Jeksenbi, 5 Aqpan 2023
Sanlaq 6564 9 pikir 13 Qarasha, 2019 saghat 16:11

Tshanovtyng búl sheshimi jas sportshylardyng bolashaghyna balta shabu emes pe?

Kolledj diyrektory Amalbek Tshanov

Jaqynda Almatydaghy Respublikalyq sport kolledjining jeti shәkirti oqudan quylghany jayly aqparat tarady. Keybir derekkózderde atalghan jeti bala kolledj basshysyna shart qoyyp, oqugha keluden bas tartty delingen. Olardyng basty sharty osydan biraz uaqyt búryn júmystan shygharylghan jattyqtyrushylaryn qaytaru bolsa kerek. 

Aqparat qúraldaryna súhbat bergen kolledj jauaptylary jeti balanyng ózin kinәlap, oqu ornynyng tәrtibin búzdy dep otyr.

Al, biz sóilesken ata-analar men júmystan shygharylghan bapkerding sózinshe, búl mәseleni sheshu ýshin әueli kolledjding ishki ahualyn mayshammen qarau kerek.

Olardyng aituynsha, búl shu ayaq astynan tuylghan tosyn oqigha emes. Qayta úzaq jyldar boyy qordalanghan kóp mәselening uyty men uaqyty jetip jaryluy kórinedi. Atalghan kolledjdi 2008 jyldan beri basqaryp kele jatqan Amalbek Tshanovqa ata-analardyng ókpesi qara qazanday. Olardyng oiynsha, Amalbek myrza el ishindegi bedeline sýienip, jas sportshylardy oqudan shygharyp otyr-mys.

«Júmystan shygharylghan jattyqtyrushy Tólegen Tileumúratovty qaytarynyzdar» dep talap qoyghan taekvondoshylar qyrkýiekten beri sabaqqa qatyspaghan. Talaptaryna kolledj diyrektory kónbegen song Preziydent pen Elbasyna viydeo ýndeu de joldaghan. Biraq talaptarynyng oryndalghany sol, jeteui oqudan quylghan. Qalghan altauy da oquydan shygharyluy mýmkin eken.

Balalardyng kolledj úsynghan jattyqtyrushylardan bas tartuyna bapkerlerding ózderi kinәli kórinedi. Óitkeni osydan ýsh jyl búryn atalghan jattyqtyrushylar shәkirtterin úryp-soqqan. Biraq "basbúzar" bapkerler júmystan shygharylmaghan. Tólegen Tileumúratov qyzmetinen ketkennen keyin taekvondo komandasynyng tizginin qayta ústaghan. Al búl sheshimge shәkirtter ýzildi-kesildi qarsy.

Symbat Ábdirahmanova, ata-ana:

viydeodan skrinshot

- Bizding balalardy jazyqsyz oqudan shygharyp jatyr. Balalardyng bar kinәsi ózderining bapkerin júmysqa qayta aludy talap etui bolyp otyr. Eki oqushy qyzdyng arasyndaghy dau-damaydy qylmystyq is retinde, al bizding jattyqtyrushyny sol qylmystyq iske kuәger retinde qarastyryp júmystan shygharyp jiberdi.

Búl jattyqtyrushynyng aty-jóni - Tólegen Tileumúratov. Osy kisining baptauymen bizding balalar ýlken jetistikterge jetti. Bәrinde Qazaqstan chempiony, Aziya chempiony sekildi ataqtary bar. Jiyny 13 bala. Qazir jeteui oqudan shyqty. Balalardyng ata-anasyna habarlasyp, balalarynyzdy alyp ketinizder degen, aldyn-ala eskertu jasamaghan.

Bizding biluimizshe, búlar Tileumúratovtyng jetekshiligimen jetistikke jeten jas sportshylardy tartyp alghysy keletin sekildi. Sol arqyly dayyn sportshy balalardy sondaghy "Barys" sport klubynyng bapkerlerine bermekshi. Al ol bapkerler 2017 jyly bizding balalardy úrghan. Súltanov Esbol jәne Tenizbaev Azamat degen sol bapkerler әli kolledjde júmys istep jýr. Ayta keterligi, búl klubtyng basshysy - kolledj diyrektory Amalbek Tshanov.

