Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3532 1 pikir 8 Qantar, 2013 saghat 07:56

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

V

Qabyltay ózi men maghan tósekti qonaq ýiine qatar saldy.

- Jolymyzdy búl tosushylardyng ýlken bastyghy Auqannyng ózi! - dedi sheshinip jatyp. - Osy qaladaghy «tónkeristik» nauqanynyng eng negizgi basshylyq ornynda. Onyng óz búiryghymen shyqqan kóterilisshilerden bastyghyng kim dep qazbalap súraghandar búryn ýlken pәlege qalatyn. «Auqan polkovnikting ózi búiyrdy, qane qaytpeksin, qarsy pikiring bar ma?» dep alyp shәp ete týsetin. Býgin siz onyng atyn asa tigil súrap, arghy-bergisin qopara tildegeninizde men, shynymdy aitsam, shoshyp túrdym. Al, olar búl joly súraqtarynyzgha olay tikirey týgil, atyn da atap jauap bere almay qaymyqty! - dep kýldi Qabyltay. - Býgin oghan jauap bere almaytyndyghyn bilip shabuyldadynyz ba, iyә, erlik tәuekelge kelgeniniz be?

- Múnday jerde qúr tәuekel arandatady, - dep kýbirledim men. - Eki aidan beri Auqannyng әshkere sodyrlyq istey almaytyn bolyp qalghanyn, ózining atyn atap soghys jýrgizuden jendetterin shekteytindigin de túspaldap shabuyldadym.

Búl jauabyma tanyrqap qalghan Qabyltaydyng onday ózgeristen habarsyz ekendigin úghyp, Auqannyng bir apta joghalyp tabylghanyn estigen-estimegendigin súrap edim, odan da habarsyz eken. fashisti halyqtyng úrlap aparyp qamap, bir apta qinaghanyn, qylmysyn týgel moyyndatyp, ózine jazdyryp, endi tyiylugha qatal ant alyp shygharghan oqighasyn sóilep berdim.

V

Qabyltay ózi men maghan tósekti qonaq ýiine qatar saldy.

- Jolymyzdy búl tosushylardyng ýlken bastyghy Auqannyng ózi! - dedi sheshinip jatyp. - Osy qaladaghy «tónkeristik» nauqanynyng eng negizgi basshylyq ornynda. Onyng óz búiryghymen shyqqan kóterilisshilerden bastyghyng kim dep qazbalap súraghandar búryn ýlken pәlege qalatyn. «Auqan polkovnikting ózi búiyrdy, qane qaytpeksin, qarsy pikiring bar ma?» dep alyp shәp ete týsetin. Býgin siz onyng atyn asa tigil súrap, arghy-bergisin qopara tildegeninizde men, shynymdy aitsam, shoshyp túrdym. Al, olar búl joly súraqtarynyzgha olay tikirey týgil, atyn da atap jauap bere almay qaymyqty! - dep kýldi Qabyltay. - Býgin oghan jauap bere almaytyndyghyn bilip shabuyldadynyz ba, iyә, erlik tәuekelge kelgeniniz be?

- Múnday jerde qúr tәuekel arandatady, - dep kýbirledim men. - Eki aidan beri Auqannyng әshkere sodyrlyq istey almaytyn bolyp qalghanyn, ózining atyn atap soghys jýrgizuden jendetterin shekteytindigin de túspaldap shabuyldadym.

Búl jauabyma tanyrqap qalghan Qabyltaydyng onday ózgeristen habarsyz ekendigin úghyp, Auqannyng bir apta joghalyp tabylghanyn estigen-estimegendigin súrap edim, odan da habarsyz eken. fashisti halyqtyng úrlap aparyp qamap, bir apta qinaghanyn, qylmysyn týgel moyyndatyp, ózine jazdyryp, endi tyiylugha qatal ant alyp shygharghan oqighasyn sóilep berdim.

- Halyq qolynda ózi moyyndaghan barlyq qylmysy men sol anty túrghanda Auqan endigi isin óz atynan jýrgize almaytyndyghyn mólsherlep súrap edim. Túspalym dúrys shyqty, jendetteri onyng atyn әshkereleuden qatty shektelipti! - dedim sonynda.

- Bәse, bәse, bәse! - dep quandy Qabyltay. - Qolgha alynbaq adamnyng Auqangha múnshalyq soqqy bergenin estimeppin. Onyng býgingi shebi sizding myna ótkir masqaralauynyzdan ydyrady!... Jә, taghy bir әshkereleuinizding jónin súrayyn. Sizdin, búl partiyadan әldeqashan alystap ketken azamat ekendiginizdi estigenmin. Lushyaushi, Hylún, Pyndyhuaylardy qazir ortalyq komiytetting joqtap, aza tútyp jatqany, asa zor qúpiyalyqtyng biri bolatyn. Partiya qataryna qosylghanyma kóp jyl bolghan men de syrttay ghana emis-emis estip jýr edim. Býgin sizding op-onay әshkereley salghanynyzgha taghy da tandandym. Múny kimnen estip jýrgeninizdi aityp berinizshi, eshkimge aitpaugha ant bereyin! -degeninde, kýlip jiberdim:

- Qazir múnday aqiqatty әshkerelemeuge ant alu qajetsiz. Múny men eshkimnen estimey-aq bilip jýrmin. «Proletariyattyng zor mәdeniyet tónkerisi» dep atalghan osy topalannyng halyqty da, qoghamdy da, tipti ýkimetting ózin de tozdyryp-totityp bolghany ras qoy. Osy topalang týu basta Lushyaushilardy joidyng syltauy ýshin ghana «proletariyat tónkerisi» dep atalghan. Shyndyghynda, partiya ishinde eng zor enbek sinirgen osy ýsheui men Jude ekendigin bilseniz kerek. Al, múnyng proletariyattyng qyzyl tónkerisi emes, lay sudan balyq aulaytyn qaratýtek topalang ekendigin tolyq týsingen ortalyq komiytet, endi jiyrenbey me búl nauqannan, qorytyndy jasamay ma! Ol ýshin fakt toptamay ma! Ol ýshin asa zor naqaqshylyqpen óltirilgen búl ýzdik kósemderin mysalgha almay ma, aza bildirmey me! Búl «zor tónkeris» degenderining ayaqsyz, jym-jyrt toqtap qalyp jatqany sodan. Óz ishterinde jasyryn ghana jylasyp, talqylasyp-aytysyp jatyr. Qorytyndysyn osy jaqynda-aq jariyalap qalar. Al, Auqan siyaqtylar - olardyng dóidala anyray beretin esekteri ghana. Baghana sizding «el jatsa da enekem jatpaydy» degeniniz de sol.

Qabyltay qarqyldap kýldi búl týsinigime:

- Oipyray, sizding logikalyq boljamynyz asa joghary eken-au!.. Tәnirding isindey qúpiyalyqty, eshkimnen estimey-aq әshkerelep te boldynyz! Biz aralasyp, estip jýrip, әli de aiqyn týsine almay jýrmiz! Batyldyq-batyrlyq degen, qyraghylyq pen egiz eken-au! Biraq, Auqan endi sizding sonynyzgha myqtap týsedi. Óz ajalyn tezirek joghaltugha tyrysady. Ol, qúbylmaly, ertegidegi jәdigóy kempirdey siqyrly jalmauyzdyng dәl ózi. Sizding әldeqanday bir auru Nazarbek emes, ataghy bar jau ekendiginizdi sezse... ózin baghana әshkerelegen әshkerelesinizden de sezedi ol... Árqanday jauyzdyq pen ziyankestik isteuden tayynbaydy. Mәdeniyet tónkerisi endi mýlde toqtau jaghdayynda túrghanynda sizdi onday ziyankestikten saqtap qalu ýshin biz de kýshimizding jetisinshe tyrysarmyz. Biraq, qanisherlerding barlyghy sonyng qolynda bolghandyqtan onyng amaly bizden әldeqayda artyq. Jәne ol ózi mýlde әshkerelenip, keleshekte masqara jazagha tartylyp qalmau ýshin jasyryn ziyankestikten ayanady eken demeniz!

- Al endi ne isteuimiz kerek? Aqyl kórsetinizshi!

