Antikonstitusiyalyq orys tili dәrejesin  qoldaushy

Antiymemlekettik әreketterdi toqtatatyn kez jetti!

«15 jyldan beri memlekettik tildi aiy da

ýirenip alatyn uaqyt boldy»

Núrsúltan NAZARBAEV,

QR Preziydenti.

Antikonstitusiyalyq orys tili dәrejesin  qoldaushy

Antiymemlekettik әreketterdi toqtatatyn kez jetti!

«15 jyldan beri memlekettik tildi aiy da

ýirenip alatyn uaqyt boldy»

Núrsúltan NAZARBAEV,

QR Preziydenti.

Mәdeniyet  ministrligi qolgha alyp,jobasyn jasap jatqan memlekettik tilding damuy jónindegi ózgerister men tolyqtyrular ózin Qazaqstannyng azamatymyn dep sezinetin әrbir adamnyng 20 jyldan beri kýtip jýrgen ýmiti edi.  Yaghni, ózin Qazaqstan azamatymyn dep sanaytyn әr adam búl ong ózgeristi qoldauy tiyis! Endi ol ýmit memlekettik, biylik túrghysynan  ózining quatty resursyn paydalanuy kerek.  Men Premier-ministr Kәrim Mәsimov pen Mәdeniyet ministri Múqtar Qúl-Múhammed myrzalardyng blogyna joldaghan qoldauymda «Eger Sizderding oryndarynyzda basqa bireuler, tilin shaynaghan, últtyq mýddening iyisi de sezilmeytin, kólenkesinen qorqyp, mansaby ýshin tili týgil, elin satyp jiberetin qaptaghan sheneunikterding biri otyrsa, әljuaz, kosmetikalyq kózboyau ózgeristermen óte shyghatyny anyq edi. Sondyqtan el ýmiti Elbasy senim artqan Sizderde» dep jazghan edim... Aytyp, auyz jighansha: «Memlekettik organdargha tek  memlekettik tildegi ótinishpen jýginudi qarastyratyn norma zang jobasynan alynyp tastaldy» dep,   Mәdeniyet viyse-ministrining mәdeny mayysyp otyrghanyn kórip, týnilip kettim. El týnilip ketti! Tipti el senip jýrgen enseli ministrliktegi ekinshi túlgha Ghaziz Telebaevtyng bireuler óltireyin dep jatqanday: «Aryz, shaghymdy tek memlekettik tilde qabyldau mәselesi bolmaghan jәne bolmaydy da. «Til turaly zan» óz qalpynan ózgermeytinine  kepildik beremin!»- dep ant-su ishetinin qaytersin...  Til turaly zang óz qalpynan ózgermese, zangha ózgerister men tolyqtyrular engizu jobasyn atamyzdyng basyna   jasap jatyrmyz ba? Múnday eldi aldau kimge, ne ýshin kerek?  «Onyng ornyna memlekettik organdargha memlekettik tilde jәne ózge de tilderde jýginuge bolady» dep jazyldy. Jauap memlekettik tilde nemese azamattar jýgingen tilde beriledi»,- deydi viyse-ministr. Sonda qalay, shýrshit tilinde jýginse, shýrshit tilinde jauap bere me, Telebaev nemese Qúl-Múqammed pen  Mәsimov myrzalar? Búnyng bәri eldi aldau! Búnyng bәri shet eldin, Reseyding tili Qazaqstandaghy zansyz ýstemdigin jalghastyra beredi degen sóz! Osy 20 jyldyng ishinde múnday últ mýddesine hәm memleket mýddesine qarsy soraqy mәlimdemeler az jasalghan joq. Biraq bir de bir ret mansabynan el namysyn, er namysyn artyq kórip: "Men búghan ýzildi-kesildi qarsymyn! Múnday masqaramen el aldyna shyqqansha ornymnan keteyin!"-deytin últ uyzyna qanyp ósken bir túlghany kóre almay-aq ótetin shygharmyz... Qayran, jer tútastyghyn saqtap qalghan Júmabek Tәshenovter, Núrtas Ondasynovtar-ay deysing eriksiz...

