Qúrmetti oqyrman!
Ayauly bauyrlar!

Jәkulin әuletining qysqasha tarihy

Mening atym – Arman Amanúly Jәkuliyn. Elimizge tanymal Asqar Jәkulinning aghasy Amannyng úlymyn. Asqar aghamyz turaly qysqasha ghana maghlúmat bere keteyin. «Kompaniya As-Ay LTD» JShS-nyng negizin qalaghan kәsipker, últyn qaltqysyz sýigen azamat, Qytayda tuyp, sondaghy eng ataqty Shinhua uniyversiytetin ýzdik bitirgen alghashqy qazaqtardyng biri, odan ary Germaniyadan oquyn jalghastyryp, Qytay Astanasy Pekinde tabysty enbek etken, Qazaqstangha Túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng shaqyruymen elge oralghan otanshyl azamattardyng aldynghy leginde boldy. Al atam Ánuar Jәkulin Shynjanda sayasiy-zang ministri bolyp qyzmet etken. 1965 jyly jalamen qastandyqqa úshyrap, abaqtyda qaytys boldy. Ájem, yaghny Asqar aghamnyng anasy Bәtima Jakulina kýlli Qytay qazaqtaryna tanymal qogham qayratkeri. Shynjang әielder qauymdastyghynyng tórayymy, býkilqytaylyq sayasy mәslihat kenesining eki kezekti deputaty boldy.

Arghy atam  Jakula Kýshikúly Dala general-gubernatorlyghynyng ortalyghy Omby qalasynda europalyq dengeyde medisinalyq bilim alghan, Alash kósemderimen niyettes bolghany ýshin bolishevikterding qyryna iligip, qughyn kórip Qytay asqan. Taghy bir atamyz, Jәkulanyng inisi Ábilmәjin Kýshikov Varshava uniyversiytetin 1917 jyly ýzdik bitirip,  «Qaplanbek Alashordasy» úiymyn qúrghany ýshin 1937 jyly «últshyl» atanyp, Qyzyl imperiyanyng arnauly búiryghymen atylghan. Jәkula әuletinen shyqqan birer adamnyng tarihyna qysqasha ghana toqtalyp otyrmyn. Odan basqa qanshama iri túlghalar, namysty úldar boldy. Mening aitpaghym – óz әuletimizding qiyn da qily taghdyryn jәne býgingi úrpaq maqtanugha túrarlyq ýlgili isterin kópshilikke týsindiru, tizbelep sanamalau emes, mýldem basqa...

Jala jabu, әruaqtardy qorlau, namysqa tii...

Aytugha qiyn... tipti, óte auyr. Songhy kezde vatsap, yutub, feysbuk, taghy basqa әleumettik jelilerde belgili bir top (tobyr deuge auzym barmaydy) qisynsyz, jón-josyqsyz bizding әuletke, ata-babalarymyzgha til tiygizip, jala jauyp jatyr. Aytpaghan sózi, jaqpaghan kýiesi qalmady. Olar aruaqtarmen alysudy mise tútpay, marqúm agham Asqardyng buyny bekimegen balalary Aydana men Ayqútqa, ayauly jary, jengem Chjan Vey – Jayna Jәkulinagha týrli ses kórsetip, adam auzy barmaytyn ósek-ayandy qarsha boratuda. Chjan Vay kim? Ol – Asqar aghamyzdyng sýiikti jary, qazaqtyng ibaly kelini, músylman dinin qabyldaghan qytay qyzy. 1997 jyly Asqar agham Chjan Vayge ýilengen kezde әjem Bәtima aq batasyn berip, azan shaqyryp, Jayna Jәkulina dep esim bergen.   Jayna jengem býginde eki bala tәrbiyelep otyrghan ayauly ana, qanshama adamdy júmyspen qamtyp otyrghan jәne әr qyzmetkerge jeke bas qiynshylyghynda sýieu bolyp jýrgen qadirli basshy.  Osynshalyqty ardan attaytynday, mәselening aq-qarasyna qaramay, oilanbay sóileytindey ne kórindi búlargha?! Basqa-basqa, Asqar Jәkulinnin, onyng otbasynyng dәl osy aighayshyl topqa qanday qiyanaty ótti? Toghysharlyq, topastyq, nadandyq deyin desem, óz últym, óz qandasym, óz bauyrym, ózimning jerlesterim ghoy... tilim kýrmeledi. 

