Ádebiyetimizding alyby bolghan Beyimbet Maylindi eske alyp:  «Aruaghynnan ainalayyn Bi-agha-ay!» dep otyrmyn. «Daudyng basy - Dayrabaydyng kók siyry» degen әngimesi esime týskeni. Kolhozdastyru kezinde audan ókilining «bilgishitigi» ústap,  mýiizi, qúlaghy bar mal balasyn sypyra tizip jazghanda sonyng ishinde Dayrabaydyng «bir ózi bir shelek sýt beretin kók siyry  da ketipti» deydi ghoy Bi-agha. «Mal ashuy - jan ashuy», Dәkeng qorasyndaghy japadap-jalghyz «kók siyrdyng kegin» alugha kirisip, dókey ataulynyn  aldynda qatty sóiley bastaydy. Ol kisimen alghash ret   1930-nshy jyly kolhozdyn  mektepte ashylghan bir jinalysynda tanysqanymyz bylaysha emes pe:

«...Súraugha sóz berildi.

-Mening súrauym bar! - dep, týksiygen qara kisi ornynan úshyp túrdy. Eltiri qara tymaqty partagha alyp úrdy. Búl Dayrabay edi.

-Al kók siyr bastaldy! - dedi júrt.

-Kók siyrdyng dauynan qútylar kýn bolar ma eken?

-Ayta berip qaytedi eken?!.»

Ádebiyetimizding alyby bolghan Beyimbet Maylindi eske alyp:  «Aruaghynnan ainalayyn Bi-agha-ay!» dep otyrmyn. «Daudyng basy - Dayrabaydyng kók siyry» degen әngimesi esime týskeni. Kolhozdastyru kezinde audan ókilining «bilgishitigi» ústap,  mýiizi, qúlaghy bar mal balasyn sypyra tizip jazghanda sonyng ishinde Dayrabaydyng «bir ózi bir shelek sýt beretin kók siyry  da ketipti» deydi ghoy Bi-agha. «Mal ashuy - jan ashuy», Dәkeng qorasyndaghy japadap-jalghyz «kók siyrdyng kegin» alugha kirisip, dókey ataulynyn  aldynda qatty sóiley bastaydy. Ol kisimen alghash ret   1930-nshy jyly kolhozdyn  mektepte ashylghan bir jinalysynda tanysqanymyz bylaysha emes pe:

«...Súraugha sóz berildi.

-Mening súrauym bar! - dep, týksiygen qara kisi ornynan úshyp túrdy. Eltiri qara tymaqty partagha alyp úrdy. Búl Dayrabay edi.

-Al kók siyr bastaldy! - dedi júrt.

-Kók siyrdyng dauynan qútylar kýn bolar ma eken?

-Ayta berip qaytedi eken?!.»

Sol jylghy Dayrabay  - býginde Múhtar Shahanov ta, Dәkenning sondaghy kók siyry - býgingi bizding qazaq tilimiz be deymin. Múhtar bastaghan til janashyrlary biylikting memlekettik tildi Aldar kósening әlәulәii men hәlәulәiine ainaldyryp alghanyna taghy bir mәrte narazylyq bildirip, halyqqa, basqa últ pen úlys ókilderine: «Konstitusiyagha qarsy әreketter toqtatylsyn!» dep  hat jazyp edik, ol әldekimderge aspannan әlemdi jalmar albasty týskendey  súmdyq boldy. Áldekimderding aiqúlaq  aiqayshysy - orystildi gәzetter «jau jettilep» óre týregeldi. Ádetterinshe: «Orys tilin qúrtqaly jatyr! Orystardy kemsitti! Orystardy Qazaqstannan qumaqshy!..» dep dabyldatty.

«Vremya» gәzeti hatta qoly túrghandardyng ishinen ózining qarmaghyna ilinedi-au degenderdi jer-kókten jantalasa izdep: «Men nege qol qoyghanymdy bilmey qaldym», «Men orys tiline eshqashan qarsy shyqpaymyn!», «Men ózge tilderdi túsap qoydy qoldamaymyn!» dep syrghaqtaghandardy,  al qol qoymaghandardyng arasynan qol qoyghandargha qarsy sóz aita alady-au degenderdi de izdep tauyp, olardyn: «Búlary dúrys emes!», «Búl hattary da - qúr myljyndyq!», «Men pәlen ret qolqalaghandaryna kónbedim, qol qoymadym!» degen «tarihy pikirlerin» jiyp-terip, foto- suretterimen qosa jariyalap, ói, taghy bir rahattandy-au.

«Respublika» gәzeti: «Dau-damayly hat qoghamdy qaq jardy» dep sýiinshi súray attandady. Onysy - shyndyqty tap basyp aitu emes, kәdimgi sәuegeysu. Qogham qaq jarylghan joq, qoqan-loqqygha qúmar keybireuler ghana kenirdegi jyrtyla aiqaylady (gәzet egelerine  keregi de sol bolghan).

Áyteuir, qashanda qazaqtardy ilip-shalyp qalugha әues orystildi baspasóz  til janashyrlarynyng hatyn  әli de «irep-soyyp», lay sudan qaymaq izdep әure.  Al qashanda solardyng qabaqtaryna qaraghyshtap otyratyn qazekemder men mәzekemder qosyla qiqulap jatyr. Anau әlgi E. Ertisbaev degen atyshuly aitqysh myrza: «Búlary - Konstitusiyagha qarsy qimyl!» dep kókten kóng jaudyrarday  júlqyndy. Auzy әrqashan jýirik búl sheneunik Konstitusiyamyzdy dendep oqymaghan, oqysa da toqymaghan tәrizdi, әitpese, ol Konstitusiyamyzda Qazaqstan azamattarynyng oy erkindigine, sóz bostandyghyna kepildik bergen arnauly bap baryn kórse kerek edi,  bizdin   hatymyzdy Konstitusiyagha qarsy qoyyp qiqulamas edi, yaghni, osynau «tújyrymymen» tap ózi Konstitusiyamyzdan attap ketpegen bolar edi.

Hatqa qol qoymaghandar sonysyn ghajap kóregendikke, erlikke balasa, qoyghan qolynan  aynyghandar: «Anau bir sóilemning baryn bilmey qor boldym!» dep, kózin de, ózin de qayda jasyraryn bilmey shala býlindi.

Al «anau bir sóilem» ne edi? Ol Konstitusiyanyng 7-babyndaghy ekinshi tarmaqty, yaghni, orys tili - resmy til degen sóilemdi  alyp tastau turaly talap edi. Ras, ol sóilem sәl kelteleu jazyldy, ony jalghastyryp: tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh Konstitusiyasynda respublikanyng memlekettik tili - qazaq tili; al orys tili  - últaralyq qatynastar tili delingeni óte dúrys bolatyn,  orys tiline sol mәrtebesi qayyra berilsin, deuimiz kerek  edi. San últ-úlys  ókilderi bas qosa ómir sýrushi Qazaqstanda últaralyq qatnastar tili,  dәneker tili bolu ýlken mәrtebe emes pe?!

IYә, túnghysh Konstitusiyamyzda memlekettik til bireu ghana - qazaq tili edi, biraq, keyinde biylikting qúlaghyn ústap otyrghandar orys aghayyndardyng renishine «memlekettik  mәn» berip, 7-baptyng ekinshi tarmaghyn:  orys tili -resmy til, dep týzetti.

«Memlekettik til» men «resmy tildin» aty basqa bolsa da, zaty bireu - Qazaqstannyng ishki-syrtqy mәselelerining bәrin sheshude qoldanylatyn til degen sóz. Sol «týzetu» jergilikti halyqtyng - qazaqtyng óz elinde ózining tilin memlekettik mәrtebede kóre almay, tolyq qoldana almay kele jatqanyna barshamyzdy eriksiz kuә etip qoydy. Óz basym osy túrghyda demokratiyalyq «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev myrzanyng bir sózine riza boldym. Ol QazTAG tilshisimen әngimesinde: «Býgingi Qazaqstannyng tirligi orys tilinsiz bolmaydy, sondyqtan bizding mindetimiz qazaq tilin әste orys tilin shetqaqpaylau arqyly kýsheytu emes, qayta qazaq tilin orys tilining dengeyine kóteru», depti. Riza bolu sebebim, birinshiden, Úly dala men Rusi zamanynan beride ómirbaqilyq qúdayy kórshi, tipti qúdandaly tuys ta bolyp ketken orys halqynyng tili bizge qashanda qajet. Til janashyrlarynyng jiyndarynda da: «bizge orys tili kerek emes» degen shiyki pikir eshqashan aitylghan joq.   Ekinshiden, qazaq tilining  damuy sóz jýzinde eren, is jýzinde «әtten!» ekenin kórip-bilip jýrgen Azat bizding jalghan jaqtaushylarymyzdyng telpegin teris kiygizip: «...qayta qazaq tilin orys tilining dengeyine kóteruimiz kerek», dep aqiqatty aityp  saldy! Dúrys-aq!