2017 jyly osy bapkerlerden tayaq jegen bizding balalar qystyng ayazynda jalang ayaq, jalang bas dalagha qashyp shyghyp, kóshede kezikken adamdardyng telefonymen bizge habarlasty. Ata-analar jinalyp, aryz jazdyq, jurnalisterdi shaqyrdyq. Ol kezde bapkerler keshirim súrap, ózara kelisimge kelgenbiz. Diyrektor Amalbek Tshanov ózi isti baqylaugha alatynyn aityp, uәde bergen. Sol kezde kónilshektik jasap, keshirim bergen edik. Al býgin sol bapkerler qaytadan balalardy óz qoldaryna almaqshy. Ol ýshin óz bapkerimizdi júmystan quyp otyr.

9-10-11 synyp oqityn balalar bapkerleri Tólegen júmystan ketken song jattyghudan bas tartuynda sebep bar dep bilemin. Demek, olar ózge jattyqturshylardan qorqyp otyr. Oqushylardyng dúrys jetekshilik istey almaytyn bapkerden bas tartugha qúqy bar.

Biz búl mәseleni kóterip Mәdeniyet jәne sport ministri Aqtoty Raymqúlovanyng qabyldauynda boldyq. Ol kisige barlyq qújattardy kórsetip, diyrektordyng balalargha tynyshtyq beruin súradyq.

Osydan keyin ministrlikten komissiya keldi. Komissiya qúramynda ministrding kenesshisi Jәnibek degen azamat, ministrlik ókili Ábiltaev Ersúltan jәne ministrlikting Gýlmira esimdi zangeri boldy. Bizding osy komissiyadan ýmitimiz zor edi. Alayda ýmitimiz aqtalghan joq. Bir qyzyghy búl kisiler ata-analardy qylmyskerdi tergegendey bir-birden kirgizip, súraqtar qoydy. Bәrimizben birge kezdesu ótkizu kerek edi negizi. Bólek-bólek qabyldap, әr ata-anagha әrtýrli sózder aitqan. Qysqasy, ýsh kýn boyy tekseru jasaghan komissiyanyng ózi kolledj diyrektorynyng sózin sóilep shyqty.

Al diyrektor Amalbek Tshanov «Qayda barsandar, onda baryndar! Men qúrmetti adammyn. Preziydentke barsandar da ózdering bilinder» dep otyr. Shynyn aitqanda, barmaghan jerimiz qalmady. Preziydent әkimshiligine de, ministrlikke de bardyq. Viyse-ministr Eldos Múratúlymen de kezdestik. Sonda da mәselemiz sheshiletin emes.

Oqushylar viyse-ministr Eldos Ramazanovpen kezdesti

Ata-analardyng jibergen materialdaryndaghy aqparatqa sensek, kolledj basshylyghy óz degenderin oryndatu ýshin baryn jasap jatqan kórinedi. Ministrlikten komissiya keler aldynda diyrektordyng oqu isi jónindegi orynbasary Janar Ysqaqova oqytushylargha oqu jurnalyn tez arada retteuge tapsyrma bergen. Ótken jylghy jәne biylghy oqu jylynyng jurnalyn tehnologiya pәninin múghaliminin shaqyrtsandar da ertenge deyin 100 payyz dayyn etinder degen búiyryq bergen.

Al ministrlik ókilderi ata-analargha jeke habarlasyp, rayynan qaytugha shaqyrghan. Tipti balalar súrap otyrghan jattyqtyrushy Tólegendi kemsitip, «ol myqty bolsa sport sheberi ataghyn alar edi ghoy» dep uәj aitqan. Sonymen qatar, kolledj zangeri kәmelet jasyna tolmaghan oqushylardy ata-anasynan súramay «jattyghugha qatyspasam oqudan shyghamyn» degen kelisimge qol qoyghyzyp alghan. Oghan qosa, birneshe Olimpiada jýldegeri kelip, oqushylardy diyrektordyng aitqanyn tyndaugha ýgittegen.

Al júmystan quylghan jattyqtyrushy Tólegen Tileumúratovtyng ózining aituynsha, diyrektorgha únamaghany ýshin osy jaghday oryn alyp otyr.