Osyghan deyin ýndemedim. Ishten tyndym. Basylar, arandatushylardyng aitaghyna ere bermes, kimning aq, kimning qara ekenin týsiner dedim. Joq! Dauryqqan toptyng aighayy tipten ýdep barady. Otbasymyzgha, jaqyndaryma qauip tóndiretinderin aityp, doq kórsetip, birin biri jebep, namysqa tiiden, qaralaudan bir-birimen jarysyp,  auyzdaryna kelgen qúsyqtaryn tógude. Olardyng osyghan deyingi aitqan ótirikteri men japqan jalalary saqtauly. Eger Elimizding zany boyynsha jauapqa tartar bolsaq, kez kelgenin ondyrmaytyn edik. Bir jaghynan jynymyz kelse de, ekinshi jaghynan janymyz ashidy... Biz elimiz Ata zanynyng adamnyng namysy men bostandyghyn, jeke basynyng qauipsizdigin qorghaytynyna senemiz. 

Búl shu qaydan bastaldy? 

Mәselening mәn-jayyn qysqasha týsindire keteyin. Ardaqty kókem Asqar Jәkulin 2001 jyly sol kezdegi El Preziydenti Núrsúltan Ábishúlynyng arnayy shaqyruymen elge oralyp, ózining Qytaydaghy kompaniyasyn, dóngelegen biznesin toqtatyp, Atamekenge birjola kelip, qaytadan kәsip bastady. «Kompaniya As-Ay LTD» JShS atty jana kompaniya qúryp, ainalasy onshaqty jyldyng ishinde bilimi men biliktiligi arqasynda júmysy ónimdi kompaniyagha ainaldyrdy. 

2014 jyldyng kýzinde agham Asqar ózining jaman aurugha (rak) dushar bolghanyn biledi. 2 jeltoqsanda jary Jaynany ertip, Japoniyagha asyghys attanady. Jengem jarynyng qaterli isikke shaldyqqanyn eng birinshi osy kompaniyada tabysty enbek etken, joghary jalaqy alyp, ózining de, otbasynyng da jaghdayyn jasaghan Saltanat Qúsymanqyzyna (2005 jyldan bastap osy kompaniyada qyzmet etken) aitady. Oghan eki balasyn qaraudy, qiyn shaqta kómektesuin, balalaryna qamqorshy boluyn tapsyrady. Ýiding kiltin jәne balalardyng qújattaryn qajet jaghdayda paydalanu ýshin Asqar agham  ekeui jatatyn bólmedegi kiyim iletin bólmening jalghyz kiltin de soghan berip, zor senim artyp, jan jaryn emdetuge Japoniyagha ketedi. Oghan ýidi qarausyz qaldyrmauyn qaytalay tapsyrady. 2015 jyly qantardyng 2-sinde ýiden 77 400 000 tenge (jetpis jeti million tórt jýz myng tenge) joghalghany belgili bolady. Sol kezdegi kurs boyynsha búl 430 myng dollargha teng edi. (Saltanattyng aituy boyynsha, ol aqshany ýide saqtaghan. Al oghan aqshany ýide saqta dep eshkim aitpaghan. Sondyqtan aqshanyng ýiden joghaluy mýmkin emes dep oilaymyz. Ol turaly tómende de aitatyn bolamyz). Kompaniya óz aqshasynyng joghalghany turaly aryzdanyp, úryny tabudy qolgha alady. Poliyseylerding tergeui nәtiyjesinde 2015 jyldyng 16 qazanynda úrlyq delosy boyynsha is sotqa týsedi. Áriyne, basty kýdikti Saltanat Qúsymanqyzy bolady. 2016 jyldyng 13 qantarynda Azamattyq sot Saltanat Qúsymanqyzyn kinәli dep tauyp, oghan kompaniyagha keltirgen shyghyndy tóleudi mindetteydi. Apellyasiyalyq sotqa aryzdanghanymen, onyng aryzy qanaghattandyrusyz qaldyrylady.

