Býgin - qazaq әnining qarshyghasy Shәmshi Qaldayaqovtyng tughan kýni.

Ayauly Alash júrtynyng janyn әnmen terbetken Shәmshi qazaqtyng jýregining jartysyna ainalyp, elimen birge mәngige tútasyp, birge jasap keledi. «Ana turaly jyrdyn» ayasynda ósken úrpaq jastyq shaghynda «Qayyqta» terbelip, ómirding tolqynynda jýzdi. «Arystyng jaghasynda» qos órimin tógiltip aru sýigen arda úldar «Mening Qazaqstanym» dep memleketshildigi men últshyldyghyn janynan joghary qoyyp, jas úrpaq ósirip keledi. Tal besikten jer besikke deyingi aralyqtaghy qazaq balasyn Shәmshi әni әldiylep óteri haq.

Úly kompozitordyng dýnie esigin ashqan kýnine oray memlekettik әnúranymyzgha ainalyp, ruhymyzdy asqaqtatqan "Mening Qazaqstanym" jәne "Baqyt qúshaghynda"  әnderin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Býgin - qazaq әnining qarshyghasy Shәmshi Qaldayaqovtyng tughan kýni.

Ayauly Alash júrtynyng janyn әnmen terbetken Shәmshi qazaqtyng jýregining jartysyna ainalyp, elimen birge mәngige tútasyp, birge jasap keledi. «Ana turaly jyrdyn» ayasynda ósken úrpaq jastyq shaghynda «Qayyqta» terbelip, ómirding tolqynynda jýzdi. «Arystyng jaghasynda» qos órimin tógiltip aru sýigen arda úldar «Mening Qazaqstanym» dep memleketshildigi men últshyldyghyn janynan joghary qoyyp, jas úrpaq ósirip keledi. Tal besikten jer besikke deyingi aralyqtaghy qazaq balasyn Shәmshi әni әldiylep óteri haq.

Úly kompozitordyng dýnie esigin ashqan kýnine oray memlekettik әnúranymyzgha ainalyp, ruhymyzdy asqaqtatqan "Mening Qazaqstanym" jәne "Baqyt qúshaghynda"  әnderin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»