Roldik keyipker, roldik personaj, roldik oiyndar - poetikalyq narratologiyanyng shenberinde qarastyrylatyn kórkemdik tәsilder. Sóz óneri tekterinde eng subektivti dep sanalatyn lirika janryndaghy shygharmanyng bayandalu týri, avtor beynesining kórinisi, lirikalyq qaharmannyng bayandau reti avtordyng shygharmashylyq sheberligindegi kórkemdik tәsilderding baylyghyna baylanysty daralanyp jatady.

Realistik әdebiyet tuyp, damyp, qalyptasa bastaghannan, orys әdebiyetinde N.V.Gogoli qalyptastyrghan «naturaldy mektep» keyin kele synshyl realizmge úlasyp, prozadaghy synshyl realizm qalyptary poeziyagha, onyng ishinde lirika janryna da әser etip, ene bastady. Ádebiyette osynday tekaralyq, janraralyq baylanystar, yqpal-әserler bolatyny zandylyq.

Roldik keyipker, roldik personaj, roldik oiyndar - poetikalyq narratologiyanyng shenberinde qarastyrylatyn kórkemdik tәsilder. Sóz óneri tekterinde eng subektivti dep sanalatyn lirika janryndaghy shygharmanyng bayandalu týri, avtor beynesining kórinisi, lirikalyq qaharmannyng bayandau reti avtordyng shygharmashylyq sheberligindegi kórkemdik tәsilderding baylyghyna baylanysty daralanyp jatady.

Realistik әdebiyet tuyp, damyp, qalyptasa bastaghannan, orys әdebiyetinde N.V.Gogoli qalyptastyrghan «naturaldy mektep» keyin kele synshyl realizmge úlasyp, prozadaghy synshyl realizm qalyptary poeziyagha, onyng ishinde lirika janryna da әser etip, ene bastady. Ádebiyette osynday tekaralyq, janraralyq baylanystar, yqpal-әserler bolatyny zandylyq.

Abaydyng 1880 jyldardyng ortasynan bastap jaza bastaghan ólenderi, uaqyt ozghan sayyn iydeyalyq, mazmúndyq, pishindik túrghydan da salmaghy auyrlap, kóterer jýgi men aitar oiy terendey týskeni belgili. Aqyn realistik әdebiyet baghytymen qogham dertin, әleumettik mәselelerdi ótkir aitudy qolgha ala bastady.  «Abay - qoghamshyl aqyn. Árbir qoghamshyl aqyn - eng aldymen - ýgitshi. Ózi sengen iydeyany shygharmasy arqyly ýgittemeytin qoghamshyl aqyn bolmaydy»[1, 152],- dep akademik S.Múqanov bagha bergendey, qazaq qoghamynyng býtin bolmysyn, tirshilik-tynysyn sanasynan qalt jibermegen aqyn óz ólenderi arqyly qoghamdaghy oryn alyp otyrghan kelensizdiktermen bitispes kýres jýrgizedi. Abay eldegi nadandyqpen qolyna qaru alyp kýrespese de, odan myndaghan ese tiyimdi dep tanyghan qalam arqyly kýreske shyghady. Sol «qalam kýreste» aqyn týrli amal-tәsilderdi qoldanady. Ghalym A.Núrqatov atap ótkendey osy kýreste: «Abay ghibratshy bop ta, ýkimshi bop ta, eng jaqyn syrlasyng men qimas dosyng bop ta, zúlmat ataulyny, kesapat ataulyny aiyptap, zaman men qoghamdy, adamdy aiyqtyrushy, sauyqtyrushy bop ta sóileydi» [2, 309]. Óz ólenderinde oiyn jetkizuding týrli amaldaryn paydalanghan aqyn, kóp jaghdayda oryn alatyn «ýgitshi», «ýkimshi» «aqylman», «ayyrtyrushy», «sauyqtyrushy» beynesinen alastap, avtor maskasy, roldik keyipkerlerdi oinatu kórkemdik tәsilin qoldanatyn tústary da kezdesedi.

Aqynnyng óz ólenderinde roldik keyipker oiynyng paydalanuy orystyng synshyl әdebiyetinen, synshyl realizminen alghan әserinen, onyng ishinde Gogoli mektebining shәkirti Saltykov-Shedriyn, Nekrasov poeziyasynan tuyndaghan degen pikirdi qazaq әdebiyettanu ghylymynyng koriyfeyleri M.Áuezov [3], S.Múqanov [1], M.S.Silichenko [4],  A.Núrqatov [2], Z.Ahmetov [5], Á.Derbisalin [6], T.Núrtazin [7] syndy ghalymdar aityp ótken bolatyn.

