Men qalay diny aghymgha jútylyp ketpedim?
Qaladan auylgha barghanda әkem jylqynyng baby turaly eskiden kele jatqan qúpiyalarymen bólisetin.
- «Bәige bolar jylqyny tua salghanda ne isteu kerek ekenin aitayyn ba?» deytin.
Men qyzyghyp: «IYә», deymin.
- Eshkimge aitpa, búl jylqyshylardyng qúpiyasy, deydi.
- 2-3 oqityn kezim. Jezdemning ýiine qonaqqa bardym,- deydi әkem.
-Tәnerteng erte túryp, jylqy qoragha kirdim. Tor bie jana qúlyndapty. Qúlyny ayaqtana almay typyrlap jatyr. Qúlyngha jaqyndap baryp, tórt ayaghyn ústap kórdim. Túyaghyn basyp kórsem júp-júmsaq shemirshek bolady eken. Tabanyna qarasam býrtik, býrtik etter bir jaqqa qaray jantayyp túr. Sausaghymnyng úshymen ekinshi jaqqa qaray jatqyzsam, qúlyn tebindep, titirkenedi. Balalyq qyzyghushylyqpen tórt ayaghynda qarap kórdim. Bәri sonday býrshik eken. Álgi býrtik-býrtik etterdi sausaghymmen tarap shyqtym. Sóitsem jana tughan qúlynnyng tabanyn «bәige bolsyn» dep sipaydy eken. Sonday yrym bar eken. Jezdemning әkesi qúlyndy eng birinshi bolyp kórgendikten maghan enshiledi, deydi.
Ákemning ómiride, taghdyryda jylqy bolatyn. Jylqyny qalay baptaghany, qanday shóp beretini, qalay tanasyrghany, jarysqa qosqanda «Aruaq» dep ruh beretini bәri-bәri jadynda janghyryp túrady.
Elik jarysqa qosatyn kezde ýiir jylqynyng dýbirinen ruhtanyp, tórt ayaqqa túrmaytyn. Jýris-túrysynyng ózi erekshe edi. Súlu bolatyn.
Bәigesine «Elik» dep at qoiynyng ózi hikaya. Jaryqtyqtyng basy qatty bolatyn. Atamyz jaylaudan kele jatqanda aldynan jayylyp jýrgen Elik shyghady. Bәigesimen qualay jóneledi ghoy. Elikke endi jete bergende aldynan ózen shyghyp, Elik ózen jaghasynda toqtap qalady. Bәigesi ózennen shauyp óte shyghady. Qayta ainalyp kelgenshe dala erkesi qashyp ketedi. Osy oqighadan keyin jylqyny «Elik» dep atap ketedi. Elikpen arlan qasqyrdy alghany da bir bólek әngime.
Elikting shabysyn, súlulyghyn sipattaytyn. Kóz aldynnan suret bolyp ótip jatady. Qazaqtyng ruhaniyaty, salt-sanasy kól-kósir uaghyzsyz jetkiziledi eken ghoy. Diking degen, jylpyndaghan uaghyz aitqyshtardan sol ruhaniyattyng birin kórgen joqpyn. Student bolyp din salasyn zerttep jýrgende de bir aghymnyng ystyq shәii men jyly júmsaghyna jýregimiz jibigen joq. Oghan sebep "Elik" bolmysy arqyly jan-dýniyemizge singen QAZAQTYNG DÁSTÝRLI RUHANIYaTY, QUATTY KÝShI shyghar. Áytpese, syrttan kelgen qara qúrdymgha bayaghyda jútylyp keterme edik.
Keyde, tórt qabyrghada qamalyp otyryp, balama sol ruhaniyatty, sol týisikti qalay jetkizemin dep oilaymyn.
Áset Bektúrdyng facebook paraqshasynan
Abai.kz