Álemning 100-den asa ózin-ózi syilaytyn memleketinde Memlekettik til turaly zang qabyldanghan. Al biz 22 jyldan beri « qazaq tili -memlekettik til» dep aiqyn jazylsa da, kim qanday maqsatqa búrghysy kelse, solay iylenetin (tek memlekettik til mýddesine emes) ekioyly, jarymjan baby bar Atazanmen  ómir sýrip kelemiz. Kenes Odaghy  kezinde, otar el kezimizde 1989 jyly qabyldanghan Tilder turaly zang da birtútas Qazaq eli azamattaryn tildik qoldanystaryna baylanysty ekige bólgen, Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyn: "Memlekettik til - Qazaqstandyqtardyng birigu faktoryna ainaluy tiyis" degen ústanymyna qarsy shyghyp kelgen,  sóz jýzindegi memlekettik til statusyna is jýzinde  qarsy zang retinde ómir sýrip keledi. Ótkende "Jas qazaq ýni" gazetindegi (www.qazaquni.kz)   "Ana tiline miy jetpegender qalay  ministr bolady?" atty mening maqalamdy kóptegen  internet basylymdary kóshirip basyp, ýlken qoldaugha ie boldy. Búl jerde  memlekettik tilding ózine tiyesili Konstitusiyalyq statusyna ie bola almay kele jatqanyna biylikting bylq etpeuine degen elding yzasyn anyq bayqaugha bolady.

Memlekettik tilge, yaghny memlekettik mýddege qarsy shyqqan BAQ-tardyn, sayasatkerler men qayratkerlerdin, jeke túlghalardyn, úiymdar men partiyalardyng aty-jónderi atalyp, qatang aiyptaluy kerek. Memlekettik BAQ qay tilde bolsyn, әsirese orys tilindegi búqaralyq aqparat qúraldary memlekettik mýddeni qodauy tiyistigi biylik tarapynan qatang qadaghalanuy kerek.Búl  memlekettik tapsyrys alatyn jeke, tәuelsiz BAQ-targha da qatysty jayt.

Álemning 100-den asa memleketinde memlekettik til turaly zang bar ekenin aityp óttik. Bizding barlyq kórshi memleketterimiz ózderining bayaghyda Tәuelsiz el ekendikterin ispen aiqyndap, tildik, últtyq mýddelerin sheship alghan. Mәdeniyet ministrligining zang jobasyndaghy elimiz 20 jyl boyy sarghayyp kýtken, memlekettik tildi shyn mәninde Konstitusiyagha say iske asyratyn baptargha elimizdegi týrli últ ókilderi de bar, ozyq oily azamattar qoldau bildirude. Al tozyq oilylar óz qara bastarynyng qamy men kesheden qalghan imperiyalyq, naghyz shovinistik pighyldary ýshin memlekettik til jayly Elbasy sayasaty men memlekettik baghdarlamagha qarsy, eng bastysy Ata zangha - Konstitusiyagha qarsy әreket etip otyr. Áygili qalamger-qayratker Gerolid Beliger «Qazaq tilining ýstemdik aluyn qos qoldap qoldaymyn, biraq taghy da ayaqsyz qalmasa...» dep baspasóz betinde qoshtay otyryp, qaupin de bildiripti. Aytsa, aitqanday, Qazaqstannyng Mәdeniyet ministrligining shet eldin, yaghny Reseyding bir-eki  basylymdary synady eken dep, syna qalghany bizding namysymyzdy keltirude. Múnday masqarany eshqanday el jasamaydy.  Qayda sayasy partiyalar, qayda Qazaqstandy elim-jerim deytin týrli últ ziyalylary?! «Núr Otan» qayda, qorghamay ma Otan mýddesin - Memleket mýddesin - Memlekettik til mýddesin!?

Ózining til turaly zandy bilmeytinimen sharuasy joq,  Mәdeniyet ministrligine aqyl aitqysh  «Adam qúqy jónindegi hartiya» qoghamdyq qory diyrektory Jemis Túrmaghambetova degenning tanaulauyna jol bolsyn... Dauys kóterse, boldy, bizding ministrlerdin, jalpy sheneunikterding jaly jyghylyp sala beretinine ýirengen « jemissiz» jelókpelerdin  últ mýddesine qarsy kelude jeli onynan soghyp túr... Elge jemis bolmay kemis bolghan oghan qazaqtyng da adam, el  ekenin, sondyqtan onyng da óz memleketining qúqy  men memlekettik tilin  bilu, mindetteu húqy  bar ekenin qazaqtyng qúqyn taptaghysh  «Adam qúqyn» qorghaghyshtyng mishyghyna jetkizu ýshin biraz jýikeni júqartugha tura kelip túr...  Oghan zandyq sauat ashu ýshin «Jas qazaq ýni» gazetining ótken  №32 sanyndaghy (12.08.2011jyl) «Dlya Konstitusionnoy normy - sootvetstvuyshiy zakon o yazyke»  atty tilshimiz Dastan Eldesovtyng maqalasyn oqugha kenes beremiz. Sonymen qysqasha ýzindi keltire keteyik:

