BAYLYQ  KILTI

QABYSQAN  ÁMIYaNDY QAMPAYTU JOLY

nemese

EJELGI  BABYLDAGhY  ENG  BAY ADAM

Anyz-shyny aralas

BÚL  KITAPTY  ÁRBIR  MILLIONER  OQYP  ShYQQAN

Babyldaghy eng baqytty adam

Keruenning basynda babyldyq saudagerler qahany Sharru Nada jelip keledi. Ol jarasymdy kiyingendi únatady, sondyqtan da ýstindegisi - kózding jauyn alar әdemi de ynghayly kiyim. Ol әsem jylqyny janynday jaqsy kóretindikten de, astyndaghysy - sýliktey jyltyraghan arap sәigýlik. Oghan qaraghan adam, onyng sonshalyqty egde tartqan kisi ekenine senbes edi. Sonday-aq, ony mazalaghan oidy da bayqamas.

Shamnan (Damask) bastau tartqan sayahat shól dala arqyly sonday úzaq әri azapty bolar ma! Biraq ony mazalaghan jol emes edi. Araptyng jabayy taypalary keruenge bas salyp, tegin baylyqty talauy da, ony ýreylendirip kele jatqan joq, onyng atty kýzeti sonday myghym bolatyn.

BAYLYQ  KILTI

QABYSQAN  ÁMIYaNDY QAMPAYTU JOLY

nemese

EJELGI  BABYLDAGhY  ENG  BAY ADAM

Anyz-shyny aralas

BÚL  KITAPTY  ÁRBIR  MILLIONER  OQYP  ShYQQAN

Babyldaghy eng baqytty adam

Keruenning basynda babyldyq saudagerler qahany Sharru Nada jelip keledi. Ol jarasymdy kiyingendi únatady, sondyqtan da ýstindegisi - kózding jauyn alar әdemi de ynghayly kiyim. Ol әsem jylqyny janynday jaqsy kóretindikten de, astyndaghysy - sýliktey jyltyraghan arap sәigýlik. Oghan qaraghan adam, onyng sonshalyqty egde tartqan kisi ekenine senbes edi. Sonday-aq, ony mazalaghan oidy da bayqamas.

Shamnan (Damask) bastau tartqan sayahat shól dala arqyly sonday úzaq әri azapty bolar ma! Biraq ony mazalaghan jol emes edi. Araptyng jabayy taypalary keruenge bas salyp, tegin baylyqty talauy da, ony ýreylendirip kele jatqan joq, onyng atty kýzeti sonday myghym bolatyn.

Ony mazalaghan nәrse - Shamnan ertip kele jatqan janyndaghy bozbalanyng jayy edi. Ol - aldynda tólenbestey qaryzdar búrynghy seriktesi Arat Qúlanyng nemeresi Hadan Qúla. Sharru Nada seriktesining nemeresine qamqor boludy ózine mindet sanaydy, biraq neghúrlym kóp oilaghan sayyn, ol mindeti kýrdeli bola týsti. Óitkeni, mәsele bozbalanyng ózinde bolyp túr.

Jas jigitting jýzigi men syrghasyna qarap ol ishinen bylay oilady: «Ol әshekey jigitting sәni dep oilaghanymen, kelbeti atasynyng erikti jýzinen aumaydy eken. Biraq atasy mynaday jarqyn kiyimge әues emes edi. IYә, múradan qalghan baylyqty pyshyratqan әkesining qirandy ómirinen qútqaryp, derbes ghúmyryn bastaugha baghyttau ýshin múny ertip alghan ózim edim, ne bolar eken?».

Hadan Qúla ýnsizdikti búzyp, sóz bastady:

- Sen nege ylghy ózindi azapqa salyp, shól dalamen keruen tartasyn? Nelikten ómirding rahatyn kóruge qúlqyng joq?

- Ómirding rahaty deysing be? - Sharru Nada kýlimsirep, qayyra súrady.

