Redaksiyadan. Qazir Núr-Súltan qalasynda QR Su resurstary komiytetining búrynghy tóraghasy, Dýniyejýzilik «Qazaq kýresi» federasiyasynyng búrynghy preziydenti Islam Ábishevting jәne federasiyanyng búrynghy viyse-preziydenti Serik Týkiyevting ýstinen qozghalghan qylmystyq is boyynsha jaryssóz prosessteri ótip jatqanyn jurnalist Sәule Ábildahanqyzy әleumettik jelide jazghan bolatyn.

Býgin redaksiyamyzdyng elektrondy poshtasyna advokat Mәkish Esqaraevtyng sotta keltirgen aighaqsózderi kelip týsti. Ábishev pen Týkiyev isi qazir qogham talqysynda. Osy rette biz advokattar aitqan aighaqtardy oqyrman nazaryna úsynghandy jón kórdik.

Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Spiykerlerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz.

---

IY.Ábishev pen S.Týkiyevting qylmystyq isi boyynsha sot jaryssózi kezindegi advokat Eskaraevtyng sózi...

Qúrmetti sot!

Memlekettik aiyptaushy ótken sot otyrysynda, bar bolghany 22 minutqa sozylghan sózinde, taghylghan aiypty tolyqtay qoldap, óz pozisiyasyn bildirdi.

Ishinde eshqanday qúqyqtyq taldau, isting sot otyrystary barysynda janadan anyqtalaghan jay-japsarlardyng taldauy,  is boyynsha barsha dәlel-dәiekting tolyqqandy baghasy, qorghaushy taraptyng qylmystyq isti toqtatu turaly ótinishine qarsylyq pen qarsy dәiek, qylmystyq-prosestik zannamalardyng normalarynyng býkil búzushylyqtary boyynsha bagha joq, 22-aq minut!

Sot tergeui barysynda, prokurordyng óz pozisiyasyn sot jaryssózi barysynda bildiretini jayly jar salghanyna qaramastan, osylay boldy.

Prokurordyng býgingi sózi – isting eshqanday dәlel-dәiekterimen,  qylmystyq jәne qylmystyq-prosestik zannamalardyng normalarymen bekitilmegen, qúqyqtyq túrghydan alghanda týkke túrghysyz.

Biz, qorghaushy tarap, sot tergeui barysynda Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting tarapynan ketken orasan kóp búzushylyqtargha nazar audartqan son, memlekettik aiyptaushy retinde prokuror sotqa joldanghan qylmystyq isting taghylghan aiyp boyynsha tas talqany shyqqanyn moyyndaydy, sóitip memlekettik aiyptaushy aiyptan bas tartyp, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerleri jasaghan qylmystyng jay-japsaryn anyqtaugha kirisedi degen negizdi ýmit bolyp edi!

Biraq, ókinishke oray!

Zannyng dәl de birynghay qoldanyluyn qamtamasyz etushi joghary qadaghalaushy organ azamattardy zansyz qylmystyq qudalaudan qorghaudy qamtamasyz etude dәrmensiz ekenin kórsetti!

Qúrmetti sot!

Endi әdil sheshim shygharudyng býkil jauapkershiligi men salmaghy Sizding moynynyzda!

Basynyzgha týsken jaghdaydyng auyrlyghyn týsine jәne sezine otyryp, eng әueli, Sizding ar-ojdanynyzgha ýmit etip, memlekettik aiyptaushyday bolmay, Ábishev pen Týkiyevti taghylghan aiyptan aqtap shyghady dep senim artamyz!

Osy ýshin Sizding nazarynyzdy osy qylmystyq isting aqiqatyna audarugha rúqsat etiniz!

Qúrmetti sot!

Ábishev pen Týkiyevti tek Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting prosessualdyq búzushylyqtary negizinde ghana aqtap shyghugha bolady. Biraq Ábishev pen Týkiyev ózderine taghylghan qylmystar boyynsha aiypty ma?, - degen bir qarapayym súraq tuyndaydy.

Kóp adamdarda prosessualdyq qúqyqtyng talaptaryn orynday almaghan bir әlsiz qyzmetkerding kesirinen, asa auyr qylmys boyynsha aiyptalyp jatqan adamdardy aqtaugha bolady ma?, - degen súraq tuyndauy mýmkin. Áriyne, bolady jәne aqtau kerek te! Sonda «al, әdilet she?» degen bir qarapayym súraq qalady.

Mine, sondyqtan, Qúrmetti sot, Ábishev pen Týkiyev, tek prosessualdyq búzushylyqtar negizinde ghana emes, aiyptau aktisinde kórsetilgen qylmystardy jasamaghany men kinәsizdigi ýshin de aqtaluy tiyis.

Ayyptau aktisinde kórsetilgen jasalghan-mys qylmystyng jay-japsary qoldanystaghy qylmystyq zannamalar boyynsha da, sau aqylgha salyp qarasa da, eshqanday syn kótermeydi.

Prokuror jaryssóz barysynda sotty jasalghan qylmystyng jay-japsary turaly habardar qylmay, bәri aiyptau aktsinde kórsetilgen, - dep oghan toqtaludy qajet dep tappady.

Al biz, Qúrmetti sot, Sizding nazarynyzdy tap osy aiyptau aktisine jәne onda kórsetilgen qylmystyq qudalau organynyng qarama-qayshylyqty tújyrymyna audarghymyz keledi:

Sóitip, qylmystyq qudalau organynyng pozisiyasy boyynsha, QR AShM SRK tóraghasy bolghan kezinde I.A. Ábishevte, shamamen 2018 jyldyng qazan aiynyng ortasynda Komiytet pen «El Construction» JShS arasynda 26.09.2018j. týzilgen №38 kelisim sharty birjaqty búzylatynyn bile túra, konkurs boyynsha ekinshi jenimpaz retinde tanylghan «Kazbaylyq Astana» JShS-nen memlekettik satyp alu shartyn jasaghany ýshin asa iri mólsherde para alu qylmystyq oiy tuyndaghan. 

Qylmystyq qudalau organynyng tújyrymy boyynsha, para sharttyng somasynyng 4-5%-n qúrauy, yaghny  250 mln.tenge boluy tiyis bolghan.

Búl 250 mln. tengening IY.Ábishev ózine 60 mln tengesin qaldyruy, al A.Shaymerdenov 190 mln. tengeni alatyn bolghan.

A.Shaymerdenov búl qylmystyq jospargha, onyng «Qazbaylyq Astana» JShS ókilderin, atap aitqanda A.Mәkishevti jaqsy tanitynyn IY.Ábishev bilgendikten tartylghan.

Qúrmetti sot!

Áueli, osy ahualdy talqylap alayyq, óitkeni onyng keyingi jay-japsarlar ýshin ýlken mәni bar jәne tútastay alghanda, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerining arandatu-aydap saluyn týsindiruge negiz bolyp tabylady.

Men tek qana faktilerge silteme jasaytynyma, nazarlarynyzdy audaramyn!

Birinshi  fakt:

Shyndyghynda, 2018 jyldyng 17 qazany kýni QR AShM SRK «El Construction» JShS-ne kelisim-shartty búzu jayly hat joldady jәne keyin shart kýshin joydy.

Ekinshi fakt:

QR AShM SRK jәne «Qazbaylyq Astana» JShS arasynda 2018 jyldyng 14 qarashasynda jalpy somasy 5,9 mrld qúraytyn №42 shart jasaldy. Sebebi, «Qazbaylyq Astana» JShS - QR «Memlekettik satyp alu» Zanyna say ekinshi jenimpaz, sondyqtan QR AShM SRK birinshi jenimpazben shart búzylghan jaghdayda, onymen shart jasaugha mindetti.

Ýshinshi fakt:

Ayyptau tarapynyng pikirinshe, IY.Ábishevte  «Qazbaylyq Astana» JShS-nen jogharyda atalghan sharty jasaghany ýshin asa iri kólemde para alu niyeti payda bolghan. Búl ýshin ol atalghan kompaniyanyng ókilderimen jaqsy qarym-qatynasta ekeni ózine mәlim A.Shaymerdenovty tartqan.

Mynaghan nazar audarayyq:

IY.Ábishev parany «Qazbaylyq Astana» JShS basshylyghynan talap etedi, al A.Shaymerdenov - búl epizod boyynsha para beru men alu boyynsha deldal.

Búghan qosa, osy deldaldyghy ýshin A.Shaymerdenov somasy 190 mln.tenge qúraytyn payda tabuy tiyis bolghan.

Ekinshiden, IY,Ábishevke telinui tiyis paranyng somasy 60 mln.tenge emes, 250 mln tengeni qúrauy kerek.

Parany berushi - «Qazbaylyq Astana» JShS iyesi Tólegenov nemese osy Seriktestikting basshysy Malgajdarov boluy tiyis.

Sonymen, Ábishev – para alushy, Shaymerdenov – deldal, Tólegenov pen Malgajdarov – para berushiler.

Árkimning qylmystyq әreketterding osylay taratylyp, bólinui – IY.Ábishev jasaghan qylmystyq jospar bolar edi.

Alayda, sot tergeui barysynda ýshinshi fakt rastalmady.

Ayyptau tarabynyng kuәgeri A.Shaymerdenov sotta jauaptalu barysynda IY.Ábishev onyng «Qazbaylyq Astana» JShS ókili A.Mәkishevpen tanys ekeni jayly bilmegenin aitty.

«Qazbaylyq Astana» JShS-men memlekettik satyp alu shartyn jasau ýshin para alu shemasyn IY.Ábishevke ol ózi úsyndy.

Ol jauaptalu barysynda, shamamen 2018 jyldyng qazan aiynyng ortasynda IY.Ábishevting ony «Diplomat» oteline kezdesuge shaqyryp, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetke osydan keyin aryz jazbauyn súraghanyn aitady.

Óz kezeginde, jauaptalu barysynda A.Shaymerdenov 2014 jyly IY.Kalybekov arqyly IY.Ábishevke «SMP-610» JShS-men memlekettik satyp alu shartyn jasaghany ýshin 1 mln AQSh dollaryn para retinde bergenin kórsetedi.  2018 jyly SRK atalghan seriktestikpen búl kelisim-shartty búzghan

Osy ýshin oghan SRK-ng tapsyrystary boyynsha qanday da bir júmystardy qarap, tandap aludy úsynylghan. IY.Ábishev osylaysha oghan búrynyraq alynghan 1 mln.tenge parany qaytaryp beruge niyettengen.

A.Shaymerdenov, óz kezeginde, QR AShM SRK-ng «El Construction» JShS-men shartty búzghysy keletinin bilip, IY.Ábishevke  «Qazbaylyq Astana» JShS-men shart jasaudy jәne osy shartty jasaghany ýshin 250 mln.tenge para aludy úsynghan. Búl somanyng 190 mln. tengesin búrynyraqta berilgen paranyng qaytarymy retinde ózinde qaldyrady.

IY.Ábishev onyng A.Mәkishevti jaqsy tanityndyghyn bildi me?, - degen súraqqa A.Shaymerdenov «IY.Ábishev búny bilgen joq jәne «Qazbaylyq Astana» JShS-nen para alu iydeyasy ózinen shyqqany jóninde nyq jauap berdi.

IY.Ábishevting ózi búnday әngime bolghanyn joqqa shygharady.  Ol óz jauabynda «SMP-610» JShS-ng ayaqtalmaghan júmystary ýshin A.Shaymerdenovtyng ózine 100 mln tenge audarudy ótingenin, alayda júmystyng ayaqtalmauyna baylanysty «Esili Su» ókilderining qabyldau aktisine qol qongdan bas tartqanyn kórsetti.

Búghan qosa, «Sapar» esimdi kuә retinde jauaptalghan IY.Ábishevting jýrgizushisi kóshede IY.Ábishev pen A.Shaymerdenovtyng arasynda para turaly eshqanday әngime bolmaghanyn kórsetti.

Qúrmetti sot, osylaysha aiyptau tarabynyng IY.Ábishev «Kazbaylyq Astana» JShS-nen para aludy sheship,  qylmystyq oiyn is jýzinde jýzege asyru ýshin A.K. Shaymerdenovty  «Diplomat» meyramhanasyna shaqyrghan degen birinshi tújyrymy rastalmady.

Qylmystyng subektiv jaghyn ashudyng basy bolyp tabylatyn osy jay-japsar boyynsha, ókinishke oray, prokuror eshqanday bagha bergen joq.

Búghan qosa, qylmysty jasaudyng bastamashysy ózi ekenin A.Shaymerdenov sot barysynda kórsetti.

Eng bastysy, A.Shaymerdenovtyng kórsetui boyynsha, IY.Ábishevtyng qylmys jasau motivy - «SMP-610» JShS-men jasalghan kelisim-shartty búzuyna oray, búdan búryn para retinde alghan Shaymerdenovtyng 1 mln.AQSh dollaryn qaytaru.

Búl jay-japsarlar isting mәn-jayyn anyqtauda orasan zor mәnge iye, óitkeni A.Shaymerdenov pen Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet tarapynan IY.Ábishevti qylmysqa arandatu-aydap salu belgileri bayqalady. 

Qúrmetti sot!

Qylmystyq qudalau organy anyqtaghan jay-japsarlar qylmystyq isting materialdarymen esh dәlelin tappaghan.

Qylmystyq qudalau organynyng tújyrymy boyynsha, A.K.Shaymerdenov Komiytet tóraghasy I.A.Ábishevting asa iri mólsherde para alu turaly talabyn «Qazbaylyq Astana» JShS-ning basshylarynyng tanysy A.K.Mәkishevke, al ol óz kezeginde  «Kazbaylyq Astana» JShS-ning menshik iyesi A.B.Tólegenovke jetkizgen.  

14.11.2018j. Komiytet pen «Kazbaylyq Astana» JShS-ning aralarynda jalpy sommasy 5 980 598 463 tenge bolatyn «Soltýstik Qazaqstan oblysy, Qyzyljar audanynda Sokolov toptyq su qúbyryn qayta janartu jәne qosylghan auyldyq eldi mekenderding taratu jelilerin salu, II-kezek» qúrylysy boyynsha  №42 kelisim shart týzilgen.

A.B.Tólegenov I.A.Ábishevting Komiytet tóraghasy retinde jogharyda týzilgen kelisim shart boyynsha qanday da bir qyzmettik kedergiler jasauy mýmkin degen oimen, onyng asa iri mólsherde para talap etu qylmystyq әreketine keliskendey synay bildirip, biraq shyn mәninde asa iri mólsherde para beru qylmystyq oiy bolmaghan.

JOQQA ShYGhARU!

SRK men «Qazbaylyq Astana» JShS arasynda kelisim shart jasalyp qoyghan jәne búl kezde Tólegenov Ábishevke eshqanday para bermegen.

Ayyptau tarabynyng IY.Ábishev memlekettik satyp alu boyynsha kelisim-shart jasaghany ýshin para talap etti degeni, osydan-aq, rastalmaydy.

Tender nәtiyjesi boyynsha «Qazbaylyq Astana» JShS ekinshi jenimpaz bolyp tabylghan, sondyqtan memlekettik satyp alu zanyna say, IY.Ábishev memlekettik satyp alu shartyn týzuge eshqanday qúqyqtyq jәne әkimshilik kedergiler jasay almaydy.

Qylmystyq qudalau organy aiyptau aktisinde de, IY.Ábishevting is-әreketterin saralau qaulysynda da Ábishevting 14.11.2018 jyly, yaghny kelisim-shartty týzu sәtinde Tólegenovting asa iri kólemde para beruge kelisimin alghany turaly eshtene kórsetilmegen.

Búghan qosa, IY.Ábishevke A.Tólegenovtyng ózine para bergisi kelgenin qalay belgili bolghany turaly týk te kórsetilmegen.