Ghalym B.O.Korman poetikalyq narratologiyada qoldanylatyn mynaday negizgi lirikalyq tәsilderdi aityp ótedi: «Mnogoelementnaya liricheskaya sistema, v kotoroy avtorskoe soznanie vyrajaetsya cherez vybor, sochetanie y sootnesennosti neskolikih liricheskih form.

Elementamy liriky Nekrasova yavlyaytsya:

1)    stihotvoreniya, obedinyaemye obrazom  povestvovatelya;

2)     stihotvoreniya, obedinyaemye obrazom  liricheskogo geroya;

3)    stihotvoreniya, obedinyaemye obrazamy geroev rolevoy liriky (geroy rolevoy liriky blizok k rasskazchiku v takih epicheskih proizvedeniyah, gde rasskazchik yavlyaetsya odnovremenno geroem)» [8, 78 ].

Roldik keyipker tәsili kóp jaghdayda synshyl realizmde, qoghamnyng qat-qabat, qaltarysty, kýrdeli mәselelerin ashyp aitu ýshin qoldanylady. Ólenin tikeley «men» arqyly, ne lirikalyq qaharman beynesi arqyly jetkizip otyrghan avtor roldik oiynda basqa keyipkerdi ortagha shygharyp, ony óz atynan sóiletu arqyly jana kórkemdik satygha jetuge talaptanady. Búl túrghyda akademik Z.Ahmetovting oilary mәselening tórkinin ashyp beretindey: «Aqyn ózining oi-sezimin barlyq ólende birkelki óz atynan tura aitpay, keyde keyipkerdin, yaghni, ózi sipattap otyrghan basqa bireuding sóileui - monology arqyly, nemese, bireudi minezdeu arqyly jetkizui de kezdesip otyrady. Aqyn, avtor oiyn óz atynan aitqannyng ózinde de, әr týrli bayandau, suretteu tәsilderin qoldana alady. Aqyn beynesi әr ólende әr qyrynan, әr týrli kórkemdik tәsilder arqyly kórinis tabady»  [5, 34].

Roldik keyipker paydalanylghan kezde, lirikalyq qaharman orny jasyrynyp túrady. Avtorlyq diskurstyng avtorlyq sana, avtorlyq konsepsiya syndy komponentteri jýzege asady. Roldik keyipkerdi paydalanu arqyly avtor ózining negizgi aitqysy kelgen oiyn jetkizip, shygharmanyng ón-boyy arqyly avtordyng maqsaty týsinikti bolyp túrady. Jaghymsyz keyipkerdi, beyneni, ne tútas alghandaghy әleumet dertin jaghymdy lirikalyq qaharmannyn, ne tikeley avtordyng ózining auzymen surettegennen, sol jaghymsyzdyng ózin sóiletu әdisi nanymdy, útymdy, әserli shyghady jәne oqyrmangha, qabyldaushygha katarsistik, avtoterapevtik tolghanys tartu etedi.

«Sushnosti rolevoy liriky zakluchaetsya v tom, chto avtor v ney vystupaet ne ot svoego lisa, a ot lisa raznyh geroev. Zdesi ispolizuetsya liricheskiy sposob ovladeniya epicheskim materialom; avtor daet slovo geroyam, yavno otlichnym ot nego. On prisutstvuet v stihotvoreniyah, no skryto, kak by rastvorivshisi v svoih geroyah, slivshisi s nimi» [8, 80],- dep ghalym B.O.Korman avtorlyq diskurstyng tereng qyrlaryn ashyp kórsetedi. Demek, belgili bir ólendi jazu ýshin avtor óte kóp dayyndalady, aldyn-ala strategiya qúrady, strukturasyn jasaydy. Ólendi qanday pishinde jetkizudi de oilastyrady. Roldik keyipker tәsilin paydalanu ýshin avtor rejisser syndy somdaytyn keyipkerining býtin bolmys tabighatyn jetik mengerui, bilui qajet. Ol avtordan psiholog boludy da talap etedi. Roldik keyipkerlerdi oinatugha kez kelgen aqynnyng shabyty pen qarymy, sheberligi, daryny jete bermeytini anyq. Búl tәsil - úly aqyndardyng qolynan ghana keletin  tәsil.