- Aldymen ózinizden bir shyndyqty súrap alayyn... Siz, qashanda Qazaqstangha ótip ketetin bolsanyz, sizdi qorghau әreketinde bolghan biz jauapkerlikke tartylamyz, solay emes pe?

- Joq, ol jaghdayymnan qauiptenbeniz, men eshkimdi de kýidiru jaghdayynda ótpek emespin! Ketsem, tipti, eng jaqynym Kýlәnning bauyry men balalaryna da tittey sóz keltirmeytin shart dayyndalghan song ghana ketuim mýmkin!

- Men sizding Qazaqstandaghy әieliniz basqa erge tiyip ketkenin estigen song osyndaghy jaqsy, taza jesirlerding birimen ýilenip qalar dep topshylaghanmyn. Eger osy boljamymday bolsa, sizge ýkimet jaghynyng tiyispeuine... tanys saqshy arqyly kuәlik qaghaz әpere túrar edim.

- Saqshy kuәligin Nazarbek atyma әperesiz be, óz atyma ma? Nazarbek atyma әperseniz, bu arasanyna týsip qana qaytuym shart etiledi. Óz atyma әperseniz tipti qaterli. Saqshynyng qatal baqylauyna týsemin. Eng jenildik әpergeninizde de, búta basy qymyrlasa-aq meni bas salatyn bolady. Jәne múndaghy janashyrlarymdy bayaghysha taghy da naqaq kýidire ketuim mýmkin!

- Quylamyn degen qaterden qoryqpay, qazirshe Nazarbek bola túrarsyz. «Balta sermelgenshe dónbek jal tabady» degendey, saqshy jaq sizdi Ýrimjige qaytarugha quzaghansha, taghy bir jal tabylyp qalar. «Artqy esik» dep atalatyn esik, úrlyq pen qiyanatqa ghana emes, qazir barlyq kәsipke ashylyp, ýnireyip aldy. Saqshy oryndarynda da bar. Kuәlik qaghazdy sizge sodan alyp bere túramyn! Qazir zang oryndarynyng ózi de eki jaqqa bólinip túr. Biri Mauzydúnshylardyng әsire solshyldyq kózqarasynda. Biri olardyng onshyldyq dep ataytyn, sizderdi jaqtaytyn kózqarasta. Qazir onshyl jaghy kýsheyip qaldy. Jaqtaushylary kóbeydi. Sondyqtan búryn Maudyng birden-bir «tuy aiqyn» solshyl jendeti bolghan Huagopynnyng ózi de belinen shoyyrylyp jatyr. Bas sekretarlyq ornyn Dynshyaupyngha ótkizip beruge mәjbýr bolyp qalghany estildi. Sondyqtan sizdi qorghaytyn kuәlik biyletti saqshy basshylarnyng júmsap qalghan ong jaghynan әpere alamyn!

Qabyltay osy jónin aityp aqyldasa jatyp, meni qashan jaghday ózgergenshe «Nazarbek» bola túrugha kóndirdi. Qazaqstangha ótip ketsem, maghan kuәlik qaghaz bergen saqshy bastyghynyng da kýireytindigin aityp, menen ózining kýmәndanatyn jaqtaryn arylta ashyp súrady sonson.

- Eger mening Qazaqstandaghy әielim әli de kýtip otyrghan bolsa, osy qalagha kórinbey, taudan ketetin edim. Endi múndaghy men degen janashyr dostargha taghy da sóz keltirip qashqannan, ózimning kýiip kýl bolyp ketkenim jaqsy! - dep qaytalap bastap men de tolyq uәde berdim. Tipti, mening ózime de sóz keltirip-kinә taqtyrmay ketetin shartymnyng toluyna az kýn qalghandyghyn da týsindirdim. -Mening óz otanyma qaytuymnyng dúrystyghy men qylmyssyzdyghymdy býkil halyq týsinip, ýkimetting ózining de tolyq moyyndaghan shaghynda ghana ketemin! -dedim sonynda.

- Osy ýkimet óz qylmystaryn moyyndar dep oilaysyz ba? - dep kýle súrady Qabyltay.

- Bir kezdegi solshyl kommunist bolghan ózderiniz, keri tónkerisshi - shujúnjuy atalyp túrghan ong jaqqa qalay shyghyp alghandyqtarynyzdy әriyne týsensizder ghoy! Múnan songhy eng tonmoyyndarynyz, tezdetip moyyndamasa tonqalang asyp moyyndary ýziletindigin týsinip moyyndaydy! «Stili týzetu» nauqanynan bergi isterining barlyghyn ózderi qaralap shyghugha mәjbýrlenedi!

- Ha-ha-ha-ha-ha-ha...a.., qoydym, qoydym, qol qoydym! - dep Qabyltay qanshalyq qarqyldap qatty kýlse, azdan song sonshalyq qatty qorylday jóneldi.

Ertenine tanertengi shaydan song qalalyq saqshy mekemesine bastap bardy da, meni qaqpa syrtyna qaldyryp, ózi kirip ketti.

Qabyltay kirgen bóliminen bir saghattan song shyghyp meni shaqyrdy. «Siz Nazarbek qalpynyzben jauap beriniz! Auqannyng qylmysty isterin búrynnan estip jýrgen, onymen mýlde shyghysa almaytyn kózqarastaghy Nazarbek ekendiginizdi jasyrmasanyz bolghany!» dep qana aldyma týse bastady kensege.

Qabyltaydyng búl saqshysy orynbasar bastyq, ózi qúralpas úighyr eken. Maghan qol berip amandasyp, stolynyng túsyndaghy irgege qoyylghan oryndyqty núsqap otyrghyzdy.

- Siz Ýrimjiden Barkólge qashan qaytyp ediniz? -dep súrady aldymen.

- Jetpisinshi jyldyng bas kezinde.

-  Ne sebepten qaytqansyz?

- Barkóldegi «zor sekirip ilgerileude» otqa da, sugha da, tipti múzgha da jalanashtanyp týsip jýrip, bel men tizeden ústaghan osy aurudy tauyp alghanmyn. Barkól audandyq bankiden Ýrimjige, avtonom rayondyq bankige auysyp kelgenimnen song auruym asqynday týsti. Sonda da aktivtiligimnen aiyrylmaugha tyrystym. Ekinshi doqtyrhanagha, medisina institutyna kórinip, emdele jýrip istedim. Aurugha qanshalyq qaysarlyqpen shydasam da auyr enbekke jaramay qaldym. Onyng ýstine «mәdeniyet tónkerisinin» әsiresolshyldyghy kýsheyip, obaldy jazalar kóbeydi. Osy myna sizderding Auqan tektes jendetterding sózi-sóz bolyp tipti qútyryp aldy. Osy Auqannyng ýlgisi Ýrimjide de jariyalanyp, jauyzdyqtary aspangha kóterilip madaqtala bergendikten men óz aktivtigimnen de jiyrene bastadym. Auruym odan sayyn asqyndy. Kórinip jýrgen emhanalarymnan óz ýiimde jatyp emdeluge qaghaz alyp Barkólge qayttym. Barkól tauly, suyq jer ghoy, qanshalyq kýtinip emdelsem de jazylmaytyn bolghan son, byltyr kýzde Ýrimjige kelip bolinisada jattym. Odan sәl jenildegen son, biyl 3-shi aida Qúljanyng gaz arasanyna týsuge qaghaz alyp shyqtym. Qútyby beketinen tamaq jeuge týskenimizde jol qaghazym barlyq aqshammen birge joghaldy. Qútybidan bergi jolda avtobus biyletim men shoferding kuәligi arqyly osynda әreng jettim.

- Búl jayynyzdy Qabyltay joldastan da estidim, - dedi saqshy bastyghy. Kýlimsirep basqa súraugha auysty. - Al, siz Auqannyng biz de bilmey kele jatqan mәselelerin sonshalyq qaydan jiyp iygerip alghansyz? Onyng ótken týni jol tosqan qúraldy jauyngerlerin de qatty qaymyqtyrypsyz ghoy?