A.Tólegenovtyng jauabyna qarasaq, onyng IY.Ábishevke para beretin niyeti bolmaghan, A.Mәkishevke ol arqyly IY.Ábishevke para beruge eshqanday kelisim bermegen, A.Shaymerdenovty mýlde bilmeydi.

A.Mәkishev sotta aqshagha eshqanday qatysy joqtyghyn kórsetti. Onyng mindeti - tek Shaymerdenov pen A.Tólegenovty tanystyru ghana bolghan.

Onyng kompaniyasy men «Qazbaylyq Astana» JShS arasynda  konsorsium turaly kelisim-shart bar, jәne osy kompaniyasy kishi әriptes bolghandyqtan,  «Qazbaylyq Astana» JShS jenimpaz bolyp tanylghan jaghdayda, onyng kompaniyasy bar bolghany «Qazbaylyq Astana» JShS-ng qosymsha merdigeri bolatyn edi. Onyng búl jauaptary, qylmystyq materialdaryna qosylghan kelisim-shartpen, tolyq rastalady.

A.Shaymerdenov jauabynda A.Tólegenovty jeke tanymaytynyn kórsetedi.

Sonday-aq, A.Shaymerdenov pen A.Mәkishevting arasyndaghy JTÁ-1,2 nәtiyjelerin taldau, qylmystyq qudalau organynyng «A.Tólegenov para beruge jinalghan synay tanytty» degen tújyrymyn rastamaydy.

Osylaysha, búl mәn-jay – bar bolghany qylmystyq qudalau organynyng boljamy ghana.

Osyghan oray, negizge tek qana faktini alu kerek. Búl jerde fakt - – Tólegenovtyng de, Malgadjarovtyng da memlekettik satyp alu kelisim-shartyn jasaghany ýshin Mәkishev pen Shaymerdenov arqyly Ábishevke para bermegeni.

Osylaysha, biz yqtimal para berushi para beruden bas tartty, - degen qarapayym qortyndygha kelemiz! Yaghni, eshqanday qylmys joq!

Para alu qylmysynyng qúramy ýshin, mindetti týrde, parany, yaghny qanday da bir payda kóru ýshin búl qylmystyng subektisine óz aqshasyn  beretin para berushi boluy kerek.

Eger para berushi para beruden bas tartsa, QR QK 366 babymen qarastyrylghan qylmys boluy mýmkin emes.

Búl aidan anyq jayt!

Sonday-aq, sottyng nazaryn qylmystyq qudalau organynyng tújyrymyna say, A.Tólegenov әli de para berushi retinde qalghanyna audaramyn.

Qúrmetti sot!

Qylmystyq qudalau organy, әri qaray, qiyalyna búrynghydan beter erik beredi.

I.A.Ábishev 2018 jyldyng qarasha aiynyng shamamen sonyna qaray, «Qaynar» biznes-ortalyghyna A.K. Shaymerdenovti shaqyryp, ózining «Kazbaylyq Astana» JShS-nen asa iri mólsherde para retinde talap etken aqshasy turaly súrastyrghan.

Óz kezeginde A.K.Shaymerdenov, I.A.Ábishevpen «Kazbaylyq Astana» JShS-nen asa iri mólsherde para retinde talap etken aqshasy songhylarmen dayyndalyp jatqany turaly jetkizgen.

I.A.Ábishev 2018 jyldyng jeltoqsan aiynyng shamamen ortasynda, «Rixos President Astana» qonaq ýiine A.K. Shaymerdenovpen birge júmys atqaratyn A.O.Jampozovty shaqyryp, odan A.K. Shaymerdenovting jeke basy turaly súrastyrghan jәne sol arqyly «Qazbaylyq Astana» JShS-nen kelisim-shart týzgeni ýshin para alugha jinalyp jatqanyn aitqan.

Qúrmetti sot!

JTT basshysy A.Atashevting logikasy adamdy tang qaldyrady, fantaziyasy sheksiz eken!

Degenmen, men Sizding nazarynyzdy kelesi faktilerge audarghym keledi.

Tipti, eger IY.Ábishev pen A.Shaymerdenov «Qaynar» biznes ortalyghynda kezdesken bolsa da, tipti IY.Ábishev, A.Shaymerdenov jayly, onyng Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetke aryz jazghanynan bir ay búryn, 2018 jyldyng qarashasynyng sonynda súrastyrghan bolsa da, A.Shaymerdenovtyng «Qazbaylyq Astana» JShS para retinde aqsha dayyndap jatyr, - degeni ne sóz?

A.Shaymerdenovtyn, jogharyda atalghan jay-japsardy rastaghan, búl aighaqtaryna tómendegi negizder boyynsha syny kózben qarau kerek.

Tólegenovting eshqanday para beru niyeti bolmaghan, sondyqtan ol aqshany jinaudyng da esh qajeti bolmaghan.

Malgajdarov ta ary qaray IY.Ábishevke beru ýshin para dayyndau faktisin joqqa shygharady.

Tólegenov pen Shaymerdenovtyng arasyn jalghaushy retinde jauaptalghan A.Mәkishev te búl faktini rastamaydy.

Yaghni, búl jay-japsar shyndyqqa jatpaydy.

IY.Ábishevting A.Jampozovty shaqyryp alyp, odan A.Shaymerdenov turaly súrastyrghan, A.Jampozovqa A.Shaymerdenov arqyly «Qayzbaylyq Astana» JShS-nan para alghysy keletinin aitty, - degen ekinshi tújyrym, tipti, adamnyng kýlkisin keltiredi.

Búl tújyrymdy Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerleri sotqa deyingi  tergep-tekseru barysynda toltyrylghan A.Jampozovty jauaptau hattamasynan alyp jasaghan.

Qúrmetti sot, alayda búl hattamalar is boyynsha dәlel retinde  jaramsyz dep tanyluy qajet.

Sot otyrystary barysynda Jampozov búl hattamalarda kóretilgenderding bireuin de aitpaghanyn jәne ol hattamalarda ne jazylghanyn da bilmeytinin kórsetti.

Oghan Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerleri tarapynan qysym kórsetilgen.

A.Jampozovtyng búl hattamalardyng mazmúnyn bilmeymin de kórsetkenderi kelesilermen rastalady.

Sotqa A.Jampozov pen Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkeri J.Ismagulovtyng arasyndaghy messendjerdegi hat almasuynyng skrinshottary berildi, onyng mazmúnyna qarasaq, Jampozovqa ony jauaptaudyng ýsh hattamasy men kózbe-kóz jýzdestiru hattamasy J.Ismagulovpen osy messenjder arqyly jiberilgen. Sebebi A.Jampozov olargha hattamalarda ne jazylghanyn bilmeytinin aitqan.

Onyng kórsetui boyynsha, ony búl JTT basshysy A.Atashevke, osy A.Atashev búghan sotqa baryp, onda osy ózin jauaptaghan hattamalargha say jauap ber degende aitqan.

Jampozov sol kezde oghan hattamalarda ne jazylghanyn bilmeymin, - degen. Sodan son, ony telefonyna «Whats app» messendjeri boyynsha J.Ismagulovtyng telefon nómirinen ony jauaptau hattamalary týsken.

Búl Jampozovtyng ol hattamalarda ne jazylghany jayly mýlde habarym joq degenin rastaydy. Búl jay-japsar Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerine anyq belgili bolghan, olar Jampozovtyng aighaqtary, ózderimen qoldan búrmalanyp jasalghanyn bile otyryp, búl hattamalardyng kóshirmelerin joldaghan.

Áytpese, olargha Jampozovtyng búl aighaqtardy sotta qaytalauy ýshin osynshama kýsh salyp ne qajeti bar.

Búghan qosa, Ismagulov Jәrdem sol hat almasuda Jampozovqa qysym kórsetip, oghan «Shyq! Erkekter siyaqty sóileseyik!», - degen.

Qúrmetti sot, Jampozovtyng kórsetui boyynsha, onyng tergeushi Idrisovke bergen ózi shynayy dep tanityn bastapqy jauaptaryn, sol kezdegi JTT basshysy A.Agibaev kózinshe jyrtyp tastap, jana hattama toltyrtyp, ony qylmystyq iske tartam dep qorqytyp, qol qongha mәjbýrlegenin  esinizge salghym keledi.

Búl jayt Jampozovty jauaptau hattamasynda, jauaptaudy Idrisov jýrgizip, sonynda qoldy Agibaev qoiuymen rastalady.

Osylaysha, Jampozovtan jauap alu hattamasynyng búrmalanuy, onyng sot tergeui barysyndaghy aighaqtaryn negiz retinde alugha mәjbýrleydi. Al sot tergeui barysynda A.Jampozov IY.Ábishevting oghan A.Shaymerdenov arqyly «Kazabaylyk Astana» JShS-nen para alugha jinalyp jatqany jayly aitqany turaly dauly tújyrymdy týgelimen joqqa shygharady.

Shyny kerek, tipti tergeumen bayandalghan jay-japsarlardyng ózi boyynsha jasalghan búl tújyrymdar adamdy qatty an-tang qaldyrady.

IY.Ábishev Shaymerdenovke ózining para beru turaly talabyn jetkizudi qazan aiynyng ortasynda tapsyrady, al Jampozovpen 2018 jyldyng jeltoqsanynyng ortasynda, yaghny eki aidan keyin aqyldasady.

Eshqanday aqylgha syimaytyn sheshim.

Qúrmetti sot!

Qylmystyq qudalau organynyng kelesi tújyrymdary búrynghysynan beter soraqy.

Sóitip búl kezdesuden son, IY.Ábishev qylmystyng izin jasyru niyetimen aqshanyng bir bóligin «Qazaqsha Kýres» Dýniyejýzilik Federasiyanyng Viyse-Preziydenti S.A. Tukiyevting kómegimen aludy sheshken. Búghan S.Týkiyev óz kelisimin bergen.

2018 jyldyng jeltoqsan aiynyng shamamen ortasyna deyingi uaqytta, I.A.Ábishev «Rixos President Astana»  qonaq ýiinde, A.K. Shaymerdenovke 60 mln.tengening 10 mln.tengesin S.A.Tukiyevke berudi tapsyrghan.

Búdan keyin 2018 jyldyng 14 jeltoqsany kýni «Monako» meyramhanasynda IY.Ábishev ózine A.Shaymerdenovty shaqyryp alyp, odan S.Tukiyevke 10 mln.tengeni shúghyl berudi tapsyrghan.

2018 jyldyng 21 jeltoqsany kýni A.K.Shaymerdenov IY.Ábishevting ózin qylmysqa iytermelep jatqanyn naqty úghynyp, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetine aryzdanghan.

Qúrmetti sot!

A.Atashevting búl tújyrymyna qalay senuge bolady?

Ábishev ne sebepten S.Týkiyev 60 mln.tengening tap osy 10 mln.tengesin alugha kómektesedi dep sheshken? Búl nege baylanysty? Búl qalay jasalghan qylmystyng izin jasyru bolyp baghalana alady?

Búl qortyndy – týgelimen S.Týkiyevti qylmystyq jauapkershilikke zansyz tartu ýshin jasalghan joramal..

Kelesi faktilerge nazarlarynyzdy audaramyn.

A.Shaymerdenov óz aighaqtarynda onyng úyaly telefonyna 2018 jyldyng 14 jeltoqsany kýni birinshi bolyp S.Týkiyev qonyrau shalyp, 10 mln.tenge turaly súraghany turaly kórsetedi.

A.Shaymerdenovtyng búl aighaqtary shynayy faktilermen jәne S.Týkiyevting aighaqtarymen joqqa shygharylady.

A.Shaymerdenov pen S.Týkiyevting abonoment nómirlerindegi kiris jәne shyghys qonyrau shalynulardy detalizasiyalau 14 jeltoqsan kýni týs mezgilinde A.Shaymerdenovtyng S.Týkiyevke qonyrau shalghanyn kórsetedi.

S.Týkiyev oghan bireuding qonyrau shalyp, Federasiyanyng demeushisi bolugha yqtiyar ekenin bildirgenin kórsetedi.

S.Týkiyevting aighaghy boyynsha, 2018 jyldyng 14 jeltoqsany kýni «Monako» meyramhanasynda A.Shaymerdenov demeushi bolugha ózi yqylas bildirgen jәne qajetti 8 mln.tengening ornyna, osy ózi 10 mln. tenge úsynyp, búl jayly IY.Ábishevke habardar qyludy ótingen.

Búl aighaqty osy әngime barysynda qastarynda bolghan kuә retinde jauaptalghan Karamulina Shynar rastaydy.

IY.Ábishev te S.Týkiyevting A.Shaymerdenovtyng demeushi bolugha sheshim qabyldap, Federasiyagha 10 mln.tenge bergisi keldi degen aighaghyn rastaydy.

Endi myna jayttargha nazarlarynyzdy audarynyzdar.

IY.Ábishevting aighaghynan A.Shaymerdenovtyng búl sharagha Jampozov arqyly Ábishevti «Barys» ordenimen marapattaluymen qúttyqtaugha barugha  súranghany tuyndaydy.

Ábishev, Týkiyev, Jampozov jәne Sh.Karamulinanyng aighaqtary  A.Shaymerdenovtyng jayyraq kelgenin, sóitip IY.Ábishevting oghan akogolidyng ýlken dozasy «shtrafnoy» retinde qúiylghany jayly aighaghyn rastaydy. A.Shaymerdenov spirt ishimdigin qabyldaghan son, әjeptәuir qyzyp qalghan.

Búl jaytty A.Shaymerdenov joqqa shygharmaydy.

Yaghni, A.Shaymerdenov shaqyrylghan qonaq emes.

A.Shaymerdenov 10 mln.tengege demeushi bolatynyn aityp, dastarhannan birinshi bolyp ketip qalghan.

Osydan keyin, ol saghat 22:42-de Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkeri Andasov Arlangha qonyrau shalyp, onymen 118 sekund sóilesken.

A.Shaymerdenovtyng aighaqtarynan onyng Andasov Arlandy tanymaytyny jәne oghan eshqashan qonyrau shalmaghany tuyndaydy.

Andasov Arlan A.Shaymerdenovty tanitynyn jәne ol ózine «Esili Su»-dyng lauazymdy qyzmetkerlerine qatysty qonyrau shalghanyn aitady.

A.Jampozov pen Berdibaev Timur sotta A.Shaymerdenovtyng Andasov Arlandy «SMP-610» ofiysine alyp kelip, ony újymmen zanger retinde tanystyrghanyn,  onyng búlarda tegin júmys istep, kómektesetini turaly aitqany jayly aighaqtaydy. Sonday-aq, Andasov pen Shaymerdenovtyng dostyq qarym-qatynasta ekeni aitady. Jampozov ony 4-5 ret «SMP-610» JShS ofiysinde jәne 2019 jyly 2 ret: bir ret – Kerey-Jәnibek handar kóshesinde ornalasqan «Nomad» janarmay beketinde, ekinshi ret - 2019 jyldyng 15 nauryzynda  «Keruen» SSK,   «Morono Rosso» kafesinde kórgen.

Al endi  ne ýshin Shaymerdenov Azamat sotta A.Andasovty tanymaymyn dep ótirik aitty?, - eken dep oilanyp kóreyik.

Shaymerdenov pen Andasovtyng arasynda jalpy sany 53-ti qúraytyn kiris-shyghys qonyrau shalu bolghan, onyng 49-ynda Shaymerdenov Andosovqa qonyrau shalghan.

Búnday belsendi «qonyraulatu» 16 qazan men 21 jeltoqsan aralyghynda oryn alghanyn, yaghny aiyptau tarabynyng IY.Ábishev «Qazbaylyq Astana» JShS-nan para aludy sheshti degen kýnnen bastalyp, A.Shaymerdenov Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetke aryz jazghan kýnge deyin jýrgenin eskereyik.

Ómirde búnday sәikestik bolmaydy.

2018 jyldyng 14 jeltoqsanynan bastap, Shaymerdenov pen Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerimen Ábishevti para alugha arandatu-aydap saludyng belsendi fazasy bastalady.

