Resey imperiyasynyng otarlyq ezgisine qarsy túryp, odan keyingi kommunistik-shovinistik kezende últ mýddesin qorghap, últtyq sayasy partiya qúryp, qazaqtyng memlekettiligin qayta janghyrtugha talpynghan qazaq ziyalylary men oqymystylarynyn, iri qayratkerlerining biri Rayymjan Marsek edi.

Rayymjan Marsekting ómiri, qazasy jóninde birtalay zertteuler jýrgizilip, kitaptar da jazylghan.  Alash arysynyng artynda qalghan úrpaqtary jóninde, Rayymjannyng tughan inisi Sheriyazdannyng qyzy Túrdyqan apayymyzdyng «Keshuler» atty kitabynda tolyghymen aitylghan. Osy apayymyzdyng jazghan kitaby men tarih ghylymdarynyng doktory Hangeldi Ábjanovtyng jauapty redaktorlyghymen jazylghan Rayymjan Marsek turaly «Qazaq qayda bara jatyr?» atty kitaptarda aitylmaghan birer derekterdi keltirudi jón kórdim.

Tónkeristen keyin Rayymjan Marsekting kontrrevolusiyashyl atanghany belgili. Byltyr jazda bayjigitting ataqty shejiresi bolghan, Dәuletbay batyrdyng egizi Esengeldi biyding úrpaghy Mәlik agha Múqashúly jýrek talmasynan dýniyeden ótken edi. Kezinde osy Mәlik agha, marqúm Tarbaghatay audanynyng әskery komissariatynda qyzmet jasap jýrip kóptegen qúpiya derekterdi bilgen.  Elinde «tiri ensiklopediya» atanghan Mәlik aghanyn  qolynan men eng alghash osy Rayymjan Marsek jónindegi chekisterding deregin kórdim. Bir kezdeskenimizde satybaldylarmen qúdandas ekenimizdi estigen Mәlik agha, Rayymjannyng babasy teristanbaly Satybaldy batyr turaly әngimesin bastap ketip, kezinde, әskery komissariatta qyzmet jasap jýrgen kýnderinde shekarashy chekisterge qyzmet etken Rashid Merkurbanovtan Rayymjan Marsek turaly estigenderin aityp berdi.

Merkurbanov Zaysannyng tatary edi. «Tarbaghataydyng qyzyl qyrandary» atty bolishevikterding әigili әskery otryady Qytaymen shekarada kontrrevolusiyashyldardyng shabuyldaryna tótep beruge júmyldyrghany belgili. Osy Merkurbanov pen Aqjar auylynyng azamaty bolghan Intin Qasen atty aqsaqal da Qytaygha ótip ketken Rayymjannyng atynyng Zaysan-Tarbaghatay ónirinde janghyryp túrghanyn aityp ketedi. Rayymjannyn: «Kókpekti, Tarbaghatay, Qalba, Bóken, Qyzyghyn qayta ainalyp kórer me eken?!» dep kezinde óleng aityp jýrgeni beker bolmaghan. Alash qozghalysyna sheksiz berilgen Rayymjan Marsek qyzyldardyng Semeyde ýstemdikke ie bolyp, Alashtan Rayymjandy kýshpen aiyrghan kezde ol Zaysan qalasyna kelip, Alashorda komiytetin qúryp, oghan basshylyq jasaghan. Demek, Úlan audanynyng tumasy bolghan Rayymjan Zaysan-Tarbaghatay halqyna da tanymal bolghan.

Eng aldymen ol ózining batyrlyghymen, alghyrlyghymen kózge týsken. Keyin, Baqty arqyly Qytaygha ótip ketkende kontrrevolusiyashyl top jinap, eki kýnning birinde «qyzyldardy shabamyn!» dep jýredi eken.  Sol kezde Qytaydaghy Qyzyr tóre Rayymjannyng osy qyzbalyghyn bilip, elimen aqyldasyp: «Osyghan aramyzdan bir qyz berip qosalyq, balaly-shaghaly bolghan son, sotqarlyghyn qoyar!» dep kereyding Núrjamal degen qyzyna qosqan eken. Rayymjan ýilenip, bala oqytyp jýrse de, ózining kontrrevolusiyashyl әreketterin qoymaghany jóninde, Mәlik aghanyng qolynan alghan derekten de angharugha bolady. Ózining is-әreketterin Rayymjan janúyasyna sezdirmegen deydi. 1992-shi jyly «Aqiqat» jurnalynda jaryq kórgen búl derekte bylay delingen eken:

