Abay toyy – halqynyng toyy

Búl pikirimmen әste jana oy aityp otyrmaghanym barshagha belgili bolar. Kópshilikting aitqanyn, aitatynyn da qaytaladym ghana. «Kópting auyzy uәli», degen qazaqtyn  Úly toyy  -  Abay toyy bola bermek. Aqyn aghamyz Múzafar Álimbaev bir әngimemizde Abaygha qatysty sóz retine oray: «Abay – әulie talant!» dep edi. Qysqa da núsqa pikir. Aqtanov Tahauy aghamyzdyng da bir sózine tandanghanym da, tәnti bolghanym da esimde. 1990-jyly nauryz merekesinde Abay eskertkishi janynda kezdesip, sәlemdesip, qúttyqtasyp túrghanymyzda Tahang aqynnyng mýsinine bir miynót shamasy ýnsiz qarap, maghan búrylyp: «Ghabbas-jan, men Abaydy endi-endi týsine bastadym» dedi. Men ishtey: «Taha-au, siz endi-endi týsine bastasanyz, týsinu ýshin bizge әli neshe jyl kerek bolar eken?» dep shyn tandandym. Odan keyinde Abekenning ólenderin, qara sózderin qaytalap oqyghan sayyn bir jana oi-tújyrymyn angharyp, Tahana ilanyp, tәnti bolyp jýrdim.

Orys poeziyasy alyptarynyng shygharmalaryn týpnúsqasynan, sheteldik klassik aqyndardyng negizgi tuyndylaryn orys tilindegi audarmalarynan oqyp óstik. Bertinde solardy qaytalap oqyp, ózimshe saralap, oy bezbenime salyp, týiindep bayqasam, Abay Qúnanbayúlynyng aqyndyq, filosoftyq dengeyi eshqaysysynyng dengeyinen tómen emes. Kezinde Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Múhtar Áuezov aitqanday, Abay – Úly aqyn, qazaqtyng Bas aqyny!

Songhy jyldary «úly aqyn», «úly jazushy» degen arzan qaljaly sóztirkes marqúm zamandastarymyzdyng ghana emes, kózi tirilerimizding mýshel toylarynda da betaldy aitylyp jýr. Ol dúrys emes! Meninshe, bizde  mәngilik Úly aqyn bireu. Ol – qúday aqyl-oydyng qúdireti etip jaratqan ABAY!  Jәkeng – Jambyl atamyz jyr tilimen: «Mynau túrghan Abaydyng sureti me, úqsaghan ólen-sózding qúdiretine?!.» demep pe edi?!. Abaydyng izbasarlaryn baghalaugha: asa iri, kórnekti, tanymal, klassiyk... degen balama sózderimiz bar emes pe?

...Abay әlemine әrqashan  kóz jiberip, qúlaq týrip jýrgenimde meni «tandandyrghan» basqa jәitter de  úshyrasty. Birer mysal:

1995-jyldyng kýzinde Qaraghandy qalasyna jolym týsip, sonda túratyn Ramazan Saghymbekovke bardym. Jurnalshylar qauymyna belgili dosym oblystyq «Ortalyq Qazaqstan» gәzetining Bas redaktorlyghynan densaulyghy syr bere bastauy sebepti bosap, biraz uaqyt emdelip, sodan keyin tarihiy-әdeby tanymdyq «Qarqaraly» jurnalyn ashqan-dy. Arqa-jarqa boldyq. Bólmesinde eki jigit otyr eken. Tanystyq. Sirә, әigili «Qúnanbay meshiti» jayynda әngime bastalghan bolsa kerek, jigitterding biri: «Abay әkesining meshitine bir de ret kelmepti, dindarlyghy onsha bolmaghan-au?» dedi. Nege shyrt ete qalghanymdy bilmeymin: «Jigitim, «Allanyng sózi de ras, ózi de ras» dep Ramazan jazdy ma, men jazdym ba, sony bilesing be?» dedim. Jigit ekeuimizge antaryla qarap alyp: «Bilmeymin» dedi. Ramazan oghan qabaq shytyp: «Saghan «bilmeytinindi biltelemey jýr» degendi qashanghy aita beru kerek?» dedi...

