(ghylymiy-tanymdyq esse)

(ghylymiy-tanymdyq esse)

Bizding jyl sanauymyzdan búrynghy 547 jyly Ejelgi Grekiyada «Tabighat әlem turaly» atty alghashqy ghylymy kitap jaryqqa shyqqan eken. Kitapty Miylet qalasynyng túrghyny, ghalym  Anaksimandr jazghan. 2008 jyly atalmysh tuyndynyng basylyp shyqqanyna 2555 jyl toluyna oray mereytoyy atalghany belgili. Alayda, búl derek ghylymnyng payda bolghanyna da osynshama merzim ótkendigin bildirmese kerek. Anaksimandrdyng shәkirtterining barshylyghyn eskersek, ózinen búryn jasaghan ústazdarynyng da bolghany anyq. Oghan negiz bolatyn bir jaytqa kelsek, atalmysh kitapting shyghuynan otyz shaqty jyl búryn Miylet qalasynyng túrghyndary kýnning tútyluyn kórip tang qalysypty. Olardyng tandanystary kýnning tútylghandyghynda emes, dәl osy kýni osylay bolaryn Fales degen jannyng aldyn ala aityp, eskertuinde edi. Al, sol Falesti әlemdegi túnghysh ghalym deuge taghy negiz joq. Óitkeni, onyng da ústazdary bar. Fales jelkendi kememen Mysyrgha sayahat jasap, piramidanyng biyiktigin onyng kólenkesi arqyly ólshep, esepteytin tәsildi ýirengen kórinedi. Vavilongha barghan kezekti saparynyng birinde ol kýn men aidyng tútylu merzimin aldyn ala anyqtaytyn astrologiya ghylymyn mengergen. Olay bolsa, ghylym alghash Miylet qalasynda payda bolmady. Álde bir ózge jaqtan әkelindi. Teniz jәne qúrghaq jermen qatynaugha qolayly toghyz joldyng torabynda ornalasuy Miyletke keletin jat júrttyqtardy qaptatyp, qozghalys pen sapyrylysty kóbeytkendigine qaramastan.

Vavilondaghy ghibadathanalardyng ózi kórse kóz toydyratyn, kónilge quanysh syilaytyn óner tuyndy ispetti boy týzegen kezen. Sәulet ónerining osynau ghajayyp kórinisterin tamashalaghan sol dәuirdegilerding kókeylerine әlem, ghalamshar beynesi eriksiz oralady eken. Onda tau ordasy, әlem ordasy atalatyn ghajayyp sәndi ghibadathanalar bolghany tarihtan mәlim.  Ghibadathananyng jeti múnarasy kókke úmtylghan alyp satynyng baspaldaqtary ispetti kóriner edi. Ejelgi Vavilon sәuletshileri kózge kórinetin bes ghalamshargha kýn men aidy qosyp aspan әlemi denelerin jeteu dep baspaldaq sanyn da soghan sәikestirgen kórinedi. Aulasyndaghy mәrmәr tastardan jasalghan su qoymasynyng týbine ýnilgen adam beynebir tabighy ózenning arnasyn kórgendey bolar edi. Onyng mәni vavilondyqtardyng әlemdi sudan jaratylghan dep biletin senim-nanymdarynda bolsa kerek.

Ghibadathananyng biyik dualynyng syrtynda mektep, zerthana, kitaphana, múrajay ornalasqan. Mektepte býldirshinder bilim alugha talaptanyp, ústazdarynyng qasynda balshyq dәpterlerin ústap otyrghan. Ol dәuirde qaghaz jasaudyng auyly tym alysta bolatyn. Kitaphana sórelerinde de balshyq taqtalardan jasalghan kitap, qúraldar siresip túrghan. Sol kitaptarda adam balasynyng myndaghan jyldar boyghy aqyl oilary men danalyqtary qashalyp syzylghan edi. Olardyng birinde «jogharyda aspannyn, tómende qara jerding aty joq kezde...» dep tarihty taratsa, kelesi birinde júldyzdar әlemi, jeti qaraqshy, ghalamshar, jyl, ai, kýnderdi sanau, qús joly, kýn men aidyng tútylu sebepteri sekildi jaylardy týsindirgen.