Osy jerde bir nәrseni ashalap aita ketkim kelip túr. Úryny qalayda tauyp, qylmyskerdi anyqtaudy tapsyrghan Asqar aghamnyng ózi. Sot onyng kózi tirisinde bastalghan. Sebebi, ol ózining janymen kýizelip jatqanda ózi sengen, qaryndasynday kórgen, onyng tuystaryna da bar jaqsylyghyn ayamaghan Saltanattyng otbasyndaghy qiyn jaghdaydy paydalanyp, tu syrtynan pyshaq úrghanday auyr soqqy jasaghanyn keshire almady. «Mening ólimimdi tiledi, mening janymmen qayghy bolghan sәtimdi paydalanyp, dert ýstine dert qosty» dep kýiindi. Shynymen de, osy oqigha onyng janyna qatty batty. Aqsha ýshin emes, aghamnyng manday terimen jinaghan qarjysy eki balasy men jarynyng әlemning kez kelgen jerinde shalqyp ómir sýruine erkin jetedi, agham satqyndyqty, opasyzdyqty, aramdyqty keshire almady... Áytpese, mening ardaqty Asqar aghamnyng qoly ashyq, jýregi jomart jan bolghanyn elding bәri biledi. Asqar Jәkulin 2016 jyldyng 2 aqpanynda qaytys bolyp, óz amanaty boyynsha Kensaygha jerlendi. Jary men dostaryna balalarynyng Qazaqstanda erjetuin, Tәuelsiz otanyn qadirleuin qayta-qayta tapsyryp, ózi qúrghan kompaniyany kýiretpey, damytudy, elge qyzmet etudi ósiyet etti. Aghamnyng songhy amanat hatyn Internetten tauyp oqysanyzdar bolady nemese ol turaly týsirilgen shaghyn derekti filimdi kórip shyghynyzdar. Últyn shyn jýregimen sýigen adamnyng aqtyq sózin bizge qarsy top qúryp, úrandatyp jýrgen azamattar da oqyp kórse, oghan sauattary jetpese, derekti filimnen tyndasa ghoy dep oilaymyn. Bәlkim, keudelerinde tas emes, jýrek bolsa, Asqar aghamnyng asqaq armanyn týsiner me edi... Ózderining toghysharlyqtary ýshin bir sәt úyalar ma edi, kim bilsin?!...

Qazaqstan soty әdiletsiz be?

Agham qaytys bolghan song kompaniya osy is boyynsha kinәlini týbegeyli anyqtap, qylmystyq jauapkershilikke tartudy súrap, aryz berdi. Óitkeni, Saltanat tergeu amaldary jýrgizilgende ózining aq ekenine eshqanday dәlel keltire almaghan. Kerisinshe, kompaniyany orynsyz kýstanalap, oidan shygharylghan әngimelerdi kóldeneng tartumen boldy jәne Azamattyq  sot mindettegen aqshany tóleu turaly sheshimdi oryndamady. Tipti, aqshany ol jymqyrmaghan kýnning ózinde (solay boluyn biz de tilep edik), ózine tapsyrylghan jauapkershilikti dúrys atqara almaghandyghyn aityp, birde bir ret keshirim súraghan joq. Búl is boyynsha tergeu amaldary 3 jyl boyy jýrgizilip, sot jeti aigha sozyldy. 2019 jyly 7 aidyng 12-sinde sot ýkimi shyghyp, Saltanat Qúsymanqyzy 8 jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. 

