrghy tarihy atauy «Kerekudi» qaytaru jóninde úsynys jasaghan ghalymdardy әteshke tenegendey «Hvatiti kukarekati!» dep, әjualap, keleke qylghan búl basylymgha taghy bir tәuelsiz basylym «Gorodskaya nedelya» jәne tәuelsiz sayt «www.pavlodar.gn.kz» ýn qosuda.

Songhy jyldary memleket qúraushy últtyng últtyq múrat-mýddesimen ýilespeytin jәne jergilikti biylik pen negizinen últy qazaq basshy kadrlardy synap-mineytin jariyalanymdarymen aty shyqqan «Gorodskaya nedelya» gazetining tilshilerin oblys әkimdigi granttar berip, marapattap-aq keledi. Bertin búl basylym әkimdikti jayyna qaldyryp, Elbasyn synaugha kóshti... Endi búdan song Pavlodar oblysy әkimdigi men «Gorodskaya nedelya» redaksiyasynda otyrghandardyng is-әreketin týsinip kóriniz... Solay desek te, egemendik kezenin zerdeleu memlekettilik irgetasynyng nyghangyna keri әseri bar is-әreketterding kýrdeligi birtindep bәsensip, jiyiligi siyrep bara jatqanyn aiqyn bayqatty. Búl jaghday qazaqstandyqtardyng óz Otanynyng tәuelsizdigin qúrmettey otyryp, ózara týsinistikpen ómir sýrudi qalaytynyn, imperialistik astamshyl oidy qabyldamaytynyn aighaqtaydy.

***

Kenestik kezende últshyl patriottardyng taghdyr-talayy nigilistik kózqarastaghy toptardikine qarama-qayshylyghymen, keregharlyghymen erekshelendi. Otarshyldyq sayasatyna kese kóldeneng túrghysy kelgen, keybir kezde bodandyq shiderin ýzbek bolyp búlqynghan birinshi top qoghamgha ógey perzent keypinde kórinse, otarshyl sayasattyng «óndeuinen» ótkizilgen, «týri últtyq, mazmúny sosialistik» ekinshi top últqa jatbauyr, tipti tasbauyr úrpaq retinde retinde kózge týsti. Bir halyqtyng últtyq múrat-mýddege degen eki týrli kózqarasy boyynsha ekige jarylghan eki bóligi bir ata-ananyng birin-biri qúrmettemeytin eki balasy tәrizdi ózara pikirtalasqa da, aitys-tartysqa da týsti. Solay boluyn tilegender qolma-qol «otqa may qúiyp» qana qoymay, aldynghylardy songhylardyng ayausyz soqqylauyna astyrtyn da, ashyq ta qoldau kórsetti.

Ras, tәuelsizdik kezeninde nigilisterding ýlken bóligi, onyng ishinde «internasionalistik» nekege túrghandar jәne ata-anasy eki últtyng ókili bolghandyqtan, eki halyqqa tól perzent sanalatyndar da últtyq múrat-mýddege bet búrdy. Jasy ýlkenderi óz qateligin nemereleri qaytalamas ýshin olardy qolynan jetelep qazaq balabaqshalary men mektepterining bosaghasyn attady. Ayta ketetin jayt, boyynda qazaq qany joq, biraq zaman ózgerisin andap ózining endigi ómirin, úrpaghynyng bolashaq taghdyryn qazaqstandyq qoghammen tyghyz baylanystyra qaraytyn ózge últ ókilderi de solay isteude. Tek shovinistik pighyldaghy toptardyng qoldauyna sýiengen basshylyq qyzmettegi nigilister ghana eski ústanymyn bayaghy kenestik jalghan internasionalizmmen býrkemelep, odan bas tartqysy joq. Biylik búlargha tózimdilik tanytuda jәne búlardy últshyl patriottardan qorghashtauda. Namysty qandastarymyz «shala qazaq» dep ataytyn bet әlpeti qazaq, tili oryssha sheneunikter bosagha jaqqa yghysyp, últy orys bolsa da, tili qazaqsha memleketshil azamattar tórge ozbayynsha últtyq mәselede siresip túrghan seng ózdiginen qozghala qoyar ma eken?..

***

Elbasy memlekettik tilding mәselesin bir elbasynday-aq aitty. Aq Ordadan aitylghan sózge Ýkimet Ýiinde bas shayqaytyndar joq, sirә. Degenmen, Ýkimet adamdarynyng arasynda portfelin kýnkóris dorbasy siyaqty kórip, odan airylu alaqan jayyp kóshede qalumen teng dep týsinetin әsire mansapqor, әsire nigilist sheneunikter joq deuge bolmas. Ondaylar ministrding eki saghattyq týstigi mezgilinde ýn-týnsiz auqattanatyny azday, júmys uaqytynda da últtyq mәsele jóninde jaq ashpaydy desedi. Qalyng elding taghdyry jeke basynyng tirliginen, últtyq qúndylyqtar ministrding portfelinen sәl de bolsa artyq shyghar degen oy solardyng sanasyna kirer me eken, әi, qaydam... Aytpaqshy, Ábish agham - qashanda ústamdylyqpen úlyq sóileytin Ábekeng - zanghar jazushy, últ qayratkeri, Elbasy da kenesin tyndaghan Kekilbaev aqyry jýikesi syr bergendey: «Qazaq tilin bilmeytin ministrlerdi qazaqsha ýirenui ýshin esek mingizip, auylgha jiberu kerek!» degen oiyn Parlamentte yzaly ýnmen ashyna aityp edi, әlgilerding qaysy úyaldy, qyljaqbas bala sekildi yrjalan-yrjalang etti de qoydy.