Búl A.Shaymerdenovtyng S.Týkiyev pen IY.Ábishevti janylystyra otyryp, Federasiyagha 10 mln.tenge kóleminde demeushilik kómek jasaudy uәde etuimen baylanysty boldy.

Keyin búl 10 mln tenge eki transhpen: birinshisi 27 kýn ótken song – 1,5mln tenge kóleminde, ekinshisi 67 kýn ótken song – 8,5 mln tenge kóleminde berildi.

Qúrmetti sot!

Ayyptau aktisin әri qaray zerttegen, qylmystyq qúqyqpen júmystanyp jýrgen, az da bolsa taldau jasaugha qabyletti kez kelgen zanger, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting S.Ábishev pen S.Týkiyevke qatysty әreketteri - aidap salushylyq-arandatushylyq degen tújyrymgha birden keledi.

Ayyptau aktisine say, 10.01.2019j. jergilikti uaqyt «15» saghat shamasynda Úly-dala kóshesining boyynda, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerimen jasyryn tergeu әreketterin jýrgizu barysynda, S.A. Tukiyev pen I.A. Ábishevting talap etken asa iri mólsherdegi parany alu qylmystyq әreketine jәrdemdesudi is jýzinde jýzege asyru maqsatynda, para berushi qylmystyq әreketti imitasiyalaushy A.K. Shaymerdenov arqyly talap etken paranyng bir bóligin, yaghny 1 500 000 tenge parany qolma-qol alghan is-әreketi qújattandyrylghan.

Myna jayttardy taldap alayyq:

Týkiyevke berilgen 1,5 mln.tenge - IY.Ábishev «Qazbaylyq Astana» JShS basshylyghynan talap etken para. Qalay bolghanda da, aiyptau aktisinde osylay kórsetilgen.

Onda S.Týkiyevke berilgen búl 1,5 mln.tenge - Qazbaylyq Astana» JShS basshylyghyna tiyisti qarajat boluy kerek.

Alayda biz Tólegenov pen Malgadjarovtyng eshqanday para bermegenin jәne tipti beruge niyettenbegenin de bilemiz.

Sóitip, 1,5mln.tenge olargha tiyisti emes. Ayyptau tarabynyng pikirinshe IY.Ábishev parany osylardan talap etken. Tólegenov pen Malgadjarov  Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetke jýginbegen.

Qylmystyq is materialdaryna say 1,5 mln.tenge Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet pen A.Shaymerdenovke kelesi praporsiyada tiyesili: 1 450 000 tenge –Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmettiki, 50 000 tenge – A.Shaymerdenovtyki.

Búghan qosa, búl jerde A.Shaymerdenov – qylmystyq әreketti imitasiyalaushy túlgha. Al kimning qylmysyn imitasiyalap túrghanyn A.Atashev әzirshe jazghan joq. Jogharyda atalghan jay-japsarlardy eskersek, A.Shaymerdenov - Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetke jýgingen deldal.

Osy jerde A.Shaymerdenov pen Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetke olargha negizdi týrde kinә artatyn súraq tuyndaydy.

Eger para berushi para bermese, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet pen A.Shaymerdenov aqshany para retinde ne ýshin qoldandy?

A.Shaymerdenov búl - Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerining sheshimi, - dep jauap berdi.

Ismagulov Jardem sotta búl - jemqorlyqqa qarsy qyzmetting basshylyghynyng sheshimi, - dep jauap berdi.

Endi, faktilerge jýgineyik:

Ayyptau tarabynyng versiyasy boyynsha, IY.Ábishev parany 2018 jyldyng qazan aiynan bastap talap ete bastaghan.  A.Shaymerdenovtyng aighaghyna say, ol búl turaly birden A.Mәkishevke habarlaghan. Talap etilgen paranyng somasy 250 mln tenge bolghan.

Zer salynyz! Talap etilgen para somasynyng tek 0,6%-n qúraytyn jәne «Qazbaylyq Astana» JShS-na tiyesili emes birinshi transh 3 ay derlik uaqyt ótken son, yaghny 2019 jyldyng 10 qantary kýni beriledi.

A.Shaymerdenov S.Týkiyevke búny óz aqsham, - dep, alajaqtarym qaytpay jatyr, sondyqtan jaylap berip jatyrmyn, - dep beredi. Qalghan aqshany alajaqtarymdy jinaghan song beremin, - deydi.

Qúrmetti sot, búl aqshalay qarajat tap sol kýni, yaghny 10.01.2019j Federasiyanyng kiris-kassalyq orderine say A.Shaymerdenovtyng demeushilik kómegi dep rәsimdelgenine nazar audaruynyzdy súraymyn.

Ayyptau aktisining tújyrymdaryna ary qaray kóz jýgirtelik.

10.01.2019j. QR AShM Su resurstary komiytetine 2019j. arnalghan Respublikalyq budjetting qysqaruyna baylanysty tiyisti úsynular beru turaly  hat kelip týsken.

20.01.2019j. «Redisson» qonaq ýiinde Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetining qyzmetkerlerimen jasyryn tergeu әreketterin jýrgizu barysynda I.A. Ábishev, S.A. Tukiyev jәne para berushi qylmystyq әreketti imitasiyalaushy A.K. Shaymerdenovtyng arasynda IY.Ábishev memlekettik satyp alu kelisim-shartyn jasaghany ýshin «Kazbaylyq Astana» JShS paranyng býkil somasyn 2019 jyldyng 1 aqpanyna deyin jetkizudi talap etken әngimesi tirkelgen.

Hattyng týskenin paydalanyp, I.A. Ábishev Respublikalyq budjetting qysqartyluynyng Komiytetke eshqanday qatysy joqtyghyn bile túra, ózimen aldyn asa iri mólsherde talap etken parany tolyghymen alu maqsatynda, «Kazbaylyq Astana» JShS-ning zandy mýddelerine zalal keltirui mýmkin әreketterdi jasaymyn dep, olargha 28.01.2019j. №18-3-1-169-KVR hatymen Respublikalyq bujetting qysqartyluy kýtiluine baylanysty 14.11.2018j. týzilgen №42 kelisim shartqa qosymsha týziletin kelisim shart uaqytsha toqtatyla túratyny turaly habarlap, para berushini qorqytyp, «Kazbaylyq Astana» JShS-ning basshylaryn ózine asa iri mólsherde para beruge mәjbýr bolatynday jaghdaygha qasaqana qoyghan.   

Qylmystyq qudalau organynyng búl tújyrymdaryn talqygha salayyq!

Shynynda da, qylmystyq isting materialdaryna say, Qazaqstan Respublikasynyng Qarjy ministrligining budjetting qysqartyluy mýmkindigi turaly haty budjetting barlyq әkimgerlerine, sonyng ishinde  ishine SRK qúrylymdyq bólimshe retinde kiretin  Auylsharuashylyq ministrligine de kelgen.

Yaghni, búl hat SRK-ne de joldanghan.

Búl hat SRK-ne de kelip týsti.

Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet pen memlekettik aiyptaushynyng pikirinshe búl sekvestrding esh qatysy joq, sebebi SRK oblystyq әkimiyattarmen baylanysty transfertter boyynsha óz úsynystaryn bergen. «Sokolov su qúbyry, 2 kezek» búl tizimge kirmeydi.

Alayda, búl jayt myna negizder boyynsha op-onay kýl-talqany shyghady.

2019 jyldyng qantarynda eki jana qúrylys boldy, bireui - «Sokolov su qúbyry, 2 kezek», ekinshisi «Baymen» JShS-men baylanysty.

Sondyqtan, eger budjetting qysqartyluy kýtilse, eng әueli osy atalghan qúrylystardyng qarjylandyrulary qysqarady. Búl tújyrym, budjet qarajatyn tiyimdi paydalanu túrghysynan alghanda, negizdi bolyp tabylady.

Búghan qosa, atalghan jaytty SRK qyzmetkerleri, jauap alynghan kuәgerler: Jakanbaeva A., Ilamanova A., Rahimbaevoy A., Turarova D. y Sarsekeeva S rastaydy.

Kuәgerlerding osy aitylghangha qatysty aighaqtaryn IY.Ábishev te rastaydy.

Shynayy mәn-jaydan 21.01.2019j «Qazbaylyq Astana» JShS-ng  QR AShM SRK-ne jazghan «qashan qosymsha kelisim-shart jasalady, banktyk kepildi dayyndap qoy ýshin, qanday somagha?» dep súraghan haty  tuyndaydy.

QR AShM SRK 28.01.2019 jylghy jauabynda SRK budjet sekvestri mәselesi sheshilgenshe, qosymsha kelisim-shartty jasaudan uaqytsha tartyna túrady dep kórsetedi.

Jәne búl jerde №42 kelisim-shartqa say 2019 jyly budjetten 1,3 mlrd.tenge bólingenin atap kórsetedi.

Sóitip, shyn mәninde, IY.Ábishev arqyly SRK «Qazbaylyq Astana» JShS-ng basshylyghyn qorqytpaydy, kerisinshe әzirshe olar dayyndalyp qoymasyn jәne avtokólik, júmysshylardy jaldau syqyldy kerek emes shyghyndargha úshyrap qalmasyn dep saqtandyrady.

Osy jaghdayda, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting búl hatty joldau arqyly IY.Ábishev «Kazbaylyq Astana» JShS-ning basshylaryn ózine asa iri mólsherde para beruge mәjbýr bolatynday jaghdaygha qasaqana qoyghan degen tújyrymy adamdy tang qaldyrady.

Búnday jaghdayda sotty A.Tólegenovtyng aighaghyna nazar audarudy súraymyn.

Tólegenovke qoyylghan «№42 kelisim-shartqa qosymsha kelisim-shart jasau barysynda qanday da bir kedergi boldy ma?» degen tura súraqqa,  Tólegenov eshqanday kedergi bolghan joq, - dep jauap bergen. Onyng ýstine, qosymsha kelisim shart portal boyynsha týsti, - dep qosa aitty.

SRK men «Qazbaylyq Astana» JShS arasyndaghy qosymsha kelisim-sharttyng ózi 19.11.2019 jyly týzildi. Osy sәtke Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet para retinde tek 1,5 mln.tengeni ghana berdi.

Mening «yqtimal sekvestr turaly hatty shynayy qauip retinde qabyldadynyz ma?», - degen tura súraghyma Tólegenov «joq» dep tura jauap berdi. Ol aramyzda kelisim-shart bar, búl shart oryndalmay jatsa, SRK-ng әreketi ýshin sotqa jýgine alar edik, - dedi.

20.01.2019 jyly  IY.Ábishev, S.Týkiyev jәne A.Shaymerdenov   «Redisson» otelining «Cigara bar»-da kezdesken.

Qylmystyq qudalau organynyng tújyrymyna say, búl kezdesude IY.Ábishev A.Shaymerdenovtan «Kazbaylyq Astana» JShS paranyng býkil somasyn 2019 jyldyng 1 aqpanyna deyin beruin talap etken-mys.

Biz bәrimiz JTÁ-1 nәtiyjesin qarap shyqtyq. IY.Ábishev, S.Týkiyev jәne A.Shaymerdenovtyng arasyndaghy býkil әngime tek A.Shaymerdenovtyng Federasiyagha demeushilik retinde uәde etken 10 mln.tenge turaly ghana bolghan.

Búl jerde IY.Ábishev A.Shaymerdenovke «Qazbaylyq Astana» JShS-ng ony satyp alghany jayly әngime jýrip jatqany turaly aitqanda, A.Shaymerdenovtyng búl jaytty joqqa shygharghanyn atap ótu kerek. .

Ózine alghan mindettemelerin orynday almay jatqanyn A.Shaymerdenov «Qazbaylyq Astana» JShS-ng qaryzy qaytpaghynymen, sonday-aq onda «Astana bank» AQ-da shamamen 450 mln. tenge barymen týsindiredi.

Osy kezde IY.Ábishevtyng oghan  «Qazbaylyq Astana» JShS-nen dym da qajet emes ekendigi, zeynetke tynysh shyqqysy keletini turaly shamdanghan sózine A.Shaymerdenov IY.Ábishev ekeuining arasynda qanday da bir uaghdalastyq bar ekeni jayly, ózining «Qazbaylyq Astana» JShS-ng aqshasynan, olargha erterekte 2014 jyly bergen parasynyng qaytymy retinde, 190 mln.tenge aluy kerektigi turaly lәm-mim dep eshtene aitpaydy.

Búnday reaksiya boluy kerektigine kelisetin shygharsyzdar.

Búnday jay-japsarda qylmystyq qudalau organynyng IY.Ábishevtyng paranyng býkil somasyn 2019 jyldyng 1 aqpanyna deyin beruin talap etken degen tújyrymy rastalmaydy. .

Endi jýrgizilgen JTÁ-1-ng zandylyghy jóninde.

Sot tergeui barysynda Sizding nazarynyzdy búl - túlghanyng jasyryn audio jәne beyne-baqylauy emes, orynnyng audio jәne beyne-baqylauy ekenine audarghanbyz.

Qylmystyq qudalau organynda oryngha JTÁ-1 jýrgizuge sot tergeuining sanksiyasy bolmaghan.

Sot tergeui barysynda beynenin, arnayy jabdyqtalghan jasyryn audio-beyne baqylau jýrgizu qúralynyng búl mekemening dayashysynyng qolynda túrghanynan, bastalatynyn bayqadyq.

Osydan son, búl dayashy atalghan qúraldy Ábishev, Týkiyev jәne Shaymerdenov otyrghan ýstelge aparyp qoyady.

Búl beynekamera, Ábishev pen ózge túlghalardyng arasyndaghy әngimeni, Shaymerdenov ketken song da tirkey beredi. Jәne búl әngimeler qylmystyq isting materialdaryna dәleldeme retinde qosylghan.

Atap aitqanda, kuә retinde jauaptalghan –Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerleri Agibaev, Ismagulov jәne Bahytov: Shaymerdenovpen kezdesip bolghan son, Ábishevting Jampozovqa «Shaymerdenovtyng әngimeni jazyp otyru mýmkin bolghandyqtan, әdeyi osylay aittym», - degenin kórsetedi.

Birinshiden, Ábishev pen Jampozovtyng arasynaghy búl әngimeni dәleldeme retinde paydalanugha bolmaydy, sebebi Jampozovtyng sózi men is-qimylyna  jasyryn audio-beyne-baqylau jýrgizuge sanksiya joq.

Ekinshiden, 20.01.2019 jylghy arnayy qúraldardy tabystau men arnayy qúraldardy beru hattamalaryna say, «safari» jәne «moskiyt» arnayy qúraly jeke A.Shaymerdenovke berilgen. Búny beyne jәne audio jazbalar joqqa shygharady. Beyneda kamera dayashynyng qolynda ekeni anyq kórinip túr,  sonynda onyng búl qúraldy Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerine beretinin anyqtau qiyn emes. Yaghni, búl hattamalar is boyynsha dәleldeme retinde jaramsyz dep tanyluy tiyis.

Ýshinshiden, IY.Ábishevting Jampozovqa «Men oghan sening syryndy ashpas ýshin әdeyi solay aittym» degen sózinen Shaymerdenovtyng Ábishevting esimin paydalanyp «Qazbaylyq Astana» JShS-ng aqshasyn alghanyn Jampozov aitqanyn bildirgisi kelmegeni tuyndaydy. Búl onyng olardyng әngimesin jazyp otyruy mýmkin ekendigi turaly sóz mýlde joq.

Osylaysha, aiyptau tarabynyn, IY.Ábishevting paranyng býkil somasy 2019 jyldyng 1 aqpanyna deyin beriluin talap etkenine, dәlelderi joq. Ayyptau aktisinde keltirilgen uәjder - qylmystyq qudalau organynyng eshqanday tikeley dәleldermen bekitilmegen boljamdary ghana.

Qúrmetti sot!