7550-19-00-1-/4 nómirli sot ýkiminde polisiya ókilderining aqsha úrlanghan kýngi hattamasy boyynsha ýige kirer esikting de, aqshany qoydym degen jatyn bólmedegi  kishkene kiyim bólmesining de qúlpyna eshqanday zaqym kelmegeni, ýidegi zattardyng ornalasu tәrtibining búzylmaghandyghy, bólme ishinde qúndy әshekeylerding joghalmaghandyghy aitylghan. Demek, búl aqshany eger ýiden әldekim alyp ketti dep qarasaq ta, tek Saltanat tyghyp qoydym degen aqshany ghana alyp ketti degenge kim senedi?!  Sol aqsha qoyghan qobdishanyng astynda kishkene seyfte qyruar aqsha jәne sol ýide óte qymbat baghaly әshekeyler bolghan. Úry tek qana Saltanat qoyghan aqshany úrlauy mýmkin be? Mýmkin emes. Birden aitayyq, jatyn bólmedegi kiyim-keshek qoyatyn kishkene bólme kilti tek Saltanattan basqa eshkimde bolmaghan. Túrghyn ýiding parkingindegi kýzetshiler men podiezdegi kýzetshiler de aqsha úrlanghan uaqytta bógde adamnyng kirmegenin dәleldegen. Sot osy jәne basqa da dәlelderge, úzaq uaqyt jýrgen tergeu materialdaryna negizdele otyryp, Saltanat Qúsymanqyzyn aiypty dep tauyp, 8 jylgha sottady. Sonda bizding sot әdil sheshim shygharmady dep, isting mәn-jayyn bilmesten dauryghuymyzdyng qanday qisyny bar? Eger aqshany Saltanat Qúsymanqyzy óz maqsatyna jaratpaghan, úrlamaghan, jalghan kuәlik bermegen, sýtten aq, sudan taza bolsa, onda qylmysker kim? Bizding tergeushiler men sot naqty qylmyskerdi tauyp berse, kompaniyanyng Saltanatta nesi bar? 

Saltanat agham men jengemning senimdi serigi boldy

Ras, agham Asqar da, jengem Jayna da Saltanat Qúsymanqyzyn erekshe qúrmettedi. Tipti, Saltanatqa tughan bauyrynday qarady. Múny býkil kompaniyadaghylar, bizding әuletpen jaqyn aralasatyn jandardyng bәri biledi. Oghan erekshe sengendikten de aghamnyng asqazan obyryna (qaterli isikke) shaldyqqanyn tek soghan eskertti әri ýii men balalaryna bas-kóz boludy, kompaniyanyng júmysyna bar peyilimen qolghabys etudi tapsyrdy. Jayna jengem jarynyng auruy óte qauipti, songhy dengeyge jetkenin aityp, Saltanatqa múng shaghyp jylaghanyn osy kezde jii aitady. Odan basqa seneri joqtay kóringeni de týsinikti ghoy. Búdan bólek, agham Asqardyng Qúsymandar otbasyna jasaghan jaqsylyghy úshan-teniz. Ákesi men sheshesine qala shetindegi ýiin otyrugha berdi, inisi Bekbolat Qúsymandy tughan bauyrynday kórip, qyzmetke qabyldap, ózining senimdi serigi әri jýrgizushisi etip, qasynan bir eli tastamay jýrdi. Saltanattyng Almatydan ýy aluyna da qarjylay kómek qolyn sozdy. Onyng bәrin tizbelep jatu artyq әri jasaghan jaqsylyghymyzdy búldaytyn jetesizdik qanymyzda joq. Biz tek shetjaghasyn amalsyzdan aityp otyrmyz. Onyng otbasymyzdyng adal niyetin attap ótip, senimin taptap, paydakýnemdik pen kórseqyzarlyqqa salynghany aghamnyng da, jengemning de arqasyna ayazday batty. Olar Saltanatty múnday qadamgha barady degenge qimay qinalghanyn myna men anyq bilemin. 

«Bild-kom» kimning kompaniyasy? Onyng Saltanatqa ne qatysy bar?

Mening búl turaly aitqym kelmegen. Biraq kókeyge kelgen kýmәndi anyqtau ýshin jazuym kerek dep sheshtim.

