Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ángime 4287 3 pikir 9 Nauryz, 2020 saghat 10:58

Mereke, Áyel jәne Gýl

(bolghan oqigha izimen)

Búl biraz jyl ilgeri bolghan oqigha. Ár jyly 8- nauryz merekesi qarsanynda eriksiz esime keledi...

Jetinshi nauryz, toydyng bolghanynan boladysy qyzyq kýn. Júmystyng qiuy ketip, esesine qúttyqtaular esip, kónil bitkenning sәni kire bastaydy. Qyz-kelinshekter kóbirek shoghyrlanghan oqu oryndarynda merekening berekesi bólek. Shetterinen әdemi kiyinip, shashtary men beti-qoldaryn nәrlep, әrlep kelgen olardy bir kórgennen tanymay qalatyn da kezing bolady. Týski as mezgilinde  qústyng sýtinen ózgening bәri tabylatyn mol dastarhan jaynap jayylady. Aldymen sol shaghyn újymnyng aqsaqaly sanalatyn aghalar batasyn berip, әs mәzirinen aluymyzgha rúqsatyn beredi. Sosyn erkek kindikti óz әielderine “qimaytyn” ne bir jaysang da, súlu tilekterin baghyshtaydy. Sóz arasynda ólen-jyr da, әn men kýy de shyrqalyp, merekelik syilyqtar men  shoq-shoq raushan gýlderi óz iyelerin tauyp jatady. Jandary jaysang qazaq qyzdary da dalanyng raushan gýlderin bir kem emes әsem de, ayauly. Olargha qansha tilek atsaq ta artyq emes búl kýni.

Merekening kónildegi әsem әserimen avtobusqa mindim. Áli júmys uaqyty, kólik ishinde adam qarasy kóp te emes. Kelesi bir ayaldamadan qolyna ústaghan ýsh tal kýlgin týsti raushan gýli bar, jasy jiyrmanyng juan ishindegi bir jigit kelip mindi. Mening kózim qolyndaghy gýlge týsti. Tolyq qauashaghyn jarghan, әdemi kýlgin jәne alqyzyl týster jarysa boyyna singen, jap-jasyl japyraghy bar raushan gýlderi shynynda әdemi edi. Biraq, әlgi jigitting qolynan “qúrmet” tappaghanday, bastaryn jerge salyp, “jabyrqap” túr. Al jýzi solynqy, aqsary jigit qolyna gýl emes, shóp ústaghanday nemese qolynda ne bar ekenin de úmyt qaldyrghanday men-zeng kýimen keldi de mening qasymdaghy bos oryngha sylq etip otyra ketti. Odan araq pen temekining kýlimsi iysi mýnk ete qaldy. Óz basym múndaydan aulaq bolghandyqtan, birden basymdy tereze jaqqa búryp әkettim. Kózimning qiyghymen gýlge qarap qoyamyn. Mening әielim dәl osynday kýlgin týsti raushan gýlin únatushy edi. Al myna "beyshara" gýlder onyng tizesining ýstinde basyn jerge salbyratqan kýii jatyr. "Beu dýniye-ay"- deymin ishtey, "myna әdemi gýldey, qazaqtyng qansha aru qyzy, súlulyqty baghalay bilmeytin, bezbýirek erkekterge tap bolyp, sory qaynap jýr-au. Mynau da sonday әumәsirding biri, әdemi gýlding sәnin ketirip, ústap otyrghan týrin qarashy". Mening oiym osy aragha kelgende, qasymdaghy jigit maghan qaray búrylyp: 

- Keshiriniz, agha, siz ýilengesiz be?-dedi may ishken kisining kózindey kilmiygen kózderin maghan qadap. 

- IYә, ýilengenmin. Ýilenbesem ýilendireyin dep pe edin-dedim keketip.

- Joq, birdene súrayyn dep edim-dedi ol eki ernin kezek jalap. Aytynyzshy, búl ómirde mahabbat bar ma, joq pa?-dedi.