- Men qarapayym halyqtyng arasynda dәl ózderinshe jasap kelemin. Halyq bәrin biledi eken. Auqannyng isi - әsirese solardyng jýregin mújyp, jәbirlep kele jatqan is. Sondyqtan olar tipti tolyq biledi. Qazir Auqannyng men biletin qylmysy, týndegi әshkerelegenimnen әldeqayda kóp. Al, halyq Auqandy ýkimet dep biledi de,saqshyny sonyng eng senimdi qorghany dep biledi. Sondyqtan olar sizderge aitpaydy da, olar kórip jýrgen jauyzdyqty sizder bilmey qalasyzdar! -degenimde saqshy bastyghy Qabyltaygha qarap kýle súrady menen:

- Al, siz nelikten qoryqpay әshkerelep jýrsiz?

- Men saqshy oryndarynyng osy nauqan arqyly bedel-abyroy jaghynan qatty jeniliske úshyrap qalghandyqtaryn kórip, estip-bilip qaldym. Halyqtyng kórip jatqan zorlyq-zombylyghy ishime simay aiqaylap jiberetin bolyp baramyn. Osy betterinizdi ózgertpey kete bersenizder halyq aldynda tipti masqara bolasyzdar! Ózderinizge ashyq-әshkere aituym kýnә bolmas. Halyqtan sizderdi mýlde alystatyp tastaghan eng ýlken soyqan - Auqan, Auqan siyaqtylar. Sondyqtan olargha qatty óshigip qaldym. Aqyly sau, miy dúrys isteytin әrqanday adam búlardyng búzaqylyghyn jaqtamaydy. Ýkimet kadrlarynyng barlyghy aqymaq emes ekendigi búrynnan aralasyp, kóp dәmdes, syrlas bolyp kelgen maghan aiqyn týsinikti. Sondyqtan qoryqpaymyn. Basqa qylmysym bolmaghandyqtan maghan ara týsetin azamat ta kóp. Jalghyz-aq, Auqandardyng jasyryn qastyghynan aman bolyp, әshkere tergeuge týssem, men emes Auqan óluge tiyisti!.. Mening Ýrimji saqshysynan alyp shyqqan jolqaghazym joghalmaghan bolsa, ótken keshte jendetterin ózine qarsy zaupan kótergenge deyin jetkizip, mýlde әshkerelep tastaytyn edim!

- Jo-jo-joq, qazirshe qiyn ol! - dedi әdeyi aitqan songhy sózime saqshy bastyghy. Tipti júmsara kýlimsirep qarsylyq bildirdi. - Ol jaqtyng qazirgi jighan qoly sheginen asyp ketken aqymaqtar. Óitip tym әshkerege shyghyp alsanyz, qanday diplomynyz bolsa da jaylap ketedi. Ótken týnde de nedәuir ýlken tәuekelge ketip qalghansyz. Áyteuir bir masqaralap beripsiz. Sonynyzdyng ózi-aq mýiizin shaqqanday, ýlken tabys boldy. Endi óz amandyghynyz ýshin saqtanyp, mýlәiimirek túrynyz. Bizge de es qatatyn azamat kórinesiz. Qalalyq saqshy atynan sizge uaqytsha kepildik qaghaz jazyp bere túralyq. Asyqpay emdele túrynyz!

Osyny aitty da bir búryshtaghy stolda otyrghan hatshysyna ózi aityp túryp, hanzusha qaghaz jazdyryp berdi.

«Avtonom rayondyq bank qyzmetkeri Nazarbek joldas auru bolyp, bu arasangha týsuge, Ile jaylauyna demalugha kelgen. Mekemesi men qarasty saqshysynan alghan kuәlik qaghazy Qútybida joghalypty. Múnda avtobus biyletimen ghana kelip, bizge mәlimdeldi. Búl jayyn tekserip anyqtap, qashan emdelip bolghansha túruy ýshin mindettilikpen osy kuәlik qaghazdy berdik!

Kepildendirushi: Qúlja qalalyq saqshy mekemesi.»

Qabyltaydyng ýiine biz qaytyp kelgenimizde, Kýlәn kelip kýtip otyr eken. «Eki týrli kózqarastaghy eki jaq ta, saqshy oryndary da «aghanyzgha» endi tiyise qoymaydy» dep Kýlәngha kýlimsirey qaraghan Qabyltay, tek tonaushylar men jasyryn qastyqtan qatty saqtanudy ekeumizge kezek qarap tapsyrdy. «Qalada túrghandarynyzda biz de syrttay kózqaraq bolyp túramyz. Eng birinshi saqtyq ózderinizden bolsyn!» - degen pikirin qosyp, ózi shygharyp saldy bizdi.

- Búrynnan sotqary jeterlik qala edi búl, endi tipti bolyp berdi. Onyng ýstine Auqannyng jendetin kuliylik komissary da kóbeytip jatyr! - dedi.

- Janalqymgha kelgen jau ayanbaydy, - dep men de bir jaydy eskerte ketkim keldi. - Óziniz halyqqa qorghan bolugha ainalyp qalghan azamat ekensiz. Róldi bir ústaghan song myqtap ústap, Auqan birjayly bolghansha, qos qoldap kóteriniz búl auyrlyqty! Pәlenning toby, týgen orynnan delinbey, bir ghana basshylyqqa úiymdastyrsanyzdar, aibyndarynyz Auqannan әldeqayda asyp týsetin bolady!

- Týndegi aitqanynyzgha qaraghanda ózining de qoly baylanyp qalghan úqsaydy ghoy?

- Siz Auqannyng óz minezdemesine de qaranyz! Birinshiden ol, qojayyndary ýshin óz qolymen ot kósep kelgen bolsa, ózi ýshin basqanyng qolymen ot kósep ýirengen jendet. Búzaqylyghyn basqalardyng atynan jýrgize beredi. Ekinshiden, jenilerin bilgende ol ózining rejimge alyp, siqyrymen baylap otyrghan әielderinen de mýlde maqúrym qalatyndyghyn týsinedi. Búl «mansabynan» aiyrylghan song ózining ómirlik kókeykesti armanynan qúralaqan qalyp, qartayghanda mýlde jesir totiyatyndyghyn biledi. Búl mәsele oghan ólimnen de auyr. «Tising barda tas shayna» dep osy әielderding birin qamtyp qaludan jan ayamaydy. Ótip ketken ólermendik isteydi. «Sasqan it auzymen de artymen de ýredi!»

Qabyltay taghy da qarqyldap kýldi búl sózime.

- Kýlәsh, Nәzipa, sizder de endi odan qattyraq saqtanularynyz jón eken! - dedi sonynda -  qysylghanda bar mýshesimen ýredi eken ghoy!

Kýlәn ekeumiz qosyla kýlip alyp, Qabyltaygha alghysty jaqsylap aityp qayttyq. Bylay shygha bere Kýlәn maghan sýze kýlimsirey qarap qaljyndady:

- Qayynbiyke qalpymda túra bermey osy jamandy agha atap alghanymdy qarashy!

- Men senen qashan kishi edim, Kýlәsh-au, orynsyz qartayghandy qoyshy endi! - dep iyghynan qymqyra tarttym ózime.

- Qoy, qoy! - Kýlәn menen asygha ajyrap, óktemsy qarady. - Osymen saghan ýshinshi ret birinen-biri ótken súlu sinlilerimdi qostym. Maghan qúrbylyq kózben qaraghanyndy mýlde toqtat endi! Qanaghatsyzdyghyng meni dostyghymnan da aiyryp tastamasyn! Senen múnan songhy ótinerim de, oryndamasang ókpelerim de osy shartta bolady!

- Kýlәsh-au, menen sonshalyq jiyrengening ne, sony aitshy bolmasa!

- Ony súrama menen! - Aldyma týsip sәl ozynqyray jýrdi. Mening keshe Nәzipamen kelisken bolyp kóringenimnen beri ózining jasyryn qúshtarlyghyn mýlde tiyp tastaugha tipti qatty bekigendigin bayqadym. Qatty bekinbese, qyl ýstinde әreng shektep qalghan sezimi mening búlay soqtyghuymnan qayta qozbay ma? Sezim aqyldy jense, azdyrady, adastyrady. Ony neghúrlym tez de, asa qataldyqpen tyn qajet. Nәpsi sezimine asa zeyil bolmasa artyq azaptanady. Óz ómirining kóbin ersiz ótkizgen mol aqyldyng әieli búl jónindegi bilimdi jetik iygergen. Ózin basqaru jóninen múnday ereksheligi bolmasa, Yntyqbaydan mýlde aiyrylghandyghyn estigenning ózine de on bes jyl ótkenge deyin múnshalyq qyz minezben jasay ala ma. «Shirkin, Kýlәshim, gauharym!» degen oimen balqy ilestim sonynan. «Sodan beri talay asyl arly әiel, tipti Maqpal da tabylghanyna tabynyp ketipti ghoy!.. Ilude bir tabylatyn asylym ózing ekenindi bir shaqta maghan súlu qyz Aqiyany qospaq bolyp, betine ústap kele jatqanynda-aq bilip, úmtylghanmyn ghoy ózine!»