2004 jyly 21 mamyrda «Bild-kom» atty kompaniya tirkelgen. Onyng iyesi Saltanat Qúsymanqyzy eken. Dәl 2015 jyly aqpan aiynyng 2 kýni kompaniya qayta tirkelipti. Meken-jayy: Atyrau qalasy, Leshoz mikrorayony, №4 ýi, 14 kvartira dep kórsetilgen.  Basshysy Tillabekova Baghdat Qúsymanqyzy degen azamatsha. 

Aqsha joghalghannan keyin dәl bir ay ótkende Saltanat kompaniyasyn әpkesining basyna nege audarghan? Onshaqty jyl júmys istemegen «Bild-kom» «qyzu júmysqa» kirisipti. Baghdat Qúsymanqyzy – Saltanattyng tughan әpkesi. Jogharyda aitqan ósek-ayan, naqaq jala, ospadar sózding bәrin órbitip jýrgen dәl osy Baghdat Qúsymanqyzy. Onyng soyylyn soghyp, miz baqpaytyn, ótirik aitudan tayynbaytyn, ar-úyatty oilamaytyn taghy bir top bar ekenin oqighadan habardar júrttyng bәri biledi. 

«Bild-kom» Atyrauda múnay kompaniyalarymen seriktesip qyzmet etken kórinedi. 2014 jyly jalpy somasy 115 000 000 (jýz on bes million) tengeni qúraytyn kelisim shartqa qol qoyyp, onyng 110 000 000 (jýz on millionyn) aqshany aldyn ala alypty. Sodan 2016 jyly «Tengizneftestroy» kompaniyasy «Bild-komdy» ózine mindettelgen júmysty tolyq atqarmady, sonyng kesirinen kompaniyagha 47 970 251 (qyryq jeti million toghyz jýz jetpis myng eki jýz elu bir) tenge ziyan keltirdi dep sotqa bergen. Aqyry, «Bild-kom» sotta jenilip, qaryzyn óteuge mindettelgen. Múnyng anyq-qanyghy sottyng arnayy saytynda bar. Sauatty adamdar bolsa, anyq-qanyghyn tauyp, oqy alady.

Múnyng iske ne qatysy bar deseniz aitayyn. Iri kompaniya qúryp, múnaygha qatysty  qúrylys jýrgizu, tehnikalyq qyzmet kórsetu ýshin qyruar qarjy kerek. Olar búl qarjyny qaydan aldy? Bәlkim, tútas eldi ótirigine ilandyryp, auzyna qaratyp jýrgen Baghdat Qúsymanqyzy eng aldymen osy súraqqa jauap berer. Bәlkim, ózining sinlisin aldap-arbaghan shyghar? Bizdiki, tek kýmәn ghana. 

Taghy bir kýmәnimiz, 3 jyldyq tergeu kezinde Saltanattyng tuysqandary lәm-mim degen joq. Ótken jyly ótken jeti ailyq sotta da Almaty manynda túratyn әpkesi Saghdat pen onyng otbasy mýsheleri, kezinde «As-Ayda» istegen inisi Bekbolat tóbe kórsetpedi. Tek Baghdat qana әleumettik jelilerde jylap-syqtap, «As-Aygha» jәne bizding әuletke oidan qúrastyrylghan jalalaryn jabumen boldy. Dәl sol kezde, Almatyda túratyn әpkesi men inisi sotqa nege qatyspady? Olar sottyng songhy ýkimi oqylghan, Saltanat 8 jylgha sottalghan 12 shilde kýni de tóbe kórsetken joq. Bir qúrsaqtan shyqqan bauyrynyng sotyna kelmeytindey olarda qanday renish bar?.. Búl is bizdi tanghaldyrghanyn nesin jasyrayyq?! Búl sóz arqyly bireuding namysyna tii oiymyz da joq, biz Saltanattyng tuystary aqshanyng qayda júmsalghanyn bilui mýmkin dep boljaymyz. Olar «As-Aydan» Qúsyman әuletining jamandyq kórmegenin týsinedi әri osy oqighagha ishtey qynjylady dep oilaymyn. Al Baghdat Qúsymanqyzy aqsha úrlau operasiyasynyng «aqylmany» boluy da bek mýmkin...

Kompaniyada kimder júmys isteydi? 