...V etoy je statie ispolniytelinyy diyrektor obshestvennogo fonda «Hartiya po pravam cheloveka» Jemis Turmagambetova obvinila seloe ministerstvo v neznaniy Konstitusiy strany: «Pusti Ministerstvo kulitury vnimatelino chitaet statiu 7 Konstitusii, gde skazano, chto v gosudarstvennyh organizasiyah naravne s kazahskim ofisialino upotreblyaetsya russkiy yazyk». Uchityvaya, chto obviynenie v antikonstitusionnoy osnove proekta prozvuchalo y ot drugih liys, my reshily posledovati sovetu pravozashitnisy. Y vnimatelino prochitaly ne toliko Osnovnoy zakon, no y Dopolniytelinoe postanovlenie Konstitusionnogo Soveta RK ot 23 fevralya 2007 goda № 3, a takje yazykovoe zakonodatelistvo RK.

Tak uj slojilosi, v Kazahstane mnogiye, v tom chisle y yuristy, schitait russkiy yazyk ofisialinym. Hotya v takom sluchae, ne mudrstvuya lukavo, tak y napisaly by v zakone: ofisialinym yavlyaetsya russkiy yazyk. No v Konstitusiy zvuchit inache: «V gosudarstvennyh organizasiyah y organah mestnogo samoupravleniya naravne s kazahskim ofisialino upotreblyaetsya russkiy yazyk». Nekorrektnaya y dvusmyslennaya formulirovka «naravne s kazahskim ofisialino upotreblyaetsya» mnogih vvelo y vvodit v zablujdeniye. Vedi yazyk bez ofisialinogo statusa ne mojet byti ravnyy po statusu gosudarstvennomu yazyku.

V sosiolingvistiyke ofisialinyy yazyk - eto yazyk praviytelistva, gosudarstvennogo upravleniya, zakonodatelistva, sudoproizvodstva. Gosudarstvennyy yazyk - yazyk, vypolnyayshiy integrasionnui funksii v ramkah dannogo gosudarstva v politicheskoy, sosialinoy y kuliturnoy sferah, vystupayshiy v kachestve simvola dannogo gosudarstva. Vo mnogih stranah ety ponyatiya ocheni blizky po smyslu, neredko yavlyaytsya sinonimamy (napriymer, v RF). Status gosudarstvennogo yazyka u nas iymeet kazahskiy, a russkiy yazyk, sootvetstvenno, ne yavlyaetsya ofisialinym.

Chtoby razreshiti etot yuridicheskiy kazus, gruppa deputatov parlamenta, predstaviyteli Ministerstva yustisii, predstaviyteli Ministerstva kulitury y informasii, predstaviyteli Generalinoy prokuratury RK v svoe vremya obratilisi po etomu voprosu v Konstitusionnyy Sovet RK. KS v vysheukazannom Dopolniytelinom postanovleniy postanoviyl: «Ravenstvo v priymeneniy v gosudarstvennyh organizasiyah y organah mestnogo samoupravleniya gosudarstvennogo kazahskogo y ofisialino upotreblyaemogo russkogo yazykov ne oznachaet nadelenie poslednego statusom vtorogo gosudarstvennogo yazyka. Verhovenstvo statusa gosudarstvennogo yazyka oznachaet zakreplenie Konstitusiey y vozmojnosti ustanovleniya zakonamy iskluchiytelinosty libo prioriytetnosty ego priymeneniya v publichno-pravovoy sfere».

Kajetsya, Konstitusionnyy Sovet rasstavil tochky nad i, otmetiv takje, chto «Pry etom gosudarstvo doljno proyavlyati zabotu o gosudarstvennom yazyke y stimulirovati ego razvitiye, rasprostranenie y priymenenie ne toliko v oblasty gosudarstvenno-pravovogo regulirovaniya, no y vo vseh drugih sferah obshestvennyh otnosheniy». Odnako rabota praviytelistva, v chastnosty Minkulitury po vyrabotke zakonodatelinogo mehanizma prioriytetnosty gosudarstvennogo yazyka vyzvala antikonstitusionnui reaksii ryada respublikanskih y rossiyskih izdaniy...

Múnday kenes ýshin Túrmaghambetova tabynatyn hartiyashyldar elinde qansha tóleytinin bilemiz, bizdiki biraq tegin... Búnday tegin likbezden tek Túrmaghambetovalar ghana emes, bizding ministrliktegiler de, jalpy sheneunikter týgel  sauat aluy kerek. Sonda analar óitti, mynalar býitti  eken dep әrkimge jaltaqtap, alghan baghytynan ainyp shygha kelip, masqara bolmaydy...

