Alash ziyalarynyng ótken ómiri men halqyna qaltyqsyz atqarghan qyzmetin baghalap, bayyptauymyz býgingi kýnning ózekti mәselelerining biri de biregeyi. XX ghasyrdyng basynda qazaq intelliygensiyasy búghan deyin bolmaghan qarqynmen qaulap ósti, keyin olar últtyq oyanu kezenindegi san-salaly qyzmetterinde el men halyq mýddesine aitarlyqtay ýles qosty.

Osy rette birshama is atqarghan biregey túlghalardyng biri – Eskendir Isaúly Kópjasarov. Alash qozghalysy tarihynda E.IY.Kópjasarov Alash milisiyasynyng ofiyseri, Oiyldaghy yunkerler mektebining komandiyri hәm Batys Alashorda әskery dalalyq sotynyng tóraghasy retinde ózindik orny bar túlgha. Biraq, osy kezge deyin onyng qayratkerlik ornyn belgileytin biregey enbek jazylghan joq. Jazylghandar bolsa, onyng Alash partiyasyna qatysty ómirbayandyq keybir izderi ghana, ne sholu týrindegi shaghyn jazbalar.

Endeshe Eskendir Kópjasarov degen kim, qanday isterimen el esinde qaldy?

Jurnalist-ólketanushy B.Ajniyazov Aqtóbe Últtyq Qauipsizdik Komiyeti oblystyq basqarmasynyng №3084 qylmystyq isi deregi boyynsha E.Kópjasarovtyng arhivtik qújattar boyynsha Aqtóbe oblysy, Qobda audanynyng №2 auylynda 1884 jyly dýniyege kelgendigin jazady. Sonymen birge ol keltirgen derek boyynsha, yaghny E.Kópjasarovtyng óz qolymen toltyrghan ómirbayanynda tughan jylyn 1885 jyly dep kórsetken.

Al әkesi Isa Kópjasarúly HH ghasyrdyng alghashqy shiyregindegi qazaqtyng kórnekti sayasy qayratkerlerining biri,  Sankt-Peterburg Imperatorlyq әskeriy-medisinalyq akademiyasyn bitirgen, «Oyyl uәlayaty» Uaqytsha ýkimetining mýshesi, qarjy ministri boldy.  Onyng azamat soghysy jyldary Krasnodar ólkesinde aq gvardiyashylar әskery bólimderining lazaretinde әskery dәriger bolyp qyzmet atqarghany turaly derek Qazaqstan Respublikasy Preziydenti arhiyvi qoryndaghy qújattarda saqtalghan. Isa Kópjasarúly 1920 jyly 70-ke qaraghan shaghynda qaytys bolghan.

Keybir derekter boyynsha Eskendir Isaúly Sankt-Peterburg uniyversiytetinde bilim alghan. Qazan tónkerisine deyin bilimdi zanger retinde bolystyq saylaular men әleumettik-sayasy talas-tartystar kezinde eki jaqty bitimge keltirushi ara aghayyn retinde qatysyp, is-qaghazdaryn jýrgizgen.

Dýrbilenmen bastalghan HH ghasyr qazaq halqynyng basyna auyr da qayghyly qasiretterdi ala keldi. Sol HH ghasyrdyng bas kezi býkil qazaq eli, qazaq qoghamy ýshin týrli sayasi, azamattyq baghyttardyng ózara qaqtyghysy men kýreske toly kezeng boldy. Eldegi sayasiy-qoghamdyq, әleumettik-ekonomikalyq oi-pikirlerding qalyptasyp, últtyq sana-sezimining órleuine mýmkindik tuyp jәne oyanu dәuirine jol ashylghany belgili. Patshaly Reseydegi aqpan aiyndaghy tónkeris býkil imperiya aimaghyn dýr silkindirip, óz qolastyndaghy últtardyng sana sezimine tyng serpilis berdi. Osy tústa qazaq últynyng aldynghy qatarly oqyghan ziyalylary, Alash partiyasy ókilderining basty ústanghan iydeyasy qazaq elining tәuelsizdigi bolatyn. 1917 jylghy Aqpan tónkerisi kezinde «Bostandyq», «Azattyq», «Tendik» sózderi asqaqatay samghap qazaq dalasyna da jetkeni mәlim. Aqpan tónkerisinen keyin halqymyzdyng birtuar úldary bas bolyp últynyng basqa júrtpen terezesi ten, tәuelsiz memleket boluyn aldaryna  maqsat-mýdde etip qoyyp, ómirlerin ólimge tikti. Alash Orda tarihy men onyng kórnekti qayratkerlerining qoghamdyq-sayasy qyzmetteri kenestik kezende bir jaqty iydeologiya sarynynda jazylyp, qara kýie jaghylghany da belgili. Solardyng qataryna Eskendir Kópjasarovty da tolyq jatqyzugha bolady.

Onyng ómir derekterindegi basty nazar audaratyn jayt, onyn  últ-azattyq qozghalys kósemderining biri Mústafa Shoqaydyng (1890-1941)  Týrkistan múhtariaty Uaqytsha ýkimeti kezenindegi qyzmetinde kómekshisi bolghandyghy. Búl turaly tarih ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaqstan tarihy sheteldik tarihnamasyn zertteuding negizin qalaushy, shoqaytanushy K.L.Esmaghambetov  (Shoqay M. Epistolyarlyq múrasy. 2 tomdyq / Jauapty redaktor, alghysóz ben týsindirmeler avtory – K.L.Esmaghambetov, Qúrastyrushy: Gh.T.Isahan. –Almaty: «SaGa» baspasy, 2006. 1-tom. – 424 bet) «M.Shoqaydyng epistoryarlyq múrasy turaly» alghysózinde «M.Shoqaydyng jeke múraghattyq qoryndaghy qújattardyng ishinen Eskendir (Iskander) degen azamattyng 1936 jyldyng 26 aqpanynda jazghan haty erekshe nazar audarady», - dep jazghan bolatyn (kórsetilgen enbek, 19 b.). Atalghan hattyng jazylghan jyly tehnikalyq ne baspadan ketken qate boluy kerek, negizinde hat 1930 jyldyng 26 aqpan kýni jazylghan. Sebebi B.Ajniyazov keltirgen arhiv derekteri boyynsha E.Kópjasarov 1933 jyly 2 qantarynda qaytys bolghan. Sondyqtan da E.Kópjasarovtyng M.Shoqaygha 1936 jyly hat jazuynyng mýmkin emestigi basy ashyq mәsele. Kitapty qúrastyrushy, belgili arhivist Ghaziza Isahan apamyzdyng Eskendir Kópjasarovtyng M.Shoqaygha jazghan hat jiyeginde «9.4.30» dep  alynghan uaqyty kórsetilgen degen  eskertui de bar (kórsetilgen enbek, 180 b.). Sonymen birge Kóshim Lekerúlynyng «Álemge tanyghan túlgha (M.Shoqaydyng dýniyetanymy jәne qayratkerlik bolmysy). – Almaty: Dayk-Press, 2008. – 504 bet. + 28 bet japsyrma.)» atty irgeli enbeginde hattyng 26 aqpan 1930 jyly jazylghandyghyn jәne hattyng mazmúnyna qysqasha toqtalady (239-240 b.b.). Jәne de  Eskendir týrkistandyq ziyalylardyng biri retinde M.Shoqaymen qatar sayasy kýreske aralasqan siyaqty degen pikir bildiredi. Jazylghan hattan shyghatyn qorytyndy shetelde jýrgen M.Shoqaydyng elmen baylanysynyng bir baghyty osy Eskendir Kópjasarov arqyly jýzege asyrylghandyghy. Sonymen birge Eskendirding M.Shoqaydyng senimdi serigi retinde  ataghan V.A.Chaykiyn* Mәskeuden  1922 jyldyng 22 nauryz kýni M.Shoqaygha jazghan hatynda Eskendir de Týrkistandaghy dostarynyng qatarynda atalady. V.A.Chaykin hatynda  «Týrkistandaghy dostarynyz ben tanystarynyz týgelge derlik búghan qarsy, sonda jýrgen Jansha, Eskendir de jәne t.b., Orazaev ta qyzmet istep jýr (Týrkistan Halyq komissariaty  komissiyasynyng mýshesi), jaghdaygha riza emes, biraq olardyng qarsylyghynyng jóni bar», - dep jazdy (Shoqay M. Epistolyarlyq múrasy. 2 tomdyq, 61 b.).