- Al, sen mening ornymda bolsan, ómirden qalay rahattanar edin?

- Eger men sen sekildi alpauyt bolsam, hanzada siyaqty ghúmyr kesher edim. My qaynatqan shól dalany kezudi oilamas edim. Shekel bitken әmiyanyma qalay tez kelse, solay tez júmsar edim. Ýstime eng qymbat kiyim kiyip, eng siyrek әshekey taghynar edim. Osynday ómirdi men quana sýrer edim.

Ekeui de mәz bolysty.

- Sening atang әshekey taghynghan jan emes,- dep Sharru Nada turasyn aitty da, әzil ynghaygha kóshti.

-  Al, sen júmysqa uaqytty qaydan izdemeksin?

- Júmys degen qúldiki ghoy,- dedi Hadan Qúla. Sharru Nada ernin tisteledi de, eshtene dey qoymady.

Ol ýndemesten tóbening basyna shyqqansha jýre berdi. Tóbe basynda ol aighyrynyng tizginin tartyp, sozylyp jatqan oipatty núsqady:

- Ana oipatty qara. Anau, әrirekte kóringen Babyldyng bekinisi. Eng biyik ghimarat - Vaala tәuhanasy. Kózing ótkir bolsa, sen tipti, onyng shatyryndaghy mәngi alaudy da kóre alasyn.

- Babyl... Álemdegi eng bay sol qalany kórudi ansaghan edim, - dedi Hadan Qúla.

- Mening atama baylyq qonghan Babyl ghoy. Ol tiri bolghanda, bizding әuletimizde osynsha sor bolmas edi.

- Ólgender ruhyna shekteuli uaqyttan tys tirilerdi aralaugha bolmaydy. Ákeng ekeuing olsyz da óz isterindi jónge salugha bolar edi.

- Ókinishke oray, onda da, mende de ol iske qajet qabylet bolmay túr ghoy. Ákem ekeumiz qolymyzgha altyn shekel tartatynday qúpiyany bilmeymiz.

Sharru Nada jauap bermesten, aighyryn tebinip qaldy da, tómen qaray jelip ketti. Onyng sonynan týidektegen shandy kóterip, keruen ilesti. Birazdan song keruen suarmaly alqap arqyly baryp, ong túsqa búrylatyn patsha jolyna týsti.

Sharru Nadanyng nazaryn jer jyrtqan eki qart audardy. Olardyng jýzi búghan tanys bolyp kórindi. Tang qalarlyq jayt! Qyryq jyl ótkesin de solardy kóru qyzyq eken. Búghan olardyng sol kisiler ekenin ainytpay tanytatynday әldebir týisigi jәrdemdesti. Olardyng biri soqanyng tútqasyn jay ghana ústap túr. Ekinshisi ógizderdi kýibendep tayaqtap jýr.

Qyryq jyl búryn ol osy adamdardy osylaysha kórip edi. Sol kezde olardyng ornyn basugha әzir bolatyn. Sodan beri qalaysha bәri ózgerip ketti desenshi! Ol Sham qalasynan alynghan qymbat tauar artylghan tandauly týieler men esekterden qúralghan keruenge  maqtanyshpen kóz saldy. Óitkeni, múnyng bәri onyng baylyghynyng az ghana bólshegi bolatyn.

Ol sharualardy núsqady da bylay dedi:

- Qyryq jyl búrynghy jerdi әli dәl solay jyrtyp jýr.

- Nege olardy qyryq jyl búrynghy sharualar dep oilaysyn?

- Men olardy búryn da osy jerde kórgem.