IYә, Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyanyng 7 babynda  «1. Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili» dep anyq jazylghan.  Al orys tili turaly «Qazaqstan Respublikasyndaghy resmi  til - orys tili» dep jazylmaghan. Tek  «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» dep jazylghan. Al búl «resmy til» men «resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen anyqtamalardyng arasy aspan men jerdey ekenin sauaty barlar birden týsinse kerek. Al týsingisi kelmegenderge Konstitusiyalyq Kenes «resmy týrde  teng qoldanylady» degen sóz « orys tili ekinshi memlekettik til degendi bildirmeydi» dep, taygha tanba basqanday, soqyrlargha tayaq ústatqanday anyqtama beredi.

Al býgingi ómir shyndyghy, yaghny de-fakto qanday? «Ten  qoldanylatyn» orys tili Konstitusiyany belden basyp, «memlekettik til» statusyna ie bolyp aldy. Al qazaq tili «memlekettik til» degen óz stastusy týgil eng bolmasa «teng qoldanylady» degen orys tilining de dengeyine ie bola almay qaldy. Mine, sizge naghyz «til tónkerisi!» Al orys tilining antikonstitusiyalyq dәrejesin  qoldaushy antiymemlekettik BAQ pen qoghamdyq úiymdardyn, jeke túlghalardyng әreketterin toqtatatyn, zangha baghyndyryp, tәrtipke shaqyryp, shara qoldanatyn kez jetti! 20 jyl jetesizderge az kóringenmen,   jetelilerge jetkilikti merzim!

Ýkimettin, yaghny Mәdeniyet ministrligi zang jobasynda  bar bapty memlekettik tilge miy jetpeytin memleketke qarsy  misyz   memlekettik qyzmetkerler ( naghyz paradoks) jaratpaghany ýshin,  qaydaghy bir zannan habary joq «sarapshylar»  shәuildedi eken dep, jobadan alyp tastau- búl elding namysyn keltiretin masqara!  Nege memlekettik tildi 20 jyldan beri әdeyi ýirengisi kelmegen, (óitkeni naghyz topas adamnyng ózi de kez-kelgen tildi  3 jylda ýirenip alatyny ghylymy dәleldengen), endi 80 jyldyq múrsat súraytyn, Qojanasyrdyng eseginen ýsh ese sauatsyz nadandyqtary arqyly Tәuelsiz Qazaqstan memleketine ashyq qarsylyq tanytyp kele jatqan Marat Núrpeyis (býrkenshik at boluy da mýmkin) sekildi mәngýrtter ýshin,  Jemis Túrmaghambetova sekildi zang bilmeytin nigilist «zangerler» ýshin, Kramarenko sekildi «ladtyq» ashyq arandatushylar ýshin Biz, yaghny tútas el, qorlanu azabyn tartugha  tiyispiz?..

«15 jyldan beri memlekettik tildi aiy da ýirenip alatyn uaqyt boldy»-dep Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng ózinin  ashy shyndyqty jayyp salghany da topan suday qaptaghan topastardy  oilandyra almasa,  ne shara?!

Núrtay Mústafaev  degen sarapshy bireu «qazaq tilin kýshpen, orys tilining esebinen damytugha bolmaydy» dep soghady. Au, osy 20 jyldan beri memlekettik tilding damymay kele jatqany naq osy «kýshpen mәjbýrleu men orys tilining esebinen engizu» bolmaghandyqtan emes pe? Kez-kelgen nәrse 100 payyzben ólshense, onyng 99 payyzyn Konstitusiyany belden basyp, zansyz orys tili alyp kele jatsa, 1 payyz memlekettik til 99 payyz orys tilining esebinen damymamasa, auadan damy ma, әlde, basqa memleketting esebinen damy ma?  Osy bir bastauysh synyp oqushylary  da biletin qarapayym arifmetikagha miy jetpey jýrgen,  «Shirigen júmyrtqa» syilyghynyng naghyz ýmitkerleri jetedi... Olar jalghyz Mústafaev qana emes, -  biylik oryndaryndaghy shekesiz bolsa da, shekeden qaraghysh sheneunikter men Jemis Túrmaghambetova, Marat Núrpeyis, Esenjol Aliyarov, Núrlan Erimbetovter...  Búl «sarapshy» degen «eski jabuy» tozghandar nemenesine bos bylshyl «pәlsapa» soghady eken deysin...