Ghalym-tarihshy K.Esmaghambetovtyng derekteri boyynsha E.Kópjasarovqa qatysty derek  OGPU-dyng Shyghys bólimining tynshysy «alashordashy», Týrkistan avtonomiyasy kezinde M.Shoqaydyng senimdi serigi bolghan Eskendir Kópjasarovtyng jaqyn arada Gruziyadan oralghanyn habarlaghan. Tynshy tarapynan kelip týsken taghy da bir astyrtyn mәlimet boyynsha M.Shoqay Týrkistan Áleumettik qamsyzdandyru Halyq Komissariatynyng qyzmetkeri E.Kópjasarovpen habarlasyp túratyndyghy qaperge berilgen. Birikken Memlekettik Sayasy Basqarmasy (OGPU) tynshysynyng maghlúmaty negizinde M.Shoqaydyng kómekshisi Tashkentte qyzmette jýrgen J.Dosmúhamedov, H.Dosmúhamedov, Gh.Birimjanov sekildi qazaq ziyalylarymen aralasyp túrghandyghyn angharugha bolatyndyghy.

Sonymen  E.Kópjasarovtyng 1930 jyldyng 26 aqpanynda  M.Shoqaygha Tashkentten jazghan qúpiya hatyn tolyq mazmúnda berudi jón kórdik:

Eskendir Kópjasarovtyng Mústafa Shoqaygha jazghan haty

Asa qúrmetti Mústafa aghay! Qazirgi jaghday әrbir túrandyqqa layyqty júmys isteu túrmaq, bireumen óz oilaryn bólisuge de, aqyldasugha da mýmkindik bermeydi. Qanday jaghdayda da qajet júmysty jýrgizuding jolyn biletin bólimder bar ekenin biz kóptegen astyrtyn úiymdar men ýiirmelerding tәjiriybesin bilemiz. Qazir bizde mýmkindikter tipti azayghan sekildi. Aughanstannan óz otanyna Tashkent arqyly bara jatqan german-aughan sauda Kº-da birge qyzmettes bolghan bir nemis arqyly hat jazyp jiberuding sәtti kelip otyr.

Ózim turaly eki auyz sóz aitayyn: mening óz ýiirmemizden qol ýzgenime kóp jyl boldy, Sizding Týrkistangha degen sheksiz mahabbatynyzdy jәne onyng azattyghy ýshin qúrbandyqqa da baratynynyzdy bilemin. Osynshyma jyldan keyin men Sizben qaytip, qalay baylanys jasaudyng retin taba almay jýrmin. Sizden men turaly eskeruinizdi ótinemin. Jan-jaghymyzda orasholaqtar men oralymsyzdar tolyp jýrgendikten, búl jerde dúrys oilaytyn adamdargha júmys jeterlik.

Bolishevikter osylardy eskere otyryp, jergilikti ziyalylardy júmystan basqa jaqqa búryp, olardyng ornyna kelimsek elementterdi tartuda.

Bizde songhy uaqyttary Orta Aziya boyynsha músylman ziyalylaryn jappay qamaugha alu jýrip jatyr. 600-ge juyq adam, al Tashkentte 1000-gha juyghy qamaldy. Týrmeden jaqynda shyghyp, aidaudan oralghandyqtan, ózimning túrmys jaghdayymdy týzeu әlegimen ainalada bolyp jatqan oqighalardyng býge-shigesin bile bermeymin. Bizding qazirgi jaghdayymyzda qanday da bir bedeldi ýiirme ómir sýre alady dep oilamaymyn. Sebebi sol ýiirmelerding núsqauy boyynsha jergilikti halyq bar mýmkindikterinshe óz mýddelerin qorghap qalushy edi. Qazir oghan mýmkindik te joq.

Sharuashylyqtaghy bolyp jatqan qiynshylyqtar men Qytay shekarasyndaghy shiyelenisulerge baylanysty ýkimet aldyn ala sharalar qabyldady.

Basqa jerdegidey, búl jerde de últtyq  baghyttaghy osy qozghalysty «basmashylyq» dep ataugha daghdylanghan. Osy kýzde tashkendik naubayshy Qúr-Djuray jinaghan sany 25 adamgha juyq shaghyn top Iskent audanynda qarsylyq jasady. Degenmen, ol jaqqa qaladan atty әsker jiberilip, shaghyn top talqandaldy. On adam qaza bolyp, qalghandary taugha qashyp ketti. Búdan keyin barlyghyna belgili jaghday: qyshlaqtyng halqy zardap shekti. Olar kimning ýiine toqtady, solardyng bәri derlik qamaugha alyndy. Qúr-Djuray – Tilyad audanynan shyqqan, 1920 jyly óz otryadymen ókimetke berilgen qúrbashy, ol songhy uaqytqa deyin eski Tashkentte beybit enbekpen ainalysty, nan pisirushiler artelinde tóragha boldy jәne onyng eski qalada úzaq uaqyt boluyna qaraghanda, ony osynday iske iytermelegen astyrtyn últtyq úiymdar ma dep te oilaymyn. Bidaydyng baghasy bazarda 7-8 som, al maqtany diqandardan 3 som 20 tiynnan 5 somgha deyingi baghamen qabyldaydy, sondyqtan da diqandardyng satyp alu mýmkindikteri turaly Óziniz olay beriniz.