Ári qaray Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerleri aiyptau aktisinde isting mәn-jayyna kelmeytin ótirikti keltiredi.

JTT basshysy A.Atashevting pikirinshe, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerimen jasyryn tergeu әreketterin jýrgizu barysynda, S.A. Tukiyevting A.K. Shaymerdenovten ózine tiyesili 10 000 000 tenge paranyng 8 500 000 tengesin alu maqsatynda, «Kazbaylyq Astana» JShS-ning basshylaryna tanys «sportshylardy» jiberetini jayly aitqan әreketteri qújattandyrylghan.

Óz kezeginde, A.K.Shaymerdenov para alushy I.A.Ábishev pen  deldal S.A.Tukiyevke talap etilgen paranyng jaqyn arada dayyn bolatynyn habardar qylghan.

Qúrmetti sot, búnday mýlde bolghan joq!

S.Týkiyev pen A.Shaymerdenov arasyndaghy 08.01.2019 jyldyng JTÁ-1 nәtiyjesinde S.Týkiyev olar oghan qaryzdy qaytarmay jatyr dep oilap, A.Shaymerdenovke «sportshylardy» jiberu kerek pe deydi. Ári qaray, Islam Almahanovich olardy biledi me dep súrap, búl úyat bolady dep búdan bas tartady. Búghan qosa, A.Shaymerdenov sportshylar mәseleni sheshpeydi, Tapsyrys berushining ózi, yaghni  Islam Almahanovich olargha qonyrau shalsyn, - dep naqty aitady.

Yaghni, tek qana talqylau oryn alghan, búl jerde «Qazbaylyq Astana» JShS basshylyghyna qatysty eshqanday qorqytu-ýrkitu joq.

A.Shaymerdenov, A.Tólegenov jәne Malgajdarov jauap alu barysynda S.Týkiyevtyng  «Qazbaylyq Astana» JShS basshylyghyn qorqytqanyn joqqa shygharady.

Tólegenov pen Malgajdarovqa sportshylar arqyly sazayyndy tartqyzam dep qorqytqan joq. Jalpy, Shaymerdenov S.Týkiyevting ózin qorqytqanyn aitty.

Osylaysha, A.Atashevtyng búl tújyrymy da isting shynayy mәn-jayyna sәikes kelmeydi.

Tólegenov para beruge kelispey túrghanda, A.Shaymerdenov para jaqyn arada dayyn bolady, - dep nege aitty eken? Búl jerde bir ghana jauap bar, A.Shaymerdenov pen Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerleri demeushilik kómekti para dep tanyp, para alugha aidap salu-arandatumen ainalysqan.

Qúrmetti sot!

Qylmystyq qudalau organynyng isting mәn-jayyna sәikes kelmeytin  qarama-qayshy tújyrymyna nazarynyzdy audaramyn:

Ári qaray, I.A.Ábishev «Kazbaylyq Astana» JShS-ning basshylarynan asa iri mólsherde talap etken 60 000 000 tenge aqsha parany tolyq alatynyna naqty kózi jetip, 19.02.2019j. №42/1 qosymsha kelisim shart týzgen.

Qylmystyq qudalau organynyng pikiri boyynsha, IY.Ábishev 28.01.2019 jyly, budjetti qysqartamyn dep qorqytady jәne osydan 22 kýn ótkende, 2019 jyldyng 01 aqpanyna taghayyndaghan-mys parany almaghan son, ózining qorqytu qúraly bolyp tabylatyn qosymsha kelisim-shartty jasaydy.

Búl jerde, 2019 jyldyng 28 qantary men 19 aqpany aralyghynda M.Ábishevke 60 mln.tenge parany oghan mindetti týrde beriletini habarlanghany turaly eshqanday dәlel joq.

IY.Ábishev pen SRK-ng jauaptalghan ózge de qyzmetkerlerining aighaghynan, búl kezde budjetting qysqartylmaytyny belgili bolghany, sondyqtan olar 10 kýn búryn úsynys berip, júmystardyng atqarylu kestesin qúrghany, sóitip 2019 jyldyng 19 aqpany kýni qosymsha kelisim-shart jasaghany tuyndaydy.

Sonday-aq, sottyng nazaryn qylmystyq qudalau organynyn, 14.11.2018 jylghy №42 kelisim-shart boyynsha budjet qysqarghan jaghdayda bank kepildigi sebebinen «Qazbaylyq Astana» JShS ýlken shyghyndargha úshyraydy, búnyng olar ýshin aitarlyqtay teris saldary bolady, - degen tújyrymyna audaramyn.

Qúrmetti sot, alayda búl tújyrym isting mәn-jayyna tómendegi negizder boyynsha say kelmeydi:

Birinshiden, bank kepildigi – bank ónimi, osy ónimning arqasynda bankter payda tabady. Olardyng týri men paydalanyluy Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq bankining normativ qújattarymen retteledi. Bizding jaghdayda búl - Qazaqstan Respublikasy Últtyq Banki Basqarmasynyng «Ekinshi dengeydegi bankterding bank kepildikteri men kepilgerligin beru qaghidalaryn bekitu turaly» 2017 jylghy 28 qantardaghy № 21 qaulysy (27.08.2018 j. ózgeristerimen).

Osy normativ qújatqa say, qarapayym sózdermen aitqanda bank kepildigi – mindetemelerdi atqarudyng әdisterining biri, eger benefisiar dúrys rәsimdelgen talapty úsynatyn bolsa, bankting benefisiargha kepildikte kórsetilgen somanyng mólsherinde ótem tóleu mindettemesin bildiredi.

Eger budjetting qysqaruy sebebinen SRK men «Qazbaylyq Astana» JShS qosymsha kelisim-shart jasalmay qalsa, búl atalghan Seriktestikting qarjylyq jaghdayyna qanday da bir ekonomikalyq núqsan әkelmeydi. Bank kepildigi qaytyp, eger aqshalay qarajat bankke qamtamasyz etu ýshin salynghan bolsa, seriktestik ony osydan keyin erkin qaytara ala alady.

Búghan qosa, bank kepildigin qamtamasyz etuge salynghan aqsha kliyentting bank depozity shotynda ornalasady, bank kepildigi qaytarylghan son, kliyent ýshin búl qarajat tolyqtay qoljetimdi bolady.

Ekinshiden, 19.02.2019 jyldyng №42/1 qosymsha kelisimine say, bank kepildigi tek 2019 jyldyng 04 nauryzy kýni ghana berilgen. Sonda SRK  «Kazabaylyk Astana» JShS-ng hatyna jauap jazghan kezde, songhysy eshqanday aqshany banktik kepildikti qamtamasyz etu retinde bankke úsynbaghan.

Sondyqtan búl qorqytudyn, eger ol oryn alghanda jaghdaydyng ózinde, qauippen qabyldanatynday reti joq edi.

Osylaysha, qylmystyq qudalau organynyng IY.Ábishev ózining para súraghan talaby oryndalatynyna kózi jetken song ghana, qosymsha kelisim-shart jasady degen uәji oidan shygharylghan bolyp tabylady.

Ári qaray da Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet aiyptau aktisinde shyndyqqa say kelmeytin uәjderdi keltiruin jalghastyrady:

20.02.2019j. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetpen jasyryn tergeu әreketterin jýrgizu barysynda, A.K.Shaymerdenovten S.A. Tukiyevting 8 500000 tengeni alghan qylmystyq әreketi qújattandyrylghan.

Osydan keyin, qylmystyq qudalau organy 10 mln.tenge para retinde IY.Ábishevke berildi dep sanaydy.

Qúrmetti sot!

Sizding nazarynyzdy S.Týkiyev pen A.Shaymerdenovtyng arasyndaghy 20.02.2019j. JTÁ-1 nәtiyjesine audarghym keledi, onda A.Shaymerdenov S.Týkiyevke qaryzdarymdy qaytaryp taratyp jýrmin deydi.

Búnda aldyn ala kelisim boyynsha, memlekettik satyp alu shartyn jasaghany ýshin «Qazbaylyq Astana» JShS-nan paranyng bir bóligin – 8,5 mln.tengeni aldym degen bir auyz sóz joq.

Onyng ýstine, búl 8,5 mln.tenge - Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetke tiyesili aqsha, yaghny búl aqsha da - SRK men «Qazbaylyq Astana» JShS arasynda kelisim-shart jasalghany ýshin, songhysynyng para retinde berilui tiyis aqshasy emes.

Sottyng nazaryn qazan aiynyng ortasynan beri osy sәtke deyin 4 aidan asa uaqyt ótse de, potensial para berushi para retinde әli bir tiyn bermegenine audaramyn.

10 mln.tengening - 9 950 000 tengesi Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmettiki, 50 000 tenge - A.Shaymerdenovke tiyesili.

Búl aqshalay qarajat 21.02.2019j Federasiyanyng kiris-kassalyq orderine say A.Shaymerdenovtyng demeushilik kómegi dep rәsimdelgenin atap ótu kerek.

A.Shaymerdenov pen Ismagulov Jardem jauaptalu barysynda, sotta Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting aqshasyn paydalanu - osy memlekettik organnyng basshylyghynyng sheshimi dep kórsetti.

Búl jayt olardyng tarapynan IY.Ábishevti para alugha arandatyp-aydap salu oryn alghanyn tolyqtay dәleldeydi.

Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet, isting eshqanday dәleldemelerimen bekitilmegen, kóptegen jayttarmen joqqa shygharylatyn, kelesi jay-japsarlaryn keltiredi.

Búl qylmystyq әreketin jauapsyz qaldy dep óz betinshe úghynyp, aldyn talap etilgen parany tolyghymen aludy kózdep I.A.Ábishev, әri qaray qalghan 50 000 000 tenge aqshany da jeke ózi emes, ózining qylmystyq әreketinen habarsyz adamdar arqyly alu qylmystyq josparyn qúrghan

07.03.2019j. Núr-Súltan-Shymkent baghytynda úshqan «Air Astana» kompaniyasynyng úshaghynda, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmeti qyzmetkerlerimen I.A. Ábishevke qatysty jasyryn tergeu әreketterin jýrgizu barysynda, para berushi retinde qylmystyq әreketti imitasiyalaghan A.K. Shaymerdenovke para alushy I.A. Ábishev 10 000 000 tenge parany alghanyn jetkizip, al paranyng qalghan 50 000 000 tenge aqshasyn ózining tughan inisi Ábishov Qanybekke berudi tapsyrghan asa iri mólsherde para talap etu qylmystyq әreketi qújattandyrylghan.

Qúrmetti sot!

Birinshiden, әue kompaniyasy - «Eyr Astana» emes, «SCAT». Jәne búl kezde qazirgi Núr-Súltan qalasy Astana dep atalghan.

Ekinshiden, 07.03.2019j. JTÁ-1 nәtiyjesinen, aiyptau aktisinde kórsetilgendey emes, kerisinshe tap osy A.Shaymerdenovtyng 10 mln.tengeni S.Tukiyevke berdim dep habarlaghany tuyndaydy.

Ýishinshiden, búl kezdesu Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerimen úiymdastyrylghan, búny A.Shaymerdenov te, J.Ismagulov ta rastaydy.

Búl jerde osy reyske biyletti A.Shaymerdenov pen J.Ismagulov bir jerden - «Ost-Vest» JShS kompaniyasynan satyp alghan. .

50 mln.tenge, - degen sózdi JTÁ-1 nәtiyjesi boyynsha mәlimet payda bolghan 2,5 ay ishinde A.Shaymerdenov jәne onda da tek bir ret aitady.

Qúrmetti sot, A.Shaymerdenov 50 mln.tengeni qanday da bir qosalqy merdigerlik júmystary ýshin degen mәnmәtinde aitqanyna nazarynyzdy audaramyn.

Sonday-aq, Sizding nazarynyzdy A.Shaymerdenovtyng olardyng Shymkent qalasyndaghy әuejaydan shyqqannan keyin, ózin qalay ústaghanyna -  IY.Ábishev «ilindi» dep, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerine olar biylep bermese fleshkany bermeymin, - degenine audaramyn.

Búl әngimeler - aidap salu-arandatudyng tikeley dәleldemeleri, - dep tanyluy kerek.

Shaymerdenov te, sonday-aq, әsirese J.Ismagulov ta búnyng bәri neni bildiredi?, - degen súraqqa jauap bere almady.

Osy jerde, IY.Ábishevtyng  A.Jampozovtyng A.Shaymerdenov onyng syrtynan «Qazbaylyq Astana» JShS-ng aqshasyn aldy dep aitqanyn esine týsirgen aighaghyn nazargha alayyq.

Ol A.Shaymerdenovtyng sózine sengendey synay tanytqan.

Qúrmetti sot, osy dialogta A.Shaymerdenov  «Qazbaylyq Astana» JShS boyynsha taqyrypty óte saq qozghaydy. Eger olar men  Ábishevtyng arasynda olardan para alu uaghdasy bolsa, A.Shaymerdenov úshaq úshyp bara jatqanda, nege ashyq dialogqa barmaydy? Onyng ýstine ózi 21.12.2018 jyly qylmystyq qudalau organyna mәlimdegenindey,  ózining 190 mln.tengesin alghany turaly bir auyz joq.

Sondyqtan janama sózder men úsynystar arqyly A.Shaymerdenov Ábishev ekeuining arasynda, shynynda da, qanday da bir uaghdalastyq bar ekendey әser qaldyratynday jaghday jasaydy. Búl kezdesuden son, jazbasy bar fleshkany alu ýshin olardyng biyleuge de dayyn bolyp nege sonsha quanghanyn osydan týsinuge bolady.

2019 jyldyng 20 qantary men 2019 jyldyng 07 nauryzy aralyghynda IY.Ábishev A.Shaymerdenovpen kezdesuge esh talpynbaghan, kerisinshe A.Shaymerdenov әr jol sayyn Tukiyevten Ábishevpen kezdesu úiymdastyrudy ótingen, búl da  - manyzdy jayt.

Búghan qosa, A.Shaymerdenovtyng aighaghy boyynsha, oghan úyaly telefongha qonyrau shalynyp, úshaqqa biylet aludy, onda kezdesudi shúghyl úiymdastyru kerek ekenin aitqan.

«Qazbaylyq Astana» JShS osy sәtte eshqanday aqshany para retinde bermegenine nazarlarynyzdy audaramyn.

Búnyng bәri Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting uәjderi oidan shygharylghany jәne aidap salu-arandatugha baghyttalghanyn kórsetedi.

A.Atashevtyng oqighalargha bergen búdan keyingi baghasy, onyng ótirik pen shyndy aiyra alatynyna kýmәn tughyzady.

Ayyptau aktisine say, I.A.Ábishev para beru qylmystyq әreketin imitasiyalaushy A.K.Shaymerdenovtyng oghan tәueldi ekenin qasaqana paydalanyp, songhydan Shymkent qalasyndaghy «Rixos Khadisha Shymkent» qonaq ýiining nómirin tóletip, mýliktik sipattaghy payda týrinde parany qosymsha jeke talap etken.

I.A. Ábishevting qyzmettik jaghdayyna tәueldi, para berushining qylmystyq әreketke imitasiyalaushy A.K. Shaymerdenov, 07.03.2019j. Shymkent qalasyndaghy «Rixos Khadisha Shymkent» qonaq ýiining I.A. Ábishevting nómiri ýshin 85 000 tenge somasynda aqsha tólegen.

Birinshiden, A.Shaymerdenov IY.Ábishevke qalay, qay jaghynan tәueldi eken?

«SMP-610» JShS-men kelisim-shart búzylghan,  A.Shaymerdenov QR AShM SRK-ne eshqanday qatysy joq, onyng qarauynda júmys jasamaydy, sonday-aq, Federasiyagha da týk qatysy joq.

Osylaysha, búl uәj de oidan shygharylghan.

