Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 3567 14 pikir 21 Qantar, 2020 saghat 14:28

Elimizdegi barlyq ekonomikalyq reformalar Reseyden kóshirilgen

Economic Analysis of Russia

Suzan Linz esimdi professording Resey ekonomikasy jayly leksiyasyn tyndap otyryp, Qazaqstan oiyma kele berdi. Elimizdegi barlyq derlik ekonomikalyq reformalar men baghdarlar Reseyden kóshirilgen eken. Qazaqstan-2050, Ýzdik 50, sosyn 30 el qataryna kiru degen siyaqty ambisiyalar (Putin biylikke kelgen jyldary 10 jyl ishinde Reseydi 20 damyghan el qataryna kirgizudi josparlaghan eken), shaghyn jәne orta biznesti damytu, kedeylikti azaytyp, júmysssyzdyqty joygha baghyttalghan barlyq ekonometriyalyq esepterding barlyghy orystardan kóshirilipti.

MSU professorynyng aituynsha, Reseyding qazirgi ekonomikalyq jýrisi 2000-jyldardyng basynda tiyimsiz ekendigi belgili bolghan eken. Biraq sonda da esh ózgertilmepti. Sebebi ol OLIGARH-targha tiyimdi. Olardyng monopoliyalyq biznesine tiyimdi eken.

Al Reseyding qazirgi didjital tranformasiyasy, kólenkedegi ekonomikamen kýres, beyresmy júmyspen qamtudy joy syndy baghyttary da Qazaqstanda jýrip jatyr. Tipti damu baghytyndaghy kriptovalutany damytugha tyrysuy da Qazaqstandaghy AIFC tónireginde sayd effekt berip jatyr.

Qazaqstanda osydan 4 jyl búryn júmyssyzdar sanyn anyqtau әdisin ózgergeni esterinizde bolar. Mysaly, siz aldymen júmys babymen birjagha kelesiz. Sosyn ortalyq mamandary sizge kelesi 10 kýn ishinde júmys tabugha tyrysady. Al siz әr ýsh kýn sayyn júmys izdep jatqanynyzdy kórsetu ýshin ortalyqqa kelip, tirkeudi janartyp otyruynyz kerek (Birinshiden eshkim birjagha baryp, júmys súramaydy. Sosyn әr ýsh kýn sayyn eshkim baryp, tirkeuin janartpaydy). Eger kelmeseniz, sizdi júmyssyz dep sanamaydy. Osylay ýkimet Qazaqstandaghy júmyssyzdar kórsetkishin azaytyp jýr. Búl Resey ýkimetindegi ekonomisterden kóshirilgen eken.

Jalpy Qazaqstan ekonomikasyn, makroekonomika jәne mikroekonomikanyng ne ekenin úghynu ýshin osy semestrde "Economic Analysis of Russia" sabaghyna jazyldym. Búl magistrlik dengeydegi sabaq bolghany ýshin jәne men Ekonomika fakulitetinen bolmaghanym ýshin rúqsat alu qiyndau boldy. "Ekonomika taqyrybynda birqatar maqala jazdym, orys til biluim meni Resey men TMD elderinning ekonomikasyna analiz jasaugha bir taban jaqyndatady" dep әreng prerekvizitterdi aldyrdym.

Eger qyzyq kórsenizder, әr leksiyany qysqa-qysqa osynda jazyp túramyn. Sizding oiynyzsha, Qazaqstan men Resey ekonomikasy arasynda men keltirgen úqsastyqtardan basqa, taghy qanday birynghay kóshirmeler bar?

Joldas Órisbaydyng әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435