Abaydyng 1888 jyly jazylghan delinetin «Bolys boldym, mineki» óleni roldik keyipker tәsili paydalanylghan biregey shygharma. Aqynnyng osy taqyrypta roldik keyipkerdi sóiletuinde de erekshe mәn bar. HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy qazaq qoghamy ýshin de eng ózekti taqyryp - bolystyq taqyryby bolghandyghy anyq. Abay ýshin de bolystyq, bolys taqyryby bóten taqyryp emes edi. 3 kezeng bolystyq qyzmet atqardy delinetin Abaydyng bolystyq saylau jýiesi men bolystyq qyzmet qaltarystaryn jaqynnan bilgendigi júmbaq emes [9]. Ózi de el ishindegi bolystyqtyng әure-sarsanynan talay sharshaghany bar. Keyingi uaqyttarda jazghan qara sózderinde de bolystyq, bolystyq saylau taqyryby jónindegi óz pikirleri men úsynystaryn, ózi saraptap shygharghan bolystyq saylau jónindegi jobasynda da ortagha salatyn tústary bar. Bolys beynesin somdau barysynda avtor nege jaghymdy, el qamyn oilaghan bolystyng beynesin somdaudy oilamady degen súraq tuyndaydy. Qoghamshyl aqyn el ishin, biylikting jay-kýiin jaqsy bildi. Oghan әkesi Qúnanbaydyng qalauymen el mәselelerine erte aralasuynyng da septigi tiygen bolar. Abaydyng ómir sýrgen kenistiginde óz bilim-parasatymen, iskerligimen bolystyqqa saylanyp, qyzmet babynda adal joldan tayqymay elge qyzmet etudi oilaytyn jan siyrek bolatyn. Otarshyldardyng әkki sayasatynan tuyndaghan bólektep biyleuding qúralyna ainalghan qazaq eli, qazaq atqaminerleri psihologiyasy etnodeformasiyagha úshyrap jatqan kezeng bolatyn. Aqyn búl jaghymsyz tendensiyany kóre bildi, elding esti azamattaryn búl ýrdisten toqtatu ýshin oghan qarsy kýresting jana formasyn, el býtindigi men órkeniyeti aldynda esh qauqary joq - bolys beynesin somdaudy jәne ony ózin sóilete otyryp sipattaudy qolgha alady.

Bolys boldym, minekiy,

Bar malymdy shyghyndap.

Týiede qom, atta may,

Qalmady elge tyghyndap.

Sýitse daghy elimdi

Ústay almadym myghymdap [10, 102].

Aqyn somdaghan bolys beynesinen, avtor auzyna sóz salyp bergen roldik keyipkerding aitqan әrbir tarmaghynan ýlken mәn kóruge bolady. Árbir aitylghan sózding astarynda maghyna, «podtekst» jatyr. Aqyn poetikalyq sanamen az sózben kóp maghyna beredi, shúbartyp týsindirip jatpaydy. Mysqyl men satira serik ete otyryp, realdy ómirdegi oryn alghan jәittardy qaz-qalpynda ólenge týsire salghanday әser qaldyrady. Áytpese, «bar malymdy shyghyndap» degen sóilem útymdy qoldanylmaghanda, qazaq qoghamyndaghy bolys saylaudyng jay-kýii, oryn alghan paraqorlyq, aldau-arbau, ekijýzdilik degen únamsyz sapalar jete týsinikti bolmas edi.

Ári qaray keyipkerimizdi sóilete týsip, el biyleu, el biyligine ie bolu joldaryn, ailalaryn tizbektetip, adam janynyng bilgiri retinde týrli bet-perdelerdi sheber qoldanatyn, әkki, jymysqy, jýz qúbyltqysh minez-qúlyqtaryn surettep beredi:

Kýshtilerim sóz aitsa,

Bas iyzeymin shybyndap.

Álsizding sózin salghyrtsyp,

Shala úghamyn qyryndap.

Syyaz bar dese, jýregim

Ornyqpaydy suyldap.

Syrtqylargha syr bermey,

Qúr kýlemin jymyndap.