Onyng basyna sol kezdegi kórinister birtindep kele bastady. Búl nege ótken shaqty jerlep, osy shaqpen ghúmyr keshe almaydy? Kóz aldyna Arat Qúlanyng jymighan týri keldi. Ózine ilesip kele jatqan bozbalagha oiy qayta oiysty. Myna bir jenil baylyqqa úmtylghan bozbala men onyng baghaly әshekeyge qor bolghan sausaqtaryna búl qalay qol úshyn berer eken? Ol enbekke dayyn adamgha kez kelgen júmys tauyp berer edi, al enbekting basqagha ghana arnalghanyn payymdaytyn pendeni qaytpek? Qalay bolghanda da, Arat Qúlanyng qúrmetine birdene isteui kerek qoy. Ol ekeui kez kelgen isti sonyna jetkizuge daghdylanghan edi-au.

Kenet onyng basyna әldebir jospar súlbasy kele qaldy. Áriyne, ony tiyanaqty jospar deuge kelmes. Búl jospar onyng janúyasy men ózining abyroyyn soqqygha tigetindey, әri qatal, әri auyr. Biraq Sharru Nada әrdayym da sheshimdi tez qabyldaytyn, búl joly da solay sheshudi úighardy.

- Atanmen ekeumizding paydaly isimizdi qalay bastaghanymyz jayly tyndaghyng kelmey me?

- Altyn shekeldi qalay tabu jayly bolsa, әngimeni sodan bastamaysyng ba? - dedi bozbala.

Bozbalanyn  eskertpesine qúlaq aspaghan kýii Sharru Nada sózin jalghady:

- Anau sharualardan bastayyn. Ol kezde men senen ýlken emes edim. Qúldar tobyry osy mangha jetkende, maghan shynjyrlanghan Megiddo sharua osy jer jyrtushylardy keketip, bylay dedi: «Ana jalqaulargha qarandar. Jerdi terenirek jyrtudyng ornyna mynalar tyrnalap qana jýr. Al anauysy, tipti, ógizderdi atyzgha aiday almauda. Jer jyrta almasa, búlarda qanday egin bolar eken?»

- Sen nemene, Megiddo ózine shynjyrlanghan deding be? - qayran qala súrady Hadan Qúla.

- IYә, moynymyzda shynjyrgha baylasqan qola qarghy bolatyn. Onyng qatarynda qoy úrlaumen ainalysatyn Zabado keledi. Onymen Harrunda tanysqam. Qúldar tizbegining sonynda Qaraqshy baylanghan, ol óz esimin aitpaghasyn solay atap kettik. Keudesinde órilgen qos jylandy kórgen bizder ony әuelde tenizshi dep oiladyq. Qúldardyng saby osylay bir birine shynjyrlanghan tórttikten túrdy.

- Senderdi nemene, qúldarsha shynjyrlady ma? - Hadan Qúla senimsiz súrady.

- Saghan atang mening bir kezde qúl bolghanymdy aitpady ma?

- Ol sen turaly jii әngimeleytin, biraq búl jóninde aitqan emes.

- Oghan naghyz qúpiya syrlarymdy senip aqtaratynmyn. Saghan da senuge bolatyn syqyldy. Álde, men qatelesip túrmyn ba? - Sharru Nada bozbalagha qadala qarady.

- Sen mening tis jarmaytynyma senuine bolady. Mening biraq myna syrynnan esim tanyp túr. Al әngimeleshi, qalay qúl boldyn?

- Qúldyqtan әrkim de qashyp qútylmauy mýmkin, - Sharru Nada iyghyn qiqang etkizdi. - Meni otqa salghan oiynhana men arpa syra ghoy. Bәri de mening bauyrymnan bastaldy. Bir tóbeleste ol joldasyn  óltirip aldy. Bauyrymdy sot pen ólim jazasynan qútqaru ýshin әkem meni ólgen kisining jesirine kepilge berdi. Biraq ol meni keri qaytaru ýshin jetkilikti kýmis baqyr taba almady da, jesir әiel meni eregesip, qúl bazaryna salyp jiberdi.

- Qanday abyroysyzdyq, qanday әdiletsizdik edi! - Hadan Qúla qynjyla aiqay saldy. - Sonda qúldyqtan qalay bosadyn?