Qúrmetti halayyq! 

Aqyry aitqan son, qysqa da bolsa, bәrin jetkizeyin. Bizding kompaniyada 119 adam túraqty qyzmet etedi. Onyng ishinde bireui úighyr, bireui kәris jәne jalghyz qytay últynyng ókili bar (diyrektor). Sonymen qatar, 119 adamnyng 22-si Qytaydan kelgen qandastar bolsa, qalghany týgel jergilikti qazaqtar men bir úighyr, bir kәris últynyng ókili – Qazaqstanda ómirge kelgender. Kompaniya osyghan deyin óz qyzmetkerlerine joghary ailyq berip keledi. Kompaniyanyng tek qana ailyqqa júmsaytyn jyldyq qarjysy jarty milliard tengege juyq. Kompaniyadaghy qyzmetkerlerding 60 payyzy 8 jyldan astam uaqyt osy kompaniyada túraqty qyzmet etip keledi. Búl kompaniyanyng senimdi júmys isteytinining kórinisi. Odan syrt qansha júmysshygha ýi, kólik alyp berdi. Aghamyz bastaghan iygi isterdi jengemiz Jayna әli jalghastyruda. Onyng bәrin jarnamalap, jar salyp jatqan eshkim joq. 

Kompaniya aksiyasy ýsh adamgha tiyesili. Olar: Aydana Asqarqyzy (35 %), Ayqút Asqarúly (35 %) jәne Jayna Jәkulina (30 %). Kompaniya 100 payyz Qazaqstannyng kompaniyasy. Al arandatushylar «Qytaydyng kompaniyasy» deuden tanbaydy. Qazaqstanda tirkelgen, jyl sayyn sol aighayshylardyng týsine kirmeytin óte kóp mólsherde salyq tólep otyrghan kompaniyany, býkil qazaqtar iygiligin kórip otyrghan kompaniyany qazaqtiki ekenin bile túra, auyzdary qisaymay nege olay aitady? Maqsattary ne? Qytaymen sauda istep otyrghan jalghyz «As-Ay» ma?.. Jayna jengemning últy qytay bolghany ýshin adamdyqqa jat ósek taratyp, osynsha shulaytynday ne kórindi? Sonda naghyz qylmysker qazaq bolghany ýshin jazadan qútylyp, últy basqa bolghany ýshin jәbir-japany, ghaybatty jengem tartuy kerek pe? Bizding «jetimin jylatpaghan» kóregen últ ekenimiz qayda? Bir sәt Aydana men Ayqúttyng ornyna ózderin qoyyp kórdi me eken osylar?.. Búl shudan habary bar jas óskinder әkesi sheksiz sýigen últyn qalay týsinedi?.. «Salyqtan jaltardy, zansyz aqsha ainalymyn úiymdastyrdy, týgenshege para berdi, sotty satyp aldy, qytayshyldardy qarjylandyrdy» degen bitpeytin ósek-ayandaryn qashan dogharady?! Osynyng eshqaysysy dәlelsiz. Kompaniyany әldeneshe ret teksergen tiyisti mekemeler men qúziretti organdar esh zansyzdyq tapqan joq. «Aqqa Qúday jaq».

Asqar Jәkulin qory ne istedi?  

Asqar agham qaytys bolghan son, aghamyzdyng 40 kýndik asyn bergen song jengemning tikeley basshylyghymen «Asqar Jәkulin atyndaghy jeke qayyrymdylyq qory» qúryldy. Jaryna degen izgi mahabbaty, qúrmeti men onyng atyn el esinde saqtau ýshin ghana emes, elge qyzmet etu, Asqar sýigen Otanynyng kórkengine bir kisilik ýlesin qosu ýshin de jengem janyn salyp qyzmet etip keledi.  Elimizde ziyatker jastardy tәrbiyeleu maqsatynda Shyghys Qazaqstan oblysynda jyl sayyn әrtýrli pәnder boyynsha olimpiadalar úiymdastyrudy dәstýrge ainaldyrdy.