Abaydyng búl óleni mazmúny jaghynan - әleumettik lirikagha jatady delik. Alayda aqyn әleumettik lirikasyn tek qogham mәselelerin aitumen ghana erekshelenip túrghan joq. Búl óleng synshyl realizmimen, ótkir satirasymen, zildi ironiyasymen, eriksiz ezu tartqyzatyn yumorymen erekshelenedi. Synshyl realizm janry lirikalyq shygharmalarda oryn alghanda aqyn satira, ironiya, yumor tәsilderin qoldanu arqyly poetikalyq oilaugha publisistikalyq qatpar kómkeredi. Roldik keyipker syndy prozalyq metodpen poeziyalyq shygharmagha, lirikagha, epostyq sipat beredi, sondyqtan da qazirgi tanda lirikalyq shygharmalargha - «mikroroman» degen ataulardy qoldanu mәseleleri de oilandyrady. Abay «Bolys boldym, mineki» óleni arqyly qazaq qoghamyndaghy eng keseldi, elin ishin alatayday býldirip otyrghan, otarshyldyqtyng zúlym sayasatynan tuyndaghan, turasyn aitqanda, qoldan jasalynghan - bolystyq saylau jýiesi turaly ólenmen bayandalghan, mazmúny teren, astargha bay, maghynagha bay, podteksti mol, alayda poetikalyq sananyng qalybymen jetkizilgen әleumettik mikroromany dep aituymyzgha tolyq negiz bar. «Bolys boldym, mineki» óleninde avtor bayandaudyng eki týrin paydalanghan. Óleng mәtininde avtordyng sózi bayandaushy tarapynan kommentariy retinde beriletin túsy da kezdesedi. Al kóp jaghdayda roldik keyipker - bolys tarapynan bayandalady. Abaydyng keyipkerding ishki psihologiyalyq iyirimderin tereng mengergendigin jәne onyng әrketterin teneulermen emes, etistikten jasalghan epiytetter arqyly bergendigin aqynnyng anyq sheberligi dep baghalaghan akademik Z.Ahmetov myna pikirleri óte qúndy: «Keyipkerding qimyl-әreketin dәl sipattap, kózge aiqyn elestetetin, kónilge berik úyalatatyn beynelilik quaty kýshti, oinaqy sózderdi aqynnyng mol qoldanatyny airyqsha nazar audarady. Shybyndap túrghan malday ózining zorgha bas shúlghuy, nemese elemegen adamnyng eskermeytin,qúlaqqa ilgisi kelmeytin sózin qyryndap túryp tyndaghany siyaqty, kýpildep sóz sóileytini, dalpyldap shauyp jýretini, tarpyldap jýrip, tabanynan tozatyny, ashu shaqyryp, sestengende barqyldap úrysqan bolatyny, keybireuge úrghan tayaghy bartyldap tiyip jatatyny, - búlar bolystyng әr týrli jaghdaydaghy qalpyn, әreketin dóp basyp bederlep, beynelep kórsetedi. Múnday sipattaulargha tәn mysqyl badyraytyp syrttan berilgen baghaday aitylmay, keyipkerding ózine aitqyzu arqyly býrkemelenip túrghany tegin emes» [5, 68]. Sonday-aq aqynnyng osy óleninde roldik keyipker sanatyna kóterilip somdalynbaghanymen, epizodta kórinetin roldik keyipker bar. Aqyn olardyng auzyna birli-ekili replikalar, keyipker sózin salu arqyly ghana-aq olardyng minezin somdap bergen. Olar: oyaz, atshabar, starshyn, bi, bolys beyneleri. Aqyn osy óleninde qazaq qoghamyndaghy bolystyng tiptik beynesin somdaghan.

Abaydyng roldik keyipkerlerdi sóiletken ólenderi bir ghana «Bolys boldym, minekiymen» shektelmeydi. Aqynnyng mahabbat lirikasyndaghy «Qor boldy janym», «Sen meni netesin?», «Jigit sózi», «Qyz sózi» ólenderi, әriyne, lirikalyq qaharman túlghasy atynan bayandalyp otyrghan ólender dep eseptelgenimen, avtor tarapynan roldik keyipkerler tәsili qoldanylghany jasyryn emes. Mahabbat lirikasynda avtor ózge ólenderindegi bayandau tәsilinen auytqityny kórinip túr. Kóp jaghdayda obektivti ómirding әleumettik mәselelerin aitatyn qoghamshyl aqynnyng «ýkimshil» beynesi búl ólenderde kórinbeydi. Aqyn lirika janrynyng shenberinde avtorlyq diskurs ayasyn kenitip, roldik keyipkerlerdi sóiletudi qolgha alady. Mahabbat taqyrybyna aqyl toqtatqan, birneshe әieli, kóptegen bala-shaghasy bar egde tartqan azamattyng esti sózinen góri, sezim otymen alaulaghan jastardardyng sezim seli, ghashyqtyq sózi, sýigen jýrekting dýrsili arqyly beru әlde qayda tiyimdi. Mahabbat lirikasynda avtor da, lirikalyq qaharmanda keyin sheginip, ne pishin men mazmún auystyryp, ortagha roldik keyipkerler shyghady.

