Marmara Uniyversiytetinen әriptesim Oqan Yeshilotpen tize qosa otyryp, jazghan búl kitabymyz Ystambúl Sauda Palatasynyng jariyalanymdary arasynda jaryq kórdi. Áriptesimmen birge búl kitapqa bir jyldan astam uaqyt enbek ettik. Kóp uaqyt enbek etkennen keyin jazghanyng aldyna kitap bolyp kelip túrsa, býkil sharshaghanyng joghalady eken. 304 betten túratyn kitap týrik iskerlerine arnalghandyqtan ekonomika basym boldy jәne statistikalyq mәlimetter kóptep oryn aldy. Týrkiya men Qazaqstan arasynda barghan sayyn damyghan sharuashylyq baylanystardy eske alghanda, búl kitap týrik iskerlerine paydaly bolady degen ýmittemiz. Enbekting jaryq kóruine demeushi bolghan Ystambúl Sauda Palatasyna rahmetimizdi aitamyz.

Marmara Uniyversiytetinen әriptesim Oqan Yeshilotpen tize qosa otyryp, jazghan búl kitabymyz Ystambúl Sauda Palatasynyng jariyalanymdary arasynda jaryq kórdi. Áriptesimmen birge búl kitapqa bir jyldan astam uaqyt enbek ettik. Kóp uaqyt enbek etkennen keyin jazghanyng aldyna kitap bolyp kelip túrsa, býkil sharshaghanyng joghalady eken. 304 betten túratyn kitap týrik iskerlerine arnalghandyqtan ekonomika basym boldy jәne statistikalyq mәlimetter kóptep oryn aldy. Týrkiya men Qazaqstan arasynda barghan sayyn damyghan sharuashylyq baylanystardy eske alghanda, búl kitap týrik iskerlerine paydaly bolady degen ýmittemiz. Enbekting jaryq kóruine demeushi bolghan Ystambúl Sauda Palatasyna rahmetimizdi aitamyz.

Kitaptyng alghy sózinde bylay delinude: "Qazaqstan 1991 jyly 16 jeltoqsanda Kenes Odaghynan tәuelsizdigin jariyalaghan uaqytta kóptegen adam búl elding bolashaghyna kýdikpen qaraghan edi. Óitkeni eng bastysy - elding demografiyalyq qúramy bir kelki emes edi. Memleketting negizin qalaushy qazaqtar 140-tan astam últtyng ókilderi ómir sýrgen elding jalpy halyq sanynyng jarymyna da jetpeytin. Búl jaghday Qazaqstanda etnikalyq qaqtyghystardyng beleng aluy jóninde alandaushylyq tughyzuda edi. Sonymen qatar, Kenes Odaghynan múragha qalghan el ekonomikasynda óndiris oryndary joqtyng qasy edi. Elding memlekettik budjeti men valuta qory syndy qarjylyq qúrylymdary da tәuelsiz bir memleketting býkil qajettilikterin qamtamasyz etetin dәrejede emes edi. Mine, osynday jaghdaylar, jana tәuelsiz memleketting bolashaghy qalay bolar eken degen súraqqa týrtki bolyp otyrdy.

Biraq arada 20 jyl uaqyt ótkennen keyin, býgingi tanda Qazaqstannyng ekonomika, syrtqy sayasat, ghylym jәne mәdeniyet salalarynda qol jetkizgen jetistikteri tanqalarlyqtay. Bir memleket ýshin qysqa dep aitugha bolatyn mezgilde Qazaqstan ózin Orta Aziyanyng jarqyraghan júldyzyna ainaldyrghan tabystargha qol jetkizdi. Osynday orasan zor tabysqa jetude 1989 jyldan beri qaray elge baghyt-baghdar berip otyrghan tәjriybeli memleket qayratkeri Núrsúltan Nazarbaevtyng róli zor boldy. Kóp jaqty jәne janashyl sayasat sharalarymen eldi qysqa uaqytta ayaghyna tik túrghyzghan Nazarbaev tek ózi jetekshilik etken Qazaqstangha ghana emes, sonymen qatar, ortagha salghan pikir jәne úsynystarymen týrki әlemine de jol ashyp berip otyr. Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng úsynystarymen ómirge kelgen keybir týrki memlekettik úiymdardy atap óter bolsaq: Týrki Tildes Elder Memleket Basshylary TúraqtyKenesi, Týrki Tildes Elder Parlamenttik Asambleyasy jәne Týrki Akademiyasy men Týrki Tildes Halyqtar Aqsaqaldar Kenesi.