Ekinshiden, Ábishev pen A.Shaymerdenov arasyndaghy JTÁ-1 nәtiyjesinen IY.Ábishevting otelden ol ýshin nómirdi tóle dep emes, otelden nómir brondashy, - dep ótingeni kórinip túr.

Búnday tújyrymdar sot psihologiyalyq-filologiyalyq saraptamasynyng qortyndysymen de jasalghan.

Ábishevting sol kýni qonaq bolghanyn eskersek, onyng tipti nómirge kim tólegenin bilmeui de týsinikti. Ol sotta da osylay dep kórsetti.

Ýshinshiden, aiyptau aktisinde «para berushining qylmystyq әreketterin imitasiyalaushy» degen sóz tirkesi birinshi ret osy jerde payda bolady.

Qúrmetti sot! Sot barysynda jauaptalghan A.Atashev 85 000 tenge – jalghasyp jatqan qylmys, sondyqtan ony SDTBT-da bólek tirkep qajeti joq, - dep kórsetti.

Alayda A.Shaymerdenovtyng aryzynan IY.Ábishev oteldegi nómirin tóleudi talap etti degen tuyndamaydy.

Aryz tek qana naqty 60 mln.tenge boyynsha berilgen.

Eng bir qyzyghy - aiyptau tarabynyng logikasy boyynsha, IY.Ábishev 2018 jyldyng qazan aiynyng ortasynda-aq, 2019 jyldyng 07 nauryzynda Shymkent qalasynda ózi toqtaytyn otelding nómirding aqysyn tóletu arqyly A.Shaymerdenovten 85 000 tenge para talap etetinin aldyn-ala josparlap qoyghan bolyp shyghady.

Yaghni, búnyng bәri - shyndyq emes, búl jerde qanday da bir paraqorlyq epizody bolsa, ol - óz aldyna, jeke sipatqa ie jәne SDTBT-da tirkeluge jatady.

Endi A.Shaymerdenovtyng osy 85 000 tenge boyynsha ayaq astynan «para berushining qylmystyq әreketterin imitasiyalaushy» bolyp shygha kelgeni turaly.

D.Bahytovtyng JTÁ-1 óndirisi turaly tapsyrmasynda A.Shaymerdenovtyng IY.Ábishevke memlekettik satyp alu boyynsha kelisim-shart jasaghany ýshin para retinde  «Qazbaylyq Astana» JShS-nen alyp beretin 60 mln.tenge aqsha turaly ghana sóz bolady.

J.Ismagulov shygharghan 28.12.2018 jylghy qaulyda A.Shaymerdenov IY.Ábishevke memlekettik satyp alu boyynsha kelisim-shart jasaghany ýshin 60 mln tenge parany alyp berushining qylmystyq әreketterin imitasiyalaydy, - dep anyq kórsetilgen.

Tiyisinshe, qylmystyq is materialdarynda A.Shaymerdenov 85 000 tengeni berushining qylmystyq әreketterin imitasiyalaydy, - degen bir de bir prosestik sheshim joq.

Osylaysha, IY.Ábishev A.Shaymerdenovty otelden nómir brondaudy ótingende, songhynyng ony óz bastamasymen tólep tastaghanyn, osy epizod boyynsha imitasiya turaly qaulynyng joqtyghyn eskersek, A.Shaymerdenov pen Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting is-әreketteri - tap-taza arandatu-aydap salushylyqtyng ózi jәne búl epizod toqtatylugha jatady.

Osydan keyin, qylmystyq qudalau organy ýsh abzasta qalghan 50 mln.tengeni aludyng jay-japsaryn bylay kórsetedi.

Qylmystyq qudalau organy anyqtaghan jay-japsargha say, 12.03.2019j. Núr-Súltan qalasyna K.K. Shyndauletov kelgen.

13.03.2019j I.A. Ábishevting qylmystyq niyetinen habarsyz K.A. Ábishev, eshteneden habarsyz K.K. Shyndauletovke habarlasyp, onyng  A.K. Shaymerdenovten, keyin ózine beriletin aqshany aludy súraghan.

14.03.2019j. «Tradisionali» qonaqýiining meyramhanasynda A.K. Shaymerdenov K.K.Shyndauletovke 50 000 000 tenge berip, ol keyin odan aighaq retinde alynady.

50 mln.tengening - 49 mln.tengesi mulyaj, 700 tys.tenge - Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmettin, al 300 myng tenge - A.Shaymerdentyng aqshasy.

Nәtiyjesinde, IY.Ábishevke qorqytyp alu jolymen jalpy sommasy 60 085 000 tenge para alugha oqtalghan degen aiyp taghyldy.

Búl jerde, 2019 jyldyng 12 nauryzynda elimizding astanasy әli «Astana» dep atalghanyn aita keteyin.

Qylmystyq qudalau organymen dәl qashan jәne qanday jaghdayda IY.Ábishev K.Ábishevten A.Shaymerdenovten aqshany aludy ótingeni  anyqtalmaghan.

Ekinshiden, K.Shyndauletovke qonyrau shalyp, kezdesudi súraghan  - osy A.Shaymerdenovtyng ózi. Búl kiris jәne shyghys qonyraularynyng detalizasiyalarymen rastalady.

Shyndauletov pen K.Ábishevtyng arasynda aqsha turaly mýlde әngime joq.

K.Shyndauletov óz aighaghynda A.Shaymerdenovtyng oghan 120 mln.tenge qaryz bolghanyn jәne ol búl aqshany odan alugha jinalghanyn kórsetedi.

A.Shaymerdenov pen K.Shyndauletovtyng arasyndaghy 14.03.2019 jyldyng JTÁ-1 nәtiyjesinde, songhysy IY.Ábishev ýshin qansha aqshany alu kerek ekenin bilmeydi jәne búl turaly A.Shaymerdenovke aitpaydy.

Kerisinshe, A.Shaymerdenov oghan sómke berip, búny IY.Ábishevke beruin súraydy jәne sanap aludy ótinedi, sonda songhysy sanaudan bas tartady.

Sóitip, shyn mәninde A.Shaymerdenov búl aqshany K. Shyndauletovke laqtyrady.

Qúrmetti sot, endi myna faktige nazar saluynyzdy súraymyn.

Potensial para berushi, yaghny A.Tólegenov odan para talap etilgenine 5 ay ótken 2019 jyldyng 14 nauryzynda IY.Ábishevke para retinde bir tiyn da bermeydi.

Ýshinshi rette, Shaymerdenov pen Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet óz aqshalaryn beredi.

A.Shaymerdenov,  nege ekeni belgisiz, 50 mln.tenge boyynsha para berushining qylmystyq әreketterin imitasiyalaushy bolady.

Eng bastysy, 2019 jyldyng 11 nauryzynyng aqshany qarau jәne tabystau hattamasyna say 50 mln.tenge A.Shaymerdenovke, onyng shyn mәninde K.Shyndauletovke berilgeninen 3 kýn búryn, әli Shaymerdenov pen Shyndauletov әli kezdespey túryp, berilgen.

Qúrmetti sot!

Jasalghan qylmystyng jay-japsary bayandalghan aiyptau aktisining әr abzasy isting shynayy mәn-jayyna say kelmeydi jәne JTT basshysy A.Atashevting әr uәjin joqqa shygharamyn.

Prokuror, sot jaryssózi barysynda jasalghan qylmystyng mәn-jayyna, olardyng qylmystyq isting materialdarymen dәleldenbeytinin bilgendikten toqtamady dep oilaymyn.

Myna kelesi qarapayym faktilerge zer salsanyzdar, qorghaushylar tarabyna Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting aidap salu-arandatu әreketterin dәleldeuge sonshama tyrysyp qajeti bar ma eken.

Birinshi. Taghylghan aiyp boyynsha IY.Ábishev «Qazbaylyq Astana» JShS-nan memleketik satyp alu boyynsha  jalpy somasy 5,9 mlrd.tenge qúraytyn kelisim shart týzu ýshin 250 mln.tenge talap etken, onyng - 60 mln.tengesi jeke ózi ýshin, al 190 mln.tengesi -  A.Shaymerdenov ýshin.

«Qazbaylyq Astana» JShS-ng menshik iyesi A.Tólegenov kelisim-shart jasaghany ýshin IY.Ábishevke bir tiyn da bermegen.

A.Tólegenov - potensial para berushi edi.

Demek, A.Shaymerdenov para berushi bola almaydy. Ol – tap-taza deldal, onyng ýstine talap etilgen 250 mln.tengening 190 mln.tengesi - onyng paydasy.

A.Shaymerdenovten IY.Ábishev para retinde 60 mln.tenge talap etken joq, jәne A.Shaymerdenovke de «Qazbaylyq Astana» JShS-na eshqanday qatysy bolmaghandyqtan, eshqanday para beruding qajeti joq.

Sondyqtan memlekettik aiyptaushy S.Suleymenovtyng Shaymerdenov – para berushi jәne ol para retinde IY.Ábishevke 60 mln.tenge berdi, - degen uәji shyndyqqa say kelmeydi.

Qúrmetti sot, Sizding nazarynyzdy Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Sotynyng 2015 jylghy 27 qarashadaghy № 8 «Keybir sybaylas jemqorlyq qylmystardy qarau praktikasy turaly» normativtik qaulysynyng 6 tarmaghynyng «Paraqorlyq turaly isterdi qaraghan kezde, adamnyng parany alyp sol ýshin para berushining mýddesine oryndaugha nemese oryndamaugha jatatyn әreketterding shenberin anyqtau qajet» degen talabyna audarghym keledi.

Prokuror óz sózinde A.Shaymerdenovtyng qay mýddesin qanaghattandyru ýshin IY.Ábishevting odan  60 mln.tenge para alghanyn aitpady.

Prokurordyng búl uәji kelesi negizder boyynsha da aqylgha syimaydy: JTÁ-1,2 óndiru jәne olardy sozu boyynsha býkil qaulylargha say, barlyq jerde para berushi retinde - A.Mәkishev, al A.Shaymerdenov - para beru boyynsha deldal dep kórsetilgen.

Búl is boyynsha para berushi - Tólegenov ne Malgajdarov boluy kerektigi anyq qoy.

Prokuror bar kýshin salyp, bizge 60 mln.tenge epizody boyynsha , A.Shaymerdenovtyng para berushi ekenin dәleldegisi keledi, alayda jogharyda atalghan QR JS NQ 18 tarmaghynda «Para alushygha jәne para berushige para alu jәne beru turaly olardyng arasyndaghy kelisimge qol jetkizuge nemese ony iske asyrugha yqpal etken adamnyng deldal bolyp tabylatynyn eskerip, paraqorlyqqa deldaldyq etudi parany beruden jәne aludan ara-jigin ajyrata bilu qajet», - dep kórsetilgen.

Osylaysha, A.Shaymerdenov – búl epizodta para beru boyynsha deldal.

Prokuror búl aqylgha syimaytyn uәjin bizge tyqpalaytyn sebebi - Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerining is-qimylynan QR QK 417 babymen (paraqorlyqqa arandatu) qarastyrylghan qylmystyq is-әreketting belgilerin jasyrghysy keledi.

Jogharyda atalghan QR JS NQ 24 tarmaghynda Qylmystyq qudalau organdarynyng QK-nin 366-babynyn birinshi bóliginde kórsetilgen adamdy qylmystyq qudalau organdarynyng aralasuynsyz para alu niyeti tuyndamaytynyn jәne qylmystyng jasalmaghanyn aighaqtaytyn mәn-jaylar bolghan kezde para nysanasyn alugha kóndiruding nәtiyjesinde kelisim alynghan kezde oghan para beruden túratyn arandatushylyq-aydap salushylyq әreketteri ózine qatysty osy әreket jýzege asyrylghan adam jasaghan әreketting qylmystylyghyn joyady, - dep kórsetilgen.

Al 25 tarmaghynda QK-nin 417-babynyn ekinshi bóligi boyynsha paraqorlyqqa arandatu ýshin jauaptylyq QK-nin 366-babynyn birinshi bóliginde kórsetilgen adamgha para nysanasyn beruge әrekettengen adamnyng ol adamnyng parany alugha kelisimining joq ekenin kórineu bile túra ózining әreketining qylmys jasaudyng nemese bopsalaudyng dәleldemelerin jasandy týrde qalyptastyru maqsatynda jýzege asyrghan jaghdayda ghana tuyndaydy, - dep kórsetilgen.

Tergeu versiyasyna say, potensial para berushi Tólegenov para beruden bas tartqanyn, al A.Shaymerdenov búl jayly IY.Ábishevti habardar qylmay, ony «Qazbaylyq Astana» JShS para beruge dayyndalyp jatyr dep janylystyrghanyn eskersek, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting is-qimylynan IY.Ábishev pen S.Týkiyevting para alghany turaly jasandy dәlelderdi qoldan jasau faktisi anyq bilinedi.

Búnday jaghdayda zang talaby boyynsha Ábishev pen Týkiyev QR QPK 35 babynyng 1 bólimi 2 tarmaghyna say, yaghny qylmystyq qúqyqbúzushylyq qúramynyng bolmauyna oray, tolyq aqtaluy tiyis..   

Óz ghylymy qortyndysynda Zang ghylymynyng doktory, professor,

M.Ch.Kogamov da osynday tújyrymgha keledi.

Ekinshi. Qonaq ýy nómirining qúnyn A.Shaymerdenovtyng tóleu epizody - aiyptau versiyasy boyynsha 85000 tenge para beru.

Búl epizod ta - Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting IY.Ábishevti aidap salu-arandatu әreketi. .

Ábishev pen Shaymerdenovtyng arasyndaghy әngime mazmúnynan Ábishevting nómirdi brondaudy ótingeni anyq kórinip túr.

Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerining basqaruymen A.Shaymerdenov IY.Ábishevting tarapynan esh ótinish jәne talap bolmasa da, óz betimen 85 000 tengeni tóleydi.

Jogharyda keltirilgen negizder boyynsha búl epizod ta – para alu boyynsha jasandy dәlelderdi jasaytyn bolghandyqtan, arandatushylyq-aydap salu sipatyna iye.

Onyng ýstine, búl epizod boyynsha qylmystyq is-әreketti imitasiyalau qaulysy joq.

Ýshinshi. Ábishev pen Týkiyevke qatysty «qorqytu arqyly» degen saralau belgisi zansyz qoldanylghan.

Jogharyda atalghan QR JS NQ 11 tarmaghynda «Eger parany bergen adamda osy qaterding tónuinen is jýzinde saqtanugha negiz bolsa, parany alghan adamnyng atalghan qaterdi jýzege asyru mýmkindigining bolghan-bolmaghanyna qaramastan, kinәli adamnyng әreketteri QK-nin 366-baby ýshinshi bóligining 1) tarmaghy boyynsha (qorqytyp alu jolymen para alu) saralanugha tiyis. Qylmys subektisining kelisimimen nemese núsqauy boyynsha qorqytyp aludy para alushy bolyp tabylmaytyn basqa adam jýzege asyrghan jaghdayda da para aludy osy jolmen saralaghan jón», -dep kórsetilgen.

A.Tólegenovtyng budjetting qysqaruyna oray, 2019 jylgha qosymsha kelisim shartty jasau toqtatyla túrady degen hatty, ózine tóngen shynayy qater, - dep qabyldamaghany aidan anyq.

Onyng ýstine, búl hattyng nәtiyjesinde, onyng zandy mýddelerine núqsan keltiretin qanday da bir jayttar tuyndamaydy, sondyqtan ol para beruge mәjbýr bolatynday hal-jaghdayda bolghan joq.

Para bermegen jaghdayda «sportsmenderdi» jiberem dep Týkiyev  Tólegenovty qorqytpaghan jәne ol turaly dәlelder iste joq.

Sondyqtan, kelesi negizderge say, «qorqytu arqyly» degen saralau belgisi oidan shygharylghan.

