Býginde Atyrau oblysyn Qazaqstannyng múnayly astanasy dep jii ataydy. Ólkening osylay ataluyna tolyq negiz bar. Sebebi, múnay  Atyrau jerinde múnay osydan jýz jyldan astam uaqyt búryn barlanghan edi. 1899 jyly Liman kompaniyasy «Embi - Kaspiy» qoghamynyng konsessiyasyn óz iyeligine alyp, Qarashúnghyl degen jerde alghashqy únghylau júmystaryn jýrgizdi. 1899 jyldyng qarashasynda №7 únghyda nebary 40 metr terendikte karst quysynyng gipstelgen jynystarynan jenil múnay búrqaghy alyndy. Búl oqigha Qazaqstan jerindegi kómirsutektik shiykizat qorlaryn ashudyng basy bolyp sanalady. Atalghan manyzdy oqighanyng jýzjyldyghy Qazaqstanda 1999 jyly toylandy.

Búdan keyin jana búrghylau júmystary boldy, biraq ónerkәsiptik auqymda. 1911 jyldyng 29 sәuirinde Dossordaghy №3 únghyda qarqyndy múnay búrqaghy alyndy. Keyinirek búl turaly tarihshylar «Únghy 30 saghat boyy búrqaqtady jәne 16 700 pút múnay berdi», - dep jazady.

Býginde Atyrau oblysyn Qazaqstannyng múnayly astanasy dep jii ataydy. Ólkening osylay ataluyna tolyq negiz bar. Sebebi, múnay  Atyrau jerinde múnay osydan jýz jyldan astam uaqyt búryn barlanghan edi. 1899 jyly Liman kompaniyasy «Embi - Kaspiy» qoghamynyng konsessiyasyn óz iyeligine alyp, Qarashúnghyl degen jerde alghashqy únghylau júmystaryn jýrgizdi. 1899 jyldyng qarashasynda №7 únghyda nebary 40 metr terendikte karst quysynyng gipstelgen jynystarynan jenil múnay búrqaghy alyndy. Búl oqigha Qazaqstan jerindegi kómirsutektik shiykizat qorlaryn ashudyng basy bolyp sanalady. Atalghan manyzdy oqighanyng jýzjyldyghy Qazaqstanda 1999 jyly toylandy.

Búdan keyin jana búrghylau júmystary boldy, biraq ónerkәsiptik auqymda. 1911 jyldyng 29 sәuirinde Dossordaghy №3 únghyda qarqyndy múnay búrqaghy alyndy. Keyinirek búl turaly tarihshylar «Únghy 30 saghat boyy búrqaqtady jәne 16 700 pút múnay berdi», - dep jazady.

Sol kezden beri jýz jyl ótti. Osy jyly Dossor ózining mereytoyyn toylaydy. Atyrau oblysynda merekege dayyndyq bastalyp ta ketti. «Embimúnaygaz» QMG BÓ óndiristik filialynyng «Dossormúnaygaz» múnay-gaz basqarmasynda jәne Dossor auylynda ótetin negizgi sharalar qyrkýiekting basyna belgilengen. Sondyqtan biz ken ornynyng danqty tarihy, qalyptasuynyng negizgi kezenderi, onyng múnay óndiruge qosqan auqymdy ýlesi jәne Dossordyng býgini men bolashaghy jayynda syr shertuge tyrysatyn materialdar siklin jariyalaudy bastaymyz.

Alayda múnayly Embining hronologiyasyn qalpyna keltirmes búryn, Qarashúnghyldaghy oqighagha oralghymyz keledi. «Múnayly Embi» atty kitabynda elimizge esimi belgili Maqash Balghymbaev: «Qarashúnghyldaghy múnay búrqaghy jayyndaghy janalyq ýlken dýbir  tudyryp, Reseyding ortalyghyna deyin jetti. «Novoe vremya» gazeti osy jayly sensasiyalyq maqala jariyalady» dep jazdy.

Qarashúnghyldan múnay alu - barlaudy jalghastyrugha úiytqy boldy. Zamanauy tehnika men seysmikalyq barlau jasau mýmkindigi bolmaghan sol jyldarda alghashqy múnayshylar jergilikti halyqtan alynghan mәlimetterdi paydalanghan. Sebebi múnay men onyng tabighy tuyndylarynyng mazuttalghan jәne bitumdyq qúm týrinde jer betinde payda boluy túrghylyqty halyqqa ejelden belgili edi. Búny Atyrau jerindegi búrynghy jer ataulary: shatqaldar men tóbeler, búlaqtar,  men qúdyqtar dәleldeydi: «Maytóbe» - mayly tóbe», «Qaraarna» - qara arna , «Maykómgen» - may kómilgen jer, «Qarashúnghyl» - qara shúnghyl jer, «Jaqsymay» - jaqsy may, «Qaramay» - qara may, «Qaraton» - qara tong topyraq, «Múnayly» - múnayly jer. Búl ataulardyng kóp bóligi býginge deyin saqtalghan. Eng qyzyghy, olar әli múnay tabylmaghan jerlerde de kezdesedi. Mýmkin, dúrys izdemegen bolarmyz? Jylnamalar men ejelgi kitaptarda sayahatshylar Qytay men  Ýndistannan kire tartyp shyqqan saudagerler  Jibek jolynyng boyymen jýrip otyryp   Sarayshyq qalasyna toqtap   Zaysan shúnqyryndaghy Qaramay shatqalynda jinaqtalghan qara maydy arbalarynyng dóngelekterin maylaugha paydalanghandyghy turaly aitylady. Altyn Orda memleketining astanasy bolghan Sarayshyq shaharynyng júrty Jayyq boyynda, qazirgi Atyrau qalasyna jaqyn manda jatyr.