Týrkiyada Qazaqstangha joghary dengeyde kónil bólip otyr. Qazaqstan jaghyrapiyalyq ornalasuy, tabighy baylyqtarymen Týrkiya ýshin manyzdy bir el bolyp sanalady. Týrkiya men Qazaqstannyng songhy uaqyttarda syrtqy sayasatta jýrgizgen keng kólemdi is-sharalary men eki el arasyndaghy qarym-qatnastar kýn ótken sayyn manyzdy sipat aluda jәne nyghaida. Múnyng ózin tek eki el arasyndaghy tarihy tamyry tereng tuystyq baylanystarmen týsindiru azshylyq etedi. Búl sonymen qatar, eki elding geostrategiyalyq ornalasulary men syrtqy sayasattaghy beybitshil maqsattaryndaghy sabaqtastyqpen de tyghyz  baylanysty.

Týrkiya ýshin osynday manyzgha ie әriptes jәne bauyrlas el Qazaqstan turaly enbekterding az ekendigi jónindegi ashy shyndyq bizding osynday kóshbastaushy bir kitapty dayyndauymyzgha sebep boldy.  Qazaqstandy aktualdy mәlimettermen jan-jaqty tanystyratyn kitaptyng qajet ekendigin basshylyqqa alyp osy enbekti dayyndadyq. Kitapta әsirese, býgingi Qazaqstandy tanystyrugha erekshe kýsh júmsadyq. Kitaptyng bastapqy tarauynda kóne dәuirlerden qazirge deyin Qazaqstan tarihynyng negizgi belesterin atap óttik. Sóitip, oqyrmannyng Qazaqstannyng býgingi kýnge qalay jetkeni jayynda mәlimet iyesi boluyna kómektesudi maqsat túttyq. Búdan keyingi taraularda jaghrapiyadan, syrtqy sayasattan, sauda jәne el ekonomikasyna deyin býgingi Qazaqstanmen tanystyrudy basshylyqqa aldyq. Búl salada eng songhy derekter men statistikalyq mәlimetterdi paydalanugha kýsh júmsadyq. Búl kitap әsirese, isker azamattargha arnalghandyqtan ekonomikalyq taqyryptargha kóbirek oryn berdik. Sóitip, eki elding sharuashylyq baylanystarynyng odan әri damuyna janama týrde bolsa da ózimizshe ýles qosudy oiladyq. Áriyne, bir kitaptyng kóleminde bir eldi tolyqtay tanystyryp ótu mýmkin emes. Sondyqtan búl enbek Qazaqstandy býge-shigesine deyin tolyqtay tanystyrady degennen aulaqpyz. Sonymen qatar, Qazaqstannyng býgingisin tanystyrudy maqsat etkendikten, búl turaly kitapta birqatar kemshilikter men qatelikterding boluy da zandy. Deytúrghanmen, eger búl enbek Qazaqstan turasynda oqyrmandargha tittey de bolsa mәlimet berip oy salatyn bolsa, onda ózimizdi maqsatymyzgha jettik dep sanaymyz. Osy enbekting jaryq kóruine enbegi singen barlyq azamattargha, әsirese, Ystambúl Sauda Palatasy Preziydenti Múrat Yalchyntashqa alghysymyzdy aitamyz".

Ystambúl qalasy

«Abay-aqparat»