- Bighash, janaghy sózime ókpelep qaldyng ba? - dep qayyryla qarap toqtap, qatarlasa jýrdi menimen. - Biraq, ókpe jýrmeydi mening búl jauabyma. Nәzipaday janmen jana ghana tabysqanynda mening sezimime múnday súghanaqtyq istesen, qaljynyng bolsa da auyr tiyedi maghan. Ony men meni qosaqtap qorlaghandyq bolatynyn ózing de tolyq týsinesin, ol jiyrenishti qylyq emes pe!

Qarqyldap kýldim men. Nәzipa ekeumizding synamaq bolghan keshegi oiynymyz, meni býgin-aq syndyryp jibergendey jeniliske úshyratty. Sóitse de, ishki qúshtarlyghy bar әielge qosylmaytyn jaghdayda nәpsi sezimin qozdyratyn qylyq kórsetuding ózi, әiel ýshin jazyqsyz jaza, jauyz súghanaqtyq bolatyndyghyn aiqyndap týsindim.

- Seni qorlasam, óz ar-namysymdy qorlaghandyq bolar! - dep qana qoydym sonda da. Ápekesin Nәzipanyng synay týsuine sabyrmen shyday túrghym keldi.

- Ar-namysyng da, janyng da, jaryng da - Nәzipa. Sonyndy qorghay bilsen, senen baqytty eshkim ótpeytindigine kepildik etkemin ghoy!.. Al, mine, keldik! - degenine jalt qarasam, qaltarys kóshedegi Nәzipanyng esik aldyna kelip qappyz. Anyra qaradym qamqoryma. - Al, tez kirip al ýiine, kýndiz eshkim andymaydy, kesh bata kelip ertip әketemin! - dedi.

- Apaq-sapaqta ózim-aq kelip qaytamyn! - Sasqanymnan Kýlәndi qolynan tarta jóneldim. - Kýndiz qatty úyalyp, jorghasynan tana beredi eken ózi!

Shiqyldap túnshygha kýlgen Kýlәn qaqpagha qaray qolymnan tarta sóiledi:

- Kýndiz asyqpay birge bolsan, «apaq-sapaghynda» da kórip almaymysyng onysyn!

- Joq, ol shaqta sen kelip alasyn! - Sóz auysqansha Kýlәndi dedektetip, qaqpa aldynan talay jerge әketip te bolyppyn. Kóshening auyz jaghyndaghy eki qaqpa aldynan eki kempir bizge qarap qalghanyn kórip juasyp, ayanday berdik ekeumiz. Óz ýiimizge kelip shay iship, bir-birimizge júghyspay ghana dem aldyq.

Kýlәn meni týs aua oyatyp tamaqtandyrdy. «Nazarbek degen qaydaghy aghasy ol!» dep qyzaylar jaghynan Kýlәnning arghy-bergisin tekserip-zertteuge kirise bastaghandar bar kórinedi. Ru-ata jónin bilmeytin Sayradan súrap, eshtene óndire almapty. Endi Kýlәnning ózinen súramaq eken. Es bilgeli óz ru-tuystarynan alysta, Ýrimjide bolghan Kýlәn da ata shejiresin bilmeytindigin aitty maghan. Ákesi ózining es toqtatpaghan shaghynda Shynshysay týrmesine kirip ólgen. Keyinirek sheshesi marqúmnyng aituynsha qyzaydyng Begimbet ruynan taraghan Esenәli deytin shaghyn atanyng úrpaghy ekendigin ghana úghypty. Esenәli atadan qazir búl jerde kim baryn da bilmeydi eken.

- Kýlәsh, senen, olar súray qalsa osy jauabynmen ghana otyra ber! - dedim men. - «Nazarbek te Esenәli. 53-shi jyldary Barkólden Ýrimjige bir kelgeninde sheshem marqúmmen tanysqan. Nazekeng menimen nemere tuys eken» degen sózdi qosyp qana qoy. Jeti atadan aspay, qazaq qyz alyspaytyndyghyn bilesin. Sen turaly menen qauiptenbeytin bolsyn. Qyzaylaryng menen súrasa, tolyq sendire alamyn!

Osy sózge kelisip, balalar keshke jaqyn qyzmetten qaytqan song kishkene jiyendi óz sheshesine qaldyryp, kóshege shyqtyq. «Mýtәlip baghyn» bir ailanyp shyqqanymyzda kýn batty. Men aitqan «apaq-sapaq» bolmay-aq Nәzipanyng ýiine jettik. Kórshilerine kýmәn keltirmeu ýshin menimen birge kirgen Kýlәn, «apaq-sapaq» týse bere qaytpaq edi. Nәzipa jibermey, tamaqty kýttirmek bolyp sharap qúidy.

- Ápke, sizdin... «mynau ekeumiz» ýshin sinirgen enbeginiz kóp. Otyryp, syilyghynyzdy ala qaytarsyz! - dedi әdeyi.

- «Syilyghyn» ne? - Tanyrqap sýze qarap súrady Kýlәn.

- Yrym ghoy, kóilek kiyip qaytasyz!

- Jengetay ma? - Ápkesi saqyldap kýlip jiberdi. -Onday kóne josyndy qoy, Nazykesh! - dey sala sharap ydysyn «ekeumizge» qaghystyryp, asygha jútty da túra jóneldi. Tabaldyryqtan yrshyp ótip, «apaq-sapaq» kelip qaldy! - dep kýle ketti.

Kóshege shyqqanynsha ústay almay qalghan Nәzipa, alqyna kelip súrady menen:

- Jezde, «apaq-sapaghy» ne myna әpkemnin?

- Maghan eskerte ketkeni, baghana týske jaqyn meni osynda kirgizip salugha ertip kelgen. «Kýndiz andityn eshkim joq, alansyz oinap alyndar, týngi tekserushiler shyqqansha ózim kelip ertip qaytamyn!» degen. Men kónbey syltau aityp qaytaryp әketkenmin. «Kelinshegim kýndiz qatty úyalady eken. Apaq-sapaqta ózim-aq kelip qaytamyn» degenmin.

Nәzipa saqyldap kýlip jiberip, betin basty.

- Tauyqsha deshi, ha-ha-ha-ha-ha..a.., siz de sendirgen-aq ekensiz! Qalay eken ózi, sizdi qimastyq, tarylu siyaqty shyray bildirmey me?

- Joq, tarylar emes, tipti qatty bekinip alghandyghyn qolyn da ústatpay qoyynan bayqadym. «Nazykeshtey jaryng túrghanda maghan soqtyghatynyng ne, ekeumizdi qosa qorlamaqpysyn!» dep shytyndy. «Mening sezimime múnan song súghanaqtyq isteme, sen Nazykeshpen ghana baqyttysyn, oghan barynsha adal bol!» dep ósiyettep, seni taghy da neshe ret qaytalap maqtady. «Mening ghana baqytty boluymnan saghan ne payda!» degenimde óz kózimnen de jas shyghyp ketip edi. Ol jylamsyray kýbirlep jauap qatty: «úzaq jyldyq dostyghymyz arqyly janymyz birigip ketken ghoy, sening quanghanyndy kórsem ghana kónildenedi ekenmin deydi!» degenimde Nәzipa da úzyn qara kirpiginen túp-túnyq qos tamshy yrshytyp jiberip, kózin sýrte sóiledi:

- Qaytsin, sizge teng jar bola almaymyn dep kemsinu arqyly, qimastyghynan ghana qosqany ghoy maghan!... «Múnan song sezimime súghanaqtyq isteme» degeninen de sezim jýiesining qinalyp әreng jýrgenin bildirmey me! Sizdi kóp zamannan beri kýtip, zaryghyp tapqanynda qinay bermey, shynymdy tezirek aitsam qaytedi?

