Birinshiden, osynday tragediyagha úshyraghanymyz óte ókinishti. Búl kópshilikke últ arasyndaghy arazdyq siyaqty sipat qaldyrdy. Alayda biylik últaralyq dep aitpandar dedi ghoy. Biraq, moyyndauymyz kerek, búl mәsele - últ aralyq sipat alghany anyq.

Áriyne múnda kez-kelgen dýngendi nemese qazaqty jau kórip jatqan eshtene joq. Árbir últtyng jaqsysy bar, jamany bar. Biraq, halyqtyng kópshiligi ony últaralyq dep týsindi. Demek, endi memleket halyqtyng búl mәseleni nelikten osylay qabyldaghanyn taldau kerek.

Mening oiymsha, búl jerdegi basty mәsele - osy uaqytqa deyin qazaqtyng tilin moyyndamau. Múnday jaghday әli bar. Jana kórip jatqanymyzday, sol jerdegi azamattardyng kóbisining tek qana orys tilinde sóilep jatqanynyng ózi bizding jýrgemizge tiyedi. Qazaqta bóten degen sóz bar. Biz bir elmiz, bir júrtpyz, memlekettik tilimiz ortaq. Sol tildik mәselening ózi keybir adamdardy osynday qarsylyqqa, osynday ashu yzagha alyp kelgen siyaqty.

Áriyne, biz әli onyng sebebin bilmeymiz. Neden shyqty, shyn mәninde últtyq namysqa tiyetin bir jaghdaylar boldy ma, bolghan joq pa, ol meninshe keyinirek qaralady. Biraq, biylik әli tekserilmey jatyp onday nәrse bolghan joq dep jatyr ghoy. Meninshe, onday jaghdaydyng boluy әbden mýmkin. Qysqasy búl - qazaqtyng memleketin moyyndamaghan siyaqty sipat bildiredi.

30 jyl ótti. Nelikten ózge diasporalar bizding memlekettik tilimizdi óz memlekettik tili dep, tarihymyzdy ózining tarihy dep týsinip etene aralasyp ketpedi? Qordaydaghy qazaq pen dýngen nege osy uaqytqa deyin aralasyp dos bop ketpedi? Dos bop ketse de nelikten osy mәsele shyqty? Demek, kókeyde birnәrse qaldy ghoy. Biraq, ol ne nәrse? Meninshe, qazir qogham da, biylik te osy mәseleni zertteui kerek. Eger biz ony tappasaq, der kezinde jazbasaq, onda búl mәsele jalghasa beredi.

Múnday oqigha osy uaqytqa deyin Shelekte, Malybayda, Mayatasta, Saryaghashta boldy. Biz sonyng bәrinde boldyq jәne osyny óz kózimizben kórdik. Sondyqtan, maghan keshe habardan berip jatqanda qayta-qayta aita beretin "Biz sayasy últ boluymyz kerek", "Biz últ emes, memlekettik últ boluymyz kerek"degen sózder únaghan joq. "Biz qazaq degen últpyz" degen mәseleni aitpaydy da. Eger olay aitsaq basqalargha jau siyaqty kórinemiz.

Áriyne, biz ózining bolashaghyn qazaq elimen baylanystyryp, osy jerde ómir sýremiz degen adamdargha qúshaghymyz ashyq. Alayda, bizding memleketimizding tilin moyyndamasa, bizding elimizben óz bolashaqtaryn baylanystyra bilmese, olargha jergilikti halyq bәribir bóten siyaqty qaraydy. Meninshe, eng basty mәsele osy.

Eger erteng halyqpen kezdesude әkimder orys tilinde sóilese demek, búl mәseleni әli biylikting týsinbegeni. Sondyqtan búl jerde eng basty mәsele qazaq tilining mәselesi. Ony biylik týsinbey otyr.