QR QK 366 babymen qarastyrylghan qylmys qúramy formaldy bolyp tabylady, yaghny jauapqa tartylushy túlgha búl baptyng dispozisiyasynda naqty kórsetilgen qimyldardy jasauy tiyis.

Para aluda oqtaluda niyetti dәleldeu - praktikada da, teoriyada da mýmkin emes.

Eger tipti, Shyndauletov pen Týkiyev Ábishevting tikeley núsqauymen júmys jasaghan jaghdaydyng ózinde, ony para alugha oqtalu boyynsha jauapqa tartugha bolmaydy, sebebi onyng oghan para alyp kelgende bas tartugha qúqyghy boldy. Eng songhy sәtte bas tartu – onyng qúqyghy.

Sondyqtan, para alugha oqtaludyng subektiv qyryn dәleldeu mýmkin emestiginen, qylmystyq qudalau organy «qorqytu arqyly» degen saralau belgisin oidan taqqan, sóitip IY.Ábishevting para alugha degen joq niyetin jasandy týrde kýsheytken.

Joghary atalghandardyng negizinde, Ábishev pen Týkiyev tolyqtay aqtalugha jatady, óitkeni aiyptau tarabynyng Qylmystyq Kodeksting taghylghan baptary boyynsha sottalushylardyng aiybyn dәleldeytin tikeley dәlelderi joq, búghan qosa olar - Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerining qylmystyq is-әreketterining qúrbandary.

Endi is boyynsha dәlelderdi dәlel dep tanugha kedergi bolatyn qylmystyq-prosestik zannamalardyng óreskel búzyluy jayly.

Endi qylmystyq-prosestik zannamalardyng búzyluyna jol beriluine oray, osy is boyynsha ýkim qanday boluy kerektigi turaly oiymmen bólispes búryn, Siz jәne prosesting qatysushylaryn az-múz pәlsapa soghugha shaqyramyn, búndaydy jaqsy kórmesek, bizding qay jerimiz zanger?!

Kez kelgen memlekettik aumaghynda qabyldanghan kez kelgen Zang – búl eng әueli, osy aumaqta túryp jatqan qoghamnyng әr mýshesining arasyndaghy újymdyq kelisim-shart.

Búl Zandaghy kez kelgen norma belgili bir qimyldardy jasaugha ne tyiym salady, ne rúqsat beredi.

Mysaly, QR Qylmystyq Kodeksi – onyng Erekshe bólimindegi qimyldardy jasaugha tyiym salady.

QR Qylmystyq-prosestik kodeksi – QR Qylmystyq kodeksining Erekshe bóliminde tikeley tyiym salynghan is-әreketter boyynsha kýdikti jәne aiyptalushylardy qylmystyq jauapkershilikke tartu men jýrgizuding erejelerin anyqtaydy.

Eger ereje bar bolsa, ony búzugha bolmaydy.

Sot tergeui kezinde qorghau taraby Sizge Qylmystyq-prosestik kodeksting normalarynyng kóptegen búzushylyqtaryn kórsetti.  Búl búzushylyqtar, is boyynsha qúqyqtyq saldargha ie jәne búlardy QPK-ng búzushylyqtary dep tanu Ábishev pen Týkiyevti mindetti týrde aqtaugha әkeletin bolghandyqtan,  formaldy emes!

Qarapayym sóz-mysaldarmen aityp kóreyin:

Mysaly, futbolda bir komandanyng 11 oiynshysy kelesi komandanyng 11 oiynshysyna qarsy oinaydy. Eshqanday jarysta eshqanday komandany osy 11 oiynshydan kem ne artyq bolyp qatysugha mәjbýrlemeydi. Eger oiyn barysynda, qanday da bir oiynshy oiynnyng erejesin búzsa, qarsy komandanyng oiynshysyn mertiktirse, qolymen oinasa, t.s.s. referi, yaghny sot búl oiynshyny shygharyp jiberedi. Búl - oiynnyng búljytpas erejesi.

Qúrmetti sot, mine Siz, erejening búzylghany ýshin eng qatang sharalardy qoldanugha mindetti tap sol referiysiz.

Búghan qosa, búl oiynda artyqshylyq, tek qana, Ábishev pen Týkiyevke beriledi, óitkeni QR QPK 16 baby, yaghny kinәsizdik prezumpsiyasy boyynsha, kez kelgen kýmәn olardyng paydasyna sheshiledi.

Sot tergeuining nәtiyjesi sotqa deyingi  tergep-tekserude Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerining Qylmystyq-prosestik kodeksti syilamauy,  yaghny Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qylmystyq prosesting tútastay alghanda qalay jýrgizilui kerektigin sheshken biylikting birden bir kózi bolyp tabylatyn Qazaqstan Respublikasy halqynyng újymdyq kelisimin syilamaytynyn kórsetti.

Búl jerde men dialektikanyng «teristeudi teristeu» atty negizgi zanynyng ýshinshisine sәl toqtalghym keledi.

Qylmystyq sot óndirisin jýrgizgende, biz bәrimiz QPK-tegi normalardy imperativti, yaghny oryndaluy mindetti jәne olardy eshqashan búzugha bolmaydy dep basshylyqqa alatynymyzdy moyyndaymyz.

Búl normalar búzylghan jaghdayda, biz onyng sebebin tabamyz, yaghny olardyng imperativ sipatyn kenestik sipatqa ainaldyramyz.

Birinshi teriske shygharu, búl - Qylmystyq-prosestik kodeksting imperativ ekenin teriske shygharu.

Ary qaray, teristeu arqyly kenestik sipatqa ie qylghan normalardy ózgeshe týsindire bastaymyz. Osy arqyly biz qylmystyq-prosestik zannamalardyng normasynyng ózin teristeymiz, búl – ekinshi teristeu.

Osylaysha, biz shyn mәninde qylmystyq-prosestik zannamalardyng normalarynyng bar ekendigining ózin teristeymiz, joqqa shygharamyz.

«Teristeudi teristeu zany» kýshine engen kezde, qoghamnyng kózqarasy kýrt ózgerip, basqa әlemde ómir sýre bastaydy.

Ádiletsizdikti kórip, oghan basqa bagha beru arqyly, týpting týbinde, әdiletting bar ekenining ózin joqqa shyghara bastaymyz.

Búl isti kórip-bilip otyrghan adam, qogham Qylmystyq-prosestik kodeksting normalarynyng búzylghanyna tórt aidan asa uaqyt boyy kuә boluda. Olar tipti zanger bolmasa da, QR QPK-n bilmese de, ómirlik tәjiriybesi men logikasyna sýienip, búzushylyqtardyng bar ekenin sezip-bilip otyr.

Qúrmetti sot, býkil sot prosesi boyy oryn alghan kóptegen búzushylyqtargha qaramastan, Ábishev pen Týkiyevti bәribir sottaydy, - degendi talay estidim. Yaghni, qogham QR QPK normalarynyng bar ekenin teristep, joqqa shyghara bastady.  Eshkim onyng kýshi bar ekenine senbeydi! Ádil sottyng bar ekenin joqqa shygharady!

Sonymen, Qúrmetti sot, taraptardy tyndap alyp, osy is boyynsha nýkte qoymas búryn, qazir úsynatyn taldau boyynsha kórsetkenderimdi -Qylmystyq-prosestik kodeksting normalarynyng búzyluy, - dep tanyp, osy is boyynsha jalghyz da әdiltetti ýkimdi shygharyp, Ábishev pen Týkiyevti aqtauynyzdy Sizden ýlken qúrmetpen súraymyn.

Qúrmetti sot! IY.Ábishev pen S.Týkiyevke taghylghan aiyptar SDTBT-da tirkelmegen.

2018 jyldyng 21 jeltoqsanynda A.Shaymerdenov  Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetke IY.Ábishevting para aluynyng eki faktysy boyynsha jýgindi:

- 2014 jyly diyrektory A.Shaymerdenov bolyp tabylatyn «SMP-610» jauapkershiligi shekteuli seriktestiginen, jalpy somasy 7,7 mlrd tenge qúraytyn Presnov toptyq su qúbyryn qayta qúrugha baghyttalghan merdigerlik júmysqa memlekettik satyp alu shartyn týzu ýshin 1 000 000 AQSh dollary;

- 2018 jyly menshik iyesi Tólegenov, diyrektory kuә Malgadjarov bolyp tabylatyn «Qazbaylyq Astana» jauapkershiligi shekteuli seriktestiginen, jalpy somasy 5,7 mlrd tenge qúraytyn Sokolov toptyq su qúbyry boyynsha júmysqa merdigerlik shart týzu ýshin 250 000 000 tenge  (ayyptau tarabynyng versiyasy boyynsha 250 mln.tengenin  190 mln.tengesi A.Shaymerdenov ýshin arnalghan).

Osylaysha, A.Shaymerdenov eki fakt boyynsha habarlaghan, әr fakt QR BP 19.09.2014j. №89 búiryghyna say SDTBT-da bólek tirkelui tiyis.

Alayda QR QK 366 baby boyynsha bir ghana №180000131000135 SDTBT bar.

Qazirgi uaqytta IY.Ábishev QR QK 24 babynyng 3 bólimi, 366 baptyng 4 bólimi boyynsha, yaghny ayaqtalmaghan qúram boyynsha aiyptalyp otyr.

Barlyq prosestik qújattarda sotqa deyingi  tergep-tekseru lauazymdy túlghalarmen memlekettik satyp alu boyynsha kelisim-shart týzgeni ýshin asa iri kólemdegi parany alu faktisi boyynsha, QR QK 366 baby, yaghny ayaqtalghan qúram boyynsha jýrgizilip jatyr dep kórsetilgen.

Osylaysha, sotqa deyingi  tergep-tekseru para aludyng birinshi faktisi boynsha bastalghan. Tirkegen kezde ekinshi fakt bolmaghan.

Kuәger D.Bahytovtyng aighaghynda, ol óz raportynda «Qazbaylyq Astana» JShS epizody boyynsha qorqytyp para talap etu faktysyn, yaghny 60 mln.tengesi IY.Ábishevke, 190 mln.tengesi A.Shaymerdenovke arnalghan 250 mln tenge beru faktysyn kórsetkenin kórsetedi.

Óz sózining dәdeli retinde ol: 21.12.2018 jylghy SDTBT –da tirkeu turaly raportynda «asa iri kólemdegi parany qorqytyp talap etkeni ýshin» dep kórsetkenin keltiredi.

A.Shaymerdenovtyng 21.12.2018 jylghy aryzynda IY.Ábishevting «Qazbaylyq Astana» JShS basshylyghyn qorqytyp, bopsalap jatqany turaly bir auyz sóz joq.

Alayda taghylghan aiypqa say, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet Ábishevting is-qimylynda «qorqytu arqyly» dep baghalaghan jay-japsar  2019 jyldyng 28 qantarynda, yaghni  QR AShM SRK «Qazbaylyq Astana» JShS-ne  2019 jyly bujetting qysqartyluy kýtiluine baylanysty qosymsha týziletin kelisim shart uaqytsha toqtatyla túratyny turaly hat joldanghan song oryn aldy, - dep saralaydy.

QR AShM SRK men «Qazbaylyq Astana» JShS arasyndaghy memlekettik satyp alu boyynsha kelisim-shart Zannyng talaptaryna say jasalghany turaly mәlimet tek sotqa deyingi  tergep-tekseru barysynda alyndy.

«Qorqytu arqyly» degen saralaushy belgi para berushini qorqytu arqyly, para berushi qauip tóngenin sezetindey bolghan zandy qimyldary ýshin para alghanda ghana taghyla alady.

Qazbaylyq Astana» JShS basshylyghyna tanys «sportsmenderdi» jiberem dep Týkiyevtin   qorqytuy-mys, osy S.Týkiyev pen A.Shaymerdenovtyng arasyndaghy әngimede ghana jәne bir ret qana 2019 jyldyng 08 qantarynda bolghan.

Ayyptau versiyasy boyynsha, Ábishevting qorqytuy bir aidan asa uaqyt ótkende oryn alghan,  týzilgen kelisim-sharttyng zandylyghy sotqa deyingi  tergep-tekserumen dәleldengen jәne búl D.Bahytovtyng IY.Ábishevting «Qazbaylyq Astana» JShS-nan 205 mln.tenge para alghany jayly habardy SDTBT-da tirkedim degen  ayghaghyn joqqa shygharady.

Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet QR Bas Prokurorynyng 19.09.2019j №89 «Qylmystyq qúqyq búzushylyqtar turaly aryzdy, habardy nemese bayanatty qabyldau jәne tirkeu, sonday-aq Sotqa deyingi tergep-tekserulerding birynghay tizilimin jýrgizu qaghidalary»-nyng talabyna say, SDTBT-da eki faktini de tirkeu kerek edi.

QPK 180 babynyng 1 bóligine say, qylmystyq qúqyq búzushylyq belgilerin kórsetetin jetkilikti derekter sotqa deyingi tergep-tekserudi bastaugha sebepter bolyp tabylady.

A.Shaymerdenovtyng aryzynda 2014 jyly IY.Ábishev jasady-mys degen qylmystyng jәne 2018 jyly jasalayyn dep jatqan qylmystyng jay-japsary anyq kórsetilgen, yaghny qylmystyq qúqyqbúzushylyqtyng eki faktysy habarlanghan.

Sonday-aq, A.Shaymerdenovtyng qonaq ýiding nómirin 85000 tengege tólegeni jayly paraqorlyq epizody - óz aldyna, bólek qylmys, sondyqtan ony jeke sotqa deyingi  tergep-tekseru retinde tirkeu kerek edi.

QR QPK 185 babynyng 1 bólimine say qylmystyq qudalau organy dayyndalyp jatqan, jasalghan, jasalyp jatqan kez kelgen qylmystyq qúqyq búzushylyq turaly aryzdy, habardy qabyldaugha jәne tirkeuge mindetti.

QR Bas Prokurorynyng 19.09.2019j № 89 «Qylmystyq qúqyq búzushylyqtar turaly aryzdy, habardy nemese bayanatty qabyldau jәne tirkeu, sonday-aq Sotqa deyingi tergep-tekserulerding birynghay tizilimin jýrgizu qaghidalary»-nyng 26 tarmaghyna say tirkeuge bir nysan toltyrylyp, bir qúqyq búzushylyq retinde eskeriledi:

1) qatysudyng kez kelgen nysanynda birneshe adam jasaghan qúqyq búzushylyq (QR QK 28-baby);

2) eki nemese odan artyq adamgha ziyan keltiriletin әreket (mysaly: bir orynjaydan әr týrli adamdargha tiyesili zattardy úrlau; bir tabynnan әr týrli iyelerge tiyesili birneshe bas maldy úrlau);

3) sozylmaly qúqyq búzushylyq (mysaly: qaru-jaraqty, oq-dәrilerdi, jarylghysh zattardy jәne jarylghysh qúraldaryn, esirtkini zansyz satyp alu, saqtau, beru, ótkizu, tasymaldau nemese alyp jýru; alayaqtyq; bopsalaushylyq);

4) jalghaspaly qúqyq búzushylyq (mysaly: azaptau).