- Kóngen bas qoy, qatty qinalmaytyn siyaqty ol!.. Ózing bir bayqap kórseng de bolady!

Bir-birimizge qarasa, kýlise otyryp tamaq ishtik. Saghatyna qaray berdi Nәzipa. Beshpetimdi kiiimnen mening de qaytugha ynghaylanghanymdy bilip kiyindi. Auyz ýige shyghyp, qyzyna sóiledi. «Myna kisini ýiine jetkizip salayyq!» degenin estip, jalghyz kete beretindigimdi aityp edim.

- «Apaq-sapaqta» jólykter ózindi qaghyp keter, jezdetay! - dep kýldi.

- Qaghylatyn jigit beyuaqytta qaghamyn dep kele me!

Osylay kýbirlesip kýlise shyghyp edik. Qaqpa syrtynda birneshe jigitting sóilesip túrghanyn estip, ýdireye qarastyq bir-birimizge. Tintushiler kelip te qalghan eken-au degen kýdigimiz qaqpadan shygha basqa kýdikke auysty. Tórt jigit bizge kóz qyrymen qarasyp qoyyp, bir-birine mas adamsha soqtyghysuynan tonaushy siyaqty kórindi. Jas qyz meni daldama ótti. Jedeldete jónelip ýlken kóshege shyqtyq. Ótirik mastar sonymyzdan ermey qalyp edi. Áudem jer úzaghanymyzda art jaghymyzdan taqyldaghan ayaq dybysy estildi. Kóshe jaghalauyndaghy terekke jýgirip jetip singen sol tórtting biri siyaqty. Ýsheumiz úilyghysyp, kóshening ortasymen jýrdik. Búl kóshedegi elektr shyraqtary da shaghylyp, kór soqyrgha ainalghan eken. Altyatarym tauda qalghan, nyspy qúr qolmyn. Qatarymdaghy Nәzipagha qaradym. Ol kýle qaljyndady:

- Al, «apaq-sapaq»! - dep kýledi.

- Kýlәn qumasa apaq-sapaqta nem bar edi!

Nәzipa kastumynyng janqaltasynan temir kelsap shygharyp ústatty qolyma.

- Ábbәle, endi qoryqpa, baldyz! -Erlene qaldym da qaljyngha ainaldyrdym. - Aspap degen óz janqaltamda da bar desenshi!

Saqyldap kýlip jibergen Nәzipa auzyn qolymen basa qoydy. Qaranghy kóshede jasyrynyp kele jatqanday sezimde ekendigin bayqap, men de kýlip jiberdim.

Sol jaq qatarda kele jatqan qyz arjaghyndaghy terekterge ýnile qarap kele jatyr edi. Bir shaqta yrshyp óte shyqty Nәzipa jaqqa. Sol jaghynan mәikisheng ghana úzyn boyly bireu shygha kelgen eken. Jolbaryssha atyldy maghan qaray. Baj ete týsken Nәzipa oghan qarsy yrshydy, aldynan tosa qaldy baryp. Serikteri kelgenshe soghyp tastaghym kelip, men de úmtyldym. Bir jaghymnan yrshyghan taghy bir jalanash keude jete bere sermep qaldy birdemesin. Jalt bergenimde óz ekpinimen ýiirilip baryp, eki qolymen jer tirey qaldy. Qúiryghynan teuip qap ekpetinen týsirdim. Sermegeni pyshaq eken. Qolynan shyghyp nedәuir jerge syrghyp ketti. Shýidesin túspaldap soqqan temir kelsabym ong jaq jaurynyna tiydi.

Shyrqyraghan qyzy men Nәzipany iyterip-iyterip tastap úmtylghan úzyn boyly qaraqshy yshqyna jyghylghan serigining qolynan tarta jóneldi. Men oghan sermegen kelsap tiymey qaldy. Tapyr-túpyr jýgirgen tórt jigit jetip qalghan eken, qua jóneldi ekeuin. Artta qalghan tórteuining bizdi syrttay qorghaugha mindettelgen jigitter ekenin sonda bildim.

- Tezirek jýrip ketinizder! - dey jóneldi biri.

Jaudan qalghan pyshaqty tauyp aldym da, qyzynyng arqasyndaghy topyraqty qaghyp jatqan Nәzipanyng kiyimin tazartugha men kiristim.

- Meni qorghaymyn dep ózing óle jazdadyn-au, Nazykesh!

- Endi qayteyin, - dep kýbirledi qalshyldap túrghan kelinshek. - Qolynda pyshaq bar eken, sizdi óltirmek! Áyteuir, symynyng beldiginen myqtap ústappyn. Jyghylsam da aiyrylmay qoyyp edim, artymzydan qorghaushy kelip qalghanyn kórip, bilegimnen úryp bosap ketti!

Arqasy men kóilegining etegin qaghyp, qol oramalymmen baltyryn sýrtip otyrghanymdy bir-aq bildi.

-Ýibay, - dep qolymdy ústay aldy. Janqaltasynan óz oramalyn alyp, mandayyma týsip ketken shashymdy sylay qayyrdy da qolymdaghy bylghanghan oramalymmen aiyrbastady. - Juyp bereyin!

Jedeldete jýrip kettik ýsheumiz. Qaltyrap ketken qyzyn býiirime tarta syladym iyghynan:

- Endi qorqynysh joq, botam!

Tezdetip baryp qaqpadan kirdik te ilgegin salyp bekitip, otaugha kirdik. Ýsheumizding de súrlanyp, óng shyraydan aiyrylyp kirgenimizden birdeme sezgendey, kýieu men Sayra jarysa súrady jónimizdi.

- Kýlәsh apay inirde osy ýige basqa meymandar keletin siyaqty dep myna kisini bizding ýige qaldyryp qaytyp edi, - dep bastap, oqighany Nәzipa sóilep berdi. Sayra men kýieu de bir-birine súrlana qarasty. Auqannyng meni jasyryn óltiruge shygharghan jendetteri ekendigin bilgendey.

- Qorghaugha tórt-bes jigit shyqqanyn estip edik! - dep týiildi kýieu. - Tym jauapkersizdik istep, alysta qalypty-au!

Syrttan qaqpa qaghylghany estildi. Tynday qalghan kýieu, qaqpanyng edel-jedel eki úrylyp, az kidiristen song qattyraq bir úrylghanyn estip, «óz adamdarymyz» dey sala shyqty syrtqa.

- Kerey aghalarymdy qyzay naghashylarym kelip quyp jiberdi! - dep Sayra kýldirdi. - Qazir apayymnyng bólmesinde otyr.

- Úrsyp qudy ma? - asygha súradym men. - Auqan da bar ma?

- Ol joq. Naghashylarym ony qyzay qataryna qospaydy, «qytay» deydi. Bir ýlken aqsaqal qyzaydy tauyp kelipti. Ýlkeni kelgen song aghalarym tayqay jóneldi. Qazir shal apayymnyng ata tegin súrap, emtihan alyp otyr. Apayym «Esenkeldiden» basqa jauap taba almay qysylyp otyrghan siyaqty!

- Ony emtihannan men ótkize alamyn! - dep kýlip jiberdim. - Biraz qysylghany da jaqsy, múnan song meni barghan ýiimizge qaldyryp ketpeytin bolady! - Nәzipa qatty kýldi búl sózime. Sayra búl qaljynymdy nazarsyz qaldyra súrady:

- Apayymnyng tórkin jaq shejiresin siz bilesiz be, agha?

- Bilmesem qyzay Nazarbek bolam ba, suday aghyzamyn!

- Yapyray, jaqsy boldy ghoy! - dep quanghan Sayra Nәzipa ekeumizge syra qúiyp, oqushy qyzdyng aldyna konfet pen prandik ýidi. - Nazykesh apay, myna Gýljan qatty qorqypty, óni әli qashyp otyr! Búl, mening eng jaqsy oqushymnyng biri! - dep tanystyrdy maghan qarap. - Agha, siz jәntekeyding shejiresin de bilesiz be?

- Bilemin. Ákeng marqúmnan jәntekeyden tartyp óz әkesine deyin estip qanyqqanmyn!

