Senbi, 20 Shilde 2024
Álipby 4839 15 pikir 6 Aqpan, 2020 saghat 15:53

Álipby týzude saqtyq kerek

Bekitilgen әlipbiydegi kemshilikter biylik tarapynan moyyndalyp, týzetuge rúqsat berilgennen keyin әlipbiydi jetildiruge baylanysty pikir aitushylar men әlipby úsynushy avtorlar sany kýrt artty. Búl ýrdis jana qazaq әlipbii qanday boluy kerek, jana әlipby últtyq jazudyng qanday talaptaryna jauap bere aluy kerek degen mәselening dúrys sheshiluine ong yqpal etip jatqanyn aita ketken oryndy. «Til-Qazyna» ortalyghyna resmy týrde joldanghan әlipby jobalary men úsynystardy jinaqtay kele әlipby qúrylymyna qatysty birneshe baghyttaghy kózqaras bar ekeni dәleldenip otyr. Atap aitqanda:

1) Álipbiydi aghylshynnyng 26 tanbasymen ghana jasap shyghu. Yaghny 26 әripting sheginen shyqpay tól dybystarymyzdy da soghan baghyndyru. Mysaly:

ә dybysy: a (an – әn), aa (aan – әn), , ah (ahn – әn), ai (ain – әn); 

ó dybysy: o (on – ón), oh (ohn – ón), oe (oen – ón), oi (oin – ón);

ý dybysy: u (un – ýn),  ue (uen – ýn), uh (uhn – ýn),   jj (jjn – ýn); 

gh dybysy: g (gana – ghana), q (qana – ghana), gh (ghana – ghana);

ng dybysy: ng (tang – tan), nh (tanh – tan), t.b. Mysaldardan kórip otyrghanymyzday, diakritikalyq belgilerdi almay jasaghan әlipby núsqalary qabyldaugha auyr, sauat ashatyn balagha qiyn ekeni aiqyn kórinip túr, ekinshiden búnday әlipby tól dybystardy joghaltyp alu qaupin tuyndatady. 

2) Tól dybystardy qazirgi núsqasymen nemese fonetikalyq tanbasymen alu. Mysaly, ә (әn – әn), ɛ (ɛn – әn), ó (ón – ón); ʊ (ʊn – ýn), ŋ (oŋ – on) t.b. Alayda basty maqsat latyn grafikasyna kóshu bolghandyqtan, әlipbiydegi barlyq әripterding túrqy latynnegizdi bolghany abzal. 

3) Eki dybysty bir tanbamen beru. Mysaly, k әrpimen k/q, g әrpimen g/gh, y әrpimen y/i, u әrpimen ú/ý dybystaryn tanbalau. Árip sanyn azaytu maqsatynda qoldanylghan búl әdis sauatyn endi ashyp jýrgen balanyng tysy sózin tysy ma, tisi me, un sózin ún ba, ýn be dep sóz maghynasyn birden tany almay qinaluyna, kyskasy, byrak týrinde jazylghan sózderdi kyskasy, byrak dep qate oquyna yqpal etedi.  

4) Kirildegi 42 tanbanyng barlyghyna әrip arnau. Mysaly,  e – eh, yu – jh, ya – yh, sh – sci, jinishkelik belgisi – hi, juandyq belgisi – hh. Mәselen, parolxi (paroli), balxizam (balizam), twsciy (túshy) t.b.   Latyn grafikasyna kóshudegi basty maqsattyng biri – qazirgi әlipbiydi  artyq tanbalardan tazartu, qazaq tilining dybystyq jýiesinde joq әripterden qútylu ekenin eskersek, búnday әlipby jýiesi sauatsyzdyqqa aparary sózsiz. 

5) Diakritikalyq belgilerdi qoldanu. Álipby týzudegi «bir dybys – bir tanba» degen basty ústanym diakritikalyq belgilerdi qoldanu arqyly ghana sheshiletini belgili. Osy orayda akut nemese umlaut diakritikasyn tandau joly túr. Álem tilderinde akut belgisi dauystylargha da, dauyssyzdargha da qoyyla beredi, biraq dybystyng sozylynqylyghyn, jinishkeligin nemese ekpindi bildiru ýshin qoyylady.

Qazaq әlipbiyinde diakritika sanyn azaytamyz desek akut belgisin tól dybystardy tanbalauda alugha bolady: ә, ó, ý, gh, ng . Alayda búl ortaq týrkilik jazu jýiesinen alshaqtatyp jiberedi. Eger umlautty tandasaq, ony tek dauystylargha ghana qoya alamyz da, basqa tól dauyssyz dybystardy tanbalauda diakritika sany (breviys, tilida)  kóbeyip ketui mýmkin. Dәl qazirgi tanda tól dybystar ýshin diakritika tandauda eki jol túr: akut nemese umlaut. Búl mәseleni ghalymdar asa yjdahattylyqpen sheshui kerek. Desek te qazaq әlipbii ýshin umlaut diakritikasynyng tandalghany dúrys. Sh dybysyn sedilimen (ş) bergen qolayly, sebebi apostrof belgisimen úsynylghan s tanbasy shyghu, shyghys t.b. tәrizdi sózderdi jazuda qolaysyzdyq tudyratyny kezinde qogham tarapynan aitylghan. 

Qoryta aitqanda, 4-shi ret bekitiletin әlipby búrynghy ketken kemshilikterdi qaytalamauy tiyis jәne osy kýnge deyin kelip týsken úsynystar men eskertpelerdi nazargha ala otyryp jasalauy kerek.  

Gýlfar Mamyrbek

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1310
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2058
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2106