Abay mahabbat lirikasynda da úly sezimning ghajap әlemin tereng mengergendigin kórsetedi. Mahabbatqa toly adam janynyn, riyasyz sýie bilgen adamnyng - jan tazalyghymen, jan qúmarlyghymen mazmúndalatynyn bayandaydy. Abaydyng ghashyqtyq otyna janghan bir keyipkeri:

Qor boldy janym,

Sensizde mening kýnim,

Bek bitti halim,

Taghdyrdan kelgen zúlym

Taghdyr etse alla,

Ne kórmeydi pәndә?,-

dep jyrlasa, sýigeni ýshin kýresuge bel baylaghan taghy bir ghashyq jýrek keyipkeri:

Sen meni netesin?

Meni tastap,

Óner bastap

Jayyna

Jәne aldap,

Arbap,

Óz betinmen sen ketesin,-

dep sýigen jýrek dertining emin izdeydi. Abay qazaq qoghamynda genderlik tendikti alghash jyrlaghan aqyndardyng biri. Mahabbat taqyryby da - genderlik taqyryptyng bir kórinisi. Aqyn ghashyqtyqtyng bir ghana jaqty bolmaytynyn jaqsy biledi, mahabbat bolu ýshin qos jýrek, qos sezim lәzim. Aqynnyng mahabbat lirikasyndaghy keyipkerler tek er jigitter ghana emes, qyzdar tarapynan da sýiispenshilik sezimderi beriledi. Abay qazaq poeziyasynda túnghysh ret әiel adamnyng beynesinen sóz aitqan, týpsiz tereng әiel psihologiyasyn tereng mengergen aqyn bolyp tabylady:

Aqylyna sózing say,

Siz - jalyn shoq, biz - bir may.

Ystyq sózing kirdi ishke,

May túra ma shyjymay.

Qazaq lirikasyn kemeldilik dengeyine kótergen dana Abaydyng ólendi bayandau týrine kelgende bay tәsilderdi paydalanghany belgili boldy. Roldik keyipkerler oiyny aqyn lirikasyn mazmún jәne pishin túrghysynan jana sapagha kóterdi. Reseptivtik túrghydan әrbir oqyrmangha etikalyq, moraldyq, әleumettik túrghydan ghana emes, autopsihoterapiyalyq, estetikalyq tarapynan әser etetindigi anyq. Aqyn lirikasynda roldik keyipkerler oiynynyng paydalanylu, qoldanylu funksiyasy da osy maqsattardan tuyndasa kerek.

Ádebiyetter

1.     Múqanov S. Jaryq júldyz. -Almaty: Sanat, 1995.

2.     Núrqatov A. Abaydyng aqyndyq dәstýri. -Almaty: Jazushy, 1966.

3.     Áuezov M. Abay Qúnanbaev.  -Almaty: Sanat, 1995.

4.     Silichenko M.S. Tvorcheskaya biografiya Abaya. -Alma-Ata: izdatelistvo Akademiy nauk Kazahskoy SSR, 1957.

5.     Ahmetov Z. Abaydyng aqyndyq әlemi. - Almaty: Ana tili, 1995.

6.     Derbisәlin Á. Baytaq pen bәiterek. -Almaty: Arda, 2009.

7.     Núrtazin T. Abay jәne orystyng klassikalyq әdebiyeti. -Kitapta: Abay taghylymy. -Almaty: Jazushy, 1986.

8.     Korman B.O. Izuchenie teksta hudojestvennogo proizvedeniya. Moskva: Prosvesheniye, 1972.

9.     Bayghaliyev B. Abay ómirbayany arhiv derekterinde. -Almaty: Arys, 2001.

10.            Qúnanbayúly A. Shygharmalarynyng eki tomdyq jinaghy. T.1. -Almaty: Jazushy, 1995.

Rezume

V dannoy statie issleduetsya roli y znacheniya rolevyh geroev v poeticheskoy narratologiy na materiale liriky velikogo kazahskogo poeta A.Kunanbaeva.

This article explores the role and value of role-playing characters in a poetic Narratology on the material of the lyrics of the great Kazakh poet A.Kunanbaev.

Noyabri Kenjegharaev

Abay atyndaghy QazÚPU-nin

«Abaytanu» ghylymiy-zertteu ortalyghynyn

agha ghylymy qyzmetkeri, f.gh.k.

«Abay-aqparat»