Tura sóz tughanyna da jaqpasa da býgingi kinonyng aty menen zatyn qoya túrghanda,  kinoteatrlardyng ishi men syrtyna, qala berdi atauyna da tiyisking kelip, tiling qyshyp túrady. Nege kinoteatrlardyng ataulary shet tilinde bolady. Keybiri aghylshyn, al keybirin týsinbeysin. Álde ózge tilde atau qoysa kórermender kóp kele me, joq ózining bir shiyki  gәbi bar ma? Osy mәseleni basty nysangha alyp, kinoteatr tabaldyryghyna  ayaq bastym.  Men  barghan kinoteatr  «Selinnyi».

Osy kinoteatr diyrektory Iskendir Súltanúlymen tildeskende:
- Iskendir agha, nege әli kýnge deyin «Selinnyi»? Ózgertuge jaghday joq pa?
- Búl ataudy ózgertuge mening aldymdaghylar da kóp shapqylapty. Búl tarihy eskertkish retindegi ghimarat eken. Tildi aitpaghannyng ózinde, kәsipker retinde maghan «Selinnyi» dep segiz әripti jazghansha, ýsh әripti atau qoyyp, onyng qazaqsha bolghany maghan da jaqsy. Eger az әrip bolsa, energiya da az ketushi edi. Eshqanday ózgertuge kelmeydi.
-Oghan kim kinәli, naqty kim kelisim bermey otyr?
-Joghary jaqtaghylar.
Dәl osy tústa...
«Aghanyng joghary jaqtaghylar degenining kim ekenin shamalay almadym. Naqty dóp basyp aita almady. Ya ózi bilmeydi.  Qazirgi astanamyzdyn  «mәngi eskertkish Selinograd» bolyp qalmay, Astana bolghanyna shyn niyetimmen tәube dedim ishimnen, sol kezde ...»

Tura sóz tughanyna da jaqpasa da býgingi kinonyng aty menen zatyn qoya túrghanda,  kinoteatrlardyng ishi men syrtyna, qala berdi atauyna da tiyisking kelip, tiling qyshyp túrady. Nege kinoteatrlardyng ataulary shet tilinde bolady. Keybiri aghylshyn, al keybirin týsinbeysin. Álde ózge tilde atau qoysa kórermender kóp kele me, joq ózining bir shiyki  gәbi bar ma? Osy mәseleni basty nysangha alyp, kinoteatr tabaldyryghyna  ayaq bastym.  Men  barghan kinoteatr  «Selinnyi».

Osy kinoteatr diyrektory Iskendir Súltanúlymen tildeskende:
- Iskendir agha, nege әli kýnge deyin «Selinnyi»? Ózgertuge jaghday joq pa?
- Búl ataudy ózgertuge mening aldymdaghylar da kóp shapqylapty. Búl tarihy eskertkish retindegi ghimarat eken. Tildi aitpaghannyng ózinde, kәsipker retinde maghan «Selinnyi» dep segiz әripti jazghansha, ýsh әripti atau qoyyp, onyng qazaqsha bolghany maghan da jaqsy. Eger az әrip bolsa, energiya da az ketushi edi. Eshqanday ózgertuge kelmeydi.
-Oghan kim kinәli, naqty kim kelisim bermey otyr?
-Joghary jaqtaghylar.
Dәl osy tústa...
«Aghanyng joghary jaqtaghylar degenining kim ekenin shamalay almadym. Naqty dóp basyp aita almady. Ya ózi bilmeydi.  Qazirgi astanamyzdyn  «mәngi eskertkish Selinograd» bolyp qalmay, Astana bolghanyna shyn niyetimmen tәube dedim ishimnen, sol kezde ...»

Jaraydy, men sizding kinoteatrynyzgha kirdim, ózimdi bir auyz oryssha bilmeytin, qazaq retinde elestettim. Kirdim, kórdim, biraq týk týsinbedim, osy elding azamatshasy bolsam da, ózimdi bóten elde jýrgendey, jat sezindim....
- Qay jerde...?
- Mine, agha: nege repertuarlardy , eskertulerdi qazaqsha jazbasqa...
- Áriyne, bolady.
- Sonda osy uaqytqa deyin nege istemedinizder?
- Audarmashy boldy, biraq sapasy nashar  boldy. Júmystan alyp tastadyq. Bizde baza joq. Audarmashylar aqsaq.        
- Osynyng barlyghynyng sebebi ne dep oilaysyz?
- «Balyq basynan shiriydi» degen sóz bar ghoy, sony qazir «Ayaghynan tazalanady» dep,  yaghny tómennen joghary qaray tazalanady dep aityp jýr.  Múnyng barlyghy bolashaqtyng enshisinde. Mening ýsh balam da qazaqsha oqidy. Ýide bәribir oryssha sóileydi.  Ótkende «Tachka» degen kinonyng orysshasy emes qazaqshasyn kórip,  «Papa, men eshnәrse týsingen joqpyn, dúrys emes audarghan» dedi. Osynyng bәrine ózimiz kinәlimiz.
- Ózimizding kinәmizdi bilemiz, nege bәrin bolashaqqa arta beremiz. Býginnen bastamaymyz ba?
- Jaraydy, sen kelesi kelgenshe repertuary men eskertulerin qazaqsha dayyndap qoyamyz.
- Agha, uәdeniz,uәde ghoy?!
- Uәde! - osy sózge riza bolyp men shyqtym, bir-eki auyz sózben bolsa da birdeneni ózgertuge bolady eken ghoy dep, ezuim eki jaqta. Baspaldaqtan týsip kele jatyp, janymdaghy әkimshi Mira Baqytjanqyzyn sózge tarttym:
-Ápke, nege osy uaqytqa deyin tek oryssha jazylyp túrdy, tәuelsizdigimizdi alghanymyzgha 20 jyl boldy ghoy, bir ózgerteyin degen oy joq boldy ma?
-Orystar kóp keledi, qazaqtar bәrin týsinedi ghoy, al orystar týsinbeydi,- dedi. Janaghy quanghan týrime tóbeme bir shelek múzdy su qúya salghanday boldy. Sonda biz әli bireu ýshin qyzmet ete bermekpiz be, ózimiz ýshin ózimiz qashan qyzmet etemiz. Álgi orys týsinsin, anau ókpelemesin, mynau jylamasyn dep, ózimizdi úmytyp qalmasaq boldy. Toqal eshki mýiiz súraymyn dep óz saqalynan aiyrylghan ispetti, ózimizge, ózimizding tilge degen qarapayym qúrmetten aiyrylmasaq bolghany. Osylay әrbir kinoteatr bastyghymen tildesip, oiyn ózgertip, atauy men repetuaryn  qazaqshalasaq ta tenizge tamghan tamshyday óz ýlesi bolar dep ýmittenemiz.  Basqagha ýlgi bolaryn da qalar edik.  Estir qúlaq penen kórer kóz, eng bastysy qazaq degen jýrek bolsa!!!

www.mtdi.kz