Múnda «Pravda Vostoka» men onyng ózbek tiline audarmasy «Shark-Haqiqaty» siyaqty kýndelikti gazetterden basqa, qyzmetten ketken kenes qyzmetkerlerinen joghary eshkimdi synay almaytyn jәne jogharydaghylardyng kemshilikterin synaugha shamasy jetpeytin «Mushtum» atty aptalyq jurnal shygharylady.

Degenmen, merzimdi basylymdardyng ishinde ay sayyn shyghatyn «Bulleteni pressy Srednego Vostoka» jurnaly keshigip bolsa da, Persiyadaghy, Týrkiyadaghy, Arabstandaghy, Ýndistandaghy jәne Aughanstandaghy manyzdy oqighalardy bayandaydy.

Sizge jeke basylymdar janalyghynan habarlaytynym: Qazaqstangha injener Tynyshbaev kóship keldi, egerde onyng «jol injeneri» degen mamandyghy bolmaghnda, ol qaytkende de, qyzmetten shettetiletin edi. Húseyn Ibragimov te Qazaqstanda, «úzynqúlaqtan» estuimizshe, astyrtyn advokaturamen ainalysatyn kórinedi, Tashpulat Narbotabekov Fayzullanyng (Hodjaev. – A.A. ) zanger-kenesshisi bolyp qyzmet etedi, ol 1925 jyly BKP (b) partiyasyna ótpekshi bolghan, ol ýshin Fayzullanyng ózi kepildik bergen, biraq odan eshtene shyqpady.

Bizding qalghan eski músylmen ziyalylarymyz búrynghyday beysayasattyq әdetimen әr týrli memlekettik jәne kooperativtik mekemelerde tehnikalyq qyzmetkerlerding júmysyn atqaryp, tiyisti jalaqysyn alyp, óz jaghdayynyng sәttiligine rizashylyqpen jýre beredi. Qoghamdyq jauyzdyq jóninde eshqanday da týsinigi joq jәne qatardaghy meshandarsha ómir sýredi. Mening meken-jayymdy Siz Leypsigtegi [Torrekaderoden] biluinizge bolady.

Eskendir» (Shoqay M. Epistolyarlyq múrasy. 2 tomdyq 180-182 b.b.).

Jazylghan hatta E.Kópjasarovtyng birtuar túlgha Mústafa Shoqaydy jaqsy tanityndyghy, asa qúrmetteytindigi seziledi. Eskendir Kópjasarúly hatynyng basynda-aq eldegi sayasy ahualgha dәlme-dәl bagha beredi. Ol sayasy sauaty mol, qazaq ziyalylarymen qarym-qatynasta bolghan, әri elde bolyp jatqan әkimshildik-әmirshildik jýiedegi oqighalargha ózindik kózqarasy bar túlgha retinde bayqalady. Ókinishtisi E.Kópjasarov qughyn-sýrginge úshyrap, aidaudan oralyp, tughan jerine kelgen kezinde sholaq belsendiler artynan qaytadan jaryq kýnde «sham» alyp týsip, 1930 jyldyng 22 qyrkýieginde oghan RKFSR Qylmystyq kodeksining 58-10 babymen qylmystyq is qozghalyp, konslagerge 5 jylgha qamaugha alynyp, aqyry Almaty týrmesinde bar bolghany 48 jasynda qaytys boldy.

Alash qayratkerlerining sayasiy-qoghamdyq qyzmetterinen taghylym alu bizding tarihy damuymyzdyng basty qúndylyqtarynyng biri. Tarihtan ótken ata-babalarymyzdyng ómiri men isine qaytadan bayyptap qarap, olardyng jenisterin baghalap, jenilisterinen sabaq alugha mindetteydi.

Tarihta iz qaldyrghan qayratkerlerdi tanyp bilu әr qoghamnyng ruhany dengeyining kórinisi. Býgingi myna jahandanu zamanynda óz tarihymen tәrbiyeleu ghana óz úrpaghy ruhyn kóteru bolsa kerek.

Aqqaly Ahmet,

H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetining professory, tarih ghylymdarynyng doktory.

Abai.kz