Seysenbi, 27 Qyrkýiek 2022
Qayratker 12371 12 pikir 11 Qarasha, 2019 saghat 11:16

Úlylyqpen jýzdesu

Ghasyr alyby Ábish Kekilbaevtyng adamzat danalarymen bir úqsastyghy, onymen jýzdesken adam oghan daryghan úlylyq pen jylylyqty әste úmyta almas edi. Aqtóbe oblysynyng búrynghy әkimi, kazirgi viyse-premierimizding synyptasy Mashar Shayyqovtyng aitqan bir әngimesin kezinde bir jazghanymyz bar. Búl Berdibek ekeui orta mektepti tәmamdap, Almatygha, narhozgha týsuge barghandaghy jayt edi. Sonau 1970 jylghy 24 tamyzy kýni kýtpegen jerden Ábish Kekilbaev aghamyzben kezdesip, dastarhandas bolghanymyz bar, degen edi, Mashar.

Narhozgha jaqyn Jandosov pen Pravda kóshelerining qiylysynda Orta Aziya Áskery okrugining mekemeleri bolatyn. Ashanasy da bar. Arzan bolghasyn jәne auyldasymyz qatardaghy qúrylysshy - soldat, marqúm Erejep Ábilovty kórip, birge tamaqtanu ýshin sonda baratynbyz. Birde ol ózining komandiyri Ábish Kekilbaevpen kezdesu úiymdastyrdy. Jazushy aghamyz súnghaq boyly, qayyng qaptal, búira shash jigit aghasy eken. Eski dostarday baurap aldy. Shýiirkelesip qaldyq. Qazir qarap otyrsaq, Ábish aghamyz 1968-1970 jyldary osy okrugte әskery qyzmette bolghan eken. Tipti Kenes jәne Qytay әskerlerining Jalanashkól kóli manyndaghy әskery qaqtyghysyna da qatysypty. Qyza-qyza degendey, (sebebi birshama vino da ishilgen), bizden mýshel jas eresek jazushy aghamyz Berdibek ekeuimizge ózining túnghysh prozalyq shygharmasy "Bir shókim búlt" kitabyn qoltanbasymen syigha tartty. Bizding quanyshymyzda shek bolmady. Búl bir eki balapan býrkitting qiyagha qaryshtap úshar aldyndaghy alghashqy kezdesui bolyp kórinedi maghan. Qyzyghy, jyldar óte danyshpan jazushy aghamyz kezekti bir Parlament otyrysynda Bilim ministrining orynbasary Berdibekti kórgende "top ishinde onyng óni beytanystau kórindi. "Shamasy Saparbaev osy-au", dep oiladym.Tipten jas eken. Tyghynshyqtay aqsary jigit. Dýrse qoya bergen deputattardyng qarsha boratqan qatigez saualdaryn ýnsiz tyndap otyrdy. Syr bildirgen joq. Ózine senimdi" dep sýiispenshilikpen jazypty. Búl estelikterdi Ábish aghamyz Berdibekke arnap ótkendi eske týsire jazghan "Algha qaray adymday týs, alghaday azamat" maqalasynda.

"Dlya vsyakogo mudresa dovolino prostoty" - "Árbir danyshpangha qarapayymdylyq ta qajet".

Búl sózder Ábish-kemengerding kredosy boldy. Aqtóbe ónirinde onyng mәngilik izderi jatyr. Jetpisinshi jyldary jergilikti aqsaqaldarmen ózi baryp kóruge jazghan Han molasynyng shynayy belgileri jyldar óte búlbúl úshty bolyp, kókten izdep әreng tabylyp, onyng tikeley atsalysuymen Ábilhayyr han kesenesi kóterilgeni mәlim. Osy mәselemen kelip ýlendi-kishili jiyndar ótkizgende kemenger jergilikti ólketanushylardy da úmytpay, qatystyryp otyratyn. Osynday kezdesulerding birinde ózim jazyp shygharghan "Qobylandy. Jaskilen" kitabymdy sigha tartyp, qoltanba alghanym qazir Ábish aghagha degen saghynysh belgisi bolyp qaldy.

Qobda audanynda jalpyúlttyq kiyeli oryndar qataryna engen әrbir eskertkishterde Ábish Kekilbaevtyng óshpes qoltanbalary bar. Onyng ishinde Áliya esimi erekshe. Ol Áliya men Mәnshýkting Almatydaghy eskertkishin ashugha múryndyq bolsa, Áliyanyng tughan jerindegi mýsinin ashugha ózi kelip edi.

Sonau 90-jyldardyng ortasynda Joghary Keneske deputat bolyp saylanghan meni saylaushylar amanaty meni osy Kenesting tóraghasy Ábish Kekilbaev aghamyzgha alyp keldi, dep esine alady qogham qayratkeri Izimghaly Kóbenov. Mәsele shyghystyng qos shynaryna sol kezdegi astanamyzda eskertkish ashu turaly bolatyn. Ábish agha kómegin ayaghan joq. Endi maghan ýkimetting qoldauy qajet edi. Sebebi ýkimetting qaulysy shyqpasa, bәri tek әngime bolyp qalar edi. Maghan sol kezdegi preziydent kómekshisi Imanghaly Tasmaghambetovtyng kómegine jýginuge tura keldi. Solaysha olardyng yqylastarymen qauly da dayyndaldy. Men 2000 jyly bergen súhbatymda sol qaulyny dayyndauda Berdibek Saparbaevtyng qosqan ýlesin atap ótippin, jyldar óte ol Áliyanyng tughan oblysyn basqardy. Ángime ózegine oralsaq, solaysha ýkimetten 1995 jyly 15 mln. qarjy bólinip, Ábish aghamyzdyng atsalysuymen Almatyda qos shynarymyzgha eskertkish ornatylyp edi, dep ayaqtady әngimesin ózimning oqushym Izimghaly Kóbenov.