«Qytaydaghy qazaqtyng Kontr. Rev. Ortalyghynyng qyzmeti turaly»,  Shekaranyng arghy betinen týsken materialdardaghy mәlimet boyynsha, shekaranyng arghy betindegi últshyl qazaq kontrrev. Ortalyghynyng jetekshisi Marsekov ótken jyldyng songhy kýnderinde Djayrdan Shara-Sume qalasyna kelgen. Jolshybay Mәrsekov Qabyqtaghy bay Aqysh Sheredinovqa toqtaghan. Marsekov keybir qazaqtargha ózining Altaydaghy manghol baylarymen birigudi kózdeytinin mәlimdegen. Mәrsekovtyng izinshe-aq qantardyng alghashqy kýnderinde qabyq arqyly ýsh liniyaly vintovkamen 30 adamdyq Alash otryady jýrip ótken. Dam mekeninde otryad Qonysbaev Hasenge toqtaghan. Otryad Altaygha ketip barady. Saparlary anyqtalmaghan».

Búl derek orys tilinde jazylyp qazaq tiline audarylghan eken. Sondyqtan da, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, týrkitanushy ghalym Imanghazy Núrahmetúlynyng aituynsha orys tekstinde jer ataularyna qatysty qatelikter jiberilgen. Qarataygha qatysty maqalamyzda osy Imanghazynyng Oralhan Bókeyding shaqyruymen Qytaydaghy Altay ónirinen elge qaytqanyn jazghan edik. Sonymen, Imanghazynyng aituynsha, búl derektegi orysshalap «Djayr» degeni Altaydaghy Jayyr, «qabyq» degeni Qobyq, «Shara Sume» degeni Altaydaghy Sary Sýmbe eken. Imanghazynyng qayyn atasy Qúrmash 18-19 jasynda әkesi Shәkendi tuysymyz dep izdep kelip, ýilerinde bir qystap ketken Rayymjan Mәrsekti kórip, soghan erip te jýrgen eken. Rayymjan keterinde Qúrmashtyng babasy Esirgepke arnap óleng shygharyp berip ketken son, qytaydaghylardyng keybireuleri ony teristanbalydaghy Esirgep atanyng úrpaghyna jatqyzyp jýr desedi. Imanghazynyng qayyn atasy Qúrmash Esirgepting toghyz úlynyng kenjesinen taraydy. Teristanbalyda: «Esirgepting toghyzy jinalmay, toy bastalmaydy» dep aitylady. Chekisterding dereginen bizder «Jayyrdan kele jatty» degen Rayymjannyng osy Qúrmashtyng auylynan shyqqanyn týsinemiz. Qúrmashtyng әkesi Shәken Rayymjandy qúrmetti adam retinde kýtip alyp, qasyna osy Qúrmash úlyn nóker retinde qosyp bergen eken. Derekte aitylghan qaruly otyz adamnyng ishinde bәlkim Esirgepting Qúrmashy da bolghan shyghar.

Mine, osy mәlimetterden keyin arghy bettegi Rayymjan chekisterding nysanasyna myqtylap alynady. Anau-mynau qashqyn emes, orystyng Savinkovy siyaqty, Qytaydaghy kontrrevolusiyalyq Ortalyqtyng basshysy bolghan Rayymjannyng qazasy turaly әrtýrli núsqalar aitylady.

«Tiridey kómdi» degenning qaydan aitylghany jóninde Mәlik agha, Merkurbanov pen Intin Qasenning auzynan estigenderin de maghan aityp berdi. 1938 jyly Stalinning tapsyrmasymen Qytaydaghy kontrrevolusionerlerding bәri de tútqyngha alynyp, jýz shaqty adam ólim jazasyna kesiledi. Ýkimdi oryndaushylardyng kóbisi qytay kommunisterining qataryndaghy úighyrlar eken. Olar qoldary arttaryna baylanghan qazaqtardy Sayapil dalasyna aparyp shetterinen bauyzdap óltire bastaghanda, Rayymjan boy bermey ketken son, sony ghana basynan atyp qúlatqan. Qazaqtardy әketkende satyrlatyp atylghan myltyqtardyng dauysy әdettegidey estilmegen son, el arasynda «tiridey kómdi» degen laqap tarap ketken. Mine, bergi jaqta ataghynan at ýrkigen, qyzyl qyrandardyng ózderining nazarynda bolghan  Rayymjannyng qazasy jóninde qyzyl qyrandar otryadyna osynday mәlimet kelgen eken.

Búl nәubetten qarataydyng Ábdikerim bolysynyng batyr úly Shabdan ghana qútylyp ketken edi. Ády Shәripov aghamyz Kenes dәuirinde Londongha barghanynda osy Shabdandy kóripti.  Aghylshyn әieline ýilengen, eki qyzy bar eken. «Men Ábdikerimning Shabdanymyn, men tirimin!» dep aiqay salghan deydi aqyn-jazushy Shekerbanu Rahmetoldaqyzy ózining jazghan «Este qalar esimder» atty kitabynda. Tersitanbaly Aqtanadan Aytqúl, Satyi, Jarylghaptar siyaqty, Rayymjannyng babasy Satybaldy da batyr bolghan.

1771 jyly Kókjal Baraq qyrghyzdyng qalyng qolynyng qorshauyna týskende, ózderi týgelimen qyrylsa elge habar jetpey qalatynyn sezip, mergen bolghan song qughyngha aldyrtpas dep Satyy batyrdy babamyz qorshaudan shyghartyp jibergen eken. Satyidan suyq habardy estigen saryjomarttyq Tanash batyr men shanyshqyly Berdiqoja batyrlar Kókjal Baraq babamnyng kegin qaytaru ýshin qyrghyzgha barghanda, aghayyndy Satybaldy men Satyy batyrlar babamyzdyng qazasyna sebepshi bolghan qyrghyzgha kirme, týbi sayaq-shapyrashty Sadyr batyrdyng eki úldaryn Sadyrdyng kózinshe bauyzdap tastaghan desedi. Satyy batyr sadaghymen atyp atynan úshyrghan Sadyrdy Berdiqojanyng ózi bauyzdaydy.Tanash batyr jekpe-jekte qatarynan eki qyrghyzdyng batyryn óltiredi. Keyin, әkesin óltirgen Tanash batyrdy oljagha alynghan qyrghyzdyng qyzy, batyrdyng sugha týsip jýrgen kezinde sadaqpen atyp óltiredi. Berdiqojany seksen qyrghyz kelip Ayakóz manynda ústap alyp óltirip, denesin mýshelep qarnyna tyghyp ay dalada tastap ketken eken. Sonyng ýshin ústalghan qyrghyzdyng bir manabynyng balasyn Berdiqoja batyrdyng tórt әieli: «qyrghyzdy bizge berinder» dep, óz koldarymen pyshaqtap óltiredi. «Berdekemning mingeni qaralayaq, súm qyrghyz keskilepti ayamay-aq!» dep joqtau aitady. Mine, jongharlardy qúrtqannan keyin solardan bos qalghan jerlerge qazaq-qyrghyz talasynyng bel ortasynda Kókjal Baraqqa erip teristanbaly Satyy men Satybaldy batyrlar da jýrgen. Búlardyng Kókjal Baraqqa jaqyn jýrgenderi sonshalyqty, tipti, shejirede olardy babamnyng ruy Kókjarlydan Qarshyghamen birge taratyp jibergen eken. Ne bolmasa, kójararlylar ózderining balalaryn osy eki batyrdyng atymen atap ketken.

Satyy batyr Shyghys Qazaqstan jerin jongharlardan azat etude basshylyq etken. Satyy batyr belgili qogham qayratkeri, óz qarjysyna Qúlagerge eskertkish qoydyrtqan atbegi Sәdibek Týgelding babasy bolady. Tarihshy Sovethan Qalighojin ózining jazghan jyrynda:

«Saryqúl, Atyghay men Satybaldy,

Jauyna jolbarystay atylady,

Bir jylda jiyrma bir jau batyryn,

Jayratyp jekpe-jekte atyn aldy».

- degen eken. Satybaldynyng batyr bolghany Kenes dәuirinde Rayymjannyng babasy bolghan son, kóp aitylmaghan edi. Nayman arasyndaghy shejire derekteri teristanbalyny Ketbúqadan taratady. Rayymjan Mәrsekting arghy atasy Shoqay - Shyghay men Haqnazar handardyng sarayynda by bolghan desedi.  Onyng úly Kýshik Tәuekel hannyng bas batyry bolghan. Kýshikting úly Qojakeldi (Qojaghúl dep te aitady) jiyrma ýsh jasynda naymannyng qosynyn basqarghan desedi. Áygili Orbúlaq shayqasyna da qatysqan deydi. Osy Qojakeldining on úly da, sonyng ishinde Satybaldy men Satyy da bar, shetinen batyrlar bolghan eken.  Al endi, teristanbaly Esirgep atanyng úrpaghy bolghan Qúrmashtyn, jәne de, onyng әkesi Shәken yqpal kórsetken qytaydaghy kontrrevolusiyashyl ortalyqtyng Kenes Ýkimetine qarsy baghyttalghan is-әreketteri jóninde, osy maqalanyng avtorynyng jazghan «Tórtqara» atty kitabynan tolyghyraq bile jatarsyzdar.

Tipti, tarihy roman jazyp Ketbúqadan bastap Rayymjanmen ayaqtaugha da bolar edi. Teristanbalyda búlardan asqan úly adam bolghan emes. Imanghazy Núrahmetúly qytayda jýrgeninde Oralhan Bókeyding tapsyrmasymen kontrrevolusiyalyq ortalyq jóninde kóptegen derekter jinaghan.  Al endi, Ketbúqagha qatysty jighan onyng derekterinen bizder onyng Múqalymen birge Qytaydy alghanyn, qamaldyng qabyrghalaryn qiratatyn tasatqyshtardy óz qolymen jasaghanyn týsinemiz. Jәne Ketbúqa IYerusalimge Hulagu hangha erip barmaghan, odan on jyl búryn barghan eken. Demek, beligili publisist Aldiyar Áubәkir aghamyzdyng Ketbúqany «10 jyl boyynda Izrailding hany bolghan» degen sózderinin  jany bar.

Shejirede naymandar qazaqtyng ýsh jýzi siyaqty, ýshke bólinedi. Yaghni, teristanbaly, ergenekti, tólegetay bolyp. Ýsh jýz degenimiz nadandar oidan shyghara salghan «ýsh jýz adamdy» emes, Shynghys han babamyzdyng ýsh jýzdi aiyr tanbasyn bildiredi. Yaghni, jýz degenimiz týbi bir tútas aiyr tanbanyng jýzderin aityp túr. Teristanbalynyng tanbasy nadandar aitqan «shómish» emes, noqta tanba. Noqta bolsa, tarih atasy Gerodot aitqanday, patshanyng tanbasy. Sondyqtan da, shejirede: «Teristanbaly noqta aghasy, oghan eshkimning de joq talasy» dep aitylady. Búl jerde noqta aghasy degenimiz  – jeteleushi, yaghni, han degendi bildiredi. Teristanbalynyng atasy degen Elata-Eltay tarihy derekterdegi Ilite – han әuletining ataghy. Professor Erenghayyp Omar «Qazaq órkeniyetining negizi» atty kitabynda kórsetken qytay dereginde «IYe-tay ilitie» dep tanbalanghan. Búl Elata әuleti Klyashtornyidyn, Aqynjanovtardyng zertteulerinde aldymen Seyanto qaghandyghyn qúrghan. Seyanto degenimiz siyr+kangto, yaghni, «qypshaq+qanlytau»  degen sózderden bolsa kerek. Búl qaghandyqta ejelgi qanly men aday bolghan. Sondyqtan, adaydyng da shejirelik atasy Eltay. Mine, osy qaghandyqty qytaylardyng arandatushylyghymen qúlatqanda, olar endi nayman birlestigin qúrghan. Nay+man degenimiz Avestadaghy patshany, yaghni, «mýiiz syrnayly adamdy» bildiredi.  Ózbekter osy kýnderi de, syrnaydy «nay» deydi. Qazirgi tanda ónsheng nadan jinalyp, naymannyng chatyn ashyp shejireni qayta jazamyz, nayman on bir taypa dep laghyp jýr eken. Nayman toghyz bolghan, sondyqtan da, taypanyng naqty atauy «toghyz tanbaly nayman». Toghyz sany sakralidi úghym. Ejelgi grek mifologiyasyndaghy toghyz patshany bildiredi. Sondyqtan da bizder ejelgi spartalyqtardyng qalqanynda naymannyng tanbasyn kóremiz (V). Ergene qong oqighasynyng bastapqy núqsasynda onda ketkender Qiyan men Toghyz edi.  Jәne akademik  Bartolid ózining әigili leksiyalarynda «toghyz-oghyz» degenderding atauynyng anyghynda «toghyzghúz», yaghni, toghyz taypa ekenin aitady. Keyin, toghyzghúzdar Manghol ýstirtine ketkende, olardyng ornyna qyrghyzdan qashyp kelgen úighyrlardy «toghyz-oghyz» atap ketken deydi.  Toghyzghúzdyng týbi az bolsa da kópti jenetin shatolar (sadyr-matay) bolghan deydi. Kenes dәuirindegi tarihshylar naymannyng týbin aljastyru ýshin olardy «segiz-oghyz» atap, etnonimning mangholdyng «nәiym», yaghni, segiz degen sózinen bolghan dep laqap aitqan. Qazirgi payda bolghan dýrmen-nayman, barlas-nayman degender baghanalynyng qúramynda, qara-nayman degenderi  qarataydyng qúramynda aitylulary kerek, toghyz atauyn saqtap qaluymyz ýshin. Qaratay degenimiz  anyghynda  Qara atay – memleket qúrghan tarihy túlgha. Shejirede Qara bek dep te atalady. Osymen qatar «qaratay» degeni alaman bәigege shabatyn jylqynyng tegi. Barlas pen dýrmenning týbi bórjigin. Bodanjardyng aghasy Búqat-Saljydan baghanaly.  Sondyqtan da, tarihshylar barlasty baghanalygha  jaqyndatady. Búlar ejelgi saljiuttar, keyin týrik-seljýk dep te atalghan. Toghyz tanbaly naymannyng әu bastaghy taypalarynyng atauy mynalar: Búlashyq, Eder, Súba (súba ana –syban), Naghar, Oghyz, Yýregir, Yadyr (sadyr -shato), Qyrghút, Qybyt. Búl jerdegi Qybyt degen etnonimning bastapqy núsqasy Qúba ata, yaghni, Aqtamberdi jyrau aitqan Qúbanyng ala jonyn, epikalyq shygharmalarymyzdaghy Qúba jondy, Qúbasaydy, yaghni, qytay derekterinde Batys óniri atalghan Ergene  qondy aityp túr. Sonda Qúba ata degenimiz ariylik patshalardyng týp atasy degen Kay Kobaadty (Keyquat) aityp túr. Kay Kobaad degenimiz  - «patsha Qúba ata». Mine, teristanbaly degenimiz osy Qúba ata bolady. Etnonimning bastapqy núsqasy «elteris tanbaly». Islam Qabyshúly «Túran әlemi» atty kitәbinde  aitqanday, Elteris-Elterish  degenimiz  búrmalanyp aitylghan El Tóresi degen sóz. «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng ghalymdarynyng aituynsha, Qybyt  (teristanbaly) taypasy «Qytaygha әigili,  ózinshe derbestikke úmtylghan úlys»  bolghan.  Al endi, shejireshiler bolsa, búl aqiqatty atam zamannan beri jaqsy bilgen, sondyqtan da, shejirede  alashtyng bir tuar arysy Rayymjan Mәrsekting ruyn: «Teristanbaly noqta aghasy, oghan eshkimning de joq talasy» dep atap aityp ketken. Rayymjan Mәrsekting úrqyndaghy, keyingi Mels Narimanúly marqúm, jәne de onyng inisi Dostyq Narimanúly siyaqty aghayyndary Kenes dәuirinde orysy qalyng Óskemende shovinisterge tótep berip, basqa da bir últ ókilderine  qazaqty jem qylmaghan edi. Mels marqúmnyng da ghúmyry qysqa, babalary Satypaldy, Rayymjan siyaqty atbegi, batyr-baluan   bolyp at ýstinde ótti. Ol kisi boyynda qasiyeti bar shejireshi de edi. Qaytys bolarynda shýrsheyittik Jaqyp pen Sovethan Núralinderge ózining mazaryn aq tastardan tauday etip jiilaryn amanat etken eken. Ózining taypasynyn  ertede, qytay derekterinde aitylghanday, «Aqtaudy qaptalday» ornalasqanyn bilgen  bolsa kerek.

Qayrat Zaryp-Han,

tarihshy, publisist, shejireshi.

Abai.kz