Kitaphanada әrtýrli anyqtamalyq jazbalar boldy. Týrli elder, tau-tas, ózen-kólder, aryq-arnalar, ghibadathanalar tizimi jasalyp kórsetilgen. Týsindirme sózdikter, til erejelerining jinaqtary da oryn alghan. Sonday-aq, medisinalyq anyqtamalar, alghashqy geografiyalyq karta da bolghan. Kartada jershary domalaq emes, dóngelek formada kórinis tapqan. Sol dóngelekti «túzdy ózen» dep atalghan múhittarmen qorshaghan. Qúrghaq jerding ortasyna tau salyp, odan Eufrat ózenning aghyp shyqqanyn kórsetken. Dariyanyng eki jaghalauyn ainaldyra kishkentay qorshaulardy salghany әlem elderi retinde belgilengen.

Kitaphanada januarlar әlemi turaly kitap ta bolghan eken. Onda andar, januar, jәndikter jiktelgende qanattylar, balyqtar, tórt ayaqtylar degen jalpy ýsh topqa bólingen. Tórt ayaqtylargha iyt, esek, siyrdy ghana jatqyzghan. Vavilondyqtar sol kezende kóshpendilerding jan serigi jylqyny әli tanyp bilmegen bolsa kerek. Soghan qaramastan taghy onda matematika kitaby bolghany nazar audartady. Olar esepting tórt amalynyng syrtynda ony kvadratqa kóshirudi, týbir astyndaghy sandy esepteudi, tenestirudi, shenberding kendik kólemin diametrge bóludi de bilgen. Qazirding ózinde biz shenberdi 360 gradusqa, jyldy 12 aigha, tәulikti 24  saghatqa, saghatty 60 minutqa bólemiz. Olay bolsa, vavilondyqtardy ústaz sanamasqa amalymyz bar ma?!

Alayda, olardyng ghylymmen ainalysatyndary ghibadathana manyndaghy dindarlar bolatyn. Nege? Jer kólemin ólsheu, hat jazu, esep shygharumen ainalysyp kýn kóru ol tústa mýmkin bolmasa kerek. Ghibadathana ghalymdar ýshin tabys kózi boldy. Shәkirtteri de sol jolmen jýrdi. Diny uaghyz aityp, qúlshylyq jasay otyryp, ghylymiy-zertteumen shúghyldandy. Ghylym men dinning miday aralasyp jatqan túsynda osylay kýn kórmeske lajy da joq edi. Myndaghan jyldardan keyin Vavilonnyng diny qaghidalary emes, ghylymy ózining ómirshendigin dәleldep, kýntizbe, matematika oqulyqtary algha shyqty. Alayda, ony qazirgimen salystyru, әriyne, mýmkin bolmasy anyq. Tehnologiyanyng jetilgen zamanynda olardyng balshyq taqtalaryn kitap qataryna jatqyza almasymyz haq. Ony oqudyng amalyn ýirensek te mazmúnyn týsinu onaygha soqpas. Onyng syrtynda myndaghan dәuir búryn ómir sýrgen jandar dәl qazirgi bizdey oilap, tolghanbasa kerek. Ony әlemning kez kelgen tiline audara salu onay bolghanymen sonau kóne zamandaghy adamdardyng psihologiyasyn býgingige kóshiru kýrdeli ekeni anyq.

Apsu aspan-tәnir qosaghy Tiamatpen birigip Marduk  aspan-tәnir degen úlymen shayqasady. Marduk Apsudy óltirip, Tiamatty bólshektep kesip, birimen aspandy, ekinshisimen jerdi jartty. Sol tústaghy kitapta osylay bayandalady. Olar týpsiz túnghiyq kók aspandy Apsu әke, topyraghy kiyeli qara jerdi Tiamat ana dep bilgen. Kóne dәuirdegiler әlde bir zattyng qalay payda bolghanyna emes, kimnen jaralghanyna asa mәn berse kerek.