Osydan eki ay búryn jazghan maqalamyzda: «Qazaqstan Ýkimeti byltyr 2020 jyly ghana, yaghny Til turaly zang qabyldanghanyna 31 jyl, Tәuelsizdigimizge 30 jylday tolghan song ghana qazaq tilinde sóileymiz dep mәlimdedi!.. Al eng topas adamnyng ózine til ýirenuge 3 jyl jetedi eken... Sonda biz on ese topaspyz ba?.. „Qojanasyr esegin de 30 jyldan song sóiletemin dep edi, biz sol Qojekenning keyipkerinen de keyin bolyppyz ghoy... Búl EQYÚ-gha tóragha, 50 elge enip kele jatqan, Elbasymyz bar elding azamattaryn qorlau emes pe?"...Al jalpy әlemde memlekettik qyzmetkerleri memlekettik tildi bilmeuge qúqy bar memleket bola ma?!. Biz bayghústardan basqa...»  degen edik.

Al endeshe biz orystildiler sekildi ýkimetting zan  jobasynda joqty emes... bardy - sol memlekettik tildi mindetteytin bapty talap etemiz. Búdan shet qalghan últttyq BAQ - baq emes SOR dep jariyalayyq. Sol ýshin kóshege shyghugha dayynbyz. Nege memleketting aqshasyna shyghyp jatqan nemese mol tender alatyn qazaq tildi basylymdardy aitpaghanda, "Kazahskaya pravda", "Liyter", Megapoliys, "Vremya, "Karavan" Ekspress K, t.b. basylymdar men internet portaldar memlekettik til mýddesin qorghamaydy? Nege elding bas gazeti sanalatyn «Egemen Qazaqstan» egemen elding tilin joqtap, jar salmaydy?  Bir sәt shóp jinau men kóbik sózdi kóp jinalysty jazudy  doghara túrugha bolady ghoy... Mysaly biz, qazaq basylymdary memlekettik tilge qarsy shyqqan "Megapoliys" sekildi  basylymdardyng jabyluyn talap etemiz. Olargha  2012 jyly memlekettik tapsyrys beriluge qarsymyz, qatang qadaghalap, shu kóteremiz.

• Al Reseylik aqparat qúraldarynyng Qazaqstannyng ishki isine aralasyp, keri yqpal etui - Tәuelsizdigimizdi moyyndamauy, el egemendigine qarsy shyghu dep tanylu kerek. Osy jerde Qazaqstannyng últtyq aqparat qauipsizdigin saqtau maqsatynda tiyisti sharalar jasaytyn uaqyt ótip bara jatqanyn aitugha tiyispiz! Mine, kerek bolsa, aqparat kenistigin jat elge jaulatyp qondyng ashyq kesiri!
• Memlekettik til mәselesinde 20 jyldan beri kýtetin eshnәrse qalmady. Memleket, meyli qogham tarapynan bolsyn, endigi «kýtu», endigi «dayyn emespiz» degen dayyn jeleu (Esenjol Aliyarov siyaqtylar) nemese «halyqtyng ózi sheshsin» dep oryndalmaytyn núsqagha audara salatyn jany ashymastyq (Núrlan Erimbetov siyaqtylar), nemese orys tilining qoldanyluyn shektemese, memlekettik organda memlekettik tilge oryn joq ekenine miy jetpegensu (Núrtay Mústafaev siyaqtylar) - ol tek Tәuelsiz memleketke qarsy, ayaqtan shalushylardyn, halyqtyng jaryluyn ansaghandardyng әdeyi әreketi dep baghalanu kerek! Sheginerge jer joq - artymyzda masqara!
• Yaghni, elding shydamy shegine jetti. Áli de el shydamyn synaghysy kelgender - tәuelsiz Qazaq elining jaulary! Olar tarihy da, tabighy da, sayasy da zandylyqtargha baylanysty biylik sheshuge jigeri jetpegen eng basty últtyq mәseleni últtyng ózi sheshuge bel baylaytynyn bilip túryp, eldi kóshege shyghugha mәjbýrleytinder. Aqorda sheshpegen memlekettik til mәselesi alanda sheshiledi! Alangha shyghatyndar memlekettik tilge baylanysty Ata zannyng is jýzinde qoldanyluyn talap etip shyghady!
• Eng bastysy - el namysyn oilau kerek. 20 jyl boyy beyshara bolghangha, "ómir boyy beyshara bola beredi, biz ne aitsaq, sol oryndala beredi" dep oilaugha ýiretkeni ýshin eng aldymen biylik kinәli búl jerde. Endi sheginerge jer joq! Artymyzda - El namysy - Til namysy - Últ namysy - Tәuelsiz memleket namysy! Al biylik tútqasyn ústap otyrghandar búl namystyng bәrinen júrdaymyz dese - oryndaryn bosatsyn, namysty úldar jetedi!

«Jas qazaq ýni» gazeti