Patriot-ólketanushy kemenger adamgha túlghalar tarihynda, ýlkendi-kishili zattar joq, әriyne. Tek Aqtóbede "Ýrker" romanyn jazyp, Ábilhayyrdy zertteu, ony úlyqtau, Qobylandy batyrdy anyzdan qayta tiriltu, Áliya men Mәnshýkting eskertishterin ashu kýrdeli tarihy júmystaryn jýrgize otyryp, Jiyrenqopadaghy Beket әuliyening Asa tayaghyna ziyarat etuge de uaqyt tauyp, arnayy at basyn búrghan. Jogharyda esimi atalghan Izimghaly inimiz әriptesi, Jogharghy Kenes deputaty,"Qazaqstan әielderi" jurnalynyng redaktory A.Jaghanovagha Jiyrenqrpada Túrsynghaly Nәkeshovtyng otbasynda Beket әuliyening kók asasy saqtauly ekenin jetkizedi. Al óz kezeginde redaktor-deputat búl janalyqty Ábish Kekilbaevqa qúlaqqaghys etedi. 1995 jyly Áliyanyng toyyna kelgen Ábish Kekilbaev Jiyrenqopagha baryp, Kók asagha taghzym etu niyetin bildirdi, dep esine alady sol kezdegi oblys әkimining birinshi orynbasary, jiyrma jyl Áyteke by audanyn basqarghan Esimhan Esenbaev. Sóitip biz Ábish aghamen sondaghy Túrsynghaly Nәkeshovtyng shanyraghyna atbasyn tiredik.

Orystyng sayasatkeri jәne sayahatshysy A.A.Kaufman ózining "Brodyachaya Rusi" jazbalarynda aityp ketkendey jergilikti qazaqtar men kóship kelushi pereselender negizin 1878 jyly qalaghan Jiyrenqopa kýlli týrik eline osynda jerlengen Qoblandy batyrdyng kesenesimen ayan. 1995 jyldyng 15 mausymynda biz osynda úly jazushy, Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik hatshysy Ábish Kekilbaevty qarsy aldyq, dep esine aldy osynda tabanday jiyrma jyl әkim bolyp qyzmet atqarghan, "Qúrmet" ordenining iyegeri Bahtybay Álipov.

Áli shanyraghy shayqala qoymaghan KSSR әigili asyl túqymdy siygey qoykensharynyng 1000-nan astam túrghyndarynyng әrbir ýiine Qydyr ata kelgendey boldy, búl kýni. Qoblandy batyr basyna tәu etken song qadirli qonaq Beket әuliyening Kók asasyn ústap otyrghan sharuashylyq basshysy Túrsynghaly Latyfúly Nakeshting otbasyna toqtap, onyng júbayy, ózge de talay syily qonaqtardy atqarghan Sәnimjannyng dastarhanynan dәm tatty. Ábish agha jinalghandargha aq batasyn berdi. Ábish aghany dastarhanymyzda qarsy alu biz ýshin ómiri úmytylmaytyn asa zor mәrtebe boldy, dep jazdy keyin ózining 2010 jyly Aqtóbede shyqqan "Qasiyetti "Kók asa" kitabynda Túrsynghaly Nәkesh. Aghamyzdyng kónekóz qariyalardyng estelikterine ýlken mәn beretinin bile túra kezdesuge Jaryqtan Sabyr Júmekenov kórshiles Túztóbeden 95 jastaghy ruy Janatuan Seytqaly aqsaqaldar arnayy shaqyrylghan bolatyn. Ásirese Kók Asa tarihyn tereng biletin, sonau Manghystau, Oiyl jәne Jem boyyndaghy tarih pen Mahambet pen Sherniyazdyng ólenderin, shejireni jatqa biletin Seytqaly aqsaqaldy ghúlama jazushy úiyp tyndaghan bolatyn. Sabyr Júmekenov te ózi biletin derekterdi jayyp salghan. Osylaysha Ábishting danalyghyna tәnti bolghan jinalghandar, tannyng qalay atqanyn da bayqamay qaldyq, dep esterine alady. Onyng óshpes danqy aqtóbelikter, Jiyrenqopalyqtar ýshin mәngi este qaldy.

(2005 jyl, Áliya eskertkishin ashu. Ortada Ábish Kekilbaev, Fariza Ongharsynova jәne oblys әkimi S.Pachiyn)

(Ábish Kekilbaev Jiyrenqopada)

(Ábil Kekilbaev Beket әuliyening Kók asasymen)

Balniyaz Ajniyazov,

Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi. 

Abai.kz

12 pikir