- Men sizden bәrin súrap jazyp alayynshy! - Sayra jylamsyray kýbirledi.

Kýieu quana kirdi ýige:

- Jauynyzdyng birining ong jaq jauyrynyn óziniz shaghypsyz. Osyndaghy eng myqty qanisherding biri eken ol. Endigary pyshaq ústay almaytyn bolyp aiyrylypty qolynan! Birining bilegin bizding jigitter shaghyp, onyng da pyshaghyn alyp qalyp qoya beripti. Búl pyshaqtar óz qylmystaryna endi óshpes kuә bolady da túrady! Múnan song múnday jasyryn qastyqtan qaysysy bolsa da tartynatynday óner kórsetipsiz!

- Búl ónerdi Nazykenning erligi ýiretti! - dep ol jaydy týsindirgenimshe, Sayra quzay jóneldi:

- Agha endi qonaqtardyng qasyna tezirek barsynshy! Shaldyng apayymnan súraghan shejiresin biledi eken!

- Nazyken apaydy ýiine daladaghy jigittermen birge men jetkizip qaytayyn! - Kýieu Nәzipalardy erte jóneldi.

-  «Búghygha ergen sheshekke, qabangha ergen balshyqqa aunaydy» degen osy! - dep Nәzipany kýldire shygharyp salyp, bilegin tezirek dәriletudi tapsyrdym da, Kýlәnning bólmesine kirdim.

Men tústas orta jasty tórt qazaq, mol aq saqaldy qartty ortagha alyp, shay iship otyr eken. Bәri beytanys. Sәlemimdi qabylday týregeldi oryndarynan. Kәrisinen bastap bәrine qos qol berip amandastym.

- Kel, balam, kel, alystan kelipsing qasyma otyrshy! - qart tórge, ózining ong jaghyn núsqap otyrghyzdy meni. Aldyma kelgen shay shynyny salt boyynsha ýlkenge úsynyp, sonyng rúqsatymen úrttay týsip, jónderin súradym:

- Aghalar, qazaq jón súraspay bilispeydi. Qay jaqtan, qaysy auyldan bolasyzdar?

- E, dúrys balam! Men qyzay ananyng ekinshi úly Menisten bolamyn. Menisting ýlkeni Tәnirberdining úrpaghymyn. Kýnesten aldynghy kýni kelip edim. Osynda Ýrimjining ar jaghynan qiyr qonyp shet jaylaghan taghy bir Menis tuysym kelgenin estip, «alystan alty jasar bala kelse, aldyna alpystaghy shal shyghyp sәlem beredi» degendey, ózine sәlem bere keldim, - dep ózin aldymen tanystyrghan qart, qasyndaghy tórteuining aty-jónin, ruyn, mekenin bir-birden bayandap tanystyryp shyqty: búlardyng taghy biri Menis, biri IYtemgen. Al, qalghan ekeui qyzaydyng basqa bútaqtarynan, biri Begimbet, biri Derbis eken. Tórteui de osy qaladaghy qyzmetkerler bolyp shyqty. Tórt ataly qyzay týgel keluinen bәri de bizding ata-jónimizdi shejireshi qartqa súratyp, anyqtau ýshin kelgen «tergeu komissiyasy» ekendigin túspaldadym. Búlardyng ishinde Auqan qosqan tәiny joq deuge bolar ma! Mening ókpe túsymnan ata qarap, ong jaq qatarymda otyrghan túnjyr qara Begimbet, sonyng tuystyq qolshoqpary bolar dep túspaldadym.

- Al endi sóz ózinizden bolsyn! - dep toqtady qart. «Óz jóning kim» degeni edi múnysy. Jónimdi alghashynda ózderining oilarynan habarsyz, beygham jansha qysqa qayyrdym. (súraq tuyla berse ózderin de aiqyndap tanyp qaluyma mýmkindik tuylady ghoy):

- Men de Menispin, әke, balanyz ekenmin!

- Menisting qaysysy?

- Menisting ýlkeni Tәnirberdiden biz de taraymyz. Tәnirberdining ekinshi úly Qúdaynazardanbyz. Qúdaynazardyng «ýsh jetimin» әriyne bilesiz ghoy. Ásirese, Esengeldisin bilmeytin qyzay joq shyghar. Sonyng teteles inisi Soltankeldining úrpaghymyz.

- E, dúrys-dúrys, biletin kórinesin, balam! - qart oilana qalyp súrady. - Al, Tóleuberdi degen qaysy atalaryn?

Búl súraugha kelgende Kýlәn maghan bir shyghar jol tauyp beretindey eskertu aitty:

- Naz agha, men Eskeldi-Súltankeldi men shóberesi Tóleuberdiden basqasyn bilmey úyatty bolyp otyrmyn! - dep jymidy. - Úghyp alayyn dep súrasam, myna kisiler Tóleuberdi babanyng ózin de bilmeydi eken!

- Sening bilmeuine sebep bar ghoy shyraghym, elinen aiyrylmay kelgen myna ýlken kisi bilse kerek! -dey sala qartqa súrauly shyraymen qaradym. - Áke, ózinizden búrynyraq ótken ata-taratushy ýlkenderden bolsa da súrastyrghan shygharsyz?

- Men Menis úrpaghynan Tóleuberdi deytin ata ótkenin estimeppin! - dep qart ta tómen qarady. «Bizdi synau ýshin biletindigin jasyryp otyrghan shyghar» degen kýmәnmen ózin de synap kórudi ishime býge sóiledim:

- Yapyray, óz tuysynan shettep ósken adam el tiziminen de óship qala beredi eken-au! - dep kýrsinip jiberdim. - Barkólde ólsem, Kýlәsh pen Ybyraydan keyingi jastar Tóleuberdining de arghy-bergisin bilmey, atyn mýlde óshiredi denizshi!.. Qoy, el ishine tezdetip kóship kelip aluym jón eken!

- Endigi jastar óz ata tegin quystyrmaytyn bolyp barady ghoy! - dep qart ta kýrsindi.

- Sizding jighan shejirelerinizde Tóleuberdi bolsa kerek edi ghoy!

- Men shejire jighan emespin. Onan-múnan tyndaushy ghanamyn, balam!

- Qarty shynyn aityp osylay tómendese de qalghan tórt qyzay jym-jyrt aspansyp, meni andyp otyr. Al, mening qyzay shejiresinen biletinim, tek osy ataqty úrany bolghan Eskeldi batyrgha deyin ghana bolatyn. Tóleuberdi degendi men de bilmeytinmin. Búl jayymdy sezdirmey sóiley otyryp, «tolyq biletindigime» tipti sendirip órlep alghan song sekirgim keldi. Áyteuir Tóleuberdi deytini, Eskeldi-Soltankeldilerge shóbere bolyp ataldy ghoy.

- Qyzay ana, Shaghyr batyrdyng qartayghanda alghan kishi әieli. Ýisin Bәidibek deytin baydyng qyzy eken, - dep jalghystyrdym sózimdi. - Al, Shaghyr-Nayman, Mataydyng Atalyghynyng yaghny Qaptaghaydyng ýlkeni Qúttybolattyng ekinshi úly. Qyzay ananyng Shaghyrdan tughan ýlkeni IYtemgen ghoy, (onyng óz aty Jenis eken, aldynghy balalary toqtamaghandyqtan yrymdap «iytemgen» atap ketipti.) Ekinshi úlynyng aty Menis(Jenisting úiqasymen qoyylghan at). Tórt qyzaydyng búl ekeuinen basqa qalghan ekeui - Begimbet pen Derbis, «qoyshy atadan» bolghan eken. Shaghyrdan jas qalghan ana, batyrdyng qoyshysyna tiyipti. Solay ghoy әke? - dep qartty tipti shúlghyta iyzektetip aldym da, ótirikting jelmayasyna mine jóneldim. Tóleuberdini bilmey otyrghan qart, onyng әkesi men atasyn da bilmese kerek. - Súltankeldining on úlynyng biri Qondybay ghoy. Onyng nemeresi Asenәli, shóberesi Ýsenәli deytinder bolghan! - dep sabaqtadym ótirik shejiremdi. - Bizding ýlken atamyz Tóleuberdi osy Ýsenәlining bel balasy. Sizding ony bilmey qalatyn sebebiniz, shet qonystanghan shaghyn ghana sayaq auyl bolghandyghynan shyghar: úly sheshemiz Qarakerey qyzy eken. Ýsenәli Ospan deytin nemereles myqty aghasymen úrysyp, qatty ókpelep aiyrylysypty da qayyn atasynyng auylyna kóship barypty. Barysymen kóp ótpey auyryp ólipti. Ishte qalghan Tóleuberdi sol qazadan ýsh ay ótkende tuylypty. (Tóleuberdi degen atau, әkesining ornyna kelgendigin bildiredi ghoy.) Tóleuberdi jigit bola kele er bolypty. Naghashy júrtyna kelgen jaudy jalghyz jenip bergen kezi de bar siyaqty. Aty shyqqan song óz eline de kelip, aralasyp túrghan eken... Menisting Tóleuberdi deytin de bir myqty úrpaghy baryn, ýlken kisi biler dep, sondyqtan súraghanmyn. Al, sol Tóleuberdiden Joldybay, Kendibay, Maldybay deytin ýsh úl qalghan eken. Men, Joldybaydyng nemeresimin de myna Kýlәn Maldybaydyng nemeresi. Ekeumiz de Tóleuberdining shóberesimiz.