Tólegen Tileumúratov, taekvondo jattyqtyrushysy:

Tólegen Tileumúratov shәkirtterimen birge

- Respublikalyq sport kolledjinde talay uaqyttan beri júmys istep jýrmin. Jetken jetistikterimiz de az emes. Shәkirtterim el chempionatynda, Aziya birinshilikterinde, tipti, әlem chempionattarynda jýlde alyp, top jaryp jýr. Qazaqstan últtyq qúramasynda qanshama shәkirtterim jýr. Mening kәsiby biliktiligime, júmysyma eshkim syn aita almaydy. Qanday bapker ekenimdi taekvondo salasynda jýrgen jandardyng bәri biledi. Tipti balalardy jarysqa aparu ýshin óz kóligimdi kepilge qoyyp, aqsha alghan kezderim de boldy. 

Biraq kolledj diyrektory Amalbek Tshanovtyng maghan degen kózqarasy ózgeshe. Oghan sebep, mening óz júmysyma berilgendigimde bolsa kerek. Men júmysymdy dúrys atqarghym keledi. Sport salasyndaghy bylyq-shylyqqa, jemqorlyqqa qarsymyn. Memleketten bólingen qarjynyng sportqa júmsalghanyn qalaymyn. Sol ýshin de kolledj basshylyghynyng búra tartuyna kónbey, әdildigin aitamyn. Diyrektorgha osynym únamaydy. Onyng ýstine, men jattyqtyrghan myqty sportshylardy óz klubyna alyp, dayar asqa tik qasyq bolghysy keledi.

Al osy jolghy mәselege kelsek, internatta túratyn eki sportshy qyz qaqtyghysyp qalady. Onyng biri mening úzaq uaqyttan bergi shәkirtim - Túrarova Núriza. Ol birneshe dýrkin el chempiony atanghan. Aziya chempionatynda da jýlde salghan. Tipti kelesi aldaghy Olimpiada oiyndaryna dayyndap jýrgen edim. Osy Núriza men kolledjge jaqynda auysyp kelgen Ahmetjan Nargiz esimdi qyz týngi 10-11 shamalarynda sózge kelip qalghan. Daudyng sebebi, Nargiz ózi iship otyrghan sugha Núriza poroshok salyp jiberdi dep ata-anasyn shaqyrghan. 

Sonymen qatar, júmys uaqytym bolmasa da meni de shaqyryp aldy. Jataqhanada tәrbiyeshiler men arnayy jauapty adamdardyng bolghanyna qaramay, meni әdeyi shaqyryp otyr. Mennen búryn Nargizding әkesi Núrizamen sóilesip, «moyyndasang eshtene istemeymin, moyyndamasang is qozghatam, jarystargha qatysa almaysyn» dep aldap, poroshok saldy degen uәjderin "moyyndatyp" alady. Sóitip, aryz jazyp, qylmystyq is qozghatty. Al meni ózderi shaqyryp alyp, qylmystyq iske kuәger retinde qatystyng dep júmystan shygharyp jiberdi. 

Úzaq uaqyttan beri tәrbiyemdi alyp jýrgen shәkirtterim diyrektordan meni qaytarudy súrap jýr. Al olar balalardy men úiymdastyryp otyr dep adamdardy shatastyruda. Ministrlikti bolsyn, ózgeni bolsyn «oqushylar men ata-analardy azghyryp, oqugha jibermey otyrghan Tólegen» degen ótirikpen aldap otyr. 

Sóz sonynda aitarymyz, elimizding sport salasy men bilim salasynda búnday dau-damaylar az emes. Ásirese, qit etse bas salyp oqushyny oqudan quatyn "diktator" diyrektorlar azaymay túr. Al sport salasyndaghy búra tartular men kelensizdikter jayly aitar ókinishimiz óz aldyna.

Al biz sóz etip otyrghan myna iske qatysty ata-analar men bapkerding sózinen úqqanymyz, eki oqushynyng kiykiljininen qylmystyq is qozghalghan. Sodan baryp, tәp-tәuir nәtiyje kórsetip jýrgen jattyqtyrushy júmystan quylyp, bolashaghynan ýlken ýmit kýttiretin jas sportshylar oqudan shygharylghan.

Bizding biluimizshe, Tәuelsiz elding taza auasymen tynystauy tiyis jas jetkinshekter qashanda qorghauda boluy kerek. Olardy eshbir diyrektor da, ministr de óz oiynsha jazalay almaydy. El sportynyng tizginin ústaghan azamattar ótken ghasyrdaghy әkimshil-әmirshil jýiening әdisterinen bas tartuy kerek-aq!

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Quanysh Qappas

Abai.kz

9 pikir