5) әrqaysysy shaghyn mәndi, biraq jiyntyghynda eleuli qoghamdyq qauiptilik bildirip, bir qúqyq búzushylyq retinde jikteletin birtekti әreketter qataryn birizdi jasau (mysaly: birynghay qaskóilikpen baylanysty, bir uaqyt merziminde bir ýiden elektr eseptegishterdi úrlau);

6) bir әreketpen әr týrli qúqyq búzushylyqtar jasau. Múnyng ózinde eng auyr qúqyq búzushylyq esepke alynuy tiyis (mysaly, jynystyq aurudy júqtyrumen zorlau, tek zorlau belgileri boyynsha esepke alynady);

7) negizgi qúqyq búzushylyqty jasau tәsili bolyp tabylatyn jiyntyq әreket bóligi (mysaly, kinәlige senip tapsyrylghan bógde mýlikti qyzmettik kýiin paydalanyp iyelenui nemese shyghyndauy, onda qyzmettik kýidi paydalanu úrlau tәsili bolyp tabylady, kerisinshe, qyzmettik kýiin teris paydalanu jeke әreket týzip, eger negizgi aktini jýzege asyru qúraly bolyp tabylmasa, jeke aksiya retinde eskeriledi);

8) әr týrli qúqyq búzushylyq qúram elementterine iye, biraq bireu retinde jikteletin qúqyq búzushylyq (mysaly, jәbirlenushige qatysty zorlyqpen qosa jýretin biylikti asyra paydalanu, biylik ókiline qarsylyq kórsetumen qosa jýretin qasaqana búzaqylyq);

9) әr týrli obektilerge qol súqqanymen, bir qúqyq búzushylyq týzetin әreket (mysaly, jәbirlenushi ómirine, densaulyghyna, mýlkine qol súghylatyn qaraqshylyq);

10) azghyn әreketter, erkek pen erkekting jynystyq qatynasy jәne epizod sanynan tәuelsiz ózge osynday aktiler. Toptyq qúqyq búzushylyq pighyly bolmaghan kezde osynday aktidegi әrbir jana seriktestik jeke qúqyq búzushylyq retinde eskerilui tiyis;

11) QR QK әr týrli baptary boyynsha jikteletin derbes әreketterdi bir uaqytta jasaghan jaghdayda (minsiz jiyntyq).

A.Shaymerdenov aryzynda QR QK 366 babymen qarastyrylghan qylmystyng birneshe ret jasalghanyn kórsetken jәne búl aryz QR BP jogharyda kórsetilgen Búiryghynyng 26 tarmaghynyng talaptaryna say kelmeydi.

Sondyqtan Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet A.Shaymerdenovtyng aryzynda kórsetilgen әr jayt boyynsha SDTBTda I.A.Ábishevke qatysty ýsh sotqa deyingi  tergep-tekserudi tirkeuge tiyis edi. Sonday-aq, Shymkent qalasynda 07.03.2019 jyly 85000 tengege qatysty jaytty bólek aryz retinde qarastyruy tiyis edi.

QR QPK-ng imperativti normalaryn búza otyryp, D.Bahytov Ábishev pen Týkiyevke qatysty tek qana bir sotqa deyingi  tergep-tekserudi tirkegen.

Qylmystyq isting materialdarymen D.Bahytovtyng  SDTBT-de aiyp taghylghan boyynsha epizod boyynsha tirkedim degen aighaghy rastalmaydy.

2019 jyldyng 31 shildesine deyin qylmystyq qudalau organy 2014 jyly IY.Ábishevting 1 mln. AQSh dollary kóleminde para alghany turaly habargha say tolyqqandy sotqa deyingi  tergep-tekserudi jýrgizdi. Jәne onyng nәtiyjesi boyynsha, qylmystyq is qylmystyq qúramnyng joqtyghyna oray toqtatyldy.

2019 jyldyng 31 shildesine deyin barlyq prosessualdyq sheshimderde qylmystyq qudalau organy sotqa deyingi  tergep-tekseruding para alu turaly eki kýdik boyynsha jýrgizilip jatqany turaly aitylady.

Birinshi habar boyynsha, JTT basshysy A.Atashevting 31.07.2019j qaulysymen 11 túlghagha, sonyng ishinde IY.Ábishevke qatysty sotqa deyingi  tergep-tekseru QP QPK 35 baby 1 bólim 2 tarmaghyna say, yaghny qylmystyq is qúramynyng joqtyghyna oray toqtatyldy.

Ayyptau tarabynyng is boyynsha qylmystyq qudalau toqtatyldy degen uәjderi kelesi negizder boyynsha syn kótermeydi.

QR QPK 288 babynyng 5 bólimi boyynsha, is boyynsha birneshe kýdikti, aiyptalushy tartylyp otyrsa, al toqtatudyng negizi barlyq kýdiktilerge, aiyptalushylargha qatysty bolmasa, qylmystyq qudalau tek jeke kýdiktilerge, aiyptalushylargha qatysty toqtatylady.

QR QPK 288 babynyng qalghan tarmaqtary sotqa deyingi tergep-tekseru qanday jaghdayda toqtatylatynyn kórsetedi.

Sóitip, is boyynsha birneshe túlgha tartylsa, qylmystyq qudalau tek qylmystyq is boyynsha túlghagha qatysty toqtatylady.

Qylmystyq qudalau organy SDTBT-da aryzda 2014 jyly oryn alghan-mys «SMP-610» JShS-nen 1 mln.AQSh dollary talap etildi, - dep kórsetilgen epizod boyynsha sotqa deyingi tergep-tekserudi tirkeydi. Búl sotqa deyingi tergep-tekseru boyynsha IY.Ábishevke qatysty qylmystyq qudalau toqtatylghan, al osy sotqa deyingi tergep-tekseru boyynsha týpkilikti prosessualdyq sheshim qabyldanbaghan.

Ekinshi jәne ýshinshi fakt boyynsha Ábishev pen Týkiyevke SDTBT-da tirkelgen sotqa deyingi tergep-tekseru ayasynda aiyp taghylghan.

Qylmystyq isting materialdarynda Ábishev pen Týkiyevke taghylghan aiyptyng SDTBT-da tirkelgenin rastaytyn bir bir prosessualdyq sheshimning joqtyghyn, kýni býginge deyin aiyptau tarabynyng olardy úsyna almauyn eskerip,  tuyndaghan kýmәndar sottalushynyng paydasyna sheshilui tiyis deytin QR QPK 19 babyna say, sot taghylghan aiyp boyynsha qylmystyq qudalau organy sotqa deyingi tergep-tekseru jýrgizbegen dep tanuy tiyis.

Jogharyda atalghan jay-japsarda qylmystyq is boyynsha basty sot talqylauynyng barlyq prosesualdyq sheshimderi zansyz bolyp tanyluy tiyis, búl eng әueli sotty Ábishev pen Týkiyevti kinәsiz degen ýkim shygharyp, aqtaugha mindetteydi.    

Óz ghylymy qortyndysynda Zang ghylymynyng doktory, professor,

M.Ch.Kogamov da osynday tújyrymgha keledi.

Qúrmetti sot! Sotqa deyingi tergeu-tekseruding merzimderi búzylghan.

A.Shaymerdenovtyng 21.12.2018j. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetke jazghan aryzynda IY.Ábishev pen S.Týkiyevti qylmystyq qúqyqbúzushylyq jasaghan túlghalar retinde tikeley kórsetedi.

22.12.2018 j. kuә retinde jauaptalghan  A.Shaymerdenov IY.Ábishev pen S.Týkiyevti qylmystyq qúqyqbúzushylyq jasaghan túlghalar retinde tikeley kórsetedi.

2018 jyldyng 24 jeltoqsanynda tergeushi D.Bahytov Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting Jedel Departamentine Ábishev, Týkiyev, Mәkishevke qylmys jasap jatqan túlghalar retinde JTÁ-1,2 qajettiligi turaly tapsyrma beredi. Búdan bólek, Ábishev 2014 jyly 1 mln. AQSh dollary kóleminde para aldy, yaghny qylmystyq qúqyqbúzushylyq jasady dep beredi.

Sóitip, sotqa deyingi  tergep-tekseru bastalghan birinshi kýnnen qylmystyq qudalau organymen qylmystyq qúqyqbúzushylyq jasaghan túlghalardyng shenberi anyqtalady.

Alayda, tergeushi D.Bahytov 2018 jyldyng 24 jeltoqsany kýni QR QPK 45 baby 7 bólimi 1 tarmaghy negizinde,  qylmystyq qúqyqbúzushylyq jasaghan túlghalardyng anyqtalmauyna baylanysty, sotqa deyingi tergep-tekseruding merzimin zansyz ýzdi.

D.Bahytov búghan qúqyghym boldy dep esepteydi.

Alayda, QR QPK tek tikeley týsinuge jatady, әrkim ony óz bilgenshe týsinuge qúqyghy joq. Sondyqtan D.Bahytovtyng  QR QPK 45 baby 7 bólimi 1 tarmaghy negizinde, sotqa deyingi tergep-tekseruding merzimin ýzuge jetkilikti negiz bolghan joq, jәne onyng negizderi oildan shygharylghan.

QR QPK 19 babynyng 3 bólimining talaptaryna say, qylmystyq jәne qylmystyq-prosestik zannamalardy qoldanu boyynsha tuyndaghan kýmәndar da kýdiktinin, aiyptynyn, sottalushynyng paydasyna sheshilui tiyis.

Osylaysha, jogharyda atalghan jayttardy eskere otyryp, D.Bahytovtyng uәjderi kýmәndi dep tanyluy tiyis jәne sot merzimderding ýziluin zansyz dep tanugha mindetti.

Ary qaray, qylmystyq is materialdaryna say, D.Bahytov 2019 jyldyng 10 qantary  kýni sol jogharyda atalghan negizben sotqa deyingi tergep-tekseruding merzimin janghyrtyp, tap sol kýni qayta ýzgen. (S.Týkiyevke 1,5 mln.tengeni jedel tabystau)

2019 jyldyng 20 aqpany kýni D.Bahytov  sol jogharyda atalghan negizben sotqa deyingi tergep-tekseruding merzimin janghyrtyp, tap sol kýni qayta ýzgen. (S.Týkiyevke 8,5 mln.tengeni jedel tabystau)

Búl qaulylardyng motivasiyalyq bólimderinde, yaghny 2019 jyldyng 10 qantary men 20 aqpanynda, 2019 jyldyng 10 nauryzynda janghyrtylghan dep kórsetilgen.

1-2 aidan keyin bolatyn uaqighalardy qalay kórsete aldynyz?, - dep súraghanda, D.Bahytov ózining tarapynan tehnikalyq qate ketti dep jauap berdi.

Búl qúlaqqa óte senimsiz estiledi. Qaulylardyng arasynda úzaq uaqyt, yaghny 40 kýn bolghanyn eskersek, bes әripten túratyn «10 nauryzda» («10 marta») degen sózdi jazuda qalaysha ýsh ret qatarynan tehnikalyq qateni jiberuge bolady?

Eger, bir GÁP bolmasa, biz, bәlky Bahytovtyng sózine, úzaq merzim aralyghynda birdey tehnikalyq qateni ýsh ret jibergen onyng adam aitqysyz alanghasar ekenine sener me edik:

2019 jyldyng 10 qantary men 20 aqpany kýngi prosesualdyq  sheshimder, yaghny 4  prosesualdyq  sheshim Núr-Súltan qalasy boyynsha Qúqyqtyq statistika jәne arnayy esepke alu jónindegi basqarmanyng mәlimetterine say, STBT bazasynda joq. Al Bahytov atalghan qaulylar boyynsha SDTBT bazasynda statistikalyq kartochkalardy toltyrugha mindetti edi.

JTT basshysy A.Agibaev sotqa deyingi  tergep-tekserudi óz óndirisine qabyldau turaly 11.03.2019 jylghy qaulysynyng motivasiya bóliminde  sotqa deyingi tergep-tekseru 2018 jyldyng 24 jeltoqsany kýni toqtap, 2019 jyldyng 11 nauryzy kýni qayta jalghasqan deydi, sóitip qylmystyq isting barysy men tútastay 4 prosesualdyq sheshimdi kórsetpeydi.

Agibaev pen Bahytovtyng tergeushiler qaulylarda býkil prosesualdyq sheshimderdi kórsetuge mindetti emes degen uәjderi búl jaghdayda senimsiz estiledi, sebebi sotqa deyingi tergep-tekseru ýziluding songhy merzimi - 2018 jyldyng 24 jeltoqsany emes, 2019 jyldyng 20 aqpany.  Tergeushi sotqa deyingi  tergep-tekseruding songhy ýziluining merzimin kórsetuge tiyis.

Osylaysha, 2019 jyldyng 10 qantary men 20 aqpany kýngi sotqa deyingi  tergep-tekseruding merzimin ýzu men jandandyru qaulylaryn D.Bahytovtyng der kezinde emes, keyin shygharghany әshkere boldy. Búl jayt atalghan prosesualdyq sheshimderding zansyz ekenin dәleldeydi.

Qúrmetti sot, osylaysha 24.12.2018j., 10.01.2019j. sotqa deyingi tergep-tekseru merzimin ýzu turaly qaulylar tergeushi Bahytov oilap tapqan negizdermen búzylghan, sonday-aq songhy eki qauly der kezinde emes, keyin shygharylghanyn eskersek, búl ýsh qauly da zansyz dep tanyluy tiyis.

QPK 192 babynyng 2 bóligine say, sotqa deyingi tergep-tekseru merzimi eki ay dep belgilengen, tiyisinshe sotqa deyingi tergep-tekseru merzimin ýzu turaly qaulylardyng zansyzdyghyna oray, sotqa deyingi tergep-tekseruding eki ailyq merzimi 2019 jyldyng 21 aqpany kýni bitken jәne búghan deyin ýsh aigha deyin sozylmaghan.

Respublikada búnday sot praktikasy bar. Osynday búzushylyqtar boyynsha birqatar túlghalar (Muzdybaeva, Shuraev, aghayyndy Kuraevtar) aqtalghan.

Osyghan oray, 2019 jyldyng 21 aqpanynan keyingi prosesualdyq qimyldardyng bәrining hattamalary – jaramsyz dәlelder, al býkil prosessualdyq sheshimder - zansyz, búl sotty Ábishev pen Týkiyevti aqtau ýkimin shygharu arqyly tolyqtay aqtaugha mindetteydi.

Óz ghylymy qortyndysynda Zang ghylymynyng doktory, professor,

M.Ch.Kogamov da osynday tújyrymgha keledi.

Qúrmetti sot! Qylmystyq is boyynsha para nysany anyqtalmaghan.

Parany jedel tapsyru 2019 jyldyng 10 qantarynda (1,5 mln.tenge) jәne 20 aqpanynda (8,5 mln.tenge) A.Shaymerdenovtyng S.Týkiyevke jәne 2019 jyldyng 14 nauryzynda (49 mln. tengesi mulyaj 50 mln.tenge) A.Shaymerdenovtyng K.Shyndauletovke bergen kezde oryn alghan.

- 2019 jyldyng 10 qantarynda 1,5 mln.tengeni berudi  jedeluәkil J.Ismagulov jýzege asyrghan jәne aqshany beru hattamasyn toltyrghan. Tergeushi D.Bahytovtyng prosesualdyq әreketti jýzege asyru turaly tapsyrmasy tergeu materialynda joq;

- 2019 jyldyng 20 aqpanynda 8,5 mln tenge berudi Jedel Departamentting basshysynyng orynbasary Jarmakov jýzege asyryp, aqsha somasyn qarap-tekseru men tabystau hattamasyn toltyrdy. Tergeushi D.Bahytovtyng prosestik әreket jasau turaly tapsyrmasy qylmystyq is materialdarynda joq;

- 2019 jyldyng 11 nauryzynda 50 mln tenge berudi de Jarmakov jýzege asyryp, aqsha somasyn qarap-tekseru men tabystau hattamasyn toltyrdy. Jarmakov – Jedel tergeu tobynyng (JTT) mýshesi emes. JTT basshysy A.Agibaevtyn  prosestik әreket jasau turaly tapsyrmasy qylmystyq is materialdarynda joq.

Kuә D.Bahytov sotta aqsha somasyn qarap-tekseru men tabystau jogharyda atalghan ýsh jaghdayda da - tergeu әreketi ekenin kórsetti.

Biraq atalghan tergeu әreketterin jýrgizuge tapsyrmany auyzsha ne jazbasha bergeni onyng esinde qalmaghan.

QR QPK 197 babynyng talaptaryna say tergeu әreketterin, óndirisinde qylmystyq is bar lauazymdy túlghalardyng ghana jýrgizuge qúqyghy bar.

