1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisin eske alu jangha da batady, jýrekti de auyrtady... Jeltoqsan kóterilisining manyzyn týsinbey, týsinse de, әdeyi búrmalap nemese oghan mәn bermegensip jýrgender de bar. Bile bilsek, kompartiyanyng qúrsauyndaghy halqymyzgha azattyqtyng qadir-qasiyetin tereng týsindirgen naq osy Jeltoqsan kóterilisi bolatyn. Biraq, biylik múny tolyq moyyndamay otyr. Moyyndasa, búl memlekettik iydeologiyamyzdyng basty tarmaghynyng birine ainaluy kerek. Sonda ghana elding ruhy na ruh qosylar edi.
Kóp jaghdayda halyqqa enbegi singen jandardy jurnalist әriptesterim, aqyn-jazushylarymyz, «ghajap, keremet edi» dep ólgennen keyin madaqtaydy. Tiri kezinde eley bermeymiz. Sol jaghday qazir Jeltoqsan kóterilisshilerining de basynda bar.

«Jeltoqsan kóterilisi» uaqyt óte kele óz baghasyn alary sózsiz. Qazir oghan tiyisti mәn berilmey otyr. Óitkeni, biylikte otyrghan kóp adamnyng qoldary qan. Shyndyq erte me, kesh pe bәribir ashylady. Bәlkim sol kezde jeltoqsandyqtardyng statustary da qaraluy ghajap emes. Qay memlekettik mereke bolmasyn, enbek ardagerleri, soghys ardagerleri atalyp ótedi de, jeltoqsanshylar tasada qalyp jatady. Jeltoqsanshylardyng el tәuelsizdigine qosqan ýlesi ólsheusiz. Bir ghana mysal: kez kelgen soghysqa qatysushy búiryqpen barsa, bizder, jeltoqsanshylar alangha búiryqsyz, óz erkimizben shyqtyq.

Sondyqtan, elining keleshegi ýshin, kýreske shyqqandardy moyyndamau – qiyanattyng eng ýlkeni.

«Jeltoqsan kóterilisin» moyyndap, tiyisti baghasyn berip, «jeltoqsandyqtardy» Otan, Aughan soghysyna qatysqandarmen tenestirse degen tilek bar.

Bәribir «Jeltoqsan kóterilisin» eshkim tarihtan óshire almaydy. Biz mandayymyzgha jazylghanyn kórdik, elimiz aldyndaghy azamattyq, perzenttik boryshymyzdy adal atqardyq.

Al, Jel­toqsan kóterilisi – Tәuelsizdikke jol ashqan últ tarihyndaghy sheshushi kóterilis boldy deuge tolyq haqymyz bar.