- Alysta jýrseng de ata tegindi úmytpay jattap jýripsin-au, kóp jasa, balam! - qart ózine senip shaqyryp kelgen tuystarynyng aldynda shejireni kóp bilmeytindiginen namystanghanday, ózine beytanys Tóleuberdi týgil nyspy ótirikten payda bolghan Ýsenәlini de moyyndap esine endi týsirgensidi. - Qayyn júrtynda dýnie salghan Ýsenәli marqúmnyng kenjesi naghashy qolynda qalypty dep estip edim, esime endi týsti, Tóleuberdi sol eken ghoy! Ras-ras! Naghashysy qarakerey edi deshi! Bәse, búl Ile boyynda Menisting Tóleuberdisinen eshkim joq, arghy bette qalghan bolsa kerek. Al, ózdering búl jaqqa qalay kelip, qalay shashylyp ketkensinder?

- Orystyng zorbalanynan da bayaghy! - dedim men. -Qyzaydyng bólinbey, óz jerinde jasap kelgen sizder siyaqty kóp týtini bergi betke búdan jýz neshe jyl búryn ótken ghoy. Al, keyin, әsirese, 1928-shi jyldan beri qarakereyden de kóp ýrikti búl jaqqa. Solardyng ishinde Tóleuberdi atadan eki ýi... myna Kýlәnning әkesi Ysqaq pen mening әkem Baspaq 30-shy jyldary birge qashyp, Shәueshekke ótken. Arghy bette tәp-tәuir oqyp, qyzmette bolghan kisiler eken. Orystyng jasyryn qughynshysynan qauiptenip, shekaradan alystap baryp, Manas tauynda baylargha jaldanba múghalim bolyp ornalasqan eken. Ýrimjide Shynshysay taqqa shyghysymen Ysqaq Ýrimjige qyzmetke shaqyrylypty. Ýiin kóshirip aparghan birer jyldan son-aq týrmege kirgizip әketipti. Ony orys elshihanasy ústatqanyn súnghyla Baspaq bilip, Erenqabyrghany boylap ýrke-ýrke Barkólge baryp bir-aq toqtapty. Ákem, sol tauda auyryp ólgen. Men Ýrimjige oqugha kelip, izdey jýrip, jesir qalghan kishi sheshemdi, sondaghy kishkene Kýlәn men besiktegi Ybyraydy 40-shy jyly taptym. Sonda da әli eki jaqtamyz. Basqa Tóleuberdining qayda ekendigin әli bilmeymiz!

- Oi, dýniye-ay! - dep kýrsindi qart. - Bәse, búl manda Tóleuberdi joq. Arghy bette qarakerey jerinde qalghany ras boldy! Áyteuir, bólingenimizdi qosyp, joghalghanymyzdy tauyp beretin, jat jerde jalghyz jýrseng de tegindi jattap jýrgen, jolyng bolghyr azamat bolypsyn!

- Biz osy kisini, joghynan tabylghan Bighabil myrzagha úqsatyp jýrmiz! - dep bir jaghymnan  túnjyr qara qyzay qoyyp qaldy. - Nazarbek bolsa, sonshalyq bile túryp, bizdi búrynyraq nege tappaghan?

Men de tosynnan qoyyp qalghanday, sayasy jauap qaytardym búghan:

- Búl, dýniyede birden-bir «joly bolghyrymyz» Bighabil myrza ghana dep qorytqanynyz ba?

Qart pen ekinshi Menis qatar kýldi.

- Bighabilding aramdyq-aldampazdyq jaghynan bilmeytini joq ekenin estigenbiz! - dep týtey kýlimsiredi túnjyr qara. - Eger Menis bolsa, býkil Ileni qaptap, ataghy jer jarghan qyzayyna búryn nege kelmegen?

- «Ataghy jer jarghan qyzayynnan nege kettin» dep, menen әldeqashan búryn qanghyghan Ýsenәli, Tóleuberdi babalarymyzdan súrauynyz jón edi ghoy! Pәle-jaladan auzynyz bosamay qalghan-au tegi! - dep men taghy kýldirdim. Kishi Meniske Derbis qosyla kýldi búl joly:

- Sózge-sóz kelgende soqpay bolmady ghoy! - desti.

- Ei, sen, sol "qytayynnyn" sózin qoyasyng ba, joq pa! - dep qart, túnjyr qaragha zekip qaldy. - Sender qyzay bolyp óz elinde ósip túryp, Qyzay ana men Menis babamyzdyng shejiresin osylay nege taratyp bere almaysyndar? Al, búl basqa bolsa, sender týgil men bilmeytin tegimizdi osynshalyq ishkerilep jattap jýre me! Ónsheng jarymes! Osy jauaptarynan-aq aiyrmay ma eken kim ekendigin! Joghym tabyldy, Nazarbekting naghyz óz Menisim ekendigine endi eshkimning talasy joq! - aqsaqal osy ýkimin shyghara sala qol jayyp, maghan bata berdi. - Elimizding endigi úiytqysy ózing bolarsyn, balam! - dedi sonynda. Kýnestegi óz auylynyng jaylau jolyn aityp, mening sonda baryp «tuysqandarymdy» kóruimdi, óz elimde boluymdy tapsyrdy da, qaytugha ynghaylandy. Tamaq iship qaytularyn Kýlәn ekeumiz jarysa aityp toqtata almadyq. Qart taghy bir asyghys júmys baryn aityp, kiyine kýbirledi maghan: «myna shala qytaylardy tezdetip juasytuym qajet!» -dedi.

Sóilemey otyrghan orta jasty Menis sóz ala qoydy osy kezende:

- Nazeke, sizding aramyzdan qyl ótpeytin ózimiz ekendiginizdi qariyamyz aitty ghoy, endi eshkimning talasy joq, óz Tәnirberdimizsiz! Al, myna Kýlәn da eshkimning talasy joq, óz qaryndasymyz. «Elimizding endigi úitqysy ózing bolarsyn» dep qariya beker aitqan joq. Estuimizshe, osyndaghy kereyler bizding Kýlәshqa әmengerimiz dep talasyp jýripti. Tipti, marqúm bolghan búrynghy kýieuding de tóbesin kórgen emespiz. Qúdalasyp, aq qoy soyyp-aq bata istegen emespiz. Endigisi qaydaghy әmenger! Kýieu bolyp, qúda bolyp, bir kerey tanysqan emes bizben. Jesir әiel - jetim bala dep basynyp, óz aralaryndaghy kókpargha ainaldyryp talasyp jýripti. Múnysy qay mazaq!.. Búl, bir. Al, ekinshi jaghynan ózimizding Begimbet qyzaydan da, ózara qyz alysatyn jayymyzdan paydalanyp, sybanyp jýrgender bar eken.

- Auqan da begimbet pe edi? - dep әdeyi sózin bóle súradym.