- Bar dep baghalasang bar, joq dep joramaldasang joq - dedim jaqtyrmaghan әuenmen.  Ol az-kem otyrdy da: 

- Meninshe joq. Men ony janymnan artyq sýidim. Túp-tura ýsh jyl sonynan qalmadym. Jýregindi ber dese suyryp qana qolyna ústatar edim. Al, ol bolsa, meni, myna meni tastap ketti. Ashyghyn aitqanda aiyrbastap ketti. Ol osylardy aitqanda maghan emes, qolyndaghy gýline emine qarap otyryp aitty. Dauysy da bir týrli dirildep shyqty. Beyne maghan emes gýline múng shaghyp otyrghanday. Men eptep ony týsineyin dedim. Azdap jýregim de jylynghanday bolyp, endi oghan qarap otyryp: 

- Asyqpay aitshy, ol kim, seni kimge auystyrdy-dep súradym. Ol endi janaryn maghan qadap: 

- Siz, Dinarany kórgen joqsyz, perishte edi ghoy, men ómirimde onday súlu jandy kórgen emespin. Sonynan qalmay erdim. Ol osy kýlgin raushan gýlin únatatyn. Býgin de ony merekesimen qúttyqtap gýl syilaugha asyghyp, ornymnan erte túryp, jinalyp, gýlin satyp alyp, uәdeli meyramhanada ony asygha kýttim, biraq ol keshikti. Men ony saghattap emes, aptalap kýtuge de bar edim. Kenet mening Dinam kirip keldi, óni bir týrli suyq, kózderi dombyghyp ketken, bәlkim jylady ma eken. Maghan emes, meyramhananyng búryshyna qadalghan kýii: 

- Nuriyk, kesh meni, men seni sýimeymin. Endi meni izdeme-dedi aptygha sóilep. Sodan syrtty núsqap: - Anau aq djipti kórding be, mening bolashaq kýieuim sonda otyr. Qayyr, qosh. Ol osyny aitty da shyghyp ketti. Tóbemnen jay týskendey menireyip men qaldym. Ne dep ketti ol? Esimdi jiya syrtqa kóz salyp edim. Mening Dinashym aq djipke jayghasyp jatyr eken. Álde bir qara kózildirikti bireu «chau»-dep qolyn shoshaytty da kóligin aidap kete bardy. Bәri әp-sәtte, qaspen kózding arasynda ótti de ketti. Qaqqan qazyqtay sileyip túrdym da qaldym. Ol osylardy aityp, ýnsiz qaldy. Mólt etken jasy syrghyp baryp paltosynyng omyrauyna tamdy.

- Sosyn, ne boldy? 

- Sosyn ne bolushy edi, bar ashu-yzamdy araqtan aldym, ómiri shekpegen temekini shektim. Ishim qan jylap túr, agha. Mahabbat bar ma aitynyzshy? - Men endi sasayyn dedim. Bar deyin be, joq deyin be? Eriksiz sózding auanyn basqa arnagha búryp:

- Inim esiming kim?-dedim  júmsaq ýnmen.

- Myrzaghaliy. 

- Onda, Dinara nege seni “Nuriyk”-deydi? 

- Ol meni solay shaqyratyn. Estuimshe, onyng bala kýninde erekshe jaqsy kóretin "Nuriyk"- atty kýshigi bolypty. Bәlkim kýshikting "qúrmetine" meni solay ataghan shyghar. Meyli, tipti, "Aqtós"-dese de “au”-der edim ghoy. Onyng búl sózderin estigen son, ishim jylyp, janym ashy bastady. - Beyshara-ay, shyndap ghashyq bolghan eken au. Mynau býgingining Mәjýni ghoy. Tek endi qaytyp menen, “mahabbat bar ma”-dep súramasa eken.... 

Osy sәt avtobustyng ishinen әdemi, nәzik dauysty әielding oqyghan qúran ayattary estildi. Nurik ekeuimiz de solay qaray qaradyq. Kiyimi júpyny, jasy otyzgha endi ayaq basqan, syrt jerlik jas kelinshek kózderin tómen salyp oqyp otyr eken. Mereke qúrmetine әiel adamgha aqsha ústatayyn dep sómkemdegi әmiyanyma qol salyp, qayta basymdy kótergenimde bizge qarap túnyp túrghan, qap-qara bota kózdi kórip bir sәt kóz almastan qarap qaldym. Móldir әri túnyq kóz. O, Jaratqan osynday da әdemi kóz bolady eken-au-dedi mening ishki dauysym. Men qolymdy sozyp aqshamdy úsyndym. Ol ýnsiz kelip aldy. Basynda súrghylt jaulyq, ýstinde qarakók kónetoz palito, ayaghyna kiygeni kәri kisining betindey byrysyp-tyrysqan eski búlghary etik. Totyghyp qarayyp ketken jýzi men taramystanghan qoldary “kýtim kórmedim”- dep múng shaghyp túr. Kózderi qap-qara, sharaly bolsa da janary núrsyz. Onyng qaraqat kózderine, odan jýdeu jýzine, odan song jadau kiyimine kóz jýgirtip shyqsanyz beyne quanyshtan, renishke, odan múngha, odan әri qasiretke qúlaghanday kýy keshesiz. Men osy oilarmen  otyrghanda,  kýtpegen jaghday boldy. Nurik ornynan úshyp túrdy da, qolyndaghy gýlin әlgi әielge qos qoldap úsyndy. Áyel de múndaydy mýlde kýtpese kerek, kózi jarq etip, gýlge bir, Nurikke bir qarap antaryldy da qaldy. 

- Alynyz, alynyz -dedim men de qostap. Áyelding quqyl tartqan jýzi narttay qyzaryp sala berdi. Janarynan jarq etken oinaghan bir úshqyn jýrek quanyshyn pash etkendey boldy. Desede tosyrqap biraz túrdy da, eptep qolyn sozyp gýldi alyp, jýzine jaqyndatyp, kózin júmyp, iskegendey, sýigendey boldy. Avtobusta otyrghandardyng birazy bayqap otyrsa kerek, osy sәt birnesheui qol shapalaqtap “merekenizben”-dep jatty. Bәlkim ómiri múnday qoshemet kórmegen de shyghar, qayyrshy әiel kemsendep jylap jiberdi. Jasty kózin qara qayystay qoldarymen sýrtip, bizge, әsirese, Nurikke qarap basyn iyzey berdi. Jas túnghan sharaly, qaraqat kóz múndayda tipti әdemi kórinedi eken. Kitaptarda “sen jylaghanda, tipti әdemi kórinesin”-dep jatushy edi jigitter qyzdaryna. Sonday teneuler rasynda osynday janarlargha qarata aitylsa kerek. Áyel kóp túrmady. Sol basyn iyzegen kýii, kelesi yaldamadan týsip qaldy. Nurik ekeuimizding kózimiz sol әielde. Endi ne ister eken degendey ýnsiz qadalyp otyrmyz. Bәlkim kelesi avtobusqa minip, jalghasty qayyr súray bere me, joq әlde? Nurikti bilmeymin, ózimning kókiregimde osy súraq. Búl ayaldamada avtobus biraz ayaldady. Al ana әiel qúshaghyndaghy gýlin iyiskep, keudesin kere, dәl bir qonaqasynan syy alyp qaytqan hanymdarday bayau basyp kóshe boylap kete bardy...

- Bayqadynyz ba, osy gýlderde bir siqyr bar. Qyz bitkenning basyn ainaldyra qoyady. Ana әieldi kórdiniz be, ózining qayyrshy ekenin mýlde úmytyp ketti. Ásirese, osy 8 -nauryzda gýl alu әiel zaty ýshin ýlken abyroy. Syilyqqa gýl alghan әielder ózderin ózge әielderden baqytty, mәrtebeli sanaydy. Sol ýshin keybir qyzdar óz-ózderine gýlding әdemisin  satyp alyp kóshede, ayaldamada biraz túratyny bar -dedi Nurik әlde bir qúpiyany biletin janday ezu tartyp.  Bayqaymyn Nuriktinde qabaghy jadyrap, eptep әzilge býiregin búra bastaghanday. Onyng sózin mende qostap: 

– Dúrys aitasyn, әiel halqy súlulyqty sýiedi ghoy. Desede sen jaradyng inim, kim bolsa da ol bolsyn, Allanyng bir qúlyn quanttyn. Alla seni de shattyqqa bóleydi әli, kóresin. Bayqadyng ba, ana әiel biz aqsha bergende samarqau aldy, al sen gýl syilap eding jazday jadyrap shygha keldi. Áne sol masang kýiden әli aryla almay barady. Ózing mas edin, ózgeni mas etip jiberdin, endi ózing sauyghyp kelesin-dedim sózimning sonyn әzilge búryp. Ol myrs etip kýldi de:

– Biraq siz әli mening súraghyma jauap bermediniz.

– Bar, mahabbat bar. Mahabbat - әne sen úsynghan әdemi gýlding qauashaghy men júpar iysinde, sol gýl sekildi ýnemi ayalaudy, syrlasudy qajet etetin adamdar arasyndaghy nәzik sezimderde jatyr- dedim senimmen sóilep. Nurik sózime riza bolghanday qolymdy alyp, meni qúshaqtay berdi. Endi odan araq pen temekining kýlimsi iysi emes, baghanaghy әsem gýlding әdemi iysi shyqqanday boldy. Tipti, tútas avtobustyng ishinen raushan gýlining júpar iysi anqyp túrghanday sezile berdi...

Qaster Sarqytqan

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570