Tergeu әreketterining hattamalaryn, óndirisinde sotqa deyingi  tergep-tekseru bar túlghalar nemese búl birinshi bolyp tapsyrylghandar ghana jýrgizuge qúqyly.

2018 jyldyng 21 jeltoqsany men 2019 jyldyng 11 nauryzy aralyghynda qylmystyq is tergeushi D.Bahytovtyng óndirisinde boldy. 2019 jyldyng 11 nauryzy kýninen A.Agibaev basqaratyn Jedel-tergeu tobynyng óndirisinde boldy.

Tergeushi D.Bahytov pen JTT basshysy A.Agibaevtyn  A.Shaymerdenovke aqsha somasyn qarau jәne tabystau boyynsha jazbasha tapsyrmalary qylmystyq is materialdarynda joq.

QR QPK 60 babynyng 9 bólimine say, tergeushining ózi tergep-tekseretin ister boyynsha anyqtau organdarynyng tergep-tekserilip jatqan iske qatysty jedel esepke alu isterimen jәne jasyryn tergeu әreketterining materialdarymen tanysugha, olardy osy Kodekste belgilengen tәrtippen osy iske qosyp tigu ýshin talap etip aldyrugha, anyqtau organdaryna oryndau ýshin mindetti, izdestiru, tergeu jәne jasyryn tergeu әreketterin jýrgizu turaly tapsyrmalar men núsqaular beruge jәne olardan tergeu әreketterin jýrgizuge jәrdemdesudi talap etuge qúqyghy bar.

QR QPK 10 babynyng 1 bólimine say sot, prokuror, tergeushi, anyqtau organy jәne anyqtaushy qylmystyq ister boyynsha is jýrgizu kezinde Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy, osy Kodeks, osy Kodeksting 1-babynda kórsetilgen ózge de normativtik qúqyqtyq aktiler talaptaryn dәlme-dәl saqtaugha mindetti.

QR QPK 112 babynyng 1 bólimine say, naqty derekter, eger olar osy Kodeksting talaptary búzyla otyryp alynsa, dәleldemeler retinde paydalanugha jol berilmeydi dep tanylugha tiyis.

Sóitip, para tirkelgen ýsh tergeu әreketi búghan ókiletiligi joq túlghalarmen jýrgizilgen, búl - ýsh hattamany da dәlel retinde jaramsyz dep tanugha әkeledi.

Osylaysha, aiyptaumen A.Shaymerdenovpen berilgen para somasy dәleldenbegen, búl qylmystyq isti QR QPK 35 babynyng 1 bólimi 2 tarmaghy boyynsha toqtatugha әkeledi. 

Óz ghylymy qortyndysynda Zang ghylymynyng doktory, professor,

M.Ch.Kogamov da osynday tújyrymgha keledi.

Qúrmetti sot! JTÁ-1,2-ge jәne olardy jýrgizuge sanksiya zansyz alynghan.

Ábishev, Týkiyev, Mәkishevke JTÁ-1,2 jýrgizu turaly qaulyny shygharghanda jәne olardy ekinshi, ýshinshi ailargha úzartu barysynda jedeluәkil  J.Ismagulov pen tergeushi D.Bahytov kórineu jalghan mәlimeter kórsetken.

Sotpen sanksiya berilu barysynda barlyq qaulylarda jogharyda atalghan lauazymdy qyzmetkerler tergeu sottaryn janylystyrghan:

Búl qaulylarda A.Mәkishev «Qazbaylyq Astana» JShS diyrektory bolyp jәne ol IY.Ábishevke memdlekettik satyp alu boyynsha kelisim-shart jasaghany ýshin 250 mln.tenge para beruge kelisken bolyp kórsetilgen

Alayda A.Mәkishevting «Qazbaylyq Astana» JShS-ng qúryltayshysy da, diyrektory da emes ekeni, búl Seriktestikte sheshim qabyldaugha yqpal ete almaytyny, búl JShS-ng Atqaru organynyng mýshesi emestigi qazir anyqtaldy.

Basty sot talqylauy kezinde bergen aighaghynan A.Mәkishevting mindeti - A.Shaymerdenovty «Qazbaylyq Astana» JShS-ng menshik iyesi Tólegenovpen tanystyru ekeni ghana tuyndaydy.  Alayda, Tólegenov A.Shaymerdenovpen kezdeskisi kelmeydi, búl Tólegenovtyng IY.Ábishevke para bergisi kelmegenin bildiredi.

Onyng ózining aqshagha, yaghny paragha esh qatysy bolmaghan.

IYә, onyng kompaniyasy men «Qazbaylyq Astana» JShS arasynda  konsorsium turaly kelisim-shart bar, biraq ol búnda - kishi әriptes bolghandyqtan,  onyng kompaniyasy bar bolghany «Qazbaylyq Astana» JShS-ng subpodryady bola alady. Býgingi shaqta onyng búl JShS-men eshqanday iskerlik baylanysy joq.

Sotta jauaptalu barysynda tergeushi Bahytov barlyq mәlimet Shaymerdenovtyng aryzy men ony jauaptau hattamasynan alynghan dep kórsetti.

Alaydy Shaymerdenovtyng aryzy men 22.12.2018j ony jauaptau hattamasynda Mәkishev «Qazbaylyq Astana» JShS-ng ókili retinde kórsetilgen.

Qúqyq qorghau, arnauly memlekettik jәne ózge de organdardyn
aqparat almasu jýiesi týrindegi barlyq tirkeushi organdardyng integrasiyalanghan bazasymen qarulanghan Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting A.Mәkishevting «Qazbaylyq Astana» JShS-ng basshysy da, diyrektory da emes ekenin bilmeui mýmkin emes.

Osylaysha, eger A.Mәkishevting «Qazbaylyq Astana» JShS-ng menshik iyesi de, diyrektory da emes bolghandyqtan, onyng aighaghyn eskersek, ol J.Ismagulov pen Bahytovtyng JTÁ jýrgizu merzimderin sanksiyalau jәne úzartu boyynsha qaulylarynda kórsetkendey, para berushi bola almaydy.

Sonda osynyng bәrin jasau jәne kórineu jalghan mәlimetterdi jogharyda atalghan qaulylarda kórsetuding qanday qajeti boldy?, - degen qarapayym súraq tuyndaydy.

Jauap óte qarapayym:

Shaymerdenovtyng aighaghyna say, ol ózi – para aluda deldal, Ábishev – para alushy, Týkiyev – para alushynyng kómekshisi, Mәkishev te – para berudegi deldal. Al para berushi joq!

Eger para berushi joq bolsa, onda tiyisinshe qylmys ta joq!

Eger qylmys joq bolsa, onda arnayy tergeu sotynyng sotyna Ábishev, Týkiyev jәne Mәkishevke qatysty JTÁ 1 jәne 2 jýrgizuge sanksiya berip te qajeti joq.

Osynyng bәrin bile otyryp, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting jogharyda atalghan qyzmetkerleri sotty janylystyryp, ózderining kórineu zansyz әreketterin zandastyrghan.

JTÁ jýrgizu boyynsha barlyq qaulylar - zansyz, al onyng nәtiyjeleri - dәlel retinde jaramsyz dep tanyluy kerek. Búl Ábishev pen Týkiyevti taghylghan aiyp boyynsha týgeldey aqtaugha әkeledi.

Qúrmetti sot!

Tergeuge deyingi tergeu-tekseru әreketteri kezinde Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerleri is boyynsha dәlelderdi búrmalaghan!

2019 jyldyng 14 nauryzy kýni Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting agha tergeushisi K.Shyndәuletovke tiri túlghany qarau týrindegi tergeu әreketin jýrgizdi.

Búl hattamanyng mazmúnynda bylay dep kórsetilgen: «ofiyser Janbolatov M. K.Sh.Shyndauletovtyng eki qolyn shanggha kiristi.  Aldyn ala, ulitrakýlgin lampa arqyly әueli K.Shyndauletovtyng sol qoly, sosyn K.Shyndauletovtyng ong qoly, sonday-aq onyng kiyimi sәulelendirildi.  Osy kezde onyng ong qolynyng alaqanynan sary-jasyl týsti sәulelenu anyqtaldy. Kiyimnen ózge sәulelenuding izi anyqtalghan joq».

Hattamagha say, sәulelenu K.Shyndauletovtyng ong qolynan anyqtalghan.  Búl tergeu әreketining beynejazbasynan asa eshtene kórinbeydi. Hattamagha say, sol qolynan eshtene anyqtalmaghan, búl beynejazbamen dәleldenedi.

Aldyn ala ulitrakýlgin sәulemen sәulelendirmesten, qoldyng juyndylary polietiylen paketterge laqtyrylady. Sondyqtan, qazir  búl paketterge lumiynessent úntaqtar aldyn ala salynyp qoydy ma, joq pa, anyqtau mýmkin emes. Búl jayt tap osy polietiylen paketterding ózining tazalyghyna kýmәn tuyndatady. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting agha tergeushisining tarapynan búnday aghattyqqa jol berilui zyghyrdanyndy qaynatady, ol tiri túlghany birnshi ret qarap jatqan joq qoy.

Búghan qosa, aiyptau tarabynan K.Shyndәuletovtyng ishinde para týrindegi 50 mln.tenge bar-mys  qara sómkeni qolyna alghanyna dausyz dәlel úsynylghan joq.

Sarapshynyng 01.04.2019j. №671 qortyndysyna say (arnayy himiyalyq zertteu boyynsha sot saraptamasy) K.Shyndauletovtyng sol qolynan arnayy himiyalyq zat bolyp tabylatyn lumiynessiyalyq zattan qúralghan qabat anyqtalghan.

Tiri túlghany qarau kezinde K.Shyndauletovtyng sol qolynan lumiynessiyalyq úntaqtyng izi anyqtalmaghan, alayda saraptamada ol bar, búlay boluy mýmkin emes.

Osylaysha, oryn alghan dәlelderdi búrmalau, sarapshynyng 01.04.2019j. №671 qortyndysy men tiri túlghany qaraudyng 14.03.2019j. hattamasyn jaramyz dep tanugha әkeledi.

Qúrmetti sot!

2019 jyldyng 20 qantaryndaghy JTÁ-1 zansyz jýrgizilgen.

Sotqa deyingi  tergep-tekseru barysynda Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerleri  25.12.2018 jyly túlghanyng jasyryn audio jәne beyne-baqylauyna, yaghny JTÁ-1ge  sot tergeuining sanksiyasyn alghan.

JTÁ-1-ge sanksiya IY.Ábishev, S.Týkiyev jәne A.Mәkishevka qatysty alynghan.

Búl qaulynyng zandylyghyna qatysty óz pikirimdi men jogharyda aittym.

Orynnyng audio jәne beyne-baqylauyna sanksiya alynbaghan.

Ábishev, Týkiyev jәne Shaymerdenovtyng әngimesin jasyryn jazudyng shynayy mәlimetterine say, 20.01.2019j  «Cigara bar»-da túlghanyng jasyryn audio jәne beyne-baqylauy emes, shyn mәninde orynnyng audio jәne beyne-baqylauy jýrgizilgen.

Beynejazba dayashynyng jasyryn audio-beyne-baqylau jýrgizu qúralyn Ábishev, Týkiyev jәne Shaymerdenov otyrghan bar ýsteline aparyp qoyuynan bastalady. Sirә, búl qúral, seker men sulyq salatyn ydyspen jasyrylghan bolsa kerek.

Artynan, belgili bir uaqyt ótken son, dayashy búl arnayy qúraldy Ábishev, Týkiyev jәne Shaymerdenov jayghasqan ýstelge aparyp qoyady.

Keyin Shaymerdenov ketip qalady, al IY.Ábishevte – júmys boyynsha ózge kezdesuler, odan keyin - júbayy men kishi qyzymen әngime, Jampozovpen әngime jýredi.

Búl túlghalargha qatysty audio jәne beynebaqylau jýrgizuge sotqa deyingi  tergep-tekseru barysynda sanksiya alynbaghan jәne búl әngimeler sot tergeuining bólek qaulysymen zandastyrylmaghan.

Soghan qaramastan búl әngimeler tirkelgen, әngimelerding stenogrammalary jasalghan, búl әngimeler boyynsha saraptamalar jasalghan.

Osylaysha, olardyng jeke әngimelerining qúpiyalyghy boyynsha  konstitusiyalyq qúqyqtary búzylghan.

QR QPK 242 babynyng 1 bólimine say, adamdy jasyryn audio- jәne (nemese) beynebaqylau – qajet bolghan kezde jasyryn kiru jәne (nemese) zertteu arqyly beyne-, audiotehnikany ne ózge de arnayy ghylymiy-tehnikalyq qúraldardy paydalanumen bir mezgilde olardyng mazmúnyn materialdyq jetkizgishte tirkep jýrgiziletin, adamnyng sóilegen sózin jәne ózge de aqparatty, sonday-aq onyng is-әreketterin jasyryn baqylau.

Sonday-aq, QR QPK 242 babynyng 2 bólimine say, oryndy jasyryn audio- jәne (nemese) beynebaqylau – qajet bolghan kezde oryngha jasyryn kiru jәne (nemese) oryndy zertteu arqyly beyne-, audiotehnikany ne ózge de arnayy ghylymiy-tehnikalyq qúraldardy paydalanumen bir mezgilde olardyng mazmúnyn materialdyq jetkizgishte tirkep jýrgiziletin, naqty belgili bir jerde bolyp jatqan sóilesulerdi jәne basqa da dybystardy jәne (nemese) oqighalardy jasyryn baqylau.

JTÁ nәtiyjesinde tek qana Ábishevting sózin baqylau emes, onyng Jampozovpen jәne ózge de túlghalarmen әngimesi tirkelip, keyin búlar ózine qarsy paydanylghanyn eskerek, búl jerde orynnyng audio jәne (ne) beynebaqylauy jýrgizilgen.

Búl әreketter tergeu sotynyng sanksiyasynsyz jýrgizilgen, sondyqtan 20.01.2019 jylghy JTÁ-1 jaramsyz dәlelder dep tanyluy tiyis..

Qúrmetti sot, sózimdi ayaqtay kele, mynany aitqym keledi:

Sot tergeuimen anyqtalghan jayttargha oray, birden bir zandy da әdiletti sot aktisi – tek qana aqtaytyn ýkim!  !

Búl qylmystyq is, әuelden-aq, ýmitsiz is edi!

Mening oiym boyynsha, memlekettik aiyptaushy, sotqa deyingi  tergep-tekseru satysynda, júmysy tym kóptigine oray, qylmystyq isting materialdarymen jete, múqiyat tanyspay, isting jay-japsarlaryna tiyisti mәn bermey, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerine senip qalyp, isti sotqa jiberse kerek, endi osy pozisiyamen shyrmalyp qalyp, aiyptaudan bas tarta almay otyr.

Ábishev pen Týkiyevting taghylghan aiyptar boyynsha kinәsizdigi aidan anyq.

Sondyqtan «bir jazyqsyz jan qamalghansha, myng kinәli bostandyqta jýrsin» degen halyq danalyghyna say, ómirlik tәjiriybeniz, ishki seniminiz jәne zandy negizge ala otyryp, Sizden I.A,Ábishev pen S.A.Týkiyev kinәsiz degen ýkim shygharyp, olardy týgeldey aqtauynyzdy súraymyn.

Isting nәtiyjesi boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng Bas prokuraturasynyng atyna Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetting qyzmetkerlerine qatysty QR QK 417 babymen qarastyrlghan qylmystyn  belgileri jәne QR QPK normalarynyng ózge de búzushylyqtary boyynsha sotqa deyingi  tergep-tekseru әreketterin bastau turaly jeke qauly qabyldauynyzdy súraymyn.

Mәkish Esqaraev, advokat.         

Qosymsha: Búl advokat Mәkish Esqaraevtyng sottaghy jaryssózde sóilegen sózderi...

Abai.kz