Uaqytty ólsheu jaghynan kelgende, mysyrlyqtar da keremet bolghan. Olarda su saghaty ta bolghan kórinedi. Yaghni, ydystan tamshylaghan tamshynyng sanymen uaqyt ólsheudi su saghaty dep ataghan. Mysyrlyqtar qoldanghan kýntizbening ózi qazirgi biz qoldanatyn kalendardan esh aiyrmasy bolghan joq. Jyl oneki aidan, ay otyz kýnnen túrady. Oghan jetpeytin bes tәulikti qosady da jyldy 365 qonaqtan qúralady dep eseptegen. Mysyrlyqtardyng kýntizbege osynshama erekshe mәn beruining ózindik syry bar edi. Sebebi, Nil dariyasynyng tasityn kezenin dәlme dәl bilip otyrulary qajet bolghan. Adamnyng túrmystyq qajettigi osylaysha ghylymdy algha sýireumen keledi.

Grekting Ellad qalasynyng túrghyndary da jogharyda atalghan miylettiktermen tilderi, salt sanalary, diny senim nanymdary úqsas júrt bolghan. Gomer jyrlary olargha da ortaq. Gomer jyrlaryn qazirgi zaman biyiginen qarasaq, din-ghylym-poeziya degen oshaqtyng ýsh taghanyn kórgendey bolamyz. «Iliada» men «Odisseydi» alayyq. Jalpy Gomer shygharmashylyghyn dinnen bólip qaray almaysyn. Ahill batyrgha sauyt-sayman soghyp beretin alyp ústany Gefest qúday demeytin be edi.  «Odisseyde» Gomerding borandy beyneleui tym kýrdeli. Ony jay bir jel emes, tәnirlik sipatta beyneleydi.

Ejelgi Grekte Gesiod degen qarasha halyqtan shyqqan aqyn bolady. Ol biyleushi toptardyng toy-jiyndaryna barmaydy. Ólen, jyrlaryn qarapayym sharualardyng ýilerine baryp oqidy. Anyzda aitylghan derekke qaraghanda, Gesiodtyng tughan jeri óner qúdiretine bólengen kiyeli meken kórinedi. Alayda, aqyn sol tústaghy saz aspaby lirdi ústap әnge salmady, tipti ony oinaghan de emes, aghash tayaghymen jerdi sabalap túryp-aq jyrlaryn jatqa soghady eken. Ólenderining ózi qarapayym tipti qarabayyrlau deuge de bolarlyq. «Júldyz jamyraghansha jer jyrt, tang shapaghymen egin or. Qysta kemendi tasqa bayla, múhit tolqyny alyp ketpesin. Eskegindi otqa qyzdyr, sonda ol tez kebedi». Mine, osynday joldardy Gesiod mәnerlep oqidy eken. Alayda, osynyng ózin ainalasy auzyn ashyp, kózin júmyp tyndaytyn bolghan.

Gomer poeziyasynda Qúday ataulynyng bәri belgili bir adam keypinde beynelense, Gesiod ony bir ghana minezden ainymaytyn qúpiya syrgha toly qúdiret etip kórsetti. Qysqasy, alys auyl men qala, sauda ortalyqtary, keme túraqtarynda oqylatyn óleng men aitylatyn әnderding arasynda eleuli aiyrmashylyqtar men ózgeshe tanym payda bolghan.

Miylet qalasy toghyz joldyng torabyndaghy tirligi qaynaghan iri orta. Teniz ben múhit týrli elderding ózara jaqyndauyna mýmkindik berdi. Onda jat júrttyqtar da jyrtylyp aiyrylady. Sanqily tilder, salt dәstýr, diny senim miday aralasyp jatty. Talay elding dәmin tatyp, kóz ashqan saudagerler men keme sayahatshylary siqyrly әri shytyrman oqighasy kóp anyz-әpsanagha kýmәnmen qaraytyn jaghdaygha jetken.

Birde Gekatey degen miylettik erjýrek jigit taugha shyghyp, ýngir izdeydi. Ol bala kezinde jer asty әlemine baratyn eki jol osy ýngirde dep estiydi eken. Joldyng bir auzy soltýstik jaqtaghy Levkada tauynda, kelesisi ontýstik Teneray jaghynda. Ol Teneraydan asa iri ýngir tauyp, qolyna shyraq ústap kiredi. Ertede múnda ýsh basy bar, qúiyrshyghy jylan ispetti Serber degen súmdyq it ýngirdi kýzetedi dep estigen-di. Biraq, Gekatey onday anyzgha senbedi. Ol ýngirding ainalasyn týgel tintip shyghady. Shyraqtyng jaryghy búrynghy qorqynyshqa toly anyz-әpsanany mýlde joqqa shygharady.

Gekatey ýngirden shyqqan song ózin kýtken jandargha onda jylandar men jarqanattan ózge eshnәrsening joqtyghyn aitady. Búryn ýngirge kirgender jylandy alyp maqúlyqtyng qúiyrshyghyna balap, qoryqqangha qos kóringeni belgili bolady. Osylaysha, adam balasy ertegidegi tanghajayyp әpsanany qarudyng kýshimen emes, kýdikti oidyng arqasynda tanyp, manyzyn joyghan eken. Keyin Gekatay óz kitabyn «Grekterding әlemdi tanuy kýdikke toly әri kýlkili oigha jeteledi» degen joldarmen bastaghan eken.

Alayda, Gekatey mynmen jalghyz alysyp, tynnan týren salghan joq. Odan kóp jyl búryn ózgeshe oilap, basqasha payymdaytyn adamdar dýniyege kelgen edi. Ol grek júrtynyng túnghysh ghalymy Fales pen Anaksimandr bolatyn.

Grekting túnghysh ghalymynyng jazghan kitaby bizding dәuirimizge tolyqtay jetpese de keler úrpaqty batyl da tyng oilargha ýndep, oy salghandyghymen erekshelenedi. Onyng әr joly júrt sanasynda qalyptasqan keritartpalyqty, qaranghylyqty mansúqtady. Alayda, artta qalushylar qay dәuirde onaylyqpen berile salushy edi?! Sanasyz sauatsyzdar men keritartpa nadandar tyng janalyqqa ólerdey óshigip, kitap qúraldardy órteuden de qaymyqpady.

Fales - Ejelgi Grektegi jeti keremet danyshpannyng biri bolyp tabylady. Alayda, kezinde óz tústastary ony kýlkige ainaldyryp, әjualaydy eken. Onyng aspan әlemine kóz salyp, júldyzdardy baqylaytynyn adamdar mýlde týsine almady. Birde ol júldyzdardy qarap kele jatyp qúdyqqa týsip ketedi. Osy kezdeysoqtyqty adamdar «aspandaghyny kórem dep ayaq astyndyghysyn angharmaytyn alanghasyrlyqqa» balady. Alayda, ol shyn mәninde jermen de, múhit joldarymen de әlemdi aralaghan aituly sayahatshy bolatyn.

Fales sauda-sattyq salasyna da ebi bar, injenerlik bilimnen qúralaqan emes jan bolghan. Onyng alghyrlyghyn pash etken myna bir jaygha toqtala keteyik.