Ertisbaevqa da, onyng o jaghy men bú jaghyndaghylargha da  súraghym: qazaq tilin Dayrabaydyng kók siyryna telip dau shygharudy qashan qoyasyndar? Zandy memlekettik tilimizding mún-mýddesin aita bastasaq: «Al kók siyr bastaldy...   kók siyrdyng dauynan qútylar kýn bolar ma eken... aita berip qaytedi eken?!» dep teris qamshylaudan shynymen úyalmaysyndar ma? Álde aqyn Múhtar Shahanov eki qolyna bir júmys, ólen-dastandaryna taqyryp taba almaghandyqtan «Qayran qazaq tilim!» deumen  bosqa sharshap jýr dep oilaysyndar ma? Álde Múhtar da әneubir aqyn-jazushylarsha biylikting asty-ýstin sipalap, búiyrar-búiyrmas ataq-shendi sanap alyp jýrsin deysinder me? Qazaqstandy alymsynbay, qazaqty adamsynbay beyәdep sóileytin, bylapyt jazatyn ishki-syrtqy kerauyzdargha ýn-týnsiz jasqana qarap otyrudy nemese yrjalaqtap qúshaqtasa ketkendi qashan qoyasyndar?

Kerauyzdargha kelsek, Qazaqstannyng memlekettik tili túrghay, Qazaqstannyng ózin, qazaq halqyn mensinbeu, kemsitu, qazaqtyng asyn iship, dastarqanyn tilip ketu - solardyng arghy arsyzdaryn  aitpaghanda, bergi betsizderi de kәsip etip jýrgen kórsoqyrlyq. Mysaly, orystyng «úly jazushysy» Soljenisyn, Reseyding «úly sayasatkeri» Jirinovskiy siyaqtylar qazaqta tipti  jer de bolmaghan dep borandatty  emes pe?  Soljenisyn ólip tynshysa da, onyng sayasy múragerleri - jirinovskiyler, Qazaqstangha, qazaqqa qarsy jappay shabuylgha shygha almaghanmen,  búrysh-búryshtan jyltyndap, alasúra aiqaylap-úiqaylap jýr. Solardyng әzirshe songhy bireui - Maksim Akimov degen «oqymysty» russiankz. info  internet saytynda jariyalanghan «K rossiyskim sootechestvennikam v Kazahstane. Russkiye, ochniytesi!» degen maqalasymaghynda túlan túta bylay depti: «...Davayte razbiratisya v chem delo. A delo v tom, chto do prihoda russkih v stepnoy kray, osedlogo naseleniya zdesi ne bylo, ne bylo voobshe. Vozmojno, gde-to na yuge territoriy nyneshnego Kazahstana, sushestvovaly edinichnye nebolishie poselki, no gorodov ne bylo, nikakoy sivilizasiy ne obnarujilovalosi. Russkie (y prochie slavyane), pribyvaishie iz vnutrennih guberniy Rossii, yavlyalisi pervymy poselensami, pervym  postoyannym naseleniyem regiona. IYmenno ony y mogut schitatisya korennym naseleniyem Kazahstana...».