Uәzirliktegi ýlken úlyqtardyng osynday siqyn bayqaghan son, bayaghysynsha «Arbanyng aldynghy donghalaghy qalay jýrse, songhysy da solay jýretin» qazirgi kezende ózge memlekettik mekemelerde otyrghan «baltay-shaltaylardy» kinalaugha auyz barmaydy eken. Órkendegen elu elding sapyna qosylugha bet týzegen kezimizde últtyq namystan júrday sheneunikterding últtyq sezimin oyatu maqsatynda ýgit-nasihat júmysyn jýrgizu kerek pe, joq pa - dep, qúmalaq salyp, bal ashudyng reti kelinkiremeytin sekildi...

Eger, sol shirkinderding әkesi tiri bolsa óninde, marqúm bolsa týsinde: «Áy, balam-ay, endi halqynnyng qamyn, últynnyng taghdyryn oilaghanyng jón bolar» - dese, «Oy, әkejan, aitqan sózinnen ainalyp keteyin!» - dep, qol qusyra ma, әlde «Últshyldar bar emes pe?!» - dep, múrnynyng astynan qonq ete me, kim bilsin... Degenmen, olar Bas prokurordyng ýkimine ghana bas shúlghuy mýmkin. Biraq onday ýkimdi negizdeytin zang joq.

***

Jahandanu dәuirine qadam basqan qazirgi kezende mynaday is-sharalar jýzege asyryluy kerek-aq:

- «Tilder turaly» Zanda memlekettik qazaq tili men resmy orys tili arasyndaghy tengermeshilik joyylsa, Qazaqstan azamattaryna Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tilin bilui mindettelse;

-Memlekettik til inspeksiyasy qúrylsa;

-«Diny birlestikter turaly» Zang qazaqstandyq qoghamdy sheteldik bógde dinder, diny aghymdar, sektalardan qorghay alatynday bolsa; -Mәdeniyet sayasaty últtyq mәdeniyetti kirme, bógde mәdeniyetter aghysyna tótep berip qana qoymay, respublika aumaghynda jetekshilik ról atqaratyn dәrejege kótere alatynday bolsa;

- Onamastika sayasaty Qazaqstan azamattarynyng boyynda qazaqstandyq patriotizmdi, otanshyldyq, memleketshildik sezimdi qalyptastyrugha qyzmet etetindey jәne últtyng tarihy jadyn janghyrta alatynday bolsa;

-Kóshi-qon jәne demografiya sayasattary memleket qúraushy últtyng qúramyn shetelderdegi qandastarymyzdyng esebinen tolyqtyru, bala tuu dengeyin jogharlatu, ózge memleketter halyqtarynyng jappay qonys audaru tasqynyna shekteu qoy mindetterin jýzege asyra alatynday bolsa;

- Últtyq iydeya últtyq sayasattyng altyn dingegine ainalsa. Osylar zanmen negizdelip, baghdarlamamen óristetilip, sayasatpen úlyqtalsa - elimiz órkendegen elu elding kósh basyna shyqpasa da, bel ortasynan ornyn tauyp, adamzat qauymdastyghymen birge mәngilikke qaray nyq qadam basar edi-au.

***

Qazaqstan әleumettik-ekonomikalyq damuy boyynsha tayau bolashaqta TMD elderinen oq boyy ozyp shyghugha qauqary jetetin el. Biraq osy «barystyq sekiris» eki býiirde túrghan aidahar men eki basty samúryqtyng kóz qúrtyn jeytini anyq. Múhittyng arghy jaghyndaghy qyzylala jalauly júrt ta bizding jerge dýrbi salyp qarap otyr desek, qatelespeymiz. Búlardyng qaysysyna bolsa da súq sausaghymyzdy bezep, «bayqa» degendey belgi bere almaspyz, qonaqjay halyqpyz ghoy, sypayylyq tanytarmyz... Biraq atalarymyzdyng «Ózindi ózing syilasan, jat janynan týniler», - degen ósiyetin jýrek basyna baylasaq, «Jaman ýiding qonaghy basynady», - degen eskertpesin kónilge týisek, әr azamatymyz namysty erge ainalar.

Eger, últtyq sayasat pen últtyq iydeologiyany jetildirip, jýzege asyrudy Bas uәzirden bastap ýlkendi-kishili sheneunikter ózderine mindet qylyp jýktese, últ ziyalylarynan bastap qatardaghy til janashyrlaryna deyin biylikke tolyq senim artar edi ghoy...

Aytyp-aytpay ne kerek, qordalanyp qalghan últtyq problemalardy kýn tәrtibine qoymay keyinge syrghyta beru, shovinistik, nigilistik ústanymdaghy toptardyng kónil qalauyn memleket qúraushy últtyng últtyq múrat-mýddesinen joghary qong jәne búl әreketti últaralyq yntymaqtyng bayandylyghyn qamtamasyz etu dep úghynu әri osy qarabayyr úghymdy últ ziyalylarynyng sanasyna tyqpalaugha tyrysu әreketteri búdan bylay ong nәtiyje berui neghaybil. Al «Sabyr týbi - sary altyn», «Asyqpaghan arbamen qoyangha jetedi» degen bayyrghy mәtelderge mәn berip, arqany kenge salugha uaqyt joq, esigimizden engen jahandanu ýrdisi tórimizge oza bastady. Kónili kýpti qarasha halyqtyng jәne sol halyqtyng ortasynan shyqqan últ ziyalylarynyn, últshyl kýreskerlerding kókirekterindegi osynau oy tolghau aq jaghaly úlyqtardyng nazaryna ilinse eken...

Arman QANIY,

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi.

Pavlodar qalasy.

http://www.ertisdidary.kz/