Bir jyldary Fales aspan әlemine kóz salyp jýrip jerlesterine kýzde zәitýnnen alatyn týsimning mol bolatyndyghyn aitady. Zәitýn egetinder kýmәndanyp, onymen bәs tigedi, Fles eger aitqany kelmese bar dәuletin beruge kelisedi. Zәitýn jinaghan kezde rasynda Fales aitqanday týsim óte kóp bolady. Onyng mayy asa ótimdi bolghandyqtan bәs tigushiler de mol paydagha kenelip, olardyng arqasynda filosof ghalymnyng da múrty maylanady. Alayda, ol ghalymnyng maqsaty payda kózdeu emes dep kóbisinen bas tartqan desedi.

Falesting ghylymda ashqan basty janalyghy jyl merzimining kýntizbesin jasap, bir jyldy 365 kýnge bólgen. Onysy kezinde Mysyrda bilim alghandyghynyng jemisi bolatyn. Sonymen qatar ol tenizshilerding jol baghytyn aiqyndaytyn qúrylghy da oilap tapqan. Kýn sәulesining kólbeu keskin syzyghy aspan әlemi shenberining jetijýz jiyrmasynyng birimen teng keledi degen eseptik boljam jasaghan. Ony ol vavilondyqtardyng úghymyna negizdegen. Alayda, Falesting keybir kózqarastary tym balang әri anghal kórinedi degendi materialist filosoftar jii jazatyn. Fales әlemde sansyz ruh pen saytan jәne qúdaylar bar dep sanap, temirding magnitke tartyluyn ruhpen baylanystyrdy. Degenmen ol kýnning tútyluyn aldyn ala boljay bildi. Piramidanyng kólenkesi arqyly onyng biyiktigin anyqtady. Mysyrlyqtan geometriyany ýirenip ony otanyna әkelgen eng alghashqy grek te osy Fales bolatyn. Soghan qaramastan ol jerdi su betindegi dóngelek aghash ispetti elestetti. Múhit tolqyghanda jer qozghalady dep eseptedi. Sol tústaghy vavilondyqtardyng payymy da osynday bolatyn. Kýlli dýniyening qaynar kózi su degendi Fales ústandy.

Ol jat júrttan eline bilim men ghylymnyng negizderin әkelgenimen onyng bәrine soqyrlyqpen moyynsynbady. Kerisinshe, ózindik payymdary men kózqarasy boldy. Aytalyq, vavilondyqtar su tәniri әiel qúday Tiamat dep bilse, Fales sudy element dep tanydy. Olar gharysh iyesi Apsu qúday dese, Fales aspan әlemin sheksiz bos kenistik dep bildi.

Mysyrlyqtar kók aspan men qara jerdi  obiektivti túrghydan qarastyrsa, vavilondyqtar oghan qúdaydyng beynesi retinde qarady. Fales mysyrlyqtardyng ózindik oiy bar aqyldy shәkirti bola bildi. Ol әlemdi kim qalay jaratty degennen góri ol qaydan qalay payda boldy degenge zer saluy arqyly ghylymgha sýienip, shyndyqqa bir taban jaqyndady.

Dýnie әlemining sudan jaratylghandyghyn Fales dәleldegen. Sebebi, ol qayda barsa da ýnemi sumen jýzdesuge bolatyndyghyn tilge tiyek etken. «Su - ýnemi qozghalysta bolatyn zat. Sondyqtan, jer әlemi de qozghalys ýstinde bolady. Susyz tirshilik joq, bәri sudan jaratylady jәne keyin qaytadan sugha ainalady. Dýniyede esh nәrse joqtan payda bolmaydy jәne mýlde qúryp ketpeydi. Materiya da mәngi ózgeris ýstinde әri joqtan payda bolmaghany sekildi qúryp ta ketpeydi» dep kitabyn ayaqtaghan kórinedi, ol. Búghan kezinde marksister bórikterin aspangha atyp quanghan. Al, iydealisterding ne degeninen beyhabar ekenmin. Qalay bolghanda da ghylymnyng aty ghylym. Aqiqatty tanu, danalyqqa jetu ýshin ghylymgha talaptanudy dәstýrli dinderding bәrining uaghyzdauy kezdeysoqtyq emes bolar.

Astana