Ghúlama babamyz Mahmúd Qashghariyding 1082-jyly «Álemning domalaq kartasyn» («Kruglaya karta mira») jasap, onda býgingi Orta Aziya men Qazaqstannyng jer bederin, qalalaryn ghylymy anyq mәnerlep syzghanynan habar-oshary bolmaghan, bolsa da әdeyi bilmegensigen Soljenisynnyng sayqaldyq elesine elitip jýrgen kóp  shuyldaqtyng biri - mynau M. Akimov qazaqtardyng tarihyna da, tiline de, әdebiyetine de jauyghyp, «mәdeniyetsizder, últshyldar» dep týtigip, qazaq jerindegi orystargha:  «Russkiye, ochniytesi, nujno vozvrashati  situasii v normalinoe ruslo, vozvrashati vse na krugy svoya, vedi vy u sebya doma, vy pervymy nachali  stroiti  doma v etih stepyah!» dep  úlyp otyryp úran tastapty.

Búl ne? Jay ghana sandyraq pa? Joq, búl - Qazaqstandaghy qazaqtar men orystardyng arasyna әdeyilep, ashyq ot tastau!  Búl - qyrqysqa, qyrghyngha shaqyru! Búl - jyn atqan shovinizm!  Búl - elin, jerin, memlekettik tilin qúrmetteushi  qazaqtardy taghyda túnshyqtyrudy kókseu! Búl - kazachestvosyn ýstem etudi kózdep qoqyraqtap jýrgen kazaktardy; «Otanymyz - Rossiya, preziydentimiz - Medvedev!» dep mantyrap jýrgen qaysybir keudemsoq orystardy jeliktiru, últaralyq baylanysty shiyelenistiru, arandatu!

Qazaq tili janashyrlarynyng hatyn tóbelerine týsetin bombaday kórgen orystildi gәzetter: soljenisyn-jirinovskiy-kuzimiyn-miroglov-akimov... siyaqty suhittardyng súmpighyldy sózderine nege nazar audarmaydy, qantalap  túrghan qaskóilik niyetterin nege aiyptamaydy? Jymysqy sayasatpen ýriyt, soqtap qashanghy ýnsiz qala beredi? Internet sayttary arqyly qazaqqa jynkóbigin qútyryna shashyp  jatqan  kórgensizderine nege tiym sózin aitpaydy?

KSRO kezinde orys tili odaqtas respublikalardyng bәrining memlekettik tili boldy. Ol odaq ydyrap, sondaghy әrbir últ respublikasy tәuelsiz memleketke ainalghannan keyingi jerde orys tili olarda bayaghy memlekettik til dәrejesinde bola berui kerek pe edi? Qisyn qayda? Shovinister osyny týsinu kerektigin oilamaydy da, orys tilin ortaq tu ete berudi kókseydi, al ol pighaldaryna qarsylardy «últshyldar!» dep oibaylaydy. HVIII-XIX  ghasyr filosoftory últshyldyqty shovinizm tudyratynyn aitqan bolatyn.

Abay men Pushkinnin, Shoqan men Dostoevskiydin, Áuezov pen Sholohovtyn, Qanysh pen Semidalovtyn... aruaqtaryn birdey әspetteytin                                                                       qazaqta jerin mekendeushi ózge últ-úlystyng adamdaryn ózekke tebu, tilin, dinin  kemsitu siyaqty әbestik bolghan emes, bolmaydy da. Qazaq - kórshisin qúdayday syilaytyn halyq. Qazaqstannan tys jerde shyghatyn  әperbaqan alaókpe gәzetterge daua joq, al ózimizdegi orystildi baspasózding osyny bilgeni, bizge syghyrayyp qaramaghany, qit etse qara shoqpar ala úmtylmaghany kerek. Ózara syilastyq - ata-babamyzdan beri birge órilip kele jatqan qymbat sezimderimiz! Biz, halyqqa hat arnaghandar, osy sezimning qadirlenui kerektigin, alys-jaqyndaghy shovinisterding arandatularyna jol bermeuimiz ortaq paryz ekenin aittyq jәne әli de aitamyz da, talap etemiz de!

Al memlekettik til «jyryn» jiyrma jyl «jyrlap», taghy on jyl aitudy josparlap qoyghan berekesiz biylikting «jyraulary», sender keregi joqta jel-qúiyn shaqyryp jelpinbey, teben iyneden temir tayaq jasaudy kóksemey jýrsendershi!

«Abay-aqparat»