2012-jyldyng jazy bolar, Jazushylar odaghy ghimaratynyng ekinshi qabatyndaghy alanshada (festibulide) birnesheuimiz ony-múnyny әngimelep otyrdyq. Gerolid Beliger kelip qosylyp: «IYә, jigitter, ne әngime?» dep jayghasty. Jigitterding biri selqos ýnmen: «Bizde kitabymyzdy shyghartudy oilaudan ózge  ne әngime bolsyn» dey saldy. Gera myrs etip: «Abay dәl býgin bizben birge bolsa, ol da kitabyn uaqytynda shyghara almay jýrer edi» dedi. Orasholaq oqys sózge oqys renjip: «Áy, Gera! Búl qay sózin? Abaydyng aruaghynda ne sharuang bar? Basqany bilmeymin, al tap sening kitabyn shyghara almay jýrgen jigitterge qosyla shaghynar jóning joq, jylda eki kitabyng shyghady, әlde beker me?» dedim. Basqalar tyna qaldy. Gera kibirtiktep týregelip: «Bir júmyspen kelip edim, barayyn» dep  kýbirlep kete bardy...

Biylghy Jana jyl aldynda arhiyvimdegi qobyraghan kóp qaghazdarymdy aqtaryp, keregin ghana qaldyrugha kiristim. Arasynan gәzet qiyndysyndaghy myna bir óleng shyqty:

MAHAMBETTI BIYIK QOYaM

...Aqyndar az syn saghatta sózden isi zorayghan»,

Desektaghy «Abay qashan jol izdepti onaydan?»

El, últ jayly syrlarymen,

Jyry biyik túrghanymen,

Isi ýshin men Mahambetti biyik qoyam Abaydan!

Búl - adamdyq ústanymym qalyptasqan talaydan.

Múhtar ShAHANOV.

2012 j.

Uәidә-ә-ә?!. Múhtar inimiz qazaqtyng basqa mәselelerin rettep bolyp, qazaq әdebiyetining tarihy túlghalaryn salystyrugha, kimning kimnen biyik, kimnen alasa bolghanyn belgilep beruge kirisken eken ghoy?!. Abaydy qay isi ýshin alasartty?

Aqyn bolmasam da, Abekenning aruaghy ýshin qalam alyp, Múhtardyng «ishing bilsinin» suyrtpaqtap, úzaqtau etip, bylaysha qaghytpa (parodiya) jazdym:

MÚHTARDY BIYIK QOYaM

A, Qúday-ay, Semey jaqqa yrymgha han bermedin,

Handyq taqqa otyra alar myqtylar baryn bilmedin.

Olar Jayyqtaghy Jәngir hannan da,

Baymaghambet súltannan da zor bolar edi,

Sonda Abay qolyna qylysh alar edi,

Erbol dosyn Isatay etip,

Bójeylerge qighylyq salar edi,

Mahambetshe airylsa da basynan…

Al Mahambet jaryqtyq,

jauynger jyrshy bolsa da,

qaharman aqyn bolsa da,

Kóp jaghdaydy Múhtar Shahanovsha oilay almady,

Sayasatqa auyq-auyq boylay almady.

Deputat bolyp sayray almady.

Ashyq hattar jazyp qol jinamady,

Jýikesin qinamady.

Sol ýshin men Mahambetti tómen qoyam Múhtardan!

Adam emes - adamdar,

mening talayghy búl ústanymymdy úqpaghan!..

Songhy jyldary bizding әdebiyet auylymyzda «bәrinbilgishter» kóbeyip barady. Gәzet-jurnaldardan oqitynym, internet jelilerining «perilerinen» estiytinim bar, qysqasy, -  solar: «Abay orysshyl boldy», «Abay ózinen búryn ótken oishyldardyng aitqandarynan artyq eshtene dey almady», «Sәken Seyfullin biylikshil boldy», «Jambyl Stalinning jyrshysy boldy», «Múhtar Áuezov Maghjan Júmabaevtyng týbine jetti», «Sәbit Múqanov aryzqoy, jaghympaz boldy», «Iliyas Esenberliyn  tolyqqandy jazushy bolghan joq» ... degendey kәdimgi sandyraq sózden órmek toqyp jýr.

