Núr-Súltanda «Saq patshayymy Zarina» teatrlandyrylghan qoyylymy sahnalandy
Ótken tarihty qazirgi úrpaq sanasynda qayta janghyrtu maqsatynda Núr-Súltan qalasynyng memlekettik akademiyalyq filormoniyasy 30 qazan kýni «Saq patshayymy Zarina» teatrlandyrylghan qoyylymyn sahnalady.
«Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng ayasynda úiymdastyrylghan tarihy keshte dala súluy Zarinanyng ómirindegi manyzdy sәtter kórsetildi.
Parsylar men saq taypalarynyng arasyndaghy arazdyq, sol kezdegi saq qyzdarynyng erlik isteri kórermenderge shynayy emosiya syilady. Ásirese, anshylyqta jýrip jau qolyna týskende Parsy hanzadasyna essiz ghashyq bolyp, biraq, elining egemendigi ýshin kelisimin bermegen patshayymnyng qaysar minezi jýrekti jibitti.
Al, «Saryarqa» halyq muzyka ansambili úly dalanyng sazymen keshting kórkin keltirdi. Adam boyyndaghy ruhty kóteretin muzykalyq shygharmalary kelgenderding delebesin qozdyrdy. Biz múny konsert sonyndaghy qonaqtardyng ystyq yqylasynan bayqadyq.
Qosymsha: Bizding zamanymyzdan búrynghy 1 mynjyldyqta Orta Aziya men Qazaqstan aumaghyn saq taypasynyng meken etkeni tarihtan belgili. Olardyng kóshpeli kezendegi kózsiz erlikteri men jauyngerlik taktikalary talay filimder men kórkem shygharmalargha arqau boldy. Ásirese, saq әielderining batyr beynesi jadymyzda jaqsy saqtalghan. Saq әieli degende birden Tomiris hanymnyng oigha oralary sondyqtan bolar. Al, Syr boyynda «arular jasaghyn» qúrghan, saq patshasynyng qyzy, Mermer qolbasshynyng әieli bolghan Zarina hanshayym turaly biletinder kemde-kem.
Ssenariy avtory: Quat EJEMBEK
Muzyka: Toghjan JAHIYN
Baletmeyster: Laura MÚQAEVA
Baletmeyster assistenti: Ánel ISLAMOVA
Rejisseri: Ashat QOShAEV
Joba avtory: Sәken ÁBDIRAHMANOV.
Abai.kz