Dossorgha oralayyq. Sonymen múnay alu júmystary Liman kompaniyasy terendigi 21 metrge deyingi 13 únghy búrghylaghan Qaratong ken ornynda bastaldy. Su qúdyghynyng terendigine para-par keletin únghylardyng terendikterining osynsha tayaz boluyna qaramastan, onyng әrqaysysy tәuligine 200 kilogramm múnaygha deyin berip otyrdy. Búrghylau dәrejelep ósip, Dossorgha deyin jetti, onda terendikteri 160-tan 192 metrge deyingi ýsh únghy búrghylandy. Únghynyng ekeuinde múnayly qúm kezdesti. Alayda búl Limandy qyzyqtyrmady. Kәsipkerding aqshasy tausylyp bara jatqandyqtan, ótken ghasyrdyng basynda ol barlyq júmystardy, sonymen qatar Dossordy da toqtatugha mәjbýr boldy. Degenmen, Liman ol jerlerde ýlken múnay kózining baryna sengen edi jәne qosymsha qarjy izdestirudi jalghastyra berdi.

Dossor tarihy 1911 jyldan erterek bastaluy da mýmkin edi, biraq búghan belgili sebepter jol bermedi. Baku jәne Groznyy qalalarynyng múnayshy kәsipkerleri óz monopoliyalaryna qauip tóngendigin sezip, qazaq jerinde júmystardyng jalghasuyna barynsha kedergi keltirip otyrdy. Alayda 1908 jylgha qaray Liman Qaratong men Dossordaghy izdeu júmystarynyng jalghasuyn qalaghan Staheev kópesting qoldauyna ie boldy. Biraq búl júmystardan aitarlyqtay nәtiyje shyqpady. Búl - Liman aghylshyndarmen Oral-Kaspiy múnay qoghamyn qúrghan 1909 jylgha deyin jalghasty. Osy birlestik ataqty Dossorymyzdyng alghashqy ashushysy retinde tariyhqa endi.

Qarajaty payda bolghan Oral-Kaspiy qoghamy 1911 jyly birneshe audanda, sonymen qatar Dossorda tereng búrghylaudy bastady. Maqash Balghymbaev óz kitabynda eng manyzdy ashyludy bylaysha sipattaydy: «Mine, kýtpegen jaghday oryn aldy: búrqaqtan úshyp ketken tastyng tartaldy baraban shkiyfine soghyluynan tuyndaghan úshqynnan órt shyqty. Ol únghynyng qúmmen tyghyndaluynyng nәtiyjesinde ghana birneshe kýnnen keyin toqtady. Búrqaq qatty boldy: ol múnaydyng 0.866 ýlestik salmaghynda 16700 tonna berdi».

Qazaq jerinen atqyghan auqymdy búrqaq jayyndaghy habar býkil әlemge tarady. Áriyne, búdan keyingi jyldary barlau júmystary aimaqtyng ózge audandarynda da jýrgizildi, biraq negizgileri dәl osy jerlerde shoghyrlandy. Sebebi búndaghy múnay jer betine jaqyn ornalasty.

Ken ornyn iygeru hronologiyasyn da sholugha bolady. Eger 1911 jyldyng sonyna taman Dossorda shiykizatty búrqaqpen óndiretin bir ghana búrghylau qondyrghysy túrghan bolsa, bir jyldan keyin audandaghy qoldanystaghy únghynyng sany 6-gha jetti. Taghy 5-eui búrghylau barysynda bolatyn, al 10-y búrghylaugha dayyndyq ýstinde edi. Búl tek iri únghylardyng ghana sany, búghan qosa úsaqtary da boldy.

Býginde múnayshylardy oqytatyn barlyq oqulyqtarda qoldanystaghy alty únghynyng «Embi» kompaniyasyna tiyesili tek №1 únghysy ghana sumen aralasqan múnay beretin delinedi. Dossor bastau alghan әigili №3 únghy tәuligine 656 tonna múnay beretin. Basqa únghylar turaly olardan múnay óndirildi deuge kelmes edi, sebebi «qara altyndy» №3 únghydan azyraq beretin olardyng barlyghy búrqaqtyq bolghanyna qaramastan, kýnine 52 tonna múnay óndiretin.

Auqymdy búrghylaumen qatar Dossorda jәne onyng ainalasynda býgingi kýnning tilimen aitqanda infraqúrylymdyq nysandar qúrylysy jýrgizildi.

Dayyndaghan Viktor Sutyagiyn

(Jalghasy bar)