Otyryqshy el Reseyding ózindik te, batys-shyghystyq elderden nәr alumen de jetildirilgen  jýie-salalary bolghany sózsiz. Abaydyng orys tili arqyly sol halyqtyn, alys júrttardyng mәdeniyetine, onyng ishinde әdebiyetine hal-qadary qanyqqany da ras. Biz ony Múhtar Áuezovtin  «Abay jolynan» oqyp bildik. Eger Abekenning zamanynda Lev Gumiylev aitqan «Úly dala Kóne Reseydin» ornyna Angliyamen, nemese Fransiyamen  ghasyrlar boyy myng shaqyrymdaghan shekaralas kórshi bolsa, oishyl aqyn atamyz  solardyng tilin biludi, jetistikterinen ýirenudi ósiyet eter edi. Ómirding zandylyghy ghoy?

Atalghan Tarihy túlghalardyng ómirin, shygharmashylyq joldaryn zerttegen, zerttep jýrgen bayypty ghalymdarymyzdyng enbekterin oqysan, olardyng eshqaysysy anau «bәrinbilgishter» kóiitip jýrgendey  kóbik sózdi maldanbaghan.

«Múhtar Áuezovting Maghjannyng týbine jetkenine» kelsek, Múhannyng myna  oy týiini  ol ósekti  mýldem joqqa shygharady:

«Qazaq jazushylarynan, әriyne, Abaydy sýiemin. Mening bala kýnimnen ishken asym, alghan nәrimning barlyghy da Abaydan... Búdan song Maghjandy sýiemin. Europalyghyn, jarqyraghyn, әshekeyin sýiemin. Býgingi kýnning bar jazushylarynyng ishinen keleshekke boy úryp, artqy kýnge anyq qalugha jaraytyn sóz – Maghjannyng sózi. Odan basqamyzdiki kýmәndi, óte senimsiz  dep bilemin».

Áuezovtanushylar Múhannyng eshqashan eshkimning ýstinen aryz jazbaghan tazalyghyn sýiine aitty.

Sәbit Múqanovtyng «jaghympazdyghy» desek, ol – ósek ataulynyng ishindegi eng jiyirkenishtisi. Soghan qarsy bir mysal:

Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining 1959-jylghy qazannyn  23–24-i kýnderi bolghan XVI-plenumynda «Temirtaudaghy tәrtipsizdiktin» (1958 j.) sebep-saldary qaralghan. Sәbeng plenumgha әdeyilep qatysyp, «bәrine, tipti, Mәskeuge de tolyq jetsin» dese kerek, әdeyilep orys tilinde sóilep,  Qazaqstan KP Ortalyq komiytetining 1-hatshysy N.Belyaevti, respublika Ministrler Kenesinin  tóraghasy  D.Qonaevty syn tezine salypty.

N.Belyaevke aitqanynan: “…Ya udovletvoren iskrennim y chestnym priznaniyem tovarisha Belyaeva v tom, chto glavnym vinovnikom v etom dele yavlyaetsya on. Da, tovarishi, iymenno – on! Tak  ya govoru  potomu, chto  vse  my  pomnim ego pompeznye  rechi  na   raznyh sobraniyah o Kazahskoy Magnitke. Teperi, okazalosi, v rukovodstve Kazahskoy Magnitkoy tovarish Belyaev byl bogat rechami, a  delom krayne beden. Stydno emu za eto! Kazahskaya pogovorka glasiyt: “Styd silinee smertiy”. Tovarishu Belyaevu teperi nado v samom skorom vremeny smyti so svoego lisa etu politicheskui gryazi. Inache emu kritika budet kuda jestche, chem teperi!..”

Qonaevqa aitqanynan: “…On lubil metallurgii togda, kogda byl ee ryadovym injenerom, na Balhashe, napriymer. On togda delal mnogo  horoshego, no kak toliko byl vzyat ottuda, on izmenil svoey lubimoy y stal po otnoshenii k ney ravnodushnym  lubovnikom. Inache nelizya obiyasniti togo, chto sidya v Sovete Ministrov zamestiytelem predsedatelya y rukovodya     otdelom promyshlennosty na protyajeniy desyaty let, on nichego    polojiytelinogo ne sovershil v etoy oblasti. Zatem ego vydvinuly na post Preziydenta Akademiy nauk Kazahskoy SSR y naprasno: vse znayt injenera Kunaeva, no poka nikto ne znaet uchenogo Kunaeva. Vstupiv v doljnosti predsedatelya Soveta Ministrov, tovarish Kunaev ne popravil svoey    prejney izmeny metallurgii, inache on ne dovel by do absurdnogo sostoyaniya Kazahskui Magnitku… Po vseobshemu priznanii on yavlyaetsya “meshkom  obeshaniy”.  Ya  otchasty razdelyay etu osenku. Razdelyay potomu, chto  u  tovarisha Kunaeva chasto slova rashodyatsya s delom”.

Eger sanasynda jaghympazdyqtyng iyne izindey belgisi bar bolsa, aldaghy 1960-jyly jasy 60-qa tolatyn Sәbeng búlaysha shamyrqanbas edi.

Onday syndy keshirer basshy mynnan bireu shyghar.  D. Qonaev keshire almaghan. Al Sәbeng – ondaghy aitqandaryna dәlel-sebepti ózi kórgen adam. Sharshy top aldynda jalghan sóilegen joq. Sol turashyldyghy keyin aldyna  tosqauyl  bolaryn  bile  túra  iymenbedi. «Tosqauyl» deuim: Oqu ministri, Ministrler Kenesimizding Tóraghasyna mәdeniyet mәseleleri jónindegi orynbasar bolyp, odan Jazushylar odaghyn basqarugha  jiberilgen partizan-jazushy Ády Shәripovten keyinirektegi bir әngime kezinde «Jasy alpysqa tolghan Sәbene Altyn júldyzdy  Mәskeu bermeptini»  estigenimdi  aitqanymda  Ádeken: - Beker sóz, beker! Qonaev bergizbedi. Sәbenning bir top qúrdas, ini jazushylarynyn, ministrliktin  atynan ótinish aita Qonaevqa men bardym ghoy! Sosialistik Enbek Eri ataghyna әbden layyq degen úsynysymyzdy jazyp ala barghanmyn. «Kóreyik» dep qalghan. Keyin Mәskeuge barghanymda bildim: Lenin ordenine úsynghan sheshim barypty. Sәbenning anau jylghy Temirtau oqighasy turaly  plenumda  aitqan  qatal  da  oryndy  synyn Qonaev   úmytpaghan, - dedi.  Jasy 50-ge tolghanynda Lenin ordenin alghan Sәbene, sóitip, 60 jәne 70 jastarynda da Lenin ordeni berildi. Al Sәbene Altyn Júldyz emes, Aqiqat jәne jaghympazdyq emes, Turashyldyq  qymbat bolghan.

«Toy tomalaq» deymiz. Erteng toy tórinde aralasyp, sapyrylysyp, bәrimiz de jýremiz. «Endi on-on bes jyldan keyin Múqaghaly Abaydyn, Firdausiydin, Nauaidyng dengeyine kóteriletin aqyn bolatyn edi» degen «sәuegey» de, «Abay ózining aldyndaghy ghúlamalardyng filosofiyasyn janarta almady» degen «zertteushi ghalym» da, «Shәkәrimning aqyndyghy Abaydan kem emes» degen «tanympaz» da, «Maghjan tynysy toqtar aldynda mәskeulik pәlenbaevqa: «Mening qyrsonyma týsken – Múhtar Áuezov» dep sybyrlap ýlgiripti» degen kәdimgi ósekshi de, «Semey poligonynan zardap shekkenderge  kómektesemiz» dep milliardtaghan dollardy jinap alyp («Nevada-Semey» Qory), odan semeylikterge jarty dollar búiyrtpastan ózara bóliske salghandar  – bәri de  tayrandar. Beypilauyz telpekbaylargha qayda, qashan bolsyn jol ashyq, kýnde jiyn, kýnde toy...

Abay, Shәkәrim, Múhtar Áuezov tuyp-ósken Semey topyraghy – kiyeli topyraq. Semey óniri – iysi qazaqtyng ruhany besigi. Tәttisózdi Tәuelsizdik búiyrysymen Semey oblysynyng atyn mansúqtau qazaqy ruhqa qamshy silteu boldy. Ol qatelik týzetiluge tiyis! Semey oblysy qalpyna keltirilsin! Búl oryndy talapty qazirgi biyliktikting aldyna býkil qazaq bolyp qongymyz qajet!

Ghabbas Qabyshúly

Abai.kz