"Últ taghdyry" qozghalysy úmytpasam, 2011 jyldary "Últ aralyq qatynasty jaqsartudyng joldary" dep arnayy baghdarlama әzirlep, Almaty oblysynyng barlyq audandarynda kezdesu ótkizip, zertteu jasaghanbyz. Sonda qazaqtyng últtyq mәselesine qatysty kóptegen mәseleni jergilikti últ ókilderining qoldaytynyn kórdik. Qoldamaytyny da bar. Demek, bizde osy jerde kóptegen týsindiru mәselesi әli jetpeytin siyaqty. Jәne, osynday diasporalar túratyn jerlerge memleket әrdayym monitoring jasap otyruy kerek. Ol jerde onomastika mәselesi, til mәselesi taghy basqa qordalanghan dýniyelerdi jergilikti biylik ýzbey baqylap, saraptap otyru kerek. Biz Almaty oblysynda osy mәseleni kótergende biraz mәselege qanyqtyq. Biraq, ol jasaghan zertteuimizdi biylik qabyldaghan joq. Pysqyrghan da joq. Sondyqtan, múnday mәselelerge toqtamay monitoring jýrgizilip túruy kerek.

IYә, múnyng ishinde jemqorlyq ta bar. Halyq osynday jaghdayda "nege qylmys jasaghan ózge últtar shyghyp ketip, qazaqtar sottalyp jatyr" degen renishterin aitty.Olar da qylmys jasady ghoy. Demek, búl tikeley memlekettegi jemqorlyq mәselesi.

Keshe biz mynanday mәseleni kórdik. Polisiya jarty saghat boyy sol dýngen auylyndaghy ýsh-tórt jigitti ústay almay jýrdi ghoy. Olar polisiyalardy úrdy soqty, jyqty. Bireuler aitady, ol poliyseyler jay jýrgen joq, qashan aqsha әkep beredi dep jýr deydi. Eger Amerikada sonday kezde bir polisiya kelse olardyng bәrin oryn-ornyna qoyyp, ýsh sekundtyng ishinde qamap alyp ketedi. Al, ana jerde alysyp jýrgen uaqytta aqsha berseng qútylasyng deydi.

Osynday nәrseni oqydym. Jәne onyng dúrys jazylghanyn ishtey sezinem.
Ýshinshiden, mening aitpaghym, mindetti týrde osynday jaghdayda jan-jaqtan qazaqtardyng barghany dúrys. Olar barghanda bireudi úrugha, órteuge barghan joq. Olar sol jerdegi 90 payyz dýngen bolsa, 10 payyz qazaqqa qoldau bildiruge bardy. Olar toqtatugha bardy. Jәne, bizding últymyzdyng basyna kýn tughan jaghdayda bir-birimizdi qoldau mindetti týrde bolu kerek. Sondyqtan, ol jaqqa barmandar dep joldy jauyp qoyghanmen taghy kelispeymin.

Taghy bir aitpaghym, osy mәselege baylanysty memleket komissiya qúrdy. Sol komissiyanyng ishinde nege qoghamdyq úiymdar joq? Nelikten azamattyq qogham ókilderi joq? Nelikten tәuelsiz jurnalister joq? Men osyghan tanqaldym.

Sebebi búl - qoghamdyq mәsele. Nege sol jerge barghan últtyq úiymdardyng adamdary joq? Nege "Últ taghdyry" joq? Nege ol jerde tek assambleyanyng basshylary ghana otyr.

Dýngen ókili tarapynan eki adam bar ekenin kórdim, ekinshi taraptan eshkim joq. Búl qoghamdyq mәsele, al oghan azamattyq qogham aralaspay otyr. Oblystyq kenes qayda? Azamattyq aliyans qayda? Basqa últtyq baghyttaghy adamdardyng ókilderi qayda? Olardyng bәri syrtta qaldy.

Sosyn keshe "Habardan" osy mәseleni talqylap jatyr. Bәrin orys tilinde aityp jatyr. Ol mening ashu-yzamdy qayta kóteredi. Óitkeni maghan olardyng ne aityp jatqany týsiniksiz. Men jaghamdy ústadym. Olar kimge aityp jatyr sonda? Olar qazaqtargha nege orys tilinde aityp jatyr? Biz qazaq memleketimiz ghoy. Mýldem týsiniksiz.

Al, qúrylghan ýkimettik komissiya beytarap sheshim shygharady dep aita almaymyn. Óitkeni, biylik halyqtyng seniminen airylyp qalghan. Sondyqtan, olar azamattyq qogham ókilderin qosudan qorqady. Sonymen, qazaq tildi azamattyq qogham búl jerde syrtta qaldy.

Biraq, qaytalap aitamyn, eger memlekettik til ózining túghyryna qonbaytyn bolsa, qazaqtyng ishindegi qyjyl bәribir qalady.

Dos Kóshim

Abai.kz