- Oghan asyqpa, sonyra aitamyn. Onan da saghan odan әri ne bolghanyn әngimeleyin. Biz sharualargha qatarlasa kelgende, olar bizge baqyraya qarap qaldy. Olardyng biri júlma-júlma qalpaghyn sheshti de, basyn iyip, aiqaylady: «Babylgha qosh keldinder, patsha meymandary. Patsha aghzam senderge kirpish pen piyaz sorpany әzirlep, bekiniste kýtude».

Qaraqshy oghan jyndana aiqaylap, aqyry balaghattasyp ketti.

«Patshanyng bekiniste kýtuin qalay týsinuge bolady?» - dep súradym.

«Arqang sógilgenshe bekiniske kirpish tasugha әkele jatyr. Oghan jetkizbey, úrghylap óltirui de mýmkin. Al, meni úrugha batyldary jetpes. Men bәrin de qyryp tastaymyn әli».

Osy jerde Megiddo aralasty: «Qojayyngha ózin tyndaytyn әri enbekqor qúldy sabap ne kerek? Enbekshil qúldardy qojayyndar jaman kórmeydi, olargha dúrys qaraydy».

«Kim baryn salyp júmys istegisi keledi? - әngimege Zabado aralasty.- Ana dihandargha qara. Olar arqalaryn bosqa býkireytpes. Ne bolsa da, kórip aldyq».

«Jalqaulyqpen qaryn toydyrmaysyn, - Megiddo qarsylyghyn bildirdi.

- Eger kýnige tiyesili jerdi jyrtsan, kez kelgen qojayyn ony baghalar. Al, onyng jartysyn jyrtsan, demek, jalqau bolghanyn. Óz basym erinbes edim. Enbekti jaqsy kóremin, әsirese, jaqsy isteletin júmysty. Enbek - eng qayyrymdy dos. Ol maghan bәrin de berdi - jerdi, siyrdy, astyqty».

«Qayda, endi sonyng bәri? - Zabado kekete súrady. - Dúrysy, qulyqpen bәrin de bosqa alghan jón. Sen әli kóresing Zabado ne isteytinin, bәrimizdi bekiniske aidaghanda. Ózim shelekpen su tasyp, jenildeu birdene istermin, al sen enbekqorsyng ghoy, arqandy kirpishke tosasyn, onda». - dedi de ol qarqyldap kýldi.

Sol týni mening janym týrshikti. Úiqym kelmedi, júrt úiqygha bas qoyghanda, men Godozo aidauylgha jaqyndadym. Ol әmiyanynmen birge ózindi bauyzdap salar qanisher araptardyng birinen edi.

«Godozo, aitshy,- dep sybyrladym.- Babylgha jetkende, bizdi bekinis salugha satpaq pa?»

«Men qaydan bileyin?» - dedi sabyrly qalyppen.

«Nege týsinbeysin? - dedim jalynyshty týrmen. - Men - jaspyn. Dúrys ómir sýrgim keledi. Júmystan zoryghyp ne tepkining astynda ólgim kelmeydi. Qayyrymdy qojayyn qolyna týsuding az da bolsa mýmkindigi bar ma?»

«Men saghan birdene aitayyn,- dedi ol sybyrlap.- Sen jaqsy jigitsin. Godozony azapqa salghan joqsyn. Shamasy, әueli biz qúl bazargha baratyn bolarmyz. Endi tyndap al. Alarmandar kelgende, sen ózinning jaqsy júmysker ekenindi, qayyrymdy qojayyngha qyzmet etudi qalaytynyndy aita ber. Qaytkende de, ózindi bireuding satyp aluyna qam jasa. Eger satyp almasa, onda kelesi kýni kirpish tasugha týsesin. Ol óte auyr júmys».

Ol jónine ketkende, men jyly qúmgha shalqamnan jata ketip, júldyzdargha qaradym da, ertengi júmys turaly oigha battym.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»