- IYe, ol da Begimbet. Tuystyghyn paydalanyp, tatu tuystarymyzdy arazdastyryp, aramyzgha irtki salyp jýr! Ózing de biledi ekensin, bauyrym, sol qytay, tipti, «tanysang qyzayynmyn, tanymasang Qúdayynmyn» dep Kýlәshti qorqytyp, zorlap almaqshy bolyp jýripti! Anau Nәzipa da bizding elding qyzy. Ony da zorlap almaq boghlan jeri bar, esinde bolsyn dep aityp túrmyn. Ol da óz qaryndasyn. Ásirese, Kýlәsh, tuysqan qaryndasyng eken. Basqa eshkimning talasy joq, ózing kelipsin, kereyge de, begimbetke de basyndyrmaugha haqyng tolyq. Eger ózindi jalghyz aiyl Tóleuberdi dep basynbaq bolsa, bizge dereu habarla! Qyzaydyng eng irgelisi, kóp sandysy - Menis! Endi tipti de jalghyz jolaushy emessin!

- Ei, sen ne dep túrsyn? - dep túnjyr begimbet týiile qaraghanda, Menis te qadala týsti oghan:

- Baghanadan beri estimey, týs kórip otyrdyng ba! Búl jerde tórkinsiz-iyesiz qyz joq, aityp bar anau Auqanyna!

-  «Qymyzdy kim ishpeydi, qyzdy kim almaydy». Qazir isting bәri qyzdarynnyng óz yqtiyarynda!..

- Agha, búl Begimbetiniz de osy jauabyn oqysta dúrys aityp qaldy, úmytpasyn! -dep Kýlәn kýle kiristi sózge. - Kimge baratynymyz, Nәzipa ekeumizding óz yqtiyarymyzda. Kereyge de, Begimbetke de kókparlyq bolyp basyndyrmaq emespiz! Ekeumizding de búrynghy óz yqtiyarymyzben barghan adamdarymyz ólgen, jesir әieldermiz. Biz turaly endi eshkimning aitar dauy joq! Áreng kelgen auru aghanyng basyn auyrtpaq emespiz!

- Kýlәn balam da dúrys aitty! - dep qart, ertip kelgen komissiyasyn bastay jóneldi. - Jýrinder, endi ózara sóilesetin jerimizge baralyq. Búl balalardaghy isimiz bitti!.. Nazarbek, balam, óz auylyna tanysudy úmytpa, endi qanghymay, kóship keluing qajet!

Qyzay qonaqtardy Kýlәn ekeumiz shygharyp saldyq. Qaqpany bekitisimen Kýlәn kýlip jiberip súrady menen:

- Bighash, әlgi sóilegen shejireng dúrys pa?

- Ózing aitqan Tóleuberdining ýlken atasynan arghysy dúrys bolsa kerek. Keshirersin, bergisi shylghy ótirik Ózderining Tóleuberdiden mýlde habarsyzdyghyn senen estigen song bas qatyrmau ýshin ótirik qiilastyra saldym. Keyingi úsaq-týiek atalaryndy jattaytynday meni erigip jýr deymisin!

- Bәse! - Kýlәn kýlkiden shiq ete týsip, mening múrnymnan shymshyp qaldy. - Sen pәlege dau joq eken! Syghaylanyp kelgen mening teris azu tórkinderimdi de shúlghytyp, mýriytine ainaldyra qoyghanyndy qarashy!

- Mening múrnymdy qanatyp qoydyng ba, ei?

- Ýibay! - dep betimdi sipalay qalghan Kýlәnning qúiryghynan men shymshyp aldym. Yrshyp týsti Kýlәn - Oi, betsiz!

- Mening sezimime ózing de súghanaqtyq isteding ghoy, endi úryspassyn!

- Qayynbiykene sóitesing be sonda, netken arsyzdyq!

- Bar sezimim sekirip ketse, sóitpey qaytpekpin!

- Nәzipana ait onyndy, úyat-namysyng qayda ketken ózinnin!

- «Men baspaqpyn» dep әlgi tórkinderine de әshkere aityp kesetip qaytardym ghoy, endi úyalatyn ne bar!

Kýlәn kýlkiden shiqyldap, auzyn basa býgildi. Janaghy qyzaylargha әkemning atyn Baspaq dep úqtyrghanymnyng sebebin endi týsindi. Túnshygha qatty kýlip alyp, shyndaghanday qatqyl ýnmen sóiledi:

- Qaytseng de aiday sinlimdi berdim ghoy, atynnyng basyn endi tart menen! Saghan da, maghan da endi namys, ar-úyat kerek!

- Ei, saghan mening ghana ie ekendigime pәle tórkindering týgel moyyndaghanyn kórding ghoy. Menen endi qashyp qútyla almaysyn, Nәzipanyng ýstine ózindi de alamyn!

- Osy arsyz niyetinnen qaytpasan, sening qarakerey ekendigindi, Meniske, tipti barlyq qyzaygha әshkerelep qughyzarmyn!

- Meni qughyzsang sinling ekeuin... im bәlem, kóigóiding kýiin tartarsyndar!

Osy qaljyndy-shyndy kýbirmen aitysa jetip kirdik otaugha. Sayra men kýieu býgin soghymshyl jaudy da, rushyl jaudy da jengenimizge asa quanyshty eken. Biri et týsirip, biri dastarqangha ishimdik qoyyp dayarlap túrypty.

- Jaryqtarym-au, qaydaghy janjal men daudy ýilerine erte kirip, mazalaryndy ketirdik-au! - dey shyqtym tórge.

- Búl janjal men daudy sizder bastap kelgen emessiz, agha, - dep kýldi kýieu. - Sayra ekeumizding әdet-әdep boyynsha kirise almaytyndyghymyzdy bilip, basynyp jýrgen qútyryq dau edi. Nazarbek bolyp sizding keluiniz, endi qútqaratyn boldy. Býgin tipti quandyq, agha!

- Sen kelip, Ybyray men mening iye-tiregimizdi myqtap kýsheytip berdin! - dep Kýlәn syra qaghystyrdy menimen. - Múnan song begimbetke de, әmengershil kereyge de kók laq bolmaytyndyghyma qalyng menis kepil bolady, órkening óssin!

- Kýieu men Sayra, sheshelerining búl batasyna tandanysa qarasty. «Birine-biri janyn júlyp bererdey, asa jaqyn er-әiel jesirlerdin, birge jatyp-birge túryp jýrse de bir-birinen әli derbes ekendigin» osy dúghagóy kempir rayymen aitylghan alghysynan aiqyndaghanday boldy.

- Agha osy jerde bolsa, birimizding etimizdi birimizge jegizgendey qyrqystyryp jatqan osy jikshildikterdi týgel jenip beretin siyaqty! - dep kýie kýrsine jymidy. - Kelgeninen, әsirese osy keyingi bir aptada kóp jauyn moyyndatatyn ister istedi! Bayqaghysh dostarynyz osyny aityp, sýiinip jýr!

Danyshpan tergeushim, bizding mesheulep, artta qalghan halqymyzdyng óz arasyndaghy osy jikshildigine sizder asa ýstem mereymen shattanasyzdar ghoy. Búdan biz qaytyp jaltara almaqpyz, osy berekesizdigimizden ózimizding sonshalyq kýiine jiyrenetindigimiz, әriyne tuma keri tónkerisshildigimizdi búltartpay kórsetip túrmay ma! Múnshalyq parqymyzdy saqtap túryp, sizderden keshirim kýtu mýmkin be! Osy taraudy oqyghanynyzda, bir qúrsaqtan shyqqan menis pen begimbetting de jesir ýshin bir-birine jaulasa qalghandyghyn kórgen kózderiniz, tyshqan kórgen mysyqsha, qoy kórgen qasqyrsha jarqyray qalghan shyghar. Ózara qyrqystyryp qoyyp, qiday sypyratyn otarshyldar ýshin búl berekesizdikten onay jem bolghan ba. Osynday onay jemdi qiyndastyrghysy kelgen qylmys iyesin aldymen jeuden ýlken danyshpandyq ta joq. Jenizder, jenizder!.. Auqandarynyzdyng itayaghyna bir-bir bezimizdi tastay otyrudy úmytpassyzdar, әriyne. Qalghan әielderimiz týgelimen sonyng basqaruyna qalatyndyqtan, ózimizden bez jep túrmasa da bolmas!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5512