Qordyng negizgi baghyty Asqar aghamyzdy aramyzdan alyp ketken qaterli isikke shaldyqqan balalar men onkologiyalyq aurumen auyratyn adamdardy emdeuge qoldan kelgenshe jәrdemdesu. Sol ýshin qaterli isikpen, onkologiyalyq aurumen auyratyndardy emdeytin auruhanalargha elimizde joq nemese erekshe qajet medisinalyq qúrylghylarmen jabdyqtaugha qomaqty qarjy bólip keledi. Bir-ekeuin aita ketelik. Qazirgi zamanauy medisinalyq qondyrghylarmen densaulyq saqtau úiymdaryn qamtamasyz etuge osyghan deyin 95 356 307 (toqsan bes million ýsh jýz elu alty myng ýsh jýz jeti) tenge júmsady. Almatydaghy jәne Semey men Aqsuattaghy emhanalargha negizinen qaterli isikke shaldyqqan balalargha qajetti qúrylghylar satyp alyndy. Qay mekemege qanday kómek berilgenin tәptishtep jazbay-aq qoyayyn.

Al búdan bólek qayyrymdylyq sharalar, olimpiadalar, «Asqar Jәkulin kubogi», «Jәkula Kýshikúly» atyndaghy himiya-biologiya pәnderi boyynsha olimpiada, qoghamdyq is-sharalar qanshama? Bәrinizding esinizde bolar, 2016 jyly Úzynaghashta ýsh aghayyndy Qytaydan kelgen etnikalyq qazaq qastandyqpen qaytys boldy. Bizding qor alghashqylardyng biri bolyp, ýsh otbasynyng әrqaysysyna 500 000 tengeden qarjylay kómek berdi. Eger shuyldaqtar aitatynday oralmandardy jek kórse, múnday qadamgha barar ma edi?! 

Ýsh jyldyng ishinde Qor qayyrymdylyqqa 150 000 000 (jýz elu million) tenge júmsapty. Sizdinshe, búl az qarjy ma? Bireudi ósektemes, ghaybattamas búryn, onyng atqarghan isin, enbegin saralap kóru oilarynyzda joq pa? «As-Ay» jasaghan qayyrymdyq sharalardy elimizdegi ekonomikalyq әleueti joghary barlyq kompaniya jasasa, qaterli isikpen, týrli dert-derbezben bәri birigip kýresse, talay jetistikke jeter edik. Eng bastysy, den sau bala, oiy sau últ qalyptasar edi-au...

Eger men emosiyagha berilip ketsem keshirinizder, osynshalyqty úsaqtaytynday, birin biri balaghattap, jagha jyrtysyp, әleumettik jelilerdi shulatudan aldygha jan salmay, qúrghaq aiqay men bos sózge ýiir bolatynday sonshalyqty nashar halyq pa edik?.. 

Birdi aityp, birge kettim. Aytylmay qalghan sóz tipten kóp. Men әuletimnin, arghy atam Jәkulanyn, óz atam Ánuardyn, agham Asqardyng ruhyn qorlatqym kelmeydi. Qaryndasym Aydana men inim Ayqúttyng óz últyna ógey bolghanyn kórgim kelmeydi. Jengem Jaynanyng Asqar agham barda «qazaqtyng ibaly kelini» atanyp, agham qaytys bolghan song últy basqa ekenin kózine shúqyp aityp, ózi sýiip tiygen últtyng ókilderinen teperish kórip, ishtey túnshyqqanyn, óksigenin sezgim kelmeydi!

Oylanayyq, әdiletting bar ekenine seneyik! «Asyl dinimizde eng auyr kýnә ghaybat, ótirik, jala ekenin úmytpayyq!.. Bizding osy últty, óz qazaghymyzdy sýietinimiz shyn bolsa, jalghyz Otanymyz – Qazaqstandy sýietinimiz shyn bolsa, aqylgha kelip, enbek eteyik, jaudy jaqynnan izdemeyik, aghayyn. 

Artyq aitsam, qyzbalyqqa salynsam, ghafu ótinem!

Qúrmetpen